Vaba eestlane , December 5, 1985

              Nation
OTT.
L
55^53
urn : >
regfistraüon
EGÄL TEISIPÄEVAL
J A NEUAPIEVAL
Nr. 91 (3194) XXXIV aastakäik Neljapäeval, 5. deteembril 1985 -r- lliursday, December 5,1985 ÜksikBambri Uad 76
Veistele
alustasid laenudega N. Liidule
ei iähehdcivGf paiikade ebapatriöotilisusf
GTON — ¥aaf^ seUe Reagan-Gorbatsho^ mbkääldiiiiste
tüIeniusSe, aga ka rohkem teistele uutele püüdlustele nõukogude majan-pangad
on kakanud jälle' venäasteleialna laenama päirastTneaas^
erilise tseremoomata või
avaliku teadaaiideta, mis sageli on
Icops selliste tehingutega, neli USA
suurimat panka;--First National
of Chicago, Morgan Guaranty,
Baokers Trust ja Irving Trust, li­saks^
fflcs^moyal Bank of Ganada
Londoni osakond nõustusid laena­ma
N, Ludule; kuni 400 miljonit
dollarit ebatavaliselt madala protr
sendiga. Raha tkasutatakse USA'st
ja Kanadast vilja ostmiseks.
^Tänuks vabaduse eest!"
)ie
kavaleri J.
TEVÜ; esimees "Üla
Eestlane
Võrreldes kümnete mil,
dollaritega, mis USA. pangad on
laenanud maadele nagu M
ja Argentiina, see on väike summa.
Aga s^e on ebanormaaine Ameeri­ka
laenutamistingimustega N. Lii­dule,
kuna see on üks suuremaid
võlgnikke Euro6|)ä ja Jaapani pan-rriMi
MOSKYA - - - ^ ^ nelja N.^O^ diplomaadi: röökimine ja neist iibe Iiukka'^
: INüud teeb No Lmt katsdd uue
lisest
N. Liidu .uues kampaaniasy kuš
on ettenähtud sidemete suurenda-;
mine selles pürkoimas, algas tege­likult
juba enne diplomaatide röör
yimist, kuid röövimine ; on näida­nud
oMu, mis võib pä
du poliitikale toetada ühte poolt'
rohkem Kesk-Ida keeristormis.
Kreml taastas €mäsiürt Egip­tusega
aasta tagasi, teataS; sideme­te
uuendamisest konservatiivsetei
I^ärsiä lahe .riikidega möödunud
septembris jä on; jiiba diskuteeri-nud
suhete taastamisest Iisraeliga.
Liibüa jt|ht kolonel Moaihm^
Eaddafy jõudis Moskvasse nelja-
Ijäeval, 10. oktoobril ja viidi otse-ihaid
N. Ludu jiüü: Mihhail ;Go^
batshöyi juurde, :
kus kaks riigijuhti aõustüsidp!-^
lemaajailse majaMusMkii iM>^^
'leppe •• sõlmimJseks.
Suhete soojenemine Liibüa ja
Ömaaniga, pärijaslfku sultamriigi-ga^
näitab N. Liidu haarete ulatust,
millega N. Liit on ettevalmistantid
saamaks omale piisiväid liitlasi.
V Paast seda kui Süüria nõuandjad
saadeti Egiptusest välja 1972, jäi
Moskva ainsaks tugevaks liitlaseks
selles piirkonnas Süüria ja Lõuna-vJeemen,
•: ^"^v:;^::
mida ameerika diplomaadid hin­davad
Vähetähtsaks araabia maa-
'•':;:iimas. • ^r;;'
tJks: lääne ;diplornaätjon iseloomus­tanud
N. Liidu uut poliitikat, et
,,näd on valinM erisuguste gruppi­dega
koöstöökatseid, kellest mõned
on täiesti fanaatikud".
• Ohud sellistega: :polevat enam
müsteeriumiks N. Liidu avalikku-esele,
magu need kunagi olid. Olene­valt
Grorbatshovi polütikast, on et­tenähtud
riiklikule meediale roh­kem
avatud urne; nü on nüüd rah­vale
räägitud rohkem kä venelaste
röövimisest Beirutis jä teistest in-tematsiönaalseist
i^
millega ön venelased olnud seotud^
.Kuigi see on läänega võrreldes
väga vähene inforinatši^Km/Oö päe­vauudiste
kokkuvõtetes öeldud, et
kolm N. Liidu diplomaati on veelgi
Islamaic Liberation organisatsiooni
vangid;.-;;,:'
: ^tik^ ajaleht .aniis isegi detailse,,
ialevaatesaatkomia sekretäri Ar­kadi
Katkovi mõrvast, isegi kir­jelduseni,
et;, veri oli tarretunud
^•::ta;hüulteIe'V:V
Venelased rööviti Moskva Süüria
toetamise poliitika pärast, mis põh­justas
võitlusi muhamedi fuinda-mentalistidega
Tripolis. Samuti kui
ameerika TWA lennuk hõivati juu­nis
ja ameeriklased hoiti surve aval­damiseks
pantvangis, nü muhame­di
äärmuslased kasutasid N. Lüdu
vänge surve avaldamiseks Süüria-le.
Äkki on Liibanoni fundamenta­listidest,
kes olid v,patrioodid" kui
tulistasid Iisraeli sõdureid ^^^^M
Liib anonis s a anud äärmiselt pa­rempoolne
organisatsioon", niipea
kui N. Liidu kodanikud said märk­laudadeks.
Sama tasakaalutrikk näib olevat
Moskva uuesti leitiid võimal^^^ saa­da
üle muhameedlaste vihast afga-nistarii
invasiooni pärast
Jä dramaatiline lähenemme dipr
lomaatiike suhete loomisega kon­servatiivse
Omaaniga.
USA teadis, et häd ei vÕi olla
alatiseks ainsad Araabia lahe riiki­de
mõjutajad, aga diplomaadid üt­levad
:süski, et venelaste ,,saavu­tus"
oli neile üllatuseks; Nüüd
imestavad USA diploniaadid kui
kaua võib olla enne, kui Moskval
on oma saatkond lähedases Saudi
Araabias ja teistes õHrüMdes.
- Tasakaalustav trikk lahe piirkon­nas
võiks siiski olla väiksem, võr­reldes
mida N. Liit võib omada kui
ta kontakt Iisraeliga areüeb esma­kordselt
pärast 1967. a. sõda saadi­kute
vahetamiseni. •
Sellele mõeldes olevat eriti narva-iised
paleštiinlased.
N. Liidu suhted Iisraeliga võivat
anda juutide valitsusele lisaõigust
maaüma silmis. Süüria võivat
mõelda, et see annab neile tagasi
maa-alad, mis kaotati 1967.
Äga palestiinlased kardavad oma
huvide mahamüümist Kremli poolt
„kositavate" maadega, mil on tõe­line
jõud. Sedasorti kartus viis rün-nakuaktsiooni
Itaalia reisilaeva
,,AchiIle Lauro" vastu.
Mõjutuste puudus on seni aida­nud
kaitsta N. Liidu diplomaate.
Kreml on töötanud tugevasti seUe
muutmiseks ja vähesed röövimised
vaevaltj^hjustaksid N.Liidu^p^^^^
nide muutmist, nagu need pole seni
teinud USA omadega.
. . Senine N. LiMia võlg USA paa­kadele
on 125 miljomt doWarit,
kuid inteniatsionaalsed majan-iusanalüiitikud
kahflnsiavad, et
see summa võivat oJUa paUu sm-irem..
••-•'V,
Uus laen tähendavat,^ et ÜSA
pa]f?53<i taastavad ärilisi vahekordi
.N: liidugaj mis tõenäoliselt muu­tuvad
palju suuremaks, arvab üks
vanem ameerika pangaametnik, kui
esimesed tehingud osutuvad edu­kaiks.
^. ••^•••/•^
Pärast 1979. a^ N. Lii­du
invasiooni Afganistani, USA
laenud lõppesid Moskvale, mis
polnud kunagi suured, Kuid pan­gad,
mis on seotud nüüdsete laenu­dega,
teevad oma tehinguid äär­mise
ettevaatlikkusega;
AmeeriMased vabanäävai laenu­sid
sõlinides, et see oh nende
viljamüükide toetamiseks ajal,
kui viljamüügid on läinud tagasi
ja samm on tingitud oma irügi
• • IfarmeriteJievides.
See olevat vaid hüvitav kokku­sattumine,
et see juhtus riigipeade
kpkküsaaniise ajal, kuna ka enne
konverentsi polevat olnud ühtki le­gaalset
tõket selliseks laenuks, aga
paökurid, kes on seotud laenudega,
ütlesid et Genfi konverentsi eelsel
oli atmosfäär soodne kommu­nikatsiooniks,
mis oli aidanud „õji-tada"
pankade kontakte N. Liidu
väliskaubanduse pangaga. N. Lii­duga:
sidemete sõhnhnine ei tähen­davat,
et pangad ei oleks patrioo­tilised,
ütles Congressinal Research
Service nõukogude spetsialist J. R.
Hardt, vaid need järgnevat oma
riigi lipule, ega salli et neid kriti­seeritakse
ebapatriootluse pärast.
Selline selgitus eeldab, et keegi on
juba pankade appiruttamist .N. Lii­dule
ebapatriootüiseks pidanud. ^
N. Liidule laenu andmisel kaa­luti
N. Liidu majanduse olukorda,
kus Gorbatshov on teinud ja teeb
veelgi enam majanduslikke uuen­dusi
ja ümberkorraldusi, muuseas
kompenseerides pettumusi toovaid
lõikusi.
Yiimaseä ebaõnnestumised ole­vat
tingitud peamiselt tehnoloo­giast,
sest õnnestumine olenevat
importeeritud masinaist ja põllii-majandulslikest
kaupadest.
Nende importide jaoks vajatakse
väliskapitali, kuna enamus maid ei
võta vastu N . Liidu rublasid.
N. Liidu välisvaluuta oleneb öli°
ekspordist, olles praegu maaüma
esimeseks õlimaaks. Viimastel aas­tatel
on õlihmnad langenud, mis on
andnud tõsise hoobi ka N. Liidu
majandusele, kuhu lisanduvad rasr
kused õli tootmisel, mis on madal­danud
toodangu. '
N. Liidu välisvaluuta reservid
arvestatakse 7 miljardile dollarile,
mis võisid'aga olla vähenenud en­ne
äsjast laenu, ^
aga kuna pra^ ön laenamiseks
eriti soodsad protsendid, oli see
olnud põhjuseks Ni I^üdn ot!su°
sele, et nüüd on aeg laenamiseks»
Laenuprotsent on 0,25% kõrgem
Londoni internatsionaalsest panga-protsendist
mis on 8,5 ja mis on
alus rahvusvahelisele laenamisele.
N. Liidu rahaline olukord ei näi
siiski tulevikus paranevat, kuna neil
pole muud eksporteerida kui õli ja
kulda, mistõttu venelasil võivat
tulla varsti raskusi laenude tasumi­sega
ja see võivat muuta pangad
paari aasta pärast närviliseks.
PaHeijuht ei pääsenud pdHti^m
QUEBEC CITY — Qü(*ed liberaaM^ tö^^
üheksa aastat kestnud Parti QuebecoisväUtkenusaja tei­sena
suurima valimisYõiduga proTintsi ajaloos, saades 98
kohta prorintsifariamendi^^l^^
Liberaalide võidujoovastus ol­nuks
väga suur, kui mittö nende
juht Robert Bourassa poleks kaota­nud
napilt oma valimispiirkonnas.
Mitu valitud liberaali on pakkunud
oma valimispiirkonda Bourassale,
kus ta kuulutaks mõnekümne päe­va
pärast välja täiendusvalunised
ja võiks saada parlamendi, Natio­nal
Assembly liikmeks.
Bourassa pole siiski jäänud oota­ma
asjade arengut, vaid tahab par­lamendi
kokku kutsuda veel enne
jõule oma mini-eelarve esitamiseks,
kus on ette nähtud tulumaksu,
bensiinimaksu ja kindlustuspree-mirae.
:
Liberaalide võit tähendab, et
nüüd nad kontrollivad Quebeci ja
Ontario, kahe suurema provintsi
valitsusi. See tegi juba enne Que­beci
valimisi keskvalitsuse peami­nistri
murelikuks ja teda süüdista­ti
valijate mõjutamises PQ kasuks.
:CHARLETmR)WN^^^-^
Edward Island pidas kahes valimis­piirkonnas
täiendusvalimisi. Mõle­mas
piirkonnas Võitsid liberaalid,
jättes parlamendis konservatiividele
vaid kolmekohalise enamuse.
ROOMA — Jelena Bonner, N.
Liidu teadlasest dissidendi • Andrei
Sahharovi abikaasa jõudis Rooma,
öeldes vastu tulnud sõpradele ja
ajakirjanikele, et „palun andestage
mu vaikimist". Bonner öli kirjuta­nud
alla tingimustele N.; Liidu ame­tivõimudega,
et ta ei annaks in­tervjuud
või pressikonverentsi, kui
ta tahab tagasi koju minna. Talle
antakse sumade ravi Itaalias, kust
ta lendab USA-sse südameoperat­sioonile.
• .;•'/•,..:•;.•
AKADEEMiüSE KODU k^^^
toimub reedel, 13. dets. s^a. kell 8 õhtul
Tartu CoUege suures s^
..: . 1 . . .
oa I
Sininiiiiiiii!iiiiiiiinisi!i!iiiiiiiiiiisipiiniininis3s llllli!n!!pilillSI!l||||tll||HII|||!||!9!i1il!iniililiIi!Hi!IIIHIII!n^