Vaba eestlane , April 24, 1984

              Ni*. 31
V/LBÄ J ^ i L A N E teisipäeval, 24. aprillil 1^Ö4--. Tugsday, Aprü 24,1984
(aa
1 1 .7
miiii—rsu
IL L Ü D IG
Imingyst
lise koafserdfl
tm, PÕLISMETSA
JjLAEVNIKj
;^tas**, T. E .
E.a3kve, Irene lm»-
P. P. Lfidfg,
io '
itüseis ja
!>w lAve., Toronto
ratud
maailmas
[dokumeiite
Kanadas
Itatituses
la kroonitud
im
Itad oma mnusd
Tmnda )B
Ipostikidy
tcfliiuses
talituses:
EGA II
^reelust
llHiUIHIHWtWIIWttW^^
?u ja ilus lugu," ütles
Piret talle «bibliograa-
L, suureni osa — Teie
^ris Piret mehele ^ra-
)tse näkku.
3ma keelele tegi' Too-
'<a stiüikursust, „Käin
ps," ütles Piret, „Teie,
fe kullaauk!"/
ainult auk," ümahtas
tulid kevad ja suvi
pkorraga. Päike tõusis
keskööd ja mõne päe-löojunud
enam üldse,
ixiogunesid mitmes pai-p
keliegi huvidele, tu-oleolude.
Võis minna
ikolinandasse kohta,
^ste pisikeses majas
l^aaegu kesklinnas —
h vanu üliõpilaskorpo^^
[mbeid; jutt oli seal
aga omaette kõrgel
liste ise oli ladnamees
Vtu ka oma lihtsama-lakadeemilisi
suguven-pid
oli napilt nii ole-has.
Laagrist veel va-
Inalubadega vangid, sa-
Y päris' vabaks la>tud
ttasid kciki eestlaste
liti, õigemiui elukohti,
lalis igamees endale
petama seltskonna. See
jeadus. Niisugune rüh-jseganud
üldist tihedat
3igi head läbisaamist.
|( Järgneb)
P&mamhikkiu Coiif in@fjsf
Ja süs algab õige äge ja tormiäe
vihmasadu. Tee on küll nöörsirge,
kuid väga-vägä kitsas, õmieks on
vastutulijaid süski' väga harva.
Meie bussil aga puuduvadiklaäsi-vibajad,
sõit" näib seetõttu toimu­vat
kui kotis ja esialgsed naljame­hed,
kes soovitavadi tuurijuhil istu­da
akna ette väljaspoSole ja seal la­piga
klaasi pühkida, vaikivad pea­gi.
Veidi eemal näemegi külgaknast
ühte samasuuxt bussi kummuli tee
ääres. Inimesi ei ole, küllap on see-avarii
juba enne juhtunud. Oleks
loogüine, et buss vajunuks küljeli,
kuna teeääres sügavat kraavi ei ole
ja jääb.arusaamatuks, kuis ta iga
loogikaseaduse vastaselt kummuli,
on lennanud. .
Meie oma bussijuht bn väga puh­talt
riides ja valge ning rõõsa näo­nahaga
npor mees, ent ta on küü­rakas
ja kasvult väga väike. Ist-'
mealune padi aitab tal küllaldaselt
välja näha, kuis ta jalad pedaaali-dele
ulatuvad tundub iseküsimuse­na.
Aga me sõidame läbi tormise
saju ja jõuame õnnelikult järgmis­se
peatuspaika. Iga peatuse Järele
uut sõitu alustades lööb bussijuht
laia käega risti rinnaette, näib, et
on usklik inimene ja ma otsin mõt­teis,
millal ülds^ nägin viimati
küürakat inimest? Tänapäeval ra­vib
arstiteadus küürutelsiimise ju­ba
noorestpeast, nähtavasti pole
olnud sellist võim alust alaarenenud
maades või ei ohiud see igale kätte­saadav.
Bussi esiseinal üutseb siit õige
vigases inglise keeles:,, Jootrahad
bussi- ja tuurijuhile on väga hinna­tud."
Nii selget ja kirj^alikku' joot-rahanõudmist
pole enrie juhtunud
nägemagi. .
Meie peasihiks on Lagun de
Chankanab, samas asuv National
Park, botaanikaaed ja veealune ko-rallurahupark,
mis kõik moodusta­vad
üheskoos Cozumeü vaatamis­väärsuse
number iiks. Seal on ka
korralik restoran ja huvitavat vaat­lemist
jätkub nü maa peal kui ka
sukeldujaile vee all külluses. Vee-ääme
National* Park on hoitud vä­ga
korras ja puhas; laiendamine ja.
juurdeehitused on teoksil.
Ent vihma^ sajab, siis tibab ja
sajab jällegi.
Et igas reeglis on erandeid, se­da
kinnitasid seekordse puhkuse
ilmad, mille kohta ju veendumuse­ga
väideti: „Mehhikos ei lähe il­made
mõttes iialgi * viltu!" Meie
Cozumelis oleku 15 päeva jooksul
oli seal vaid üksainuke päev, kus
päike paistis hommücust õhtuni.
Oli küll poolikult päikesepaistelisi,
ent enamasti päris pilves ja vihma-seidilmu,
mille kohta kohapealsed
väitsid, et nüsugused^sajud sel aas­taajal
on äärmiselt ebatavalised.
Paar päfevä olid lausa tugevtormi-sed,
tuul undas ja ulus sisse igast
ukse- ja aknapraostj meie rõdu et­te
igal hommikul hoolega puhtaks-rehitsetud
teemadatkku teldds pa-
VABA EESTLANE
TOllMDETUSIA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-m
TeiefoEfld: toimetus 444-4823
talitus 4444832
KüXJLlfTAMINE
YAiBA EESTLASES
tasuv aj aleh® laialdase
levikuitötto.
m toU ühel veerd:
kuulutuste küljel $4J5
tekstis $5.—
esiküljel $5.50
KmdiBtiEsi Toetate ^ostm
näd^a esimesse ajalehte kuni
©masp. homm. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni koi-map.
homm. kella ll-iai.
teL 444-4832
rajasuunisega tiik ja meri vahu­tas,
mässas ja uhtus üle sadama­silla.
Vaatepilt meie klaasseinaga
toast ja selle rõdult mere peale oli
vägev ja vaimustav.
Tuuletugevus viis sassi ka Gozu-meli
elektrilünid nii, et iihe päeva
jooksul oli terve saareke ilma
elektrita (mis täheij^daš, et ei töö^
tanud ka; veevärk ega/vaimitoad).
Sellele järgneval päeval tehti pa­randusi
saare põhjaosas ja kõik
hotellid Centrost põhjapool olid jäl­legi
ilma elektrita, meie nende hul­gas.
Tormituul vingus nii tugevasti, et
hotellipoistel oli hea võimalus sel­ga
tõmmata oma soojad tuule jakid,
mõnel koguni karvase voodri jaka-puutsiga.'
Kust nad need küll sel
kuumal maal hankinud olid jäi
meile alatiseks saladuseks.
Siiski, ka üks hotellisõber jutus­tas
naeruga pcioleks, et ta oü tul­nud
Washingtonist pihtsaküväel
soojale maale suvitama; aga oli
sün siis omale pidanud ostma vood­riga
sooja jaki. Edasi ta pajatas:
,,Eiektrit ei ole, liftid ju siis ei
tööta. 10-korruse toast treppepidi
üles-älla vantsida poleks muidu nii
hull, aga trepiastmed on väga kit­sad,
pole meetri^ laiused ja trepp
on ilma käsipuudeta, nii kõrgelt al­la
vaadata on lihtsalt õudne. Pir
meduses aUatulek on lausa hullu­meelsus.
Nü vähe on sim julgeole­kule
mõeldud. Hiljem süski pandi
kottpimedas igale korrusele üks
küünal trepiötsale põlema." Ta
peatus saarekese ühes kõige uue­mas
ja paremas hotellis, aga ka
meie hotellis olid ilusad, laiad mar­mortrepid,
ent kõik käsipuudeta.
Meid see oma teise korruse tuppa
minemisel süski ei häirinud.
Vihmasadude tagajärjel oli näh­tavasti
ka erakordselt niiske. Mär­kasin
seda alles Torontosse tagasi
jõudes, et mu kappi ülesriputatud
mantel, mida ma Cozumelis korda­gi
ei kasutanud, oli seinapoolset
külgepidi üleni hallitanud jä neid
plekke ei saanud sealt välja enam
isegi naittekeeniilises puhastuses.
SAJUSED PUHKEPÄEVAD , • .
ÜksikuU päikesehetkil vaatlesime
rõdu ees puudel ronivaid sisalikke
ja söötsime restoränisaiaga mere
ääres kalu; neid oli seal küll tu­handete
kaupa sumamas, kõigis
mõeldavais värvitoonides ja kömbi-natsioonidesy
triipudes ja täppides.
Oma hotelli söökla kõrval avastasi­me
iihe teise klubi restoranij kxis
söögUaud olid kaldakaile ehitatud
kõrgendikul otse klaasselge mere­vee
kohal ja kalad samas -vees toi­dupala
mangumas. Sinna kadus
restorani saia omajagu ja veelgi
enam. Pärastpoole ostsime kalade
söötmiseks saia poest pätsiviisi.
Ka oli huvitav vaadelda kivimüü­ril
päikese käes plkutavaid laisku
iguaane — suuri Mehhiko sisalikke
—, kes vaatamata oma kohmaku­sele
vajaduse korral süski imekii­resti
kaduda oskasid. Meres aga
nägime • ühel õhtul suuri kalu vee­pinnal
mängimäs.Pidasime neid al­gul
vaaladeks, ent nad oüd vist
delfünid, kes üksteist mängutujus
taga ajasid.
Meie hotelli elanikkonna hulka
kuulus ka resident papagoi nimega
Waco, suur, domineerivalt punase
sulestikuga lind, kes soovijaUie õla­le
või käe peale tüli ja muidu juttu
ajas. Vihmapäevadel istus ta puu-ladvus
kui üks hunnik õnnetust, su­led
sorakil ja vesi tükumas, ega
märganud millegipärast oma maja-kodusse
sissegi minna.
üks juhuslik kohtumine. Ainukord­selt
oüme õhtusöögÜ Sheraton ho-teUis
ja sattusime seal kokku abi­elupaariga
(sakslased), kellega
koos oUme neü aastat tagasi kuu-ajaüsel
tuurü Indiasse. Tegime
seal iUieskoos läbi kõik rõõmud ja
ka raskused. Juttu ja mälestusi
heietamiseks oli palju, ent nagu
saatuse kiusteks oli see nende vü-mane
õhtu Co,zumelis ja järgmisel
päeval sõitsid nad ära. Kui ime-Ük!
Kauge ja erandlik paik kohtu­miseks
nendega, keUega kirjaside-irieid
pole kunagi hoitud. Huvita­vaks
osutus ka veel see, et järg­misel
aastal pärast India-reisi te­gime
meie, ja oüd teinud nemadki
reisi Lõuna-Aafrikasse. Seal me ei
kohtunud, ent reisimuljed seUest
retkest olid jäänud ühtemoodi ha-rukorselt
heaks nii neü kui ka
Esinejad ja gruppide Juhid Hl kevadp®purrill, keda tänati pedega. Vasakult lavakujundaja Tiia Eemmel-koor,
„Ritmika" ju^it Annely Riga, „Kungla esindaja, RahvapiWde Orkiestri juht Oskar Haamer, vüul-dajä
Desiree Medri, metsosopran Momica Zerbe, pianist Lüna Teose, näitleja Heüy Nüdas ja Alkr Aedma.
Foto: Vaba Eestlane
Meie viimaseks pücemaks eks-kursiooniks
on päevane reis Tuluini
ja Xel-Ha'sse. Tuurijuhiks on üks
erakordselt huvitav isücsus, ta on
lapseükult roosade põskede ja rõõ­sa
näovärviga, üleni haUide juuste­ga
väiksekasvuline mees hüüdni­mega
,,Pinky". Sama tuuri on Pin-ky
teinud seitse päeva nädalas aas­taid
ja aastaid, ta on üks maia-indiaanlaste
järeltuüjaist ja tunneb
ümselt rõõmu ja uhkust oma tööst.
Ta hariduslik tagapõhi pole teada,
ent ta ingüse keel on kiUlaltki hea,
ta oskab iga asja kohta anda sele­tusi,
ajaloolisi fakte ja teaduslik­ke
uurimusi ja ta hoiab oma tuu-rigrupi
ilusasti koos. Seekordselt
oli tal meid kaasas Ügi 40-inimest.
Tuur algab kogunemisega parv­laeva
juurde, miUega sõidetakse
Cozumeüst - üle mändrü asuvasse
linnakesse Plaza del Carmen ja
sealt bussiga 63 km edasi Tulumi
endisaegse linna ajalooüsisse vare­meisse.
Pinky teab seletusi iga
hoone, kohta, kandilised ehitati va­litsevale
klassüe, ümmargused or­jadele
j a neid oli muidugi rohkem.
Kõrgetrepiline püramüdhoone on
endine loss, templeid on õige mitu,
igal omapära' ja erinevused, sest
neid on ehitatud mitmel sajandü
(5. sajand, 7. sajand jne). Pinky
seletused on põhjalümd, pikapeale
need väsitavad ja lõpu kqigele
toob äkiline vihmahoog. Kuna ole­me
kord varem Cancunis olles
teinud kolmepäevase tuuri teistes­se
Yucatani poolsaare varemeisse
ja püramiididesse, nagu Chichen
Itza, Uxmal j.t, süs on meüe Tu-lumiski
palju tuttavlikku, eriti se­letused
maiade kõrgest tasemest
matemaatika jä astronoomia alal,
mis alati pikemat arutelu nõuak­sid.
•-. •/ .
Tuuri teine osa viib meid bussi-'
teel\,Xel-Ha selgeveeüse laguuni
juurde. Sukeldujad tõttavad koos
oma varustusega otsemaid vette,
omajagu märjaks saavad kaldaloü-jadki
enne, kui vihmasajust hoone-tevarju
pääsevad. Seal on omaette
muuseum, mis kahjuks juba õhtuks
suletud, on poode, restoran ja kül­lap
päikesepäevadel ka küllalt hu­vitavat
väljas ringivaatamiseks. •
õhtu pilkases pimeduses astume
tagasisõiduks parvlaevale. Pmky
tänab kättpidi oma tuurisaatkonda,
saab igalt oma jootraha ja jääb süs
pingi peale sügavasti magama. Tu-leb
vaid imetella kuis ta küll on
jõudnud ja veelgi jõuab aastast
aastasse nii pücki seitsme-päeva-seid
nädalaid teha.
Ja torm pillub laevakest, lained
löövad üle parda ja veeoja jookseb
alla kajutiruumigi. Paar lapsekest
vüigub merehaigeina oma ema kai­sus,
paha on teistelgi, õnn vaid, et
meresõit ainult pisut üle tunni kes­tab
ja paari päeva pärast; siis ;
siis oleme tagasi oma talvises To­rontos!
.
foimetusete sciodetud
kirsondus
olifellitud
VALGED PÕLLUD nr. 89 -
Toronto Eesti Baptisti Koguduse
Misjonitoimkonna väljaanne. Si-
• sus: M. Polasheki luuletus ,,Mängi
mulle kannelt täna", D. A. Timpa-ny,,
Edasi", V.' R.„Misjonäridele
Heüloojä ja pedagoog Kristi Alliku helitöö „Zone Two** esitati es- mõeldes", misjomkirju Lõuna-Aaf-makordselt
27. märtsil Pasadena kammerorkestri poolt Ambassador Au- rikast, Paapua Uus-Gineast, Pan
ditooriumis Pasadenas, Kalifornias. Kontserdiks oU kohale lennanud Ameerika evangeelselt misjonilt,
Torontost helilooja ise koos emaga. Kontserdil viibis ka Kristi Alliku Indiast, Kaliforniast, Northwest
kooüsõpru University of Southern California iUikoolist, kus Kristi Allik Territories'ist, Austraaüast, Inter-saavutas
doktorikraadi muusikas, ka ümbruskonna eestlasi.
„Zone Two" öü teUitud töö Kris- meid auhindu, 1979 vaüti ta Cana-ti
Allikult Pasadena kammerorkest- dian Federation of University Wo-rüe
ja pühendatud University of men kohale.
/national Students Int. tegevusest,
Esther Sirotkini mälestuste järg
„Sihi poole", D. Richardsoni „Ra-hulaps",
N. H. tõlge „Võidutsev
usk", lühimärkmeid misjonipõldu-
Hüjuti teUisComusMusic Teater de vajadusist.'
Õhtuste naudingute alla kuulus
hoteUis alaüse orkestri mangu kuu­lamine
ja siüi-seal .paarü korral
foUdoorse sisuga või jäUe flamen-co-
stiiüs antud tantsu ja laulueten-dused.
Mitmel pool mängis ka päe­vastel
söögiaegade! alati orkester, punCiS0d k i i l Siirnud
mängijad-lauljad serenaaditasid
kordamööda iga laua juures eraldi,
pakkudes päris nauditava elamuse.
Leida Marley 223-0080
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
WiUowdale, Oöt. M 2 R 3S8
Ja Jugemine, vihmaga lugemme!
Paari päevaga. sam läbi oma 637
lehekiüge tihedaMrjaüst romaani
ja mu reisikaaslane luges kaasa­võetud
lühema romaani kaks kor­da
otsast otsani uuesti läbi veel
kõige muu lugemisvara kõrval. On
puhkepäevade toredaks vaheldu­seks
seegi!
Erili§eks reisiüUatušeks kujunes
Möödunud nädalal .avaldatud Gal-lupi
uurimisel selgus, et 34 prots.
kanadalasist annaksid oma kapita­listliku
süsteemi kommunismi vas­tu
hoidumaks tuumasõjast. Teised
32 prots. saadaksid meels amini
oma vastasele tuumapommi, üle­jäänud
34-1 protsendil polnud küsi­muse
üle selgustr
Kaks aastat tagasi vausid 40
prots. ennemini sõja kui kommunis­mi
ja 25 prots. eelistasid oma elu­de
säästmist kommunismi all.
Southern California 100. aastapäeva
auks ning esitati esmakordselt P a - . ^. ,^ , i . ^ . . . . •
sadena kammerorkestri poolt Ro- mt^hehtoo. mis tuleb „ „ . ^ ^ _
hprt TJnprrM inhtimi«!Pl esitusele koos Cahadian Broadcas- USURANDUR nr. 2 — 1984. Eesti
oert uuerr ijunumisei. ^.^^ kompaniiga. Teisi teUimsi on Baptistide Maailmaüidu ajakirjas
Kontserdi programmis antud tuhiud Ontario Arts Councü'i ja on avaldatud: Taimi Proosi
Kristi AUüoi eluloos OÜ nimetatud, Chalmers Foundationi poolt. Tema „Mäed", Varje Raidi luuletus „Jee-:
et ta on eesti päritoluga. Kontser- populaarne klaveritöö v,Frag- sus", 0. T. ,,ülestõusmise vägi",
dil esitati veel Bachi, Ingolf Dahü ments" on esitatud Londonis, Was- I. V. luuletus „Kristus on ülesse
ja Halsey Stevensi heüloomingut. hington, DCis, Torontos, Kingsto- tõusnud 1 *', H. EUer ,,Süs said
_ . • ^ i. . nis ja CBC raadiovõrgu poolt. K. jüngrid rõõmsaks", E. Mänd „Sõ-
Knsti Miku uudset helüoonimgut Aüiku heütöö „L. A." esitati 1980. na Jehoovalt", A. Roos „Kujutiusi
kuulati publiku poolt hiiryaücselt, aastal Torontos ja raadios. 1983. eluteest'^ E. Mänd ,,Vaimuükke
tugeva aplausi järel oli kuulda pub- ^^gtal on heüündistanud CBC raa- vaatlusi", lahkunuid mälestades,
üku seast arvamust, kui raske vois mitmeid tema heütöid, kaasa- sünnipäevakirjutusi, lühemaid tea-oUa
sellise helüoommgu loomme, ^^.^g^^^^^^j^^^^^^ ^^p^j. ^^Loom, teid ja kroonikat koguduste tege-kus
igal piUü oh oma enulesamie. s^^^rd, River" Kalevipoja ametel. vusest ning Johannes Lipstoki elu-
Kontserdile järgnes koosviibimi- . . V.P. käik. .
ne. Hiljem eestlaste rmgis Kristi
Alük nentis, et suureni osa tema
praegusest tööst RoyalCo^servato-ry
of Music Torontos ja Universi­ty
of Western' Ontarios koosneb
komponeerimisest ja ülejäänud aeg /
jääb õpetamiseksrkuid^a s^^^^ ESTO-84 vaiiknäitus Ee^i Fo- selle, mitmed väiksemad fotoaja-kogu
oma aja kasutada kompo- ^ ^ ^ ^ on 'saanud poimlaarseks kirjad, mis lähevad kan^^
neenmise s. - ^ just viimase paari kuu jooksul.. klubide liikmeile on saanud teate
Kristi/Älük on sündmud 6. veeb- Siiani on 17 rahuldavat mappi näitusest. Kaks ajakirja, „Visual
ruarü 1952 aastal Torontos, Kana- pröovipiltidega sisse saadetud, mil- Arts Ontario" ,,newsletter" ja
das. Ta lõpetas Toronto üUkooü le hulgast on valitud välja need „North' York Arts Council" „news-komponeerimise
alal; saavutas ma- fotod, mis lähevad näitusele. Kuus letter" on juhtinud tähelepanu
gistrikraadi komponeerimise äial fotograafi on juba valmistanud so- meie näitusele. Paar nädalat enne
Princeton ülikoolis ühendriikides bivas suuruses tööd. näituse algust saadetakse ka teated
ja doktorikraadi muusika alal Uni- ^ . ^;, , \ ^ TV-le, raadiole ja ajalehtedele. Sa-versity
of Southern Californias Los f 4 ^^.^^f/^^^^^^ ajal saavad kõik pressi liikmed
Angeleseš. Osa tema doktoritööst Hamütonist (1),^ MonUealist _ (1), jsiklücu kutse näituse pidulikule
esitati 1980. aastal Lõmia-Kaüfor- ^^^st m^^^^^^^ :
niaüükooüs. 1973. suvel Kristi M-SistC2):^^^^I^^ võetud teise käituse ajal on ka Eesti, lipu
lik õppis kaks kuud Fontambleaus, ri^ega, aga nende toid ei ole aastapäev, mida tähistatakse
Prantsusmaal Nadia Boulangeri ^^^^ ^^^^^ tulnud. lippudega galerii seinal; loodame, '
juures ja 1974. aastal Banffis Kana- potode hulgas, mis on vastu et Eatoni äri aitab seUele kaasa ka
das dzhässipianist ^ Oscar Peterso- yõetud, leidub järgmise sisuga pii- mujal oma ärides,
ni juures K. Allik on saamid m i t - , , , ^ 3 ^ ^ , i k „ d , M ^ Fotod on kindhistatud Eatoni
• : . • teemad, vanad ma,ad W s , va- pooU -näituse ajal; galerii töölised
na Tallmna yaaed, vaated merest, ^^^^ ^.^^^^ g^^^,^^^^
mimesed tänaval, mmiesed lootuse- fgj^j „jj^üag„ ^^^^
tuses, portreed ja reportaazh, M - võtab 40% hinnast. Paljud foto-
, yemaastikud New^ B n g »
Itaalias amiab MUano kirjastus ^SA magu-onijad^Bnti Kolum- jjegi Rootsist ja USA'st. Ixjodame,
JACA-BÖOK välja kolm Tuglase ^'.as, Pcggy s Cove, N.S; ja lapsed ^, • . oleks üks fotograaf ko-novelli„
Popi ja Huhuu" (1914), Jõekääru (Udora) Eesti Laste suve- ^temüt keegi eestlane,
,,Kuldne lõngas" (1936) ja ,,Viim- i^^us. Umber pooled on varvüi- j^^^ ^^^^^ vastata küsimustele,
ne tervitus" (1941). Raamat on sea. . _
praegu ladumisel. Tõlke on teinud Näitusel esitatavad fotod peavad i;ÄS"ÄÄ<W,
imaliapoetessMargeritaGuidacci- olema raamitud
Pinna koostöös Vello Saloga. „Popi ^.^^^ ^õi halli mattpaberiga kae- ^ • ' 1** . ,
ia Hiihiin" itmiih iiiha tpUtlcord- ? tr--, J; ?T - re'is. Pidulik avamme tomiub lau-g
s s e e l t a ^ i . ^
^ \ raamitakse sim._Et ma^ seeritud EKK abiga ja koostööga.
kulukas, oleks vaga i^mustav. km " • ^ .
eesti seltskond toetaks meid raha- Kui soovite võtta osa Eesti For
iise abiga. Annetused tuleks saata tokunstl näitusest, siis on seUeks
ESTO büroosse Naima Aer.'u ni- veel aega. Saatke oma tööd kohe
meie, märkutega «Fotokunsti Näi- ESTO büroosse kiirpostiia. Et aeg
tus". Kõik toetajad saavad isikliku, on hüine, siis saatke kohe näitusele
Lisaks^^varem y.^^^^ pidulikule avamisele.. . sobivas suuruses pildid. Kui saa-
" ' " Reklaami suhtes on kanada aia- ^ ^ " B ^ ^ P ^ ^ ^ l ^ ^ ^
HONOLULU
puhkenud > Maünä Loa vulkaanUe
muutus aktüvseks ka na ^^au^.. .^^o ^.u^u^u Printed matter" ia NGV" või
olev Kilauea. Samal ajal tunti saa- kirjad ohiud eriti vastutulelikud, " x j . . o ^ ™ o , - ^ ; o i « \- TN 1 ^ ... ^ o 1- rel maavarmgut. See oh esma- Krro lm^ suuremat^ f oct o4. aja•k iMrj a•, „Cha-' {S5JQ,N^ og gc^o^m» mercial value, \ia „Do
kordne viimase saja aasta jooksul, mera Cänada", „Photo Life" ja
et kaks tulemäge samaaegselt purs-' „Photo Gommunique" kirjutavad. Informatsioon: Naima Aer (416) •
kaksid. meie fotokunsti näitusest. Peale 223-8175.