Vaba eestlane , September 27, 1977

              VABA MSTLÄNE teäsipä^al, 27. sept^^M 1977 - Tuesday, Se^tmber 27: I M > Nr. 71
VABADE EESTLASTE,HMLEKAN0JA
VÄUÄANDJÄ: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto 3, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.~, poolaastas |16.-- ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas $25.50
ja veerandaastas $13.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $32.-, poolaas­tas
$17.-. ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaasta^ $15.—
LENNUPOSTIGA tilemere-maadesse: aastas $62.-, poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c. - üksiknumbri hind 35 c.
Publisbed by Free Estonian Publisher, Ltd., 135
Tor^^
kes on praegu kõige mõjuvõim­sam
mees kommunistlikus mõ­jusfääris?
Ön see N. Liidu Brezli-nev?
Või Hiina uus võimumees
Hua? Ei, arvavad paljud eksper­did
— selleks on kommunistliku
Jugoslaavia diktaator Josip Tito,
kes võeti hiljuti suurte austus­avaldustega
vastu Kremlis ning
sõitis pärast seda Hiinasse, kus
teda samuti austati ja tema ette
. 1 Peliingisse saabmnisel pimane
vaip laiali laotati. See soe vastu­võtt
on seda silmatorkavam, et
Titot iseloomustati mõni aeg ta­gasi
nii N. Liidus kui ka Hiinas
kui „fashisti" ja lääneriikide sa-barakku,
kes juudaseeklite eest
konununistlikud põhimõtted ree­dab.
Millest on tingitud see era­kordne
mfeelemuudatus kahe pu
nase suure juures? On see tingi­tud
Tito erakorralistest diplo-maatDistest
võimetest, kuna ta
on alati osanud ka kõige raske­mates
olukordades vee peale jää­da?
Osaliselt küll, kuid kõige
tõenäolisem on oletada, et nii
Moskvas kui ka Pekingis on aru-i
saamisele jõutud, et rahvus­vahelist
kommunismi on võimatu
Ü h e mütsi alla viia ning et igas
riigis tuleb anda sealsetele kom­munistlikkudele
parteidele teata­val
määral tegutsemisvabadust.
Kui Tito 1948. aastal Staliniga
oma sidemed katkestas, siis oli
selline iseseisvuse tagaajamine
ennekuulmatu, kuna Kreml pidas
ennast maailma kõigi kommu-siistlikkude
parteide juhiks ning
nõudis kõigi oma käskude täit-aiiist.
Itaalia, Prantsusmaa ja
Hispaania kommunistlikud par­teid
on nüüd Jugoslaavia eeskujul
&;ellised teooriad kummutanud
hing nõuavad endile teataval
määral vabu käsi, millega Mosk­va
on sunnitud nõustuma. Seal­juures
aga ei saa unustada fakti,
et põhiliselt jäävad^ kõik kommu­nistlikud
parteid ikkagi maailma-vällutamise
plaanide juurde ning
tõotavad vaatamata kohalikku­dest
oludest tmgitud lahkarva-mistele
üMse eesmärgi — maa­ilmarevolutsiooni—
suunas.
Tito on kommunistlikkudes
riikides selleks prototüübiks, kes
on jäänud kommunistiks, kuid
kes osavalt on tema kukrusse
voolanud ühendriikide dollarid
ja lääneriikide abi oma maa üles­ehitamiseks
ära kasutanud. On
selge, et Jugoslaavia poleks ma­janduslikult
kunagi nii kaugele
jõudnud kui ta oleks jäänud
Moskva sulaseks ja käsualuseks
ning ameeriklased oleksid talle
oma miljonite voolu kinni keera­nud
ja suhtunud temasse Mosk­va
satelliidina.
Tito edu iseseisva kommunismi
rakendamisel on kahtlemata ol­nud
tiivustavaks teguriks ka Eu­roopa
teistele konununistiikku-dele
parteidele, kes suuremal või
vähemal määral iseseisvust taot­levad.
Nii Moskvale kui ka Hiina­le
on selge, et Tito mõju nii Ida-kui
ka Lääne-Euroopa kommun-nistlikkudele
parteidele on suur
ning seetõttu on parem katsuda
temaga heaga läbi saada kui tüli
otsida. Lisaks sellele tahab Mosk­va
Titoga sõbralikult suheldes
näidata, et tal ei ole Tito võimult
taandumisel Jugoslaavia suhtes
kurje kavatsusi, mis praegu Bel­gradis
kummitavad.
tito ja Lääne-Euroopa kommu­nistlikkude
parteide juhtide ise­seisev
käitumine on kahtlemata
palju hävitanud N. Vene partei
juhtkonna absoluutsest mõjuvõi­must
rahvusvahelise kommunis­mi
juhtimisel, mida kimiitab ki^
Tito prestiizhi kasvamine, kuid
sealjuures ei saa unustada, et
maailmaprobleemide otsustamisel
ja kommunismi mõjuvõimu laien­damisel
globaalses ulatuses jääb
kommunistlik rinne ühtseks ja
terviklikuks.-.
/ / •• ' . K. A. •
Eelmises„Vaba Eestlase" numbris ilmus artikkel, milles. mainiti, et ,18 eesti loodusteadlast
on okupeeritud Eestist välja saatnud kirja, miUes nad pöörduvad oma kolleegide poole Lääheme-re-
äärsetes maades, paludes njeilt abi Eesti maapõuevarade röövimise ja maa saastamise ja rü­vetamise
vastu. Kirja saatjad nendivad, et selline areng peaks tekitama tõsist muret kõigi Lääne-niere
piirkonna rahvaste hulgas, kuna see on just Läänemeri kulm saastatud i^õhja-Eesti veed suu­buvad.
Kuna eelmuie; „Vaba Eestlase" artikkel oli ainult lühike kokkuvõte eesti loodusteadlaste
kirjast, siis Põhja-Eestis toimuva tragöödia selgitamiseks peab toimetus vajalikiiks anda oma lu­gejatele
detailsema ja üksikasjalikuma ülevaate kodumaal elavate eesti loodusteadlaste appihüü­dest
vabale maailmale, avaldades selle aUpool kokkiivõtlSkül kiljul.
Tänu eeikõige oma põlevkivi
varudele on Eesti ainus maa Lää­nemere
piirkonnas ning üks va­hesid
Euroopas, mis on täiel
määrail isevarustaija oma energia
yajaduste osas. Roiikemgi—oleks
Eesti näiteks iseseisev peremees,
võiks ta; varustada 'kõiki c^a
naabermaid odava õili ja gaasiga
(isegi rikastaitiud uraaniga).
Eesti õli odavus' on tingitud as­jaolust,
et suured kõrgekvall-teedilised
maardlad asuvad kas
maapiimal või otse selle all.
Lisa;ks nimetaitud asjaolule soo­dustavad
Eesti põlevkivitööstust
tema suhteliselt vanad tavad
(esimesed põlevkiviõli utmisre-tordid
Eesitis ja maailmas üldse
püstitaiti 1920-ndäil aastail), eda-siji&
udnud teaduslik alus ja teh­niline
„know-how". Ajal, mil ter­ves
maailmas valitseb õlipuudus
ei ole vajalik jtöendada eesti põ­levkivi
ressursside (kasvavat täht­sust
tema naabrite suhtes.
.saadi põlevikivist. Kaks kolman­dikku
Eestis toodetud elektri­energiast
kasutatakse väljaspool
Eestit);.,.
HELSINGI — Lääne-Saksa sõjalaevad, emalaev,,Lech" ning
rannavalvelaevad „Ataü-", „Wegä*- Ja „Widder" saabusid esmas­päeval,
12. sept. külaskäigule^ Soome. Laevastiku juhatas komandör
Dieter Wellershof ja võõrsile saabunud laevastiku koosseisu kuulus
251 meest, kes enne Soome saabumist olid olnud merel kaks näda­lat.
Külaskäik oli vastukäiguks Soome suurtükUaev , JCarjala" Kieü
külastamisele. Alul oli grupis kuus laeva, aga kaks suundusid kü-
Rootsi, Strängnäsi.
tas, et samal ajal kui üks osa Lää­ne-
Saksa laevadest võtab osa NA­TO
sõjamanöövreist, teine osa on
külaskäigul Soome sadamas tulles
kaugele Läänemere alale.
See võib olla ohtlik Euroopa ra*
huarmastajaile inimestele, kin­nitab
ajaleht.
Soome saabunud Lääne-Saksa
sõjalaevastiku külaskäik on • esi­mene
pärast sõda. Soome mere-
I jõud kahjatsevad, et Saksa laevas­tiku
külaskäigust on tehtud selline
rahvusvahelist tähelepanu äratav
V sündmus.
Ka , Pravda" ühines külaskäigu
kritiseerünisega, nimetades seda
NATO sõjajõudude tungünlseks
Euroopa põhja- ja loodeossä.
„Pravda" käsitles sündmust näda-laülevaates
teiste rahvusvaheliste
küsimuste hulgas. Ajaleht imes- •
Soome stalinistlike kommunisti­de
ajaleht .jTiedonantaja" on juba
ette külaskäigu hukka mõistnud
kirjutades: Sündmus on imesta­tav.
Euroopa juhtiv NATO-riik,
kelle armee esindab imperialismi
agressiivseimat osa, tahab laien­dada
oma tegevuspiirkonda Põhja-
Euroopasse."
Leht soovitab, et Soome kaitse-võimud
võtaksid võõrad vastu
neile „võimalikult selgesti rõhu­tades,
et Soome hoiab oma era­pooletuse
poliitikat sõjalisel
alar.
OD
38 VABA EESTLANE
on valvel
eestlaskonna üldhuvide eest
Paraku näitab aga praegune
olukord arengut teises ja karde­tavas
suundas. Tegelikult põleta-taikse
suurem osa eesti põlevki­vist
lihtsalt ära 'kajhes hüglaslikus
termilises jõujaamas'. Niisugune
äärmiselt väärtusliku: tooraine
raiskamine (mida vajatakse suu­re
' hulga keemiliste .saaduste
tootmiseks) on ametlikult õigus­tatud
„tähtsamal riiklikul põhju-sers
s. t. põhjendusega, et Nõu­kogude
Liidu loodeosas asuvas
majandusrajoonis ei leidu teisi
looduslikke energia ressursse,
mis rahuldaiks tööstuse järsult
tõusvaid nõudeid.'
Kuna energia kriis üha terav­neb
ka Nõukogude Liidus, on
Moksvä poolt planeeritud kol­manda
hüglasliku termilise jõu­jaama
ehitamist, mis kasutaks
eesti põlevkivi.
See nõuaks eesti põlevkivi too­dangu
kahekordistamist. (Pärast
sõda on Eesti ipõlevkivi toodang
tõusnud äärmise Mirusega: 285
miljonit tonni aastal 1975 võrrel­des
0,86 miljoni tonniga aastal
1945; ainuüksi aastail 1971-^75
suurenes toodang 51% võrra. Ko­gu
toodangust kaevandatakse
47% maapealsetes karjäärides-
Elektrienergia toodang suurenes
aastaü 1961—74 'üheksa-kordselt.
Aastal 1975 toodeti elektrienergiat
16,7 miljardit kWh, millest 90<7r
ongi ^loomulik" maastikupilt põ^
levkivi kaevandamise piirkonda­des
Kirde-Eestis.'
Praegust olukorda kirjeldati
kaunis täielikult kogumikus, mis
avaldati 1976 Eesti NSV Teaduste
Akadeemia Looduskaitse Komis-,
joni ikorraldusel. Tsiteerime:
^Tänapäeval aga ei saa kuidagi
õigustada suurenevat põlevkivi
kaevandamist, kuna tootmiska-dum
'kaevandamise protsessis on
lubamatult kõrge ning suureneb
üha. Meie eesrindlikus kaevandu­ses.
„Estohia" on see kadum tõus­nud
50-ne protsendini.
Samuti ei ole üldse õigustatud
optimistlik arvestus, mille ko­haselt
põlevkivi tagavarad jät-kuksid
veel järgnevaks 200-ks
aastaks..
Kui eraldada itagavarad, mida
meie ei saa kasutada elamute,
teede või teiste ehituste tõttu
ning silmas pidada järje:st suure-rieyat
tootmiskadumit, tähendaks
toodangu järsk tõus seda, et meie
ressursse jätkuks vaid m;õne-kümneks
aastaks. Nii kaua kui
põlevkivi ratsionaalse kasutami-se
probleemid pole lahendatud,
ei saa mitte õigustada • kiirenda­tud
põlevlkivi varude tühjaks am-inutamist."
(vaata kogumik , ,Ees-ti
NSV maapõue; kaitsest'', Tal­linn
1976, lk. 14, eesti keeles). '
Ent praegu valitseva olukorra
teine aspekt omab veelgi suure­mat
mõju Eesti naabritele. .
Suuremõõtmelise põlevkivi kae­vandamise
tulemusena on suurem
osa iKirde-Eesti looduspildist
muutunud kuumaastikuks: tohu­tud
koonusekujulised .tuhamäed
j a vii j atud kaljud tõusevad halli
ja peaaegu surnud maastiku ko­hal,
viljakas pinnas ja taimestik
on hävitatud suurtel aladel, õhk
on saastaitud tolmu, suitsu, vääv­li,
lämmastiku, fenool^ühendite
ning teiste mürgis-te olluste tõt­tu-
V •,.
• Jõed nagu Purtse Ja; Pühajõgi
(ijiis kunagi olid tulvil forelle
ja lõhesid) on nüüd ilma elu­märgita,
mürgitades isegi me-revett
paljude kilomeetrite kau­gusel
nende suudmeist. v
Sellele lisandub veel kardetavalt:
saastatud põhjavesi. Ja nüsugune
Teine suur Põhja-Eesti kae-van-dusala
on Maardu ümbruses, um­bes
15 ikilomeetrit idä, pool Tal­linnat,
kus toodetakse fosforiiti.
Maardu ikeemiatehas (otsese allu­vusega
Moskvale) on groteskne
näide sellest ületsentraliseeritud
bürotoraaitljikust süsteemist, mis
on täiesti ebakOoskõlas reaalsuse-"
ga. Maardu toode — fosforiidi-^
jahu — on itegelikuilt ebaefektiiv­ne
ja seda ei soovitata kasutami­seks
põUumaijanduses (kolhoosid
ja sovhoosid Viskavad:selle liht-salit
minema). Lisaks seUele on
fosforndi kaevanduste toodangu
kadum järsku suurenenud, tõus­tes
l5-le protsendile kogu toodan­gust
(kaks korda nii suur kui aas­tal
1060).
tihe - hädaohtliku probleemi
moodustab diktüoneemakilt ehk
madala kvaliteediga põlevkivi,
mida pärastsõja aastaü kasutati
uraani tootmiseks.
Tsiteerime eelpooimainltud ko­gumikust
(lk. 15)-: , .
„Kuna diktüoneemakilt asub
pealpool fosforiiti, tuleb see
eemaldada, juhul, kui on tegemist
maapeaise kaevandamisega. Sel
kujul oleks selle töötilemine tulu^
toovam senisest. Kui: aga diktüOr
neemakilit visatakse, prügimäele
(mis on tavaline moodus senini
— ütlevad käesoleva apelli auto­rid),
võib see isesüttida, saasta­des
õhtu ja- põhjavett suitsu ja
õlidega ning tehes võimatuks kar-jäärväljade
taasmetsastamise."
Loogiline lahendus oleks, et lõ­petada
see hiiglaslik ent majan­duslikult
mõtetu ning äärmiselt
saastava itoimega tööstus või re­organiseerida
see efektiivsemate
mineraalväetiste tootmiseks,: nagu
superfosfaat ja ammofoss. Šamäl
ajal tuleks piirata laialdast kajB-vandamist
ja täielikult ärakasuta-da
kaevandamisest saadud kõr-vailprodukte
(nagu diktüoneema­kilt,
lubjakivi ja püriit). Ent mi­dagi
sellist ei juhtu.
Ametivõimud Moskvas on ai­nult
huvitatud suurenevast toO-
(Järgneb)
Kogu N.Lüduš, kaasaarvatud
okupeeritud Eesti, toimuvad mii­tingud
Brezhnevi uue põhiseaduse
taevani ülistamiseks ning ajalehed
kubisevad artiklitest, kus organid
satsioonid ja üksikisikud avalda­vad
oma suurimat rahuldust uucl«i
konstitutsioonile, mis peab maa
peale tooma taevase paradiisi.
Kuid nende kiidusõnade kõrvale
pudeneb harva ka mõni tagasi­hoidlik
sõnavõtt, mis taotleb põlii-seadüses
mõningate täienduste te­gemist;
Üks selliseid ettepanekuid
ilmus äsja „Sirp ja Vasaras" (Nr.
35, 2. september, 1977), milles va­na
bolshevik ja juunikommunist
Anton Vaarandi avaldab pära55t
uue põhiseaduse kiitmist vargselt
soovi, et uiie põhiseaduse arutle­misel
tuleks rääkida ka mõninga­test
kultuuripröbleemidest ja alko­holi
tarvitamisega liialdamisest.
Anton Vaarandi põhjendab ka
oma ettepanekut ning tema kirju­tisest
kerkivad kurvalt esile mõ­ningad
nõukogude elu varjuküljed.
Nii mainib Vaarandi, et uues põhi­seaduses
on vaimsete väärtuste
kaitse eriti alla krüpsutatud, kuid
Tallinnas seisab juba aastaid tel-linguis
Neitsitorn, unustusse on
jäetud ka Paks Margareeta, korra­tud
on vanalinna hoovid ja kangi-alused
trepikojad. „Sellega seoses
tõstatub minu arvates väga oluline
ja väga iildine heakorraprobleem
küsimus puhtuse ja sündsuse
säilitamisest avalikes kohtades;
Luga tihti näeme avalikes paigus
(mitte ainult meie vanalinnas ja
mitte ainult Tallinnas) kõige vas-tutusetundetumat
roojasust", kir­jutab
Anton Vaarandi ja soovitab
põhiseaduse eelnõu teksti täienda­da
sõnadega, mis kohustavad täi^
tekomiteesid Ja muid vastavaid or­ganeid^
suhtuma tunduvalt tõsise­malt
heakorra tagamisse avalikes
paikades.
Ja rääkides alkoholi probleemist,
mamib A. Vaarandi, et alkoholi
tarvitamisega liialdatakse sellisel
määral, et tema arvates nagu nä­riks
rooste rahva tervist, uimas-taks
ta vaimuteravust. A. Vaarandi
teeb ettepaneku, et põhiseaduses
tuleks • kodanike tervise kaitse
kindlustamisel ette näha ka alko­holitarvitamise
piiramine.
Kahju, et Anton Vaarandi ei
mõelnud nendele probleemidele
sifs kui ta juHnikommunistina ai­tas
Eesti Vabariiki likvideerida ja
venelased Eestisse sisse^tuua. Ava­likkude
kohtade roojastamine on
Eestisse tulnud venp „korge kul­tuuriga**
ning samuti on alkoholi
tarvitamisega liialdamine üks nõu­kogude
inimese suuremaid privi­leege,
kuna kommunistlik kord
hoolitseb kõigiti selle eest,' et viin
oleks mimestele alati ja kõikjal
kättesaadav ja käehaarde kaugu­ses.-
'
Kui Lääne-Saksamaa valitsus
praegu võrdlemisi abitult vasak­poolsete
terroristide mõrvasid Ja
küüditamisaktsioone pealt vaatab,
kartes rangemate abinõude tarvi­tusele
võtmisel sattuda välismaäil-
.lk.3)
Nr. 71
•^>- ::: ^ ::VAi
' 1. ja 2. oktJ
Kasari, tel. 5:1
d d Räj
.Kunstnik'
seš 3.-septed
"rnpäeva (siüiJ
rootsis) ja: 51
•päe\ra (12.-
sõprade..^oe
de seltsis on
dus,. Eesti-
, on Hilda Rii
tustest ja m
yafcseb' sel all
gevList jätkati
Hilda- Rätj
abiellus 19221
ga. Kunstilis
': National" Äcj
Yorgis. Tööt
vaiehe"; tali
nSÄ-^sse 1921
ta ;tegev
kunstinäitusi
kuid on kai
aladel, isei
korraldas li
® Bocholti
kauaaegne I
Kesikkomitc
maal Robeij
50. «(ünnipäi
23 WESTI
Hexdal
jiKis JimiK
uusuatside
litsus onm
suundiide
hakanud pij
teistes lääil
Liiiine-Sak.sl
Liüine-Sal
.seb vastavj
du korraldl
lismaal,
lluoisis, T
ka?; ringkij
liides šakl
aegsest Sa
takse ja kj
takse. ScU
damlno Oli
lisc ajalej
kc<!di põlli
lased, eri
sakftlasi. }j
sellest) (1
ringkonniiJ
vate filni
miksit
le pideval
all. Nii
li nc ii jaki
datiilt, ej
Inglismaij
des oma
se: :S:iksl|
monoklis
kcš üil)«\|
vasiri ja
Tundtil
ole võil
probicei
: mumsto
kui ta lij
riikides
ja" {iinni|
saksavaij
lii vn liisi
võimuisl
orgaiüs<
^inia ja|
kut. ^ai
räiigfilt]
kenda ij
tiõriraiiji
õppe sl
dalt — f
seisvalt
oma si
misel
misel
mis ofll
dest S2