1987-11-17-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 85
mu
nu lä e « • :EPL
)st'i" Moskva korrespondent
Leningradis olid 24-ndal ja
publikatsioonide esindajad
•depääsu trükikodadele ning
kõik vastakuti samasuguste raskustega
, ,samizdat'' väljaannete
jlevitamisel. Neil puudub praegu
ligasugune juurdepääs moodsale
Iko p e e r i m i st eh n i k a i e ,
Imimeograafmasinatele, rääkimata
j kotnpuuterladumis-s&adeldist&st
mis alluvad kõik rangelt ametvöi-mude
kontrollile. Ainukeseks või-
Imaluseks on tektside paljundami-
|ne kopeerpaperi abil kirjutusmasinatel,
mis harilikult piirab väljaannete
tiraashi vähem kui sajale •..
eksemplarile,
Moskvas ilmuva „samizdat''
ajakirja nimega ,,Glasnost"
toimetajaid süüdistati hiljaaegu
ametliku ajakirjanduse poolt, et
nad olid illegaalselt kasutanud
riiklikke trükimasinaid.
Leningradis 24. ja 25. oktoobril
aset leidnud kohtumisestr-võtsid
teiste hulgas osa hiljuti uuesti il-^
muma hakanud ,,SMOT'i" esindajad,
mida annab välja üks iseseisvate
ametuühingute liikumise
rühmitus; siis veel uue pubiikat-s^
iooni „Moskva Kristliku Kogukonna
Bülletääni" toimetaja ja
Leningradis hiljuti ilmuma
hakanud ,,Lea" nimelise juutide
almanahhi toimetaja. Pärast 12
tundi kestnud diskussiooni otsustasid
kohalolijad alustada nn.
,,ajakirjade ajakirja-V väljaandmist,
mis avaldaks\ väljavõtteid
mitmetest erinevatest publikatsioonidest.
Lisame omalt poolt, et okupeeritud
Lätist on just hiljaaegu,
oktoobri kuul, läände jõudnud uus
isekirjastuslik väljaanne „Ausek-lis"
(„Koidutäht"), mille sisu on
poliitiline. Toimetajateks on Lidi-ja
Doronina-Lasmane, Ivars,
Žukovskis ja Ausma Kresla. Lidi-ja
Doronina on endine naispoliit-vang,
kes jõudis Gorbatshov'i
rezhiimi amnestia alusel Lätisse
tagasi alles käesoleva aasta suveL
Žukovskis viibis varem 5 aastat
nõukogude vangistuses.
A. J.
Kinkige sünnipäevaks
,.VABÄ EESTLANE"
Nr. 85 VABA EESTLANE teisipäeval, 17. novembril 1987 — Tuesday, November 17, 1987 Lk: 3
nnsc
Ühendriikide president Reagan
on hädas ühe kohtuniku
koha täitmisega Ühend
Ülemkohtus. Ta nimetas esialgu
vakantsele kohale Robert
Bork'i, kuid liberaalselt hääles-^
tatud senat bi kinmtantid seda.
Sellele järgnes: uue kandidaadina
I)duglasGiiiisburg,^^ te
sünnitud aga oma kandidatuuri
tagasi võtma, kuna selgus; et ta
oli minevikus suitsetanud inari-huaanat,
mis eEprgiliseit uimas-tusäinete
taryltamise vastu
võitleva Rjp^äni administratsiooni
hinnangul on surmapatt.
Kuna Ühendriikide Ülwnk^^
tui on vagal suured võimupiirid
põhiseaduse tõlgendamisel,
Oli Ülemkohtus avanevate
vakantsete kohtade täitmine
alati seotud erigrupe^
vaheliste intensiivsete manöövritega.
Ronal(i Reagan kavatses
ihiiselt Valgest Maiast
sel
konservatiivselt
ülemkohtu ja tema esimene
kandidaat Robert Bork, kes oM
üldiselt tuntud silmapaistva juristina
ja kohtunikuna, oli põhiliselt
konlsprvatiivse hoiakuga
seadustetõlgendaja. Seesai aga
temale saatuslikuks, kuna suur
osa liberaalsest ajakirjanduiest
hakkas tema vastu töötama^
avaldades kartust j et ta ei ole
kohtunikuna kullalt aktiivne inimõiguste
kaitsmisel.
Samale:/seisukohale asus
demökräaticle kontrolli all olev
senat, kes lükkas Borki kandidatuuri
pagasi. Briti
,,Economlsti^' andmetel sai
Borki vastu suunatud kampaania
tugeva toetuse
,,Marihuaana Mees-
Ginsburg on juudi rahvusest
ning öli seetõttu juudi rihgkon-
ROYAL LEPÄGEI
nõuandja Valges Majas Howard
Baker pooldas uue kandidaadina
mõõdukate vaadetega Kali-fornia
kohtunikku Anthony
Kennedylt, kelle kandidatuur
oleks tõenäoliselt senatis läbi
läinud kuid kohtuminister Ed-win
Meese asus Ginsburgi selja
taha. President Re^^ anchs
Meesele järele, kuna vabariiklaste
partei konservatiivid olid
vastu Kennedy kandidatuurile.
Douglas Gmsburg on Õigusteadlasena
ja kohtunikuna võr-reldiesBork'iga
kahtlemata kergekaalu
mees. Ta ön
41-a|astane9 on tegi
kohtunikuna ainult ühe aasta
ning ta' pole kunagi esinenud
sele marihuaana suits^amise
jant, mis sai Gmsburgile saatuslikuks.':,
et ;senat- uuris-väljendust
nii sõnas kui kiijas
ning tegi siis oma järeldused
18 aakeriline talu koos 7 ruumilise heas korras elumaja,
hobustetalli ja muude kõrvalhoonetega.
Elumajal on juurdeehitatud garaazh ja seltskonnaruum
suure maakivist kaminaga..
Talu asub Chatsworth'i lähedal, 8 - 1 0 miili Owen Soundist
lõunas, tee hr. 6 ja nr. 10.1^^
ja suvespordi harrastajaile. Küsitav hind
919 Lawrence Ave. E
it.M1R
äs752-3111
kodus (705) 426-^915
66
samme tema mineviku ja voune-te
selgitamiseks. Siit võib teha
ainult järddusi, et Ühendriikides
mõõdetakse mehi nii vastutavatele
kohtadele pai;
Düuga
^uhtus
matu ja ennenägematu
prantspse ettevõtte
ti seal rahva hulgas
Kahtlemata - on suurimaks
probleemide kotita rahva arvamise
saamiseks; Idee sellise
ürituse läbiViuniseks tüli prantsuse
firmalt IPSOS, kes tegi
vastava ettepaneku Kremlile
ja septembris saadi
nõusolek,
oim
kes^ kaotas tema surmaga oma
Beriiinis asuva
1, V mille kaudu
suunata läände oma
ja nende tegevust sealt;
ilt ori millegi
muuga seletatav ^ Kremli
ne keeldumine
-aastase kahjutu rauga
Rudolf Hess *i vabastamiseks Inglise
Jšioonis asuvast Spandau
vanglast, mille ainukeseks
asüteiks oli viimase kahekümne
aasta kestel ^Nürnbergi sõ-jakohtu
otsusel eluaegsesse
vangistusse mõistetud endine
Rudolf HesSo
Ija numbri (sept. 29--okt. 2) artikliseerija, mille olevat
,5ette valmistanud" keegi Volovets ajalehes 93õVjetskaja
^ssija'-. See olevat Volovetsi pooU koostatud või ette
vahnistatiid" (arvatavasti siis ka tõlgitud?) Oxfordi ülikooli
tiuriiiiuste põhjal Lõuna-Korea
iliuldiuniis^ põhjuste kohta^ Teatavasti lasti selle
numbriga lennuk aUa Liidu võitluslennuki poolt iriõM
"l-reisijäd surma said.
i, kuid nõuKoguae
võüriud ei ole nähtavasti veel ot^
suseie; jõudnud, kas saadud änd-
.nneid avsildada tänes Matuses,
piiratud määral või ;|miiri^
täielikult kalevi alla.
: Kiisimused koostasid prantslased,
kes olid iillatätud, et
venelased aktsepteerisid need
kõik^sitatud kujul ^ isegi Afganistani
sõjakäiku puutuva
küsimuse. Kogu küsimuste-vas-
Ta öii väga vähe kirjutanud
juriidiliste probleemide kohta
ning seega pole tema seisukohad
seaduste tõlgendamisel kaugeltki
selged. Oma karjääri kestel
on ta tegelenud peamiselt juriidiliste
probleeriiidega majanduse
alal, kuidtal on vähe
olnud põhiseaduse küsii
Kuid teiha juriidiliste puudujääkide
kõrval kerkisid päevavalgele
paljud teised asjaolud^
mis lasid ginsburg! paista võrd-leniisi
tüniedas valguses. Selgus,
et ta oli teinud investeeringuid,
mis vihjasid huvide konfliktile,
ta • ars^^^^ abikaasa, oli
ning
•es:^sageM4uli.- tegemist
teha suurte raskustega. Umbusklike
venelaste käest oli
vastuste saamme väga raske
ning vastamisega oli nõus ainult
üks Igast kaheksast; küsitletust.
Raske on ka ütelda, kas; vastuste
andjad -andsid küsijatele
edasi oma tõelised arvamised.
Tag^ärgedest võib mainida, et
tuhandest vastajast 25% pi
Stalinit iibeks koto^^
kõige tähtsamast juhiste
Gorbatshovile antud protsent
oli 31, Leninile 64. Ule
pooldas avalikke
kohalikesse
kütis heaks alkohoolsete jookide
piiramise ja 85 prots. andsid
oma nõusoleku^^^^^^ Ä^^^
iBiariuhtlusele. DissMentide
maalt välja saätniisega riõiistus
73 prots., kuid ainult 27 prpts.
pooldas nende vanglatest vabas-tamist.
v.;;--
; Üle 50 prots. Ä
et N. Uidü punaar^^ peaks
välja tõmbuma Afganistanist.
N. Liidu süurimakis vaenlaseks
pidasid vastuste andjad Amee^
rika Ühendriike; kellele; järgnes
Läärie-Saksamaa. Ringküshtiu-sele
vastajate arvates
Moskva suurim
ria, kellele järgneb India.
med, kuid seayiuires jääb püsima
kiisunus, kas vastlad and-oma
ligi Hess oli üks natsi-partei
asutajatest, omades liikmekaart
nr, :• -7-0,; ning"..Hitler'! •sõber.' ja.
nimeliselt Hitler'i asetäitja alates
1923. aastast j mil nad jagasid
ühist kongi Landsbefgi vanglas, ei
usaldatud Hess' iie; kunagi tema
edasise poliitilise karjääri jooksul
võiniü ega kaasaraäldmise õigust
tähtsate küsimuste otsustamisel.
Võibolla oli tema suurimaks
panuseks parteile ja Hitler'ile
ühisel yanglasoleku ajal Hitler'!
diktaadi järele„Meiir Kampfi'-
originaali kirjutamine. Oma hilisemas
poliitilises elus oli Hess
alä^i truualamlik oma juhile jä
parteile> Ta tõusis rambivalgusse
ainult korraks oma üllatusliku
põgenemisega Inglismaale 1941.
aastal rahusobitamise ettekäändel,
kus ta aga koheselt maandumisel
vangistati ja paigutati Londoni
Töwerisse, millega lõppes tema
poliitiline karjäär ja elu väljaspool
vanglamüüre.
Hitler'! arvates olid tema asetäitja
Hessi rahüsobitämise kavatsuse
teened hinnatavad ainult
mahalaskmise või hullumajja
paigutamisega. Kuna Hess oli
vanglas juba Teise suursõja
esimesest poolest, siis ei saanud
kä liitlased teda süüdistada massimõrvades
ja vastandina teisi kõrgemaid
juhte tabanud surmaotsustele
karistati teda vaid SGJaõhutä-misele
kaasaaitamise eest eluaegse
vangistusega^ millest ta esimesed
21 kuud veetis Nürnberg'i
sõjaväe-vangiäs. Seal oli ta kuni
oma paigutamiseni ^ koos teiste
y ä ik s e m a te s õ ja süüd last eg a
liitlaste kontrolli all blevasse
Spandau vanglasse, kust viimane
koos Hess' iga siiinapaigutatu
vabastati 1966. aastal. See jättis
on M, Ludul nende reisi-šurm
südametunnistusel.
unustatud. Seepärast soendab
nüüd S, Volovets — kes ta ka pn,
kas lennuekspert või kirjasolkija
— nüüd need asjad jälle ülesy
tsiteerides ,,teadur R.W; John-soni'*
ütlevana, et hukkumise
põhj u s ek s võib oi la neli
võimalust. 1) — 007 kaldus
juhuslikult -kursist kõrvale; 2)
Piloodid muutsid sihilikult kurssi,
et kütust kokku hoida; 3) Venelased
eksitasid lennuki sihilikult
kursist kõrvale; 4) See oli
;lüurelend.:.y-'-'^V: >
Volovetsi arutusel ei saanud
olla tegemist juhusliku veaga, sest
tema teada on välismaistel
reisilennukitel nii head
navigatsiooni-vahendid, et nad
kunagi rohkem kui ühe nliili oma
kursist kõrvale ei kaldu. Üks
teooria — et lennukihoivajad
mäsinaüle võtsid ja selle meelega
N. Liidu poole tüürisid, ei pidavat
ka paika, sest (kuigi Volovets
seda otse välja ei ütle) kes peaks
tahtma N. Liitu põgeneda? Peale
selle olevat Lõuna-Korea len-nukeil
pardal relvastatud mehed,
kes olevat ,,uljaspead", seega
küllalt hulljulged terroristidele
vastu hakkama. '
Kütuse kokkuhoiu teooriast
Volovets ka ei pea võimalikuks,
sest sirgema tee võtmisega oleks
Korea lennukompanii ainult
umbes 2500 dollarit kokku
hoidnud. Sellisele suurele kapitalistlikule
firmale, pealegi veel
GIA poolt üleval peetud nagu
Volovets väidab, ei tähendavat
voa
komihunistliku rezhiimi
kohaselt ametlikku joont ja po^
AM
Hessi: ainukese vangina, oma
35-liikmeiise teenijaskonnagä ja
nelja • ^ ^ l i i t l a se
iise Spandau vangla asukaiks,
mille aastased ülalpkiamise-kulud
olid umbes $1 miljon dollarit.
Kuigi kolm lääneliitlast olid
mitmel korral nõus Hessi
vabastania tervislikkudel põhjustel,
olid venelased alati kategoo-tiliselt
selle vastu väatiamate sellele,
et saksa rünnaku ajal Venemaa
le oli Hess juba Londoni vanglas.
Ameeriklastele on häbistav
Kremli süüdistus hooletus järelvalves,
mis võimaldas enesemõr-va
poomise tee! 93. a. poolpimedale
raugale, võttes venelastelt
võimaluse oma väeosa
pidamiseks Lääne-Berliinis.
selline pisisümmä midagi.
Venelaste-poolše sihiliki|
eksitamise võimalust ei pea
VölovetS: üldse kõneväärseks.
Miks peaks üks inimarmastaja ja
heatahtlik suurvõim nägu N1 Liit
sellist asja tegema? Peale selle,
neil ei olevat selliseid vägevaM
riistu, millega USA elektron-apa-ratuuri
segamini ajada (ilmselt
nad on proovinud?). Seepärast,
kinnitab Volovets, jaäb üle ainult
üksainus võimalus — 007 oli
spioonilennuk, mis saadpti N.
Liidu kaitsevõimeid välja
nuhkima!
Kui nii ^ ja seda peab Volovets
rohkem kui tõenäoseks — siis
oleks pidanud tal eripersonal pardal
olema ja ta oleks pkiänud rikkalikult
olema spiöoni-kaamerate-ga
varustatud. Ja ennäe —
olevatki nii olnud. 007 meeskond
olnud harilikust suurem, kuid
lihtfeisijaid olnud harilikust
vähem. Ka olevat see olnud lennul
saadetud USA RC 135 tüüpi
luurelennuki poolt. Miks siis
saadeti suhteliselt aeglane Boeing,
selle asemel et CR 71, mis on
võimeline lendama kolmekordse
helikiirusega? Aga vot sellepärast,
et venelasi eksiteele viia!
Nemad, lollikesed, arvavad et on
eksinud reisilennuk ja seepärast ei
tulista. Kuid eksisid, vennikesed.
Nõukogude võimud said nende
kavalatest plaanidest aru ja otsustasid
need tühja ajada. Kui aga
007 kohe kinni ei pidanud, kui tal
kästi (õhu3 on natuke raske kinni
pidada, eks ole) siis ei jäänud ju
vaestel nõukogude hävituslen-dureil
midagi muud üle, kui lennukitäis
spioone alla lasta! Muidu
oleks nad varsti Jaapani õhuruumis
olnud, kust neid enam lasta
ei oleks tohtinud. I
Siiski annab artikkel veidi
,,glasnostile''ruumi, kui Sjeejärgmiselt
lõppeb: ,,Sellised on
põhilised faktid. Muidiigi võib
lugeja tagasi lükata mis tahes
pakutud teooria ja siis peab ta ise
otsustama, mjUin^ neist näib talle
kõige usutavam. Ent praegu võib
valiku teha ainult nendest neljast
hüpoteesist; kõik mis me juhtunu
kohta teame muudab järelduse
007 spionaazhimissiboni kohta
kõige veenvamaks.*'
Niiviisi on tõestatud, glasnost
või mitte, et asi oli ameeriklaste
endi süü. Kes käskis neil (või
nende L. Korea kannupoistel) N .
Liidu territooriumi kohale luura-
.-ma
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 17, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-11-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871117 |
Description
| Title | 1987-11-17-03 |
| OCR text | Nr. 85 mu nu lä e « • :EPL )st'i" Moskva korrespondent Leningradis olid 24-ndal ja publikatsioonide esindajad •depääsu trükikodadele ning kõik vastakuti samasuguste raskustega , ,samizdat'' väljaannete jlevitamisel. Neil puudub praegu ligasugune juurdepääs moodsale Iko p e e r i m i st eh n i k a i e , Imimeograafmasinatele, rääkimata j kotnpuuterladumis-s&adeldist&st mis alluvad kõik rangelt ametvöi-mude kontrollile. Ainukeseks või- Imaluseks on tektside paljundami- |ne kopeerpaperi abil kirjutusmasinatel, mis harilikult piirab väljaannete tiraashi vähem kui sajale •.. eksemplarile, Moskvas ilmuva „samizdat'' ajakirja nimega ,,Glasnost" toimetajaid süüdistati hiljaaegu ametliku ajakirjanduse poolt, et nad olid illegaalselt kasutanud riiklikke trükimasinaid. Leningradis 24. ja 25. oktoobril aset leidnud kohtumisestr-võtsid teiste hulgas osa hiljuti uuesti il-^ muma hakanud ,,SMOT'i" esindajad, mida annab välja üks iseseisvate ametuühingute liikumise rühmitus; siis veel uue pubiikat-s^ iooni „Moskva Kristliku Kogukonna Bülletääni" toimetaja ja Leningradis hiljuti ilmuma hakanud ,,Lea" nimelise juutide almanahhi toimetaja. Pärast 12 tundi kestnud diskussiooni otsustasid kohalolijad alustada nn. ,,ajakirjade ajakirja-V väljaandmist, mis avaldaks\ väljavõtteid mitmetest erinevatest publikatsioonidest. Lisame omalt poolt, et okupeeritud Lätist on just hiljaaegu, oktoobri kuul, läände jõudnud uus isekirjastuslik väljaanne „Ausek-lis" („Koidutäht"), mille sisu on poliitiline. Toimetajateks on Lidi-ja Doronina-Lasmane, Ivars, Žukovskis ja Ausma Kresla. Lidi-ja Doronina on endine naispoliit-vang, kes jõudis Gorbatshov'i rezhiimi amnestia alusel Lätisse tagasi alles käesoleva aasta suveL Žukovskis viibis varem 5 aastat nõukogude vangistuses. A. J. Kinkige sünnipäevaks ,.VABÄ EESTLANE" Nr. 85 VABA EESTLANE teisipäeval, 17. novembril 1987 — Tuesday, November 17, 1987 Lk: 3 nnsc Ühendriikide president Reagan on hädas ühe kohtuniku koha täitmisega Ühend Ülemkohtus. Ta nimetas esialgu vakantsele kohale Robert Bork'i, kuid liberaalselt hääles-^ tatud senat bi kinmtantid seda. Sellele järgnes: uue kandidaadina I)duglasGiiiisburg,^^ te sünnitud aga oma kandidatuuri tagasi võtma, kuna selgus; et ta oli minevikus suitsetanud inari-huaanat, mis eEprgiliseit uimas-tusäinete taryltamise vastu võitleva Rjp^äni administratsiooni hinnangul on surmapatt. Kuna Ühendriikide Ülwnk^^ tui on vagal suured võimupiirid põhiseaduse tõlgendamisel, Oli Ülemkohtus avanevate vakantsete kohtade täitmine alati seotud erigrupe^ vaheliste intensiivsete manöövritega. Ronal(i Reagan kavatses ihiiselt Valgest Maiast sel konservatiivselt ülemkohtu ja tema esimene kandidaat Robert Bork, kes oM üldiselt tuntud silmapaistva juristina ja kohtunikuna, oli põhiliselt konlsprvatiivse hoiakuga seadustetõlgendaja. Seesai aga temale saatuslikuks, kuna suur osa liberaalsest ajakirjanduiest hakkas tema vastu töötama^ avaldades kartust j et ta ei ole kohtunikuna kullalt aktiivne inimõiguste kaitsmisel. Samale:/seisukohale asus demökräaticle kontrolli all olev senat, kes lükkas Borki kandidatuuri pagasi. Briti ,,Economlsti^' andmetel sai Borki vastu suunatud kampaania tugeva toetuse ,,Marihuaana Mees- Ginsburg on juudi rahvusest ning öli seetõttu juudi rihgkon- ROYAL LEPÄGEI nõuandja Valges Majas Howard Baker pooldas uue kandidaadina mõõdukate vaadetega Kali-fornia kohtunikku Anthony Kennedylt, kelle kandidatuur oleks tõenäoliselt senatis läbi läinud kuid kohtuminister Ed-win Meese asus Ginsburgi selja taha. President Re^^ anchs Meesele järele, kuna vabariiklaste partei konservatiivid olid vastu Kennedy kandidatuurile. Douglas Gmsburg on Õigusteadlasena ja kohtunikuna võr-reldiesBork'iga kahtlemata kergekaalu mees. Ta ön 41-a|astane9 on tegi kohtunikuna ainult ühe aasta ning ta' pole kunagi esinenud sele marihuaana suits^amise jant, mis sai Gmsburgile saatuslikuks.':, et ;senat- uuris-väljendust nii sõnas kui kiijas ning tegi siis oma järeldused 18 aakeriline talu koos 7 ruumilise heas korras elumaja, hobustetalli ja muude kõrvalhoonetega. Elumajal on juurdeehitatud garaazh ja seltskonnaruum suure maakivist kaminaga.. Talu asub Chatsworth'i lähedal, 8 - 1 0 miili Owen Soundist lõunas, tee hr. 6 ja nr. 10.1^^ ja suvespordi harrastajaile. Küsitav hind 919 Lawrence Ave. E it.M1R äs752-3111 kodus (705) 426-^915 66 samme tema mineviku ja voune-te selgitamiseks. Siit võib teha ainult järddusi, et Ühendriikides mõõdetakse mehi nii vastutavatele kohtadele pai; Düuga ^uhtus matu ja ennenägematu prantspse ettevõtte ti seal rahva hulgas Kahtlemata - on suurimaks probleemide kotita rahva arvamise saamiseks; Idee sellise ürituse läbiViuniseks tüli prantsuse firmalt IPSOS, kes tegi vastava ettepaneku Kremlile ja septembris saadi nõusolek, oim kes^ kaotas tema surmaga oma Beriiinis asuva 1, V mille kaudu suunata läände oma ja nende tegevust sealt; ilt ori millegi muuga seletatav ^ Kremli ne keeldumine -aastase kahjutu rauga Rudolf Hess *i vabastamiseks Inglise Jšioonis asuvast Spandau vanglast, mille ainukeseks asüteiks oli viimase kahekümne aasta kestel ^Nürnbergi sõ-jakohtu otsusel eluaegsesse vangistusse mõistetud endine Rudolf HesSo Ija numbri (sept. 29--okt. 2) artikliseerija, mille olevat ,5ette valmistanud" keegi Volovets ajalehes 93õVjetskaja ^ssija'-. See olevat Volovetsi pooU koostatud või ette vahnistatiid" (arvatavasti siis ka tõlgitud?) Oxfordi ülikooli tiuriiiiuste põhjal Lõuna-Korea iliuldiuniis^ põhjuste kohta^ Teatavasti lasti selle numbriga lennuk aUa Liidu võitluslennuki poolt iriõM "l-reisijäd surma said. i, kuid nõuKoguae võüriud ei ole nähtavasti veel ot^ suseie; jõudnud, kas saadud änd- .nneid avsildada tänes Matuses, piiratud määral või ;|miiri^ täielikult kalevi alla. : Kiisimused koostasid prantslased, kes olid iillatätud, et venelased aktsepteerisid need kõik^sitatud kujul ^ isegi Afganistani sõjakäiku puutuva küsimuse. Kogu küsimuste-vas- Ta öii väga vähe kirjutanud juriidiliste probleemide kohta ning seega pole tema seisukohad seaduste tõlgendamisel kaugeltki selged. Oma karjääri kestel on ta tegelenud peamiselt juriidiliste probleeriiidega majanduse alal, kuidtal on vähe olnud põhiseaduse küsii Kuid teiha juriidiliste puudujääkide kõrval kerkisid päevavalgele paljud teised asjaolud^ mis lasid ginsburg! paista võrd-leniisi tüniedas valguses. Selgus, et ta oli teinud investeeringuid, mis vihjasid huvide konfliktile, ta • ars^^^^ abikaasa, oli ning •es:^sageM4uli.- tegemist teha suurte raskustega. Umbusklike venelaste käest oli vastuste saamme väga raske ning vastamisega oli nõus ainult üks Igast kaheksast; küsitletust. Raske on ka ütelda, kas; vastuste andjad -andsid küsijatele edasi oma tõelised arvamised. Tag^ärgedest võib mainida, et tuhandest vastajast 25% pi Stalinit iibeks koto^^ kõige tähtsamast juhiste Gorbatshovile antud protsent oli 31, Leninile 64. Ule pooldas avalikke kohalikesse kütis heaks alkohoolsete jookide piiramise ja 85 prots. andsid oma nõusoleku^^^^^^ Ä^^^ iBiariuhtlusele. DissMentide maalt välja saätniisega riõiistus 73 prots., kuid ainult 27 prpts. pooldas nende vanglatest vabas-tamist. v.;;-- ; Üle 50 prots. Ä et N. Uidü punaar^^ peaks välja tõmbuma Afganistanist. N. Liidu süurimakis vaenlaseks pidasid vastuste andjad Amee^ rika Ühendriike; kellele; järgnes Läärie-Saksamaa. Ringküshtiu-sele vastajate arvates Moskva suurim ria, kellele järgneb India. med, kuid seayiuires jääb püsima kiisunus, kas vastlad and-oma ligi Hess oli üks natsi-partei asutajatest, omades liikmekaart nr, :• -7-0,; ning"..Hitler'! •sõber.' ja. nimeliselt Hitler'i asetäitja alates 1923. aastast j mil nad jagasid ühist kongi Landsbefgi vanglas, ei usaldatud Hess' iie; kunagi tema edasise poliitilise karjääri jooksul võiniü ega kaasaraäldmise õigust tähtsate küsimuste otsustamisel. Võibolla oli tema suurimaks panuseks parteile ja Hitler'ile ühisel yanglasoleku ajal Hitler'! diktaadi järele„Meiir Kampfi'- originaali kirjutamine. Oma hilisemas poliitilises elus oli Hess alä^i truualamlik oma juhile jä parteile> Ta tõusis rambivalgusse ainult korraks oma üllatusliku põgenemisega Inglismaale 1941. aastal rahusobitamise ettekäändel, kus ta aga koheselt maandumisel vangistati ja paigutati Londoni Töwerisse, millega lõppes tema poliitiline karjäär ja elu väljaspool vanglamüüre. Hitler'! arvates olid tema asetäitja Hessi rahüsobitämise kavatsuse teened hinnatavad ainult mahalaskmise või hullumajja paigutamisega. Kuna Hess oli vanglas juba Teise suursõja esimesest poolest, siis ei saanud kä liitlased teda süüdistada massimõrvades ja vastandina teisi kõrgemaid juhte tabanud surmaotsustele karistati teda vaid SGJaõhutä-misele kaasaaitamise eest eluaegse vangistusega^ millest ta esimesed 21 kuud veetis Nürnberg'i sõjaväe-vangiäs. Seal oli ta kuni oma paigutamiseni ^ koos teiste y ä ik s e m a te s õ ja süüd last eg a liitlaste kontrolli all blevasse Spandau vanglasse, kust viimane koos Hess' iga siiinapaigutatu vabastati 1966. aastal. See jättis on M, Ludul nende reisi-šurm südametunnistusel. unustatud. Seepärast soendab nüüd S, Volovets — kes ta ka pn, kas lennuekspert või kirjasolkija — nüüd need asjad jälle ülesy tsiteerides ,,teadur R.W; John-soni'* ütlevana, et hukkumise põhj u s ek s võib oi la neli võimalust. 1) — 007 kaldus juhuslikult -kursist kõrvale; 2) Piloodid muutsid sihilikult kurssi, et kütust kokku hoida; 3) Venelased eksitasid lennuki sihilikult kursist kõrvale; 4) See oli ;lüurelend.:.y-'-'^V: > Volovetsi arutusel ei saanud olla tegemist juhusliku veaga, sest tema teada on välismaistel reisilennukitel nii head navigatsiooni-vahendid, et nad kunagi rohkem kui ühe nliili oma kursist kõrvale ei kaldu. Üks teooria — et lennukihoivajad mäsinaüle võtsid ja selle meelega N. Liidu poole tüürisid, ei pidavat ka paika, sest (kuigi Volovets seda otse välja ei ütle) kes peaks tahtma N. Liitu põgeneda? Peale selle olevat Lõuna-Korea len-nukeil pardal relvastatud mehed, kes olevat ,,uljaspead", seega küllalt hulljulged terroristidele vastu hakkama. ' Kütuse kokkuhoiu teooriast Volovets ka ei pea võimalikuks, sest sirgema tee võtmisega oleks Korea lennukompanii ainult umbes 2500 dollarit kokku hoidnud. Sellisele suurele kapitalistlikule firmale, pealegi veel GIA poolt üleval peetud nagu Volovets väidab, ei tähendavat voa komihunistliku rezhiimi kohaselt ametlikku joont ja po^ AM Hessi: ainukese vangina, oma 35-liikmeiise teenijaskonnagä ja nelja • ^ ^ l i i t l a se iise Spandau vangla asukaiks, mille aastased ülalpkiamise-kulud olid umbes $1 miljon dollarit. Kuigi kolm lääneliitlast olid mitmel korral nõus Hessi vabastania tervislikkudel põhjustel, olid venelased alati kategoo-tiliselt selle vastu väatiamate sellele, et saksa rünnaku ajal Venemaa le oli Hess juba Londoni vanglas. Ameeriklastele on häbistav Kremli süüdistus hooletus järelvalves, mis võimaldas enesemõr-va poomise tee! 93. a. poolpimedale raugale, võttes venelastelt võimaluse oma väeosa pidamiseks Lääne-Berliinis. selline pisisümmä midagi. Venelaste-poolše sihiliki| eksitamise võimalust ei pea VölovetS: üldse kõneväärseks. Miks peaks üks inimarmastaja ja heatahtlik suurvõim nägu N1 Liit sellist asja tegema? Peale selle, neil ei olevat selliseid vägevaM riistu, millega USA elektron-apa-ratuuri segamini ajada (ilmselt nad on proovinud?). Seepärast, kinnitab Volovets, jaäb üle ainult üksainus võimalus — 007 oli spioonilennuk, mis saadpti N. Liidu kaitsevõimeid välja nuhkima! Kui nii ^ ja seda peab Volovets rohkem kui tõenäoseks — siis oleks pidanud tal eripersonal pardal olema ja ta oleks pkiänud rikkalikult olema spiöoni-kaamerate-ga varustatud. Ja ennäe — olevatki nii olnud. 007 meeskond olnud harilikust suurem, kuid lihtfeisijaid olnud harilikust vähem. Ka olevat see olnud lennul saadetud USA RC 135 tüüpi luurelennuki poolt. Miks siis saadeti suhteliselt aeglane Boeing, selle asemel et CR 71, mis on võimeline lendama kolmekordse helikiirusega? Aga vot sellepärast, et venelasi eksiteele viia! Nemad, lollikesed, arvavad et on eksinud reisilennuk ja seepärast ei tulista. Kuid eksisid, vennikesed. Nõukogude võimud said nende kavalatest plaanidest aru ja otsustasid need tühja ajada. Kui aga 007 kohe kinni ei pidanud, kui tal kästi (õhu3 on natuke raske kinni pidada, eks ole) siis ei jäänud ju vaestel nõukogude hävituslen-dureil midagi muud üle, kui lennukitäis spioone alla lasta! Muidu oleks nad varsti Jaapani õhuruumis olnud, kust neid enam lasta ei oleks tohtinud. I Siiski annab artikkel veidi ,,glasnostile''ruumi, kui Sjeejärgmiselt lõppeb: ,,Sellised on põhilised faktid. Muidiigi võib lugeja tagasi lükata mis tahes pakutud teooria ja siis peab ta ise otsustama, mjUin^ neist näib talle kõige usutavam. Ent praegu võib valiku teha ainult nendest neljast hüpoteesist; kõik mis me juhtunu kohta teame muudab järelduse 007 spionaazhimissiboni kohta kõige veenvamaks.*' Niiviisi on tõestatud, glasnost või mitte, et asi oli ameeriklaste endi süü. Kes käskis neil (või nende L. Korea kannupoistel) N . Liidu territooriumi kohale luura- .-ma |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-11-17-03
