1977-09-27-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lb. 6 TABA EESTLANE tsisWsval, 27. septembri 18>77 — Tuesday, September 27, 1977 Nr. 71
au o öto r sp e r tl €i sf ©
39 aasta järele toimusid jälle
tallinnas Soome, ja Eesti mootor-sportlaste
vahelised võistlused Tallinna
hipodroomil, kus esimesel
võistluspäeval oli 7000 ja teisel
vihmasel pühapäeval 6500. pealtvaatajat.
Võistlusele oli saabunud
Soomest 6 võistlejat, kes 250 ksm
klassis saavutasid kaksikvõidu jättes
eestlase Ilmar Luige kolmän-daks.
500 ksm võistlusmasinaite
kl assis aga olid eestlased eriti
head: 1) Jüri Paenurm, 2) V. Sub-boiin,
3) Jaan Mürk, 4) Heldur Karask
ja alles siis järgnesid soomlased.
Soome ujujate peatreener Vaah^
toranta ütleb, et soome ujujail tuleks
rohkem harjutada, vähemalt
l ^ l e rohkem. Praeguse soome
ujuja päevane norm on umbes 8
km, kuid rahvusvaheline tase
nõuab päevas vähemalt 16 km ujumist,
mis mõneti võib erineda ujumise
alast. Selle nõudeni pole aga
Some ujujad suutnud jõuda. Euroopa
meistervõistluste eel pohiud
näiteks Päivi Kauhaniemel üldse
vt>imalik kodulinnas treneerida.
Lääne-Saksamaal, Fürthis peetud
kergejõustikuvõistlusel püstitas
ameeriklane K. Schmidt naiste
odaviskes uue maailmarekordi —
69.32, mis. on parem 20 sm võrra
seni idasakslanha R. FuGhsi nimel
olnud rekordist.
Londonis võitis inglane B. Fos-t
q r 10.000 m jooksu silmapaistva
a|aga - 27.36,6. Keenialane H. Ro-no
kaotas võitjale 0,5 sekundiga.
Soomes, Lohjal peetud kergejõustikuvõistlusel
võitis Seppo
Hovinen odaviske tulemusega
87.90. Hoviften oli just enne kurtnud,
et ta on venitanud oma selja,
aga proovis siiski võistlusest osa
võtta ja lennutas oda kõige kaugemale.
Teisele kohale tuli Antero
Toivonen, kes saavutas oma tänavuse
parima tagajärje 84.08.
Soomes, Ylöjärvel võttis Kyrös-koske
Matti Yrjöla osa võistlusest,
kus ta teine tõuge andis lubava
18.86 jä viimane 19.24. Teise soome
kuulitõukaja Jorma Lempineni parim
tõuge oli 18.61.
Montreali olümpiaadi ajal kui
Lasse Viren võitis kuldmedali,
jooksis keegi mees Soome lipuga
jooksuraja kõrval. Mehe nimi oli
Vesa Laukkanen. Donetskis peetud
noorte , Euroopa meistrivõistlusel
Vesa võitis meistritiitli 2Ö00m takistusjooksus.
Enne jooksu oli ta
oma klassis teisel kohal, kuna esimeseks
oli hispaanlane Domingo
Ramon. Võistlustel aga Vesa
Laukkanen lõi nelja sekundiga hispaanlast,
saades tagajärjeks 5.30,2
kuna Ramon'i tulemus oli 5.34,2.
180 sentimeetri pikkune ja 64 kg
raskune Laukkanen on seda distantsi
tänavu Varem jooksnud ajaga
5.31,8. Uus tulemus aga asetas
ta maailma kõikide aegade kolmandale
kohale. Temast ees on
veel Frank Baumgartl 5.28,4 ja
Vladimir Kanev 5.28,4, missugused
ajad tdhti mõlemad 1974. a.
peetud noorte Euroopa meistrivõistlusel.
'.
Donetskis saavutas veel teine
soomlane odas üllatava tulemuse.
Arto Härfeönen heitis oda 82.98,
jäädes sellega küll teisele kohale,
kuid parandas heitega ^oma senist
parimat tagajärge viie meetri
võrra^ Tulemus on kõikide aegade
noorte odaviskes maaihna viies ja
Soome noorte rekord. Varem oli ta
oma parima heite teinud tulemusega
77.96.
Vnmase Piovinciäl-loterii loosimisel
Ontarios langes 250.000 dollari
suurune võit Sudburys elavale
soome puutöömehele Välde Salo-sele.
Sisko jä Välde Salonen on olnud
Kanadas juba 20 aastat ja neil
on 16-aastane koolis käiv tütar.
Võit on tulnud eriti õigel ajal,, kuna
ta on juunist alates olnud töötu.
T. E. Vaneangaidide Koori üldkoosolek
peetakse teisip., .27.
sept. (kell 8 õ. Eesti Majas ja esimene
harjutus on teisip., ,4. okt.
kell 7.30 õ. Eesti Maja nooirte
ruumis.
Palume kõM endisi liikmeid ja
uusi lauluhuvilisi osa võtta.
JUHATUS
STOKHLM (EPL) •- Kahe. ja kolmekümnendlatel aastatel saavutasid
Läänemerel omamoodi kuulsuse eesti salapiirituseveäajad.
Rootsis oli kehtestatud Bratti süsteem Ja tehtud viinämüük minimaalseks,
Soomes oli koguni keeluseadus. Kui eesti oma piiritusest
ja viinast ei Jätkunud, siis mindi kuni Poolani välja, et seda osta.
Svenska Dagbladet pühendas
oma 4. septembri pühäpäevavälja-ände
kahe sõja vahelisele salapü-rituskaubandusele,
kus „kangelas-teks"
on mitte ainult oma mehed,
nagu Algoth Niska, Ätlas-Peile,
Pund Ville j.t., vaid ka eestlased.
Teatavasti produtseeriti piiritus
odavalt Eestis ja Lätis ning veeti
sealt välja piirituslaevadega, mis
liikusid väljaspool territoriaalpiire.
Sealt lastiti piiritus väikestesse
mootorpaatidesse, mis katsusid
tollist mööda Jiiilides odavat piiritust
maale viia j a suure kasuga
maha müüa.
Piiritust veeti niimoodi Rootsi,
Soome — ja ka tagasi Eesti ja
Lätti.
Svenska Dagbladet analüüsib
omalt poolt piirituseveo põhjusi:
„Esiteks tuli'Rootsi Bratti süsteem
ja Rootsi oleks peagu saanud
keeleseadusemaaks suure rahvahääletuse
tagajärjel aastal 1922.
Teiseks valitses suur vaesus (!)
Balti riikides, kus oli palju vilja
ja kartulit, aga vähe raha. ~ Odava
piirituse salavedü Rootsi kujunes
heaks sisetulekuallikaks. Tallinn ja
Riia olid väijaveosadamad.
Kolmandaks soovisid StokhoP
mi saarestiku kalurid raha tee-
•: nida.
Esimese maailmasõja ajal, mil valitses
toidupuudus, müiisid kalurid
iga viimase kalasaba kalli raha
eest linnaelanikele. See sissetulek
kadus rahu tulekuga, selle asemele
avanesid raha teenimisvõimalused
pürituseveoga."
Piiritust transporteeriti peamiselt
kahel vüsü — kas ujuvates nn.
parvedes või kiirpaatidega.
Kui toll ähvardas ujuvaid piiritu-senõusid,
mis püsisid vee peal piirituse
kergema kaalu tõttu, seoti
neile külge väikesi soolakotte, mis
vajutasid parved vee alla. Kui toll
kaugenes, sulas sool pikkamööda
ja parved tõusid jälle veepinnale.
Piiritusevedajate paadid olid tihti
kiiremad kui tollimeeste omad,
nende kiiruseks oli kuni 25. sphne,
kuna tollipaadid sel ajal saavutasid
väid 20—22 sõlme tuhnis.
E i ole muidugi täpseid andmeid,
kui suur hulk salapiiritust tuli
Rootsi. Saksamaalt tuleva piirituse
kohta on teada, et 1928 eksportee-riti
Danzigist üle 7 miljoni liitri,
Kielisft üle 2 milj(mi.
Koos 'Balti riikide ••piiritusega
Jõudis Rootsi aastas arvatavasti
13 iniljonit liitrit.
Ametlikult on teada, et toll aastas
sai kätte umbes 13 000 liitrit — see
tähendab umbes ühe tuhandiku
o s a . . .
Dalaro juures võttis tollilaev 30.
novembril 1929 kumi koguni eesti
piiritusepaadi, mille omanikud
tahtsid ise otseselt müüa püritust
Rootsis, ilma vahendajateta ja
suurema kasuga. Ajalehed kuulutasid
suurte tähtedega:
STOKHOLMI JÕULUPIIRITUS
TOLLI KÄTTE. SUURPIIRITUSE-VEDAJA
KOLK EŠSTIST DALARO
JUURES 5000 LHTRIGA KIN-Piiritusevedamine
lõppes 30-nda-te
aastate lõpus. Rootsi valitsus
tegi Eesti valitsusega lepingu ja
ostis piirituse otse üles. Sellega
langes ära piiritusevedajate teenistus,
jäid veel ainult lood j a müüdid
„piii'itusekunüigatest".
noored
Augustikuu lõpul läksid 14
nooxt soomlast N. Liitu erikutsekoolidesse
õppima. Soome—N;
Liidu ühingu kaudu on juba
1970. alates saadetud noori: N.
Liitu kutsealalie hariduse saamiseks,
mille juurde kuulub ka venekeele
oskuse omamine, õppeaeg
kestab tkaks ja pool aastat,
millest esimene aasta on Leninr
gi^adis keeaeõpinguks, axiille järele
viiakse õfpilased mitmesse N".
Liidu ossa erialalise õpetuse saamiseks.
•
Taanis .-niõistis kohus vangi ühe
vahrikuomajnlku Boskildest, kuna
see oli toüünud salajast
NATQ-varustust venelastele, kaheksaks
aastaiks vangi. Varustus
koosnes elektrikomponentidest
ja radarisüsteemi osadest.
müügil
..VABA EESTLASE" TALITUSES
iBd
Urne Ivandi Pairgi 2.50 • 35
Kuldne tammetõnii — Näidendid ja
ettekanded noortele ; 3 o - m
L. Wahtras ~ Lüvaklass 2J0 15
Eavimtaimed, 259 retsep&i 2.50 15
Enn Nõu — Vastuvett 5.-- 40
Anna Ahmatova Marie Under — ReeüivieBa 3.50 35
H. Mlchelson—Skautlikul teel 3.- 35
H. Michelson — NcM)rsootÖö radadeS i 4.30 35
H. Michdson —Eesti radadelt f 9 . - S5
Eduard Krants — Lomeliltläsed (luuletuskogu) 3.- ^ 15
Ilona Laaman Mis need sipe!gad
(luuletuskogu) 3.- 15
Estonian OMcial Guide 5.- 40
Paul Laan ~ Mõttelend — Pilte Ja i peegeMosi 5.- 25
Herbert Salu — Utoopia Ja futuroloogia 4.50 25
Karin Saaršen Lohengrini laSikamine 450 13
«Itiiniii** üksiknumbreid 1.25
K. Inno — Tartu UöiverSity h Estonia 8.50 40
A. kub ja — Kadunud kodud — mäJestusei 4.— 25
A. Kubja — Mestusi kodusaarelt 2.- 20
A, Kubja — Palukesed 1.50 20
E. Uustalu ja R. Moora — So©mepoisid
426 lk.-1-64%. fotosid 14.- 85
Leho Lumiste — Alamuse Andres -r biograafiline
jutustus kirjanik Oskar Lutsust, T 6.65 40
L. Lumistel-Atlandi aknal 2.1C 40
L. Lumiste — Killad külas 5.30 40
A. Vomm— Ristsõnad I 2.50 20
A. Vomm — Ristsõnad II 2.25 20
A. Vomm ^ Ristsõnad III 2.25 20
A. Vomm — Ristsõnad IV ' 2.25'. • 20
Ants Vomm — Minu hing (luuletuskogu) 20.- 40
E. Eerme — Surnud laevad Ja elavad
mälestused 1.50 15
K, Eerme — Päevata päevad Ja ööta ööd M 4.- 40
S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu) 4.- . 30
Aarand Koos ~- Jumalaga, Kars ja Erznrum 4.- 30
J. Pitka — Rajusõlmed 8.80 40
T. Tamm — Need teod süüdistavad II 5.- 40
A. Käbin — Vaim ja muld 10.- " 40
Urve Karuks —- Kodakondur (luuletuskogu) 6.- 20
RAAMATUID LASTiSLE:
Kalevipoeg— Õppe-ja tööraam^ 2.50
Õpeta miid lugema I — (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 3.—
õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.— 40
33
ARVI KORSC
,liga. Mahagoni-leti taga vehkles
üks tõmmunäoline tolmuahv jooke
segada. Laskusime rasketesse, his-paania-
stiilis tugitoolidesse ja andsime
oma tellimised sisse.
Võtsin rummi sidruni ja soodaga,
see näis siiiane spetsialiteet.
Teised vilusid tequUat. Aga mina
arvasin, et olen juba sellest kak-tusemahlast
villand.
42.
Laiad, helerohelised, puude ja
põõsastega palistatud golfi-välja-kud.
tennisplatsid, ujumisbasseinid,
hästiriietatud daamid ja daamike-sed,
härrad ja härrakesed. Daamid
pikkades valgetes kleitides, daami-kesed
lühi-lühikestes püksikestes
või mini-seelikuteš, tennisreketid
kaenla all, ribake valget riiet rindade
ümber. Soliidsed valgetes
ülikondades USA miljonäri-tüübid,
sigarid suunurgas, ja lakutud juustega
gigolo-tüüpi noormehed char-ro-
kostüümides, kas ettekandjateks
või turisti-juhtideks. Siin paistis
väga kultuurne asutus olevat.
Meie takso peatus peasissekäigu
ees. Keegi pruuni-jumeline, kandi-lisenäoline
charro-kostüümis sell
tuli meile pooljoostes vastu, käsi
• pikal. -• • • . \ r
„Senor Caponeto — long time no
see! Senora Caponetto.... ja teie
sõber, senor . .
.,Kork", vastasin mina, „Kana-
. damaalt."
,.Muy encantado", aplodeeris
see pruuninäoline, käsi raputades,
.,väga rõõmustav. Mina olen, senor
Kork, Juan Limon, mänedzher,
teie teenistuses. Soovite meie juurde
peatuma jääda, senor Kork?
Ärireisil või puhkusel?"
„öieti mõlemil", arvasin. , , K a k Ss
kärbest ühe hoobiga."
Nick-poiss pilgutas senor Juan
Limon'ile silma.
Senor Kork on Mehhikos — üt-leme^
tutvusreisul? Kas Agostino
on kuskil käepärast? Senor Kork
sooviks nimelt ühe väikese lennu
ette võtta — tal on laialdased
huvid."
Juan Limon, see pruuninäoline,
lakutud juustega mänedzher, pilgutas
vastu. Ilmselt oh ta minusuguste
ärimeestega hästi tuttav.
„Aga muidugi, mu härrad —
saadan ta kohe. Seniks — võin ma
teile ühe kokteeh pakkuda?"
No muidugi — väike joogike kuluks
ju selle pika reisi peale tõesti
ära. Maksin taksojuhile ta sõidu
kinni, andsin talle kümnedoUarili-se
ja käskisin vahetusraha endale
jätta. Polnud ju enam põhjust koonerdada,
olime samahästi kui Kanadas,
seal aga makstakse kroonu
poolt mu kulud kinni. Tuleb ainult
kõik ilusti meeles pidada ja hiljem
üles kirjutada.
Senor Limon — nimi, mis meie
keeles sidrunit tähendab — juhatas
meid avarasse baariruumi. Ruum
oli koloniaa^stiilis sisustatud,
põikpalkide ja raske pruuni mööb-
Vaevalt olime saanud oma jookide
juurde asuda,, kui üks, pikk
nahkjakis ja teistest pisut heledama
jumega mees meie seltsi tuli.
Teda esitleti kui senor Agostino
Rotmann'i.
„Sind Sie Deutsch?" küsisin. Et
kas ta on sakslane. Aga sell raputas
pead, ise surmtõsine nagu põr-guingel.
Vastas mulle inglise keeles.
„Ma olen mehhikano", ütles ta.
„Mu isa oU shveitsi päritoluga."
Selhseid shveitslasi ma tundsin,
neid oli pärast Teist maailmasõda
pool maailma täis. Aga mis see
minu asi on. Ta rääkis inglise keelt
kõva saksa aktsendiga — oleks ta
Mehhikos sündinud, oleks ta aktsent,
teine. Aga olgu ta mis tahes
— peaasi, et ta meid siit USA-sse
viib.-
,,Agostino", õiendas Nick, niipea
kui senor Limon oU kuuldekaugusest
eemaldunud, „on kõik korras?
Kas saame veel täna õhtul välja
lennata?"
Senor Rotmann'i pilk oli kuidagi
ebalev — ta ei tahtnud meile otse
silma vaadata. OH midagi viltu?
„Minu poolest küll", venitas ta
siis,„kui teü see aga — võimalil?
on — ma mõtlen, finantsinselt. Ma
mõtlen — see tripp maksab teile
pisut nagu ekstra. J a raha paluks
ette ära maksta."
Nick-poiss tõusis püsti ja pani
käe Rotmann'iie õlgade ümber.
,,Miks nn, Agostino vana sõber?
Kas mu krediit ei ole küllalt hea?"
,,Kust mina pean teadma", kostis
Agostino tusaselt, „ma pole
sind üle aasta enam näinud — oled
naistega aelema hakanud ja äriasjad
lohakusse jätnud." J a ta hei-tis
põlgliku pUgu Chiquita ja ta
lapseritsika poole. Ilmselt ei pidanud
ta neist palju. ^
Arvasin, et Nick võib talle Järsku
habemesse virutajla ja nii meie
shansud ära rikkudaj sest need
itaaUa päritoluga sellid on tüiti terava
temperamendiga. Aga Nick-poiss.
valitses end. " .
Näpuga minu poole näidates, ütles
ta rõhuga : v
,vSenor Kork on Kanadas siia
saadetud minu ; onu, Don Vito
poolt! Senor Kork on tutvusreisil
— ta tahab näha, kuidas meie siinne
organisatsioon töötab! Mul ei
pruugi vist juurde lisada, et kui
kõik klapib, võib see tutvusreis
meile tulevikus väga kasulik olla
- nii minule kui ka sinule, Agos-
Uno, mi amigo!" / :
.,Millisel viisu, Nick mi amigo,
kui küsida tohib?"
Ei, see tegelane oli tõepoolest
antagonistlüc. Arvasin, et tal tuleb
silm peal hoida. OU ju temagi tak-sosohvrite
Massis, olgugi et tal oH
auto asemel lennuk.
„ökonomiliselt, kallis sõber —
Kanada dollarid on vähemalt sam|
heas hinnas, kui USA omad, nagu
te teadma peaks'-, lisasin• mina.
Aga Agostino ei pidanud mu juttu
miskiks.
„ J u t t oh odav", arvas ta,,,laske
mõned neist kalleist dollareist lendu,
kui teil selline tuli taga on."
Avasin oma jakihõlmad, nü et
mu Colt-püstõli pära vöö vahelt
välja paistis, võtsin põuest tsheki-raamatu
ja rinnataskust täitesule^
pea;
„Nimetage oma hüid, senor Rot-mann!"
„Tuhat; dollarit, senor!"
Siima pilgutamata kirjutasin ma
talle tuhahdedoUarüise tsheki välja
ja ulatasin selle iile laua. Sell
näis pisut kõhklevat. Kui ta teaks,
et mul oli ainult ^paarsada pulka
pangas, kõhkleks, ta veelgi rohkem.
„Siin, senor Rotmann — ja on
võimalik, et kui, meie reis rahuldavalt
läheb, on teü veel võimalus
viiesajast boonust teenida. Don V i to
maksab oma meestele hästi —
aga ta nõuab korraükku tööd!"'
Kas tabate asja irooniat? Annad
mehele tuhandelise tsheki, ta
kõhkleb ja võibolla mõtleb protesteerima
hakata. Aga lubad talle
veel vnssada ekstra, kõik kahtlused
on kohe kadunud. Sest kui ta
kahtleb, jääb kindlasti see boonus
tulemata — eks ole? See on vana
pettuš-artistide trikk. Enamasti ta
töötab, töötas k a seekord. KatsugU;
ta pärast Toronto pohtsei käest tulla
üimastus-mürkide transpordi
eest tasu sisse nõudma, eks ole?
j;a väga õige, senor Rotmann
muutub minu vastu järsku väga
aupaklikuks. Võibolla oli Don Vito
nimi veidi kaasa aidanud?
, Aga muidugi, senor Kork, ene-sestmõista
— ega muidu poleks
ette küsinud, aga Nick on viimasel
ajal äridest eemal seisnud, ma pole
Don Vittorio käest ka tema kohta
midagi enam kuuhiud..."
Nü nü, sell siis; tundis ka Don
Vittoriöt. Loodame nüüd, et ta
telefoni ei haara ja meie kohta
Acapulco'st aru ei päri. Don Vittorio
võib ju küll kinnitada, et ma
Don Vito mees olen, aga samal
ajal võib ta ka paar revolvrimeest
sna läkitada. Ei^ parem minna niipea
kui võimalik.
„Ma olen nagu teiegi — teod
loevad, jutt on odav. Mis ajal võime
me välja lennata?"-
Mees näis jälle kõhklevat.'
„Kell kaheksa?" ütles ta-süs,
pooleldi nagu küsivalt. .
„Miks mitte kohe?" küsisin mina
vastu, „aeg on raha, senor."
,,Aga mul tuleb masin ära tankida,
lennuplaan registreerida . . ."
,jMüleks see tarvilik on? Lennuplaani
registreerimine, ma mõtlen?"
„Nad võivad meid pihta tulistama
hakata, kui ihna lennuplaanita
õhku tõuseme, senor Kork. Saadavad
meile mõne raketi järgi."
" „Kes, mehhiklased? Ma ei tead-!
nüd, et neü selliseid asju üldse on.
Peonid elavad muldonnides, välja-käigukohti
ei ole — aga nüüd järsku,
raketid?"
„Ja radarid, senor. Ka USA radarile
ilmume me kindlasti, kui
Brownsvillele läheneme. Seepärast
pean ma lennuplaani regist-reermia
— Cuernavaca baasiga. E t
meie Beechcraft lendab Cocoyoc'-
ist Brownsville peale, • ameerika
või kanada turistidega. Brownsville
juurest Ubiseme USA radari alt
läbi üle piiri, ma panen teid maha,
siis tulen tagasi ja maandun
uuesti Mehhiko poole peal. Sealt
lendan -hiljem Guemavaca poole
tagasi ja asjad on korras."'
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 27, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-09-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770927 |
Description
| Title | 1977-09-27-06 |
| OCR text | Lb. 6 TABA EESTLANE tsisWsval, 27. septembri 18>77 — Tuesday, September 27, 1977 Nr. 71 au o öto r sp e r tl €i sf © 39 aasta järele toimusid jälle tallinnas Soome, ja Eesti mootor-sportlaste vahelised võistlused Tallinna hipodroomil, kus esimesel võistluspäeval oli 7000 ja teisel vihmasel pühapäeval 6500. pealtvaatajat. Võistlusele oli saabunud Soomest 6 võistlejat, kes 250 ksm klassis saavutasid kaksikvõidu jättes eestlase Ilmar Luige kolmän-daks. 500 ksm võistlusmasinaite kl assis aga olid eestlased eriti head: 1) Jüri Paenurm, 2) V. Sub-boiin, 3) Jaan Mürk, 4) Heldur Karask ja alles siis järgnesid soomlased. Soome ujujate peatreener Vaah^ toranta ütleb, et soome ujujail tuleks rohkem harjutada, vähemalt l ^ l e rohkem. Praeguse soome ujuja päevane norm on umbes 8 km, kuid rahvusvaheline tase nõuab päevas vähemalt 16 km ujumist, mis mõneti võib erineda ujumise alast. Selle nõudeni pole aga Some ujujad suutnud jõuda. Euroopa meistervõistluste eel pohiud näiteks Päivi Kauhaniemel üldse vt>imalik kodulinnas treneerida. Lääne-Saksamaal, Fürthis peetud kergejõustikuvõistlusel püstitas ameeriklane K. Schmidt naiste odaviskes uue maailmarekordi — 69.32, mis. on parem 20 sm võrra seni idasakslanha R. FuGhsi nimel olnud rekordist. Londonis võitis inglane B. Fos-t q r 10.000 m jooksu silmapaistva a|aga - 27.36,6. Keenialane H. Ro-no kaotas võitjale 0,5 sekundiga. Soomes, Lohjal peetud kergejõustikuvõistlusel võitis Seppo Hovinen odaviske tulemusega 87.90. Hoviften oli just enne kurtnud, et ta on venitanud oma selja, aga proovis siiski võistlusest osa võtta ja lennutas oda kõige kaugemale. Teisele kohale tuli Antero Toivonen, kes saavutas oma tänavuse parima tagajärje 84.08. Soomes, Ylöjärvel võttis Kyrös-koske Matti Yrjöla osa võistlusest, kus ta teine tõuge andis lubava 18.86 jä viimane 19.24. Teise soome kuulitõukaja Jorma Lempineni parim tõuge oli 18.61. Montreali olümpiaadi ajal kui Lasse Viren võitis kuldmedali, jooksis keegi mees Soome lipuga jooksuraja kõrval. Mehe nimi oli Vesa Laukkanen. Donetskis peetud noorte , Euroopa meistrivõistlusel Vesa võitis meistritiitli 2Ö00m takistusjooksus. Enne jooksu oli ta oma klassis teisel kohal, kuna esimeseks oli hispaanlane Domingo Ramon. Võistlustel aga Vesa Laukkanen lõi nelja sekundiga hispaanlast, saades tagajärjeks 5.30,2 kuna Ramon'i tulemus oli 5.34,2. 180 sentimeetri pikkune ja 64 kg raskune Laukkanen on seda distantsi tänavu Varem jooksnud ajaga 5.31,8. Uus tulemus aga asetas ta maailma kõikide aegade kolmandale kohale. Temast ees on veel Frank Baumgartl 5.28,4 ja Vladimir Kanev 5.28,4, missugused ajad tdhti mõlemad 1974. a. peetud noorte Euroopa meistrivõistlusel. '. Donetskis saavutas veel teine soomlane odas üllatava tulemuse. Arto Härfeönen heitis oda 82.98, jäädes sellega küll teisele kohale, kuid parandas heitega ^oma senist parimat tagajärge viie meetri võrra^ Tulemus on kõikide aegade noorte odaviskes maaihna viies ja Soome noorte rekord. Varem oli ta oma parima heite teinud tulemusega 77.96. Vnmase Piovinciäl-loterii loosimisel Ontarios langes 250.000 dollari suurune võit Sudburys elavale soome puutöömehele Välde Salo-sele. Sisko jä Välde Salonen on olnud Kanadas juba 20 aastat ja neil on 16-aastane koolis käiv tütar. Võit on tulnud eriti õigel ajal,, kuna ta on juunist alates olnud töötu. T. E. Vaneangaidide Koori üldkoosolek peetakse teisip., .27. sept. (kell 8 õ. Eesti Majas ja esimene harjutus on teisip., ,4. okt. kell 7.30 õ. Eesti Maja nooirte ruumis. Palume kõM endisi liikmeid ja uusi lauluhuvilisi osa võtta. JUHATUS STOKHLM (EPL) •- Kahe. ja kolmekümnendlatel aastatel saavutasid Läänemerel omamoodi kuulsuse eesti salapiirituseveäajad. Rootsis oli kehtestatud Bratti süsteem Ja tehtud viinämüük minimaalseks, Soomes oli koguni keeluseadus. Kui eesti oma piiritusest ja viinast ei Jätkunud, siis mindi kuni Poolani välja, et seda osta. Svenska Dagbladet pühendas oma 4. septembri pühäpäevavälja-ände kahe sõja vahelisele salapü-rituskaubandusele, kus „kangelas-teks" on mitte ainult oma mehed, nagu Algoth Niska, Ätlas-Peile, Pund Ville j.t., vaid ka eestlased. Teatavasti produtseeriti piiritus odavalt Eestis ja Lätis ning veeti sealt välja piirituslaevadega, mis liikusid väljaspool territoriaalpiire. Sealt lastiti piiritus väikestesse mootorpaatidesse, mis katsusid tollist mööda Jiiilides odavat piiritust maale viia j a suure kasuga maha müüa. Piiritust veeti niimoodi Rootsi, Soome — ja ka tagasi Eesti ja Lätti. Svenska Dagbladet analüüsib omalt poolt piirituseveo põhjusi: „Esiteks tuli'Rootsi Bratti süsteem ja Rootsi oleks peagu saanud keeleseadusemaaks suure rahvahääletuse tagajärjel aastal 1922. Teiseks valitses suur vaesus (!) Balti riikides, kus oli palju vilja ja kartulit, aga vähe raha. ~ Odava piirituse salavedü Rootsi kujunes heaks sisetulekuallikaks. Tallinn ja Riia olid väijaveosadamad. Kolmandaks soovisid StokhoP mi saarestiku kalurid raha tee- •: nida. Esimese maailmasõja ajal, mil valitses toidupuudus, müiisid kalurid iga viimase kalasaba kalli raha eest linnaelanikele. See sissetulek kadus rahu tulekuga, selle asemele avanesid raha teenimisvõimalused pürituseveoga." Piiritust transporteeriti peamiselt kahel vüsü — kas ujuvates nn. parvedes või kiirpaatidega. Kui toll ähvardas ujuvaid piiritu-senõusid, mis püsisid vee peal piirituse kergema kaalu tõttu, seoti neile külge väikesi soolakotte, mis vajutasid parved vee alla. Kui toll kaugenes, sulas sool pikkamööda ja parved tõusid jälle veepinnale. Piiritusevedajate paadid olid tihti kiiremad kui tollimeeste omad, nende kiiruseks oli kuni 25. sphne, kuna tollipaadid sel ajal saavutasid väid 20—22 sõlme tuhnis. E i ole muidugi täpseid andmeid, kui suur hulk salapiiritust tuli Rootsi. Saksamaalt tuleva piirituse kohta on teada, et 1928 eksportee-riti Danzigist üle 7 miljoni liitri, Kielisft üle 2 milj(mi. Koos 'Balti riikide ••piiritusega Jõudis Rootsi aastas arvatavasti 13 iniljonit liitrit. Ametlikult on teada, et toll aastas sai kätte umbes 13 000 liitrit — see tähendab umbes ühe tuhandiku o s a . . . Dalaro juures võttis tollilaev 30. novembril 1929 kumi koguni eesti piiritusepaadi, mille omanikud tahtsid ise otseselt müüa püritust Rootsis, ilma vahendajateta ja suurema kasuga. Ajalehed kuulutasid suurte tähtedega: STOKHOLMI JÕULUPIIRITUS TOLLI KÄTTE. SUURPIIRITUSE-VEDAJA KOLK EŠSTIST DALARO JUURES 5000 LHTRIGA KIN-Piiritusevedamine lõppes 30-nda-te aastate lõpus. Rootsi valitsus tegi Eesti valitsusega lepingu ja ostis piirituse otse üles. Sellega langes ära piiritusevedajate teenistus, jäid veel ainult lood j a müüdid „piii'itusekunüigatest". noored Augustikuu lõpul läksid 14 nooxt soomlast N. Liitu erikutsekoolidesse õppima. Soome—N; Liidu ühingu kaudu on juba 1970. alates saadetud noori: N. Liitu kutsealalie hariduse saamiseks, mille juurde kuulub ka venekeele oskuse omamine, õppeaeg kestab tkaks ja pool aastat, millest esimene aasta on Leninr gi^adis keeaeõpinguks, axiille järele viiakse õfpilased mitmesse N". Liidu ossa erialalise õpetuse saamiseks. • Taanis .-niõistis kohus vangi ühe vahrikuomajnlku Boskildest, kuna see oli toüünud salajast NATQ-varustust venelastele, kaheksaks aastaiks vangi. Varustus koosnes elektrikomponentidest ja radarisüsteemi osadest. müügil ..VABA EESTLASE" TALITUSES iBd Urne Ivandi Pairgi 2.50 • 35 Kuldne tammetõnii — Näidendid ja ettekanded noortele ; 3 o - m L. Wahtras ~ Lüvaklass 2J0 15 Eavimtaimed, 259 retsep&i 2.50 15 Enn Nõu — Vastuvett 5.-- 40 Anna Ahmatova Marie Under — ReeüivieBa 3.50 35 H. Mlchelson—Skautlikul teel 3.- 35 H. Michelson — NcM)rsootÖö radadeS i 4.30 35 H. Michdson —Eesti radadelt f 9 . - S5 Eduard Krants — Lomeliltläsed (luuletuskogu) 3.- ^ 15 Ilona Laaman Mis need sipe!gad (luuletuskogu) 3.- 15 Estonian OMcial Guide 5.- 40 Paul Laan ~ Mõttelend — Pilte Ja i peegeMosi 5.- 25 Herbert Salu — Utoopia Ja futuroloogia 4.50 25 Karin Saaršen Lohengrini laSikamine 450 13 «Itiiniii** üksiknumbreid 1.25 K. Inno — Tartu UöiverSity h Estonia 8.50 40 A. kub ja — Kadunud kodud — mäJestusei 4.— 25 A. Kubja — Mestusi kodusaarelt 2.- 20 A, Kubja — Palukesed 1.50 20 E. Uustalu ja R. Moora — So©mepoisid 426 lk.-1-64%. fotosid 14.- 85 Leho Lumiste — Alamuse Andres -r biograafiline jutustus kirjanik Oskar Lutsust, T 6.65 40 L. Lumistel-Atlandi aknal 2.1C 40 L. Lumiste — Killad külas 5.30 40 A. Vomm— Ristsõnad I 2.50 20 A. Vomm — Ristsõnad II 2.25 20 A. Vomm ^ Ristsõnad III 2.25 20 A. Vomm — Ristsõnad IV ' 2.25'. • 20 Ants Vomm — Minu hing (luuletuskogu) 20.- 40 E. Eerme — Surnud laevad Ja elavad mälestused 1.50 15 K, Eerme — Päevata päevad Ja ööta ööd M 4.- 40 S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu) 4.- . 30 Aarand Koos ~- Jumalaga, Kars ja Erznrum 4.- 30 J. Pitka — Rajusõlmed 8.80 40 T. Tamm — Need teod süüdistavad II 5.- 40 A. Käbin — Vaim ja muld 10.- " 40 Urve Karuks —- Kodakondur (luuletuskogu) 6.- 20 RAAMATUID LASTiSLE: Kalevipoeg— Õppe-ja tööraam^ 2.50 Õpeta miid lugema I — (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) 3.— õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele värvitrükis) 4.— 40 33 ARVI KORSC ,liga. Mahagoni-leti taga vehkles üks tõmmunäoline tolmuahv jooke segada. Laskusime rasketesse, his-paania- stiilis tugitoolidesse ja andsime oma tellimised sisse. Võtsin rummi sidruni ja soodaga, see näis siiiane spetsialiteet. Teised vilusid tequUat. Aga mina arvasin, et olen juba sellest kak-tusemahlast villand. 42. Laiad, helerohelised, puude ja põõsastega palistatud golfi-välja-kud. tennisplatsid, ujumisbasseinid, hästiriietatud daamid ja daamike-sed, härrad ja härrakesed. Daamid pikkades valgetes kleitides, daami-kesed lühi-lühikestes püksikestes või mini-seelikuteš, tennisreketid kaenla all, ribake valget riiet rindade ümber. Soliidsed valgetes ülikondades USA miljonäri-tüübid, sigarid suunurgas, ja lakutud juustega gigolo-tüüpi noormehed char-ro- kostüümides, kas ettekandjateks või turisti-juhtideks. Siin paistis väga kultuurne asutus olevat. Meie takso peatus peasissekäigu ees. Keegi pruuni-jumeline, kandi-lisenäoline charro-kostüümis sell tuli meile pooljoostes vastu, käsi • pikal. -• • • . \ r „Senor Caponeto — long time no see! Senora Caponetto.... ja teie sõber, senor . . .,Kork", vastasin mina, „Kana- . damaalt." ,.Muy encantado", aplodeeris see pruuninäoline, käsi raputades, .,väga rõõmustav. Mina olen, senor Kork, Juan Limon, mänedzher, teie teenistuses. Soovite meie juurde peatuma jääda, senor Kork? Ärireisil või puhkusel?" „öieti mõlemil", arvasin. , , K a k Ss kärbest ühe hoobiga." Nick-poiss pilgutas senor Juan Limon'ile silma. Senor Kork on Mehhikos — üt-leme^ tutvusreisul? Kas Agostino on kuskil käepärast? Senor Kork sooviks nimelt ühe väikese lennu ette võtta — tal on laialdased huvid." Juan Limon, see pruuninäoline, lakutud juustega mänedzher, pilgutas vastu. Ilmselt oh ta minusuguste ärimeestega hästi tuttav. „Aga muidugi, mu härrad — saadan ta kohe. Seniks — võin ma teile ühe kokteeh pakkuda?" No muidugi — väike joogike kuluks ju selle pika reisi peale tõesti ära. Maksin taksojuhile ta sõidu kinni, andsin talle kümnedoUarili-se ja käskisin vahetusraha endale jätta. Polnud ju enam põhjust koonerdada, olime samahästi kui Kanadas, seal aga makstakse kroonu poolt mu kulud kinni. Tuleb ainult kõik ilusti meeles pidada ja hiljem üles kirjutada. Senor Limon — nimi, mis meie keeles sidrunit tähendab — juhatas meid avarasse baariruumi. Ruum oli koloniaa^stiilis sisustatud, põikpalkide ja raske pruuni mööb- Vaevalt olime saanud oma jookide juurde asuda,, kui üks, pikk nahkjakis ja teistest pisut heledama jumega mees meie seltsi tuli. Teda esitleti kui senor Agostino Rotmann'i. „Sind Sie Deutsch?" küsisin. Et kas ta on sakslane. Aga sell raputas pead, ise surmtõsine nagu põr-guingel. Vastas mulle inglise keeles. „Ma olen mehhikano", ütles ta. „Mu isa oU shveitsi päritoluga." Selhseid shveitslasi ma tundsin, neid oli pärast Teist maailmasõda pool maailma täis. Aga mis see minu asi on. Ta rääkis inglise keelt kõva saksa aktsendiga — oleks ta Mehhikos sündinud, oleks ta aktsent, teine. Aga olgu ta mis tahes — peaasi, et ta meid siit USA-sse viib.- ,,Agostino", õiendas Nick, niipea kui senor Limon oU kuuldekaugusest eemaldunud, „on kõik korras? Kas saame veel täna õhtul välja lennata?" Senor Rotmann'i pilk oli kuidagi ebalev — ta ei tahtnud meile otse silma vaadata. OH midagi viltu? „Minu poolest küll", venitas ta siis,„kui teü see aga — võimalil? on — ma mõtlen, finantsinselt. Ma mõtlen — see tripp maksab teile pisut nagu ekstra. J a raha paluks ette ära maksta." Nick-poiss tõusis püsti ja pani käe Rotmann'iie õlgade ümber. ,,Miks nn, Agostino vana sõber? Kas mu krediit ei ole küllalt hea?" ,,Kust mina pean teadma", kostis Agostino tusaselt, „ma pole sind üle aasta enam näinud — oled naistega aelema hakanud ja äriasjad lohakusse jätnud." J a ta hei-tis põlgliku pUgu Chiquita ja ta lapseritsika poole. Ilmselt ei pidanud ta neist palju. ^ Arvasin, et Nick võib talle Järsku habemesse virutajla ja nii meie shansud ära rikkudaj sest need itaaUa päritoluga sellid on tüiti terava temperamendiga. Aga Nick-poiss. valitses end. " . Näpuga minu poole näidates, ütles ta rõhuga : v ,vSenor Kork on Kanadas siia saadetud minu ; onu, Don Vito poolt! Senor Kork on tutvusreisil — ta tahab näha, kuidas meie siinne organisatsioon töötab! Mul ei pruugi vist juurde lisada, et kui kõik klapib, võib see tutvusreis meile tulevikus väga kasulik olla - nii minule kui ka sinule, Agos- Uno, mi amigo!" / : .,Millisel viisu, Nick mi amigo, kui küsida tohib?" Ei, see tegelane oli tõepoolest antagonistlüc. Arvasin, et tal tuleb silm peal hoida. OU ju temagi tak-sosohvrite Massis, olgugi et tal oH auto asemel lennuk. „ökonomiliselt, kallis sõber — Kanada dollarid on vähemalt sam| heas hinnas, kui USA omad, nagu te teadma peaks'-, lisasin• mina. Aga Agostino ei pidanud mu juttu miskiks. „ J u t t oh odav", arvas ta,,,laske mõned neist kalleist dollareist lendu, kui teil selline tuli taga on." Avasin oma jakihõlmad, nü et mu Colt-püstõli pära vöö vahelt välja paistis, võtsin põuest tsheki-raamatu ja rinnataskust täitesule^ pea; „Nimetage oma hüid, senor Rot-mann!" „Tuhat; dollarit, senor!" Siima pilgutamata kirjutasin ma talle tuhahdedoUarüise tsheki välja ja ulatasin selle iile laua. Sell näis pisut kõhklevat. Kui ta teaks, et mul oli ainult ^paarsada pulka pangas, kõhkleks, ta veelgi rohkem. „Siin, senor Rotmann — ja on võimalik, et kui, meie reis rahuldavalt läheb, on teü veel võimalus viiesajast boonust teenida. Don V i to maksab oma meestele hästi — aga ta nõuab korraükku tööd!"' Kas tabate asja irooniat? Annad mehele tuhandelise tsheki, ta kõhkleb ja võibolla mõtleb protesteerima hakata. Aga lubad talle veel vnssada ekstra, kõik kahtlused on kohe kadunud. Sest kui ta kahtleb, jääb kindlasti see boonus tulemata — eks ole? See on vana pettuš-artistide trikk. Enamasti ta töötab, töötas k a seekord. KatsugU; ta pärast Toronto pohtsei käest tulla üimastus-mürkide transpordi eest tasu sisse nõudma, eks ole? j;a väga õige, senor Rotmann muutub minu vastu järsku väga aupaklikuks. Võibolla oli Don Vito nimi veidi kaasa aidanud? , Aga muidugi, senor Kork, ene-sestmõista — ega muidu poleks ette küsinud, aga Nick on viimasel ajal äridest eemal seisnud, ma pole Don Vittorio käest ka tema kohta midagi enam kuuhiud..." Nü nü, sell siis; tundis ka Don Vittoriöt. Loodame nüüd, et ta telefoni ei haara ja meie kohta Acapulco'st aru ei päri. Don Vittorio võib ju küll kinnitada, et ma Don Vito mees olen, aga samal ajal võib ta ka paar revolvrimeest sna läkitada. Ei^ parem minna niipea kui võimalik. „Ma olen nagu teiegi — teod loevad, jutt on odav. Mis ajal võime me välja lennata?"- Mees näis jälle kõhklevat.' „Kell kaheksa?" ütles ta-süs, pooleldi nagu küsivalt. . „Miks mitte kohe?" küsisin mina vastu, „aeg on raha, senor." ,,Aga mul tuleb masin ära tankida, lennuplaan registreerida . . ." ,jMüleks see tarvilik on? Lennuplaani registreerimine, ma mõtlen?" „Nad võivad meid pihta tulistama hakata, kui ihna lennuplaanita õhku tõuseme, senor Kork. Saadavad meile mõne raketi järgi." " „Kes, mehhiklased? Ma ei tead-! nüd, et neü selliseid asju üldse on. Peonid elavad muldonnides, välja-käigukohti ei ole — aga nüüd järsku, raketid?" „Ja radarid, senor. Ka USA radarile ilmume me kindlasti, kui Brownsvillele läheneme. Seepärast pean ma lennuplaani regist-reermia — Cuernavaca baasiga. E t meie Beechcraft lendab Cocoyoc'- ist Brownsville peale, • ameerika või kanada turistidega. Brownsville juurest Ubiseme USA radari alt läbi üle piiri, ma panen teid maha, siis tulen tagasi ja maandun uuesti Mehhiko poole peal. Sealt lendan -hiljem Guemavaca poole tagasi ja asjad on korras."' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-09-27-06
