Vaba eestlane , April 24, 1984

              NP. Sl
B t i p
VA^Ä I I O T L A N B teisipäeval, 24. apriHü ^^§4 ^ Tuesday, April 24,
itaarid
Jt
sortides
kommunismlmaad
kel ees. Võistluste
lavad seda. Ikka on
esimene, ida-saks-iitse
versa,
liVõukogude üheõl-
[naistele paremad
sklid ja palju me-iKadedad
rarvavad»
naised polegi pä-
Seesugune üietna
lidagi väärt, võib-apteegiriiuliit
oia
Idei ja muudel suu­dlen
kasutamisele
lodd: kontrolli-kas
nad ei yõlg-
Idele . . . J a nii OK
laotanud pma mie-tase,
hõbedase yõl
Ugüšt solvamist; e!
võtnud vastutuse
nemad kontrol-
^õlstlejaid ise.
tordi alal lihtsalt
Muud midagi.
Jlrika (LAV) tüfi-lon
ühel ametlikul
jooksnud 5000
Idit kiiremini kui
maailmas,
siiursiindmusega
Inieil) iiks sealne
vestelnud lAAF
llister Mumsooni-spprdiiiiiingu
iii-
(Federation for
[tics in Sport) abi-on
esitatud kii-registreeri
Zola
sel. Ešitelš —
vAV) ei oie maa-saab
sel Juhul 01-
laailma osa, siis^
le ei ripu Ju kus-
|W ei eksisteeri."
ts teie ühing re-lavutuse?**'
le aktsepteerime
red rassistid hak-letama
ja rõhu-tiaste
eneseaval-
Id."
pannud Sidney
[estikku, kuigi ta
iskelt rõhutud se-
[3 kodanikuks".
f, kui mitte-polii-
Me ei tee vahet
vahel. Nii tema,
Itamata nahaväri
ptab, et LAV on
meie raamatus
tuks ja tema re-
|e sportidega, na-
|e ei tunnusta Ar-ick
Niklast ega
h\t nemad käisid
ll^eie tunnustame
snotgrassl"
kuulnud/*
dhnitanud, et ta
*^-s, ka raha eesi
p/asti nüüd te ta-
,Commenwealtli
laiitada?"
^at. Kuninganna
li. a. teil seal kü-mta
Müd, et ta
tüdruk, keda sm-lastu
tema taht-ia
ei tunnista, —
la musta nime&-
lõik rõhutud rah-
[eerika dümpia-
:\rY&n, meil om
president Rea-
Loerikat olümpia-lada
ja saada va­lle,
kes poliitikat
E. RIGA
Indised loete
PLASEST"
i
i
t
•k
Lk.3,
Skc•s u•t»l•i•k••i s fi%©@ry$e
rip^eVCa parCSad pgi^g^j^g^ E V aastapäeva koosvübimiselt Nova Sootias. Pudil vasakult Meiu Sandström, kes deklameeris "i^s^yalged küünlad. ^ ^ ,
..Eesti ^ d i d e • ja Iskautide jim-. eesti luulet, Henn Sandström, kes kõneles Eesti lipust ingHse'keeles ja .Peep Mäelde,. Kamada sõjaväes ^^^s Aet J^anastromeeS'
faeva,/paraad-toi^nnb :29.
kefi 3.30 pJ.
25. veebruaril pühitsesid Nova Scotia eestlased Eesti Vabarü^
. aastapäeva. Nagu möödunud aastatel, oU meie kogunemiskohaks
Dartmoothi linn^e kuuluv Oakwood House, kus mugavat alumist kor­da
on võimalik Isoodsa faiiiiiaga koosviibimKteks üiirida. Ruumid aga
hakkavad kitsaks jääma. Eestlaspere pole kasvanud, küll aga. meie
sõprade hulk ja sel õhtul oU meid koos Ugi 80-neline pere.
Koguneme vaid kaks korda aas- irahva lauludest, tantsudest ja mul­las:
Vabarügi aastapäevaks ja suvel na^juttudest.
jumalateenistuseks. Meenutame siii Pärast lätlaste ja leedulaste esin-^
teisigi tähtsaid sündmusi eestlaste dajate tervitusi, sai sõna Jaan
elus ja ajaloos. Sel aastal tähistas!- Kont, kellel oli olnud kõnelus em­me
aktusel ka Eesti lipu 100. a. dise Kanada parlamendüiikme E l -
juubelit. Saali kaunistasid smi- mer McKay'ga ja kelle soovitusi, ta
must-valge kangas, suur Eesti lipp esitas kuulajaskonnale,
ja mitmed lauaiipud ning smi- Halifaxis on mitmeid etnilisi
gruppe ja paljud neist on moor
dustanud energilised organisat­sioonid;
baltlasi on Nova Scor
üas arViilt liig vähe, et kolme
eri organisatsiooni moodulstada.
New York Äies
USA-s on ilmunud New Yorgi Ba
teAKDite^keskusele . m tea"
Niklifö alustas TsMstopoü vanglas 21 märtsi
ti- ja ingliskeelse tervitusega küla­listele,
samuti üleskutsega eestla­sist
koosolijatele Eesti Päevadest
osavõtnüseks j a Eesti lippude tel- Kui eestlased, lätlased ja leedula-limiseks.
Sellele Järgnes ühislaul sed aga looksid ühise seltsi, oleks
„Eesti lipp". meie hääl tugevam nii kohalikult
Üliõpilane Henn Sandström kõ- kui ka keskvalitsuses. Selline ette-neles
kuulajatele Eesti lipu šün- võte vajab aga eestvedajaid, keda
nlst ja loost, andes ka lühikese sel õhtul ei leidunud. Võibolla
ülevaate ingtise keeles, järgmise kokkutuleku ajaks on
diaadiks, ajakiri „Agronoomia"'toi- Temäie järgnes ta Õ6, Meiu, dekla- mõttest saanud midagi rohkemat,
metuses; assistendiks Tartu üli- matsioon „Meie võitluslipp sini- Aktus lõppes Eesti hümni laul-
Elmar Järvesoo lõpetas Tartu
Ülikooli põllumajandusteaduskon­na
a. 1934; ta oli Soomes stipen-rariardi
koUedzhi ingHse keelf>oro- streiMpedes ja dok,t oree,rmus Berlmüs a. must-valge"•. M .õ lema no-o re ette^ miseg.a . : . ^ v -
f^QQAri TWaiV^ i^iuguae iietjie ^ . ^ itmuaca ti ucicuusa. vs;a. 1939. Tootanud vcol Taams ]a Root- kanne SEI sooja vastuvõtu osali- Teises ruumis ootas piduhsi nk-
^ S ^ ^ f'^ Tni^\. xT-it ^« v-t ja sõja ajal PõlMö^ kalik ja maitsekas toidulaud. Peale
„öüe üldtuntud kirjastuse „Dob- Elfriede Niklus, Mart Nikluse dus Elfnede Niklus 2 9 . martsd TÖL^C^ r,ir>,«fa+i IQ/II ^ I^R i • i r T»- ^ x- .V-^W.M lu^vi oi^oc i r x t ^ j u o n -
Ajaleht märgil, e t ^ m a a n Ä Ä ^ Ä S Ä Ä P^ge^aud Saksamaale oli seal Mäelde on üle^^kasvanud No^^ seisis ees kojuminelc - mõnlM ko-leb^
40.aastast bl(«fdi s f c a r u ü n a a v i a ^ ^ " ^ ^ ^ ^ S^fSuSS- ülikooU üks organi, sootias, pikemat aega vübimid tfä- du ümber mirga, teistel ees kolm
P ^ g a . n a i s ^ s s o * . k e s^
-apielus ja 8-aastase lapse ema. tub ^ea;ke<;«j^^ Yoria 1949, tõotas alul VaOa Ji.esu aastaks Halifaxi baasi. Ta tunneb iftr
Raamat d e v a t . , r o m ^ ^ ^ ja. alates 1950. a. ^ ^ t ^ i w i Eesti ja teiste^ B^^^^ Meeldeiääva õhtu lõppedes ja»
seksuaalne".; 1
. ' kohtumise järele po-sachusetts'is, Amherstis kuni pen- ^^^bal aial uurinud ülikoolide raa- ^ ^ liialdajatele roüKesu^ia
Airtor on I^w Yörgileestla^ sioneerimisek a. 1978. Järvesoo on .^^^
m s hästituntud inünene.-^:.^^^^vn^^ niitmete teadnsü^^
poole kalastusloa saamiseks. Mit- kaehistaisiisel tundsin alati. SEle- naiindp töfide au- f^^^-J, • oligi ta Kone ^^^^ ^^^^^ ilmuvad, sest pidu on-metunnise
ootamise järele saadi tud,väga^h^
vangla Mema abi kapten lõhiia. Fo- * ' Sf^® ^l^aate_ sündmustest, ^
tule, kes peale telefonilist nõupida.? Jal oli näos naljapaistetns. Pensioneerunult ta elab (koos rükides saatuslikel ^aastatel j a , sm
mist arvatavasti nõukogude kinni- Äaasa Ainoga, kes oli õppejõuks toi huvitavaid võrdlusi kohne Balü
; H pidamiskohtade peavalitsusega/^^^^^^ ^^^^^ ^^^^^^^^^^^^ samas üUkboüs), vaheldumisi Soo- - • • • - ' ' ' '
AustraaHas, Pictonis esiiies Ro^ M jätkates uurimis-taryldubi^
õh^^^^^
•janakohahkele ärimeestele linda ef^^^
Aavik, kes oma ettekandes rääkis fr^^»^ 7^^^™^^^^ .Professor Järvesoo loengud on
eestla t e l j a ^ E ^ S a S S ^
eriti g e o g r a ^ l ^ e J Ä
<?uspsf flialnA fmicfni T o , v , o ^ « , , + « o — ® uoustus Vangla uie- tas 1957 ülikooli bioloog-zooloogi-iJMS;
teKea mie Mleimöiss ss^^o^^^ ^ ^ ^ ^ küsimused esiktiartjaakliskeu lkt ontvreonUei sa-a tm^^^ eest 10 a. s..u.mu„i-it,„ö„ö le Ja 3
- esitati rohkesti kusimusi, ühtlasi
:>4-4. I__ Keeies.
A. Sandström
Endel Aruja
CD
SERVI
saabus ettepanekuid ka edaspidis­teks
esinemisteks.
,EELK Peetri koguduse tuluõhtu­te
komitee tänab südamest kõiki,
kes lahkelt annetasid oma aega ja
1. aprillist 11. maini toimub Ok-sundasumisele.
Vabanes 1966.
Peale mitmeid lühiajalisi vahistami-
Sisenenud klaasvaheseinaga eral- si arreteeriti uuesti 29. aprillil
datud kokkusaamise ruumi jäädi 198O ja mõisteti 6. jaanuaril 1981 i ^ ; ^ ^ ^ ^ " ^ ^^
Mart Niklust ootama: ^ «nõukogudevastase agitatsiooni ja (410 West Boyd St., Norman) luu-
Kuid poja asemel tuli teade, et ^^st ^0 a sunnitööle 1^^^^^
ta loobub vene keele kasutamise f .V"; sundasumisele Vudi Uura- .avkunstiline näitus „Interspaces",
kokkusaami- l i 1 alal asuvasse Kutshmo orjatoo- ,.3 k^Uaazhi aastaist 1981-^2.
laagrisse, kus teda juulis 1983 ka- Varem on I. Ivaski väga tundliku
ristati „sustemaatüise rezhiimi rik- käega tehtud plüatsijoonistusi esi-
1989 lm Toronto OnL
ja tulumaks
Helle Rannik
endine
keskvalitsuse
tulumateureyident
¥ÄBÄ EiSSTL ANE
seist.
talenti nins kaHiliiMaliT«PmJd Alles,peale seda, kui ema oli po- kumise" eest 3 a. vangla,erirezhu-tatud näitust«l Oklahomas ja mõii S h i HeüslSs ZZaX" i saatnud kongi tungiva kirjali- mile mõistmisega. Asub alates 2 0 , aasta tagasi ka Torontos seoses
™ 1« heTfa to^^ I'" P»'^^' Mart Niklus kahe juulist 1983 Tshistopoli vanglas. ühe külaskäiguga siia. Kollaazhid
taiks. . ' ' valvuri saatel kiaastusraumi, kus Mart Niklus on juhtiva vaba-^«^unevad viide gruppi, esimeses
vK.ayh,j,u„vks, lwot en•i•v -oift u.d e l,o osi•m m•'e 'a"ja"^ j.ä..r'e^leJ 'p''o^e ga' ^n°afh^a^ j'aT t, eda isegi• dusvõitlejVan a, aUa kirjutanu»d„ ,ij„, kolmand'a'^s ^aufs^tu's'a.^va^ld^us^edf, 'n^e'l^-
ttdi lükata edasi viiendale maile, kaelustada. X m S J orotet^t^te N ^ ..ultitna thüle"
kuna kõik pileüd ^Inud läbi müü- Mart Niklus tervitas ema ja vii- ^ u t^ t S a T rXaste ül#änus töid mitmelt inspirat-
,dud. Piletid tulevad loosimisele ko-.mase saatjat eesti keeles teatades, enesem^ramise õiguse ja i m m õ i - ^ W ™ *
et ta keeldub emaga vene keelt ka- rikkumise vastu,
sulamast. Seepeale nõudsid valvu-
Veerandaasfes $15.—
$65.—
$35.^-
$18.—
he peale noorte arstide laudkonna-vestlust„
Väikelaste tervishoid",
mis toimub kiriku seltskondlikes vene keeles kõnelemist ja haa-raumes
laupäeval, 5. maü keU 4 j^sid Mart Niklusest kinni, kes
peale lõunat. ^ ! jg^^j-^ ^^^^ vägivaldset äralohistar
Tuluõhtute puhastulu läheb lava mist veel teatada, et ta alustab
ja lava eesriiete korrastamiseks., järgmisel päeval (s.t. 27. märtsil)
. näljastreiki, mis kestab seni, kuni
Veelkord, südamlik tänu kõigüe tal lubatalkse emaga kokkusaamisel-kaasaaitajailel
^-
Ivask ise üüeb, et joone ja värvi
_ , ,šr. . ; o . läbipaistvus, vaikuse ääremaal asu-
Ta on arendanud Ee^, J« mine on ohiud tema joonistuste
Uedn vatedosvoitleWe .feoos- ^^^^ vaikust pole aga
nood. Kutshmo laagris vubides ^^^^ ^^^^ ^^^^^^^^^
teatas Mart NsMus koos pedu ^,,v ^^^^^^^^^
vabadusvoifleja Viktoras Petku- ^,^^^^^^1^ J^ay^^^vj^^ig ^
seg^^et nad^on otsustMiudJiüto^ eraldab olu­lisemat
Põhjamaade, Vahemere-ŠmiPOSTIGA
+ SAAIEKULÜ
$2L
da Ukraina Hdsingi-grupiga.
^^ "Uu. . kasutada eesti keelt. Ta ei lõpeta Poliitvan^idp Päeval 30 maade ja Oklahoma kogemusist.
Tuluõhtute komitee näljastreiki ka siis kui teda ahvar- ^ ^ ^ ^ ^Äst Ä Ta üüeb^ et taUe meeldib mõelda
n a o
(Algus lk. 2)
dab Jüri Kuke saatus. Ema ja saat- j - ; " - - - " : Yy~'Z'-' irtektesse oma kollaazhidelekuiorgaaniMstele ja kuulsid veel, ku Mart Niklus ^^^^^J^J^^^^^^ embleemidele, mis sulatab kokku
Juba vangla koridor, jõudnut kar- dT^^j^XSas^S intUmset kaugusega, nagu aken.
jatas: „Nad peksavad mmd!" J^.^Äll^ldkS
Et mitte ohustada haige pojaelu .mise tingimuste, halbade toitlus-
$30.— +
¥@@fcieidafistos $! -f $10.50
VÄUAI^OL KANADAT ja U S A ^
—9 fpooiaastas $67.—
Eanadats
$47^
$24.—
pektides analüüsida ja katsus se- ja katlcestada ta näljastreiki, pöör- olude ja peksmise vastu,
da ise teha oma veerandtuimilises
sõnavõtus. H. Kivilo küsis, kes
peaks avaldatud ideid rakendama.
L. Pant arvas, et ku( 50 prots. eest­lasist
on pensionärid, siis neid tu­leks
panna sellisele uurimistööle.
M. Puhm, E. Kannel leidsid, et me
küll arutame, aga kõik jääb kaan­te
vahele ja muutmaita, kellelgi'
pole selge, kust läheb eestluse kok­kutõmbamine
lahti.
Lõpuks R. Kreem aivas, et te­gi
peaks sellist uurimistööd al­gatama,
sest. ta ei näe teist teed.
Feame teadma, mis meie ühis-konnas
on.' ^ r •..
"Lõpuks märgiti ühe Tartu Instir
tuudi truima osavõtja, prof. Karl
Taagepera 90-aastast 'sünnipäeva.
J. Käis iseloomustas juubilari kui
inimest ja luges ette Eesti Demo-kraatiikit
Uniooni kirja, mis saabu^
' nud Stokholmist, kus teatati et
EDU on valinud K. Taagepera oma
auliikmeks; auaadress tuuaks© ko­hale
ESTO-84 ajal. J E L F R I E B E M K L U B
muysikdsf
Praegu on 'Mühcheni firmal
EGM-1 käsu Pardi heütööde salves­tamine.
Plaat jõuab kavakohaselt
müügile ESTO-84 ajaks.. See sisal­dab
järgmisi helmdeid: „Tabulä
rasa" vüuldäja Gidon Kremeriga;
„Fratres" — Gidon Kreriier viiul,
Keith Jarret klaver; ,;Cantus Ben-jamin
Britteni mälestuseks" —
Stuttgart! Sümfooniaorkestriga (di­rigent
Dennis Rüssel Davis);
„Fratres" — Berliini Füharmpo-niaorkestri
12 tshellisti. Nagu eel­nevast
nähtub,, ori teegmist tippso-listide
ja -ansamblitega, ühesõna­ga—
Pärt väärikas esituses.
Kuuldavasti on ka meie omatipp-^
dirigendil Neeme Järvii lähema tu-,
leviku kavas Pardi heliloomingu
salvestamine Shoti Rahvusliku
Sümfooniaorkestriga, mille muusi­kadirektoriks
saab Järvi eeloleval
• sügisel. '.• • . •
K . ^ -
aastas $3S.
Aadressi muudatus 7 0 centi. Üksiknumbri hmd 70 .cenü
b a d a j s ^ ^ d d e palume mSrMda „P01^AL €01)£<'
IJSA aadressidele „ZIP^^^^
Pangafshekk v5i rahiäraart kirjutada
Free SMonian Pnbllshers nimde.
1 f 5 5 Lesii© Slo Don MiiiSi Qnt.
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks —• tavalise^ / kiripostiM alates :.:.....
/
1 9 . . T e l l i m i s e katteks lisan $ .....'... sünjuures
. / rahakaardiga, (lalia saata
Nimi
• «oe.4 « « 0 4 a i
• • « o « f t o o » - « o « « a o a * o « a * o « 4 0 * « 4 « 0 0 « o 0 •* o • • 0 « « • O O • • 0 • 1)0 Ob « • 4 o • « « • « O O • • •
• • • • • • • o a
• * e « * « • • « « • • • • • * • «• • « • • • • • • • ^ • • a