Vaba eestlane , September 27, 1977

              Nr. 11 Nr.. 71 : VABA EESTLANE telsi^eval, 27. sept9ml>«^ - Tuesday, Septemte 27,197'?
ius, kaasaarvatud
iii, toimuvad mii-t'i
uue põhiseaduse
fseks ning ajalehed
est, kus organi-
Iksikisikud avalda-liat
rahuldust uuele
mis peab maa
jvase paradiisi,
liidusõnade kõrvale
ka mõni tagasl-
). mis taotleb põhi-
Jgate täienduste te­lliseid
ettepanekuid
Ja Vasaras" (Nr.
; 1977), milles va­ja
juunikommunist
l i . avaldab
kiitmist vargselt
]'iõhiseaduse arutle-
^äklda ka mõninga'
3bleemidest ja alko-
|ega liialdamisest,
mdl põhjendab ka
|ut ning tema kirju-kurvalt
esile mo­lude
elu varjukiiljed.
irandi, et uues põhi-
Jvaimsete, väärtuste
|a kriipsutatudj kuid
ib juba aastaid tel-torn,
unustusse on
Margareeta, korra-
Jina hoovid ja kangi-
|jad. Sellega seoses
I arvates väga oluline
le heakorraprpbieem
fühtuse ja sündsuse
avalikes kohtades.
Kriie avalikes paigus
meie vanalinnas ja
rallinnas) kõige vas-jiat
roojasust", kir-.
faarandi ja soovitab"
-•Inõu teksti täienda-mis
kohustavad täi-
Ija muid vastavaid or-.
p a tunduvalt tõsise­lt)
tagamisse avaükes
alkoholi probleemist,
[larandi, et alkoholi
liialdatakse sellise!
'na arvates nagu nä-ih
va tervist, uimas-lueravust.
A. Vaarandi
l'-'ku, et põhiseaduses
hike tervise kaitse
'1 ette näha ka alko-lise
piiramine.
Anton Vaarandi ei
•ndeJe probleemidele
[uunikommunistina ai-iöariiki
likvideerida Ja
istisse sisse tuua. Ava-iide
roojastamine on
\rud vene „kõrge kui-lg
samuti on alkoholi
ja liialdamine üks nõu-lese
suuremaid, privi-kommunistlik
kord
f'giti selle eest, et yiin
fstele alati ja kõikjal
ja käehaarde kaugu-fne-
Saksamaa valitsus
pdlemisi abitult vasak-iiToristide
mõrvasid ja
laktsioone pealt vaatab,
pmate abinõude tarvi­lisel
sattuda välismaail-
(Järg. lk. 3)
VALVEARST
^NÄDALALÕPUL
1. Ja 2. okt. on valvearstiks dr.
Kasari, tel. 532-9863.
% Bocholti eesti rahvuskoondise
kauaaegne esimees ja Eestlaste
Kesikikomitee abiesimees Saksa­maal
Robert Ader, tähistas oma
50. sünnipäeva. .
H. KMIK
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 290
lUxõsJe, Ont. M 9 y 3Y7
Tel. 745-4622'
' JKimstnik Hilda Rätsep pühifc-
3. septembril oma 80 a. sün-nipäeva
(sünd. 2. sept. 1897 Noa­rootsis)
j a 55-ndat abielu aasta^
pä«va (12. aug.) oma naabrite,
sõprade, poepde j a n^nde pere­de
seltsis oma Long Islaivdi k c
dus, Eesti Külas. Viimaser ajal
on Hilda Rätsep hopunud näi­tustest
ja maalimisest, kuici ka­vatseb
sel alal siiski peatselt te-ge^
nist jätkata.
Hilda Rätsep, neiuna Nyman,
abiellus 1922. a.lRudolf Rätsepa­ga.
Kunstilise hariduse omandas
National Academy of Artis New
Yorgis, Töötas 1020. aasta ,^äe-yaiehe"
talituses nmg siirdus
USA-sse 1924. a. New Yorgis on,
ta tegev olnud Haridusseltsis
kunstinäituste ^^korraldamisel,
kuid on kaasa löönud ka teistel
aladel. Iseseisva kunstinäituse
korraldas 1936. a. Eestis.
Kolmkümmend seitse aastat tagasi 1941. aasta Juulis laskid taganevad pimaarmeelased õhku
Tartu ajaloolise kivisiUa, mille aset täidab tänapäevaJ vilets Ja inetii jalakäijate sillake. Sillale
kinnitatud loosung viisaastaku plaani täitmisele õhutamiseks ei tee siMa kaunimaks,
Vdjatcsks® projekti järgmise
Kanada eestlaste „Suulise Ajaloo*- projekt on ametlikult lõpetatud Ja aruanne 1. Juuliks Kana­da
valitsusele (Dept. of Secretary of State) esitatud, kuš see on nüüd esitatud kujul kinnitatud.
Sellega ei ole Eestti Liidul Kanadas enam mingisuguseid kohustusi valitsuse vastu. Teatavasti oli
projekt kavatsetud kolmes osas, millest käesolev oli selle esimene osa, mida Kanada valitsuse
poolt toetati. Praegu ei ole võimalik järgmiste osade taotlemist vÕi läbiviimist alustada, kuna
senine koordinaator prof Karl Aim ei saa seda tööd endale võtta.
Sopmes, Tamperes ilmuv päevaleht „Aamulehti'*,on andnud mit­mel
korral väga palju ruumi Tartu „Vanemiiiise" teatri külalis­etenduse
positiivseks vaatlemiseks. Kuna soomlaste teatripidu^ta-
§el oliö küilalisteks nii eesti kui k a mgari teatrid, siis öeldakse^ et
„Teatterikesä" (Teatrisuvi) nimeline pidustus i i i ka soome-iugriliie
sündmus. .
Seda rõhutas ka ^Vanemuise"
teatri juhataja K. Ird, öeldes, et
soomlaste ja eestlaste vaheline
keelmüür on väga madal, kuna sa­mal
ajal mõlemate suhe ungari
keelega on aga ülepääsematu.
Teatri ime aga seisnevad; selles, et
teater ületab piirid. .
„Vanemuise" teater külastas
kolmaiidat korda Tampere suvist
teatripidustust. Varem on esitatud
rahvajuttude lavastusi, 1974. a..
„KüJavaheIauIud". Seekordne „Ke-säyön
tarina" (oli Eestis nime all
„Suveöö ihnsi") oli erinev kuna
selle tegevus sündis tänapäevas.
Grupp _ kunstiakadeemia õpilasi
saabuvad maale maalima ja sel­lesse
tegevusse põimitakse kuna­gine
lugu pussiga lõhutud lõõts­pillist.
Teatri külaskäigust võttis osa 35
näitlejat, lauljat, muusikut, teh-nilist
tööjõudu Ja erialade juha-
Prof. K. Aun on teinud kokku­võtte
tehtud tööst ' ja avaldab
oma kaastöölistele Heli Koptile,
Helge Kurmile, Erik Lügandile,
Robert Kreemile, Endel Arujale,
Juhan Käisele, Ermi Šoometile,
Antoni Truuvertile, Tõnis Nõm­mikule,
Alfred Kurelenitsile, Toi­vo
Laanemäele, Andres Jaosalule
ja Väino Kaldmale tänu.
Eriti suur abi projekti läbi­viimisel
on olnud dr. Ä. Kur-lentsist,
kuid projekti käiku
laskmisel ja valitsuse toetuse
saamisel on abiks olnud kadu-
., Eudvlaan Olvet j a Ed. Riisiia.;
Kuigi ametlikUilt on projetet lõ­petatud,
oli osa kavatsetud in­tervjuusid
j a helilindistamisi veel
aruande esitamise ajal lõpetama­ta,
mõned veel praeguseni. Selle­pärast'paneb
prof. K. Aun kõigile
südamele, et need lubadused või­malikult
kohe täidetakse. Kuna
projekt on majanduslikuilt lõpeta­tud,
siis ei ole võimajlik enam
selle ulatuses ikülutusi teha, väJ-iaarvatud
heUlintide andmine.
Frof. K Äuniitleb, ^ . k u i . l e i ­dub
mõtteid j a algatusi projek­ti
jätkamiseks, nägu see esial­gul
oli kavatsetud, siis on need
teretulnud ja tuleks saata Eesti
Uit Kanadas juhatusele.
Kuid ta lisab sellele, et igaüks
peaks ka omal algatusel, nn pal­ju
kui võimalik, selliseid ajaloo­lise
väärtusega materjale kogu­ma
ja salvestama.
.9 f
(Algus lk. 2)
rnas inimõiguste allasurujate Ja
üusiiatside nimekuja, siis on va­litsus
oma tulevaste poliitiliste
suundade kindlaks määramiseks
hakanud pinda sondeerima, kuidas
teistes lääneriikidesj sakslastele ja
Lääne-Sabsamaäle praegu vaada­takse...
• . \
Laäne-Saksamaa valitsus kavat­seb
vastavate institutsioonide kau­du
korraldada Ühendriikides, Ing­lismaal,.
Prantsusmaal, Itaalias,
Rooteis, Taaiüs, Hollandis ja Kree­kas
rhigküsimiise, mis nendes rii­kides
sakslastest ja pärastsõja­aegsest
Saksamaast üldiselt arva­takse
ja kuidas seal sakslasi hinna­takse.
Sellise ringküsimuse korral­damine
on seda pakilisem, et ing­lise
ajalehe „DaUy MuTorM" an­keedi
põhjal vihkavad paljud ing­lased,
eriti noorem generatsioon
sak&lasi; See on tingitud peamiselt
sellest, et teatud mõjuvõimsad
ringkonnad hoiavad pidevalt vasta­vate
filmidega, artiklitega, koo­miksitega
ja teiste vahenditega tu­le
pidevalt saksa vihkamisie katla
ail Nü mainib saksa juhtiv poliiti­line
ajakiri „Der Spiegel" põhjen­datult,
et USA, 1 Prantsusmaa ja
Inglismaa peaksid lõpetama filmi­des
oma NATO partneri mustami­se.
Sakslast kujutatakse tavaliselt
monoklis ja moonutatud näoga,
kes ülbe grimassiga sooritab mõr­vasid
ja teisi kuritegusid.
Tundub, et Lääne-Saksamaa ei
ole võimeline oma sisepoliitilisi
probleeme korraldama ning kom­muniste
ja terroriste vaos hoidma
kui ta laseb end mõjutada teistes
riikides valitsevatest arvamistest
ja hinnangutest, mis on suunatud
saksavastasest propagandast. Bon­ni
valitsus ei ole võimeline praegu
võimutsevaid kommunistide poolt
organiseeritud terroriste välja roo-
Idma J2 oma kodanikele julgeole­kut
garanteerima kui ta ei käitu
rangelt terroristidega ning ei ra­kenda
nende likvideerimiseks häs­tiorganiseeritud
ja vastava välja­õppe
saanud politseijõude. Lülii-dalt
— Bonnil tuleks talitada ise­seisvalt
ja omal käel ning unustada
oma sisepoliitilise elu organiseeri­misel
ja terroristide vastu võitle­misel
need propagandaaktsioonid,
mis on suunatud teatud ringkonda­dest
Saksamaa Ja sakslaste vastu.
Kuigi Moskvas nagu onial ajal Montrealis on juba alanud mured olümpia ettevalmistuste õigeagse
lõpetamisega, on kavad süski valmis ja neii tutvustatakse maaümale. Neist selgub ka olümpiaküla ku­jundus.
Ehitustööd on äianud 110 hektari suurusel maaalal, mis kuulub Moskva metsa- j a puiestike
vööndisse. Külast on head lüklusühendused tähtsamaissfe voistluskeskusisse. Olümpiakülla majutatäk-se
14.000 inimest. Öeldakse, et kõigi ehituste ideaaliks on küialistele pakutav hubane, kodune tunne ja
otstarbekus. ,
„Lavastus oli veetlev romantili­ne
segu kõigest võimalikust meele
tulnust, mis on kogutud Teatripi-dustuse,,
Vanemuise" teatri küla^
muusikalisse„Kesäyön tarina"",
kirjutab teatrikriitik Harry Suhd-qvist
neljaveerulises artiklis mida
täiendab foto lavastusest. Ta jät­kab:
VjSee on tuivili noorte hõõgu­vat
armastust, isegi vanemaeali­sed
jooksevad armuvalus ringid
aga selles on ka vananevat süga­vat
tunnetust. Selles on kirge ja
paatost nägu parimas nädalalõpu
romansis täis nooruse armastusel
meenutusi ja tänase päeva pidus­tusi
rohkeis mõõtmeis." '
Lavatükki kirjeldades ta ütleb,,
et Valter Ojakääru loodud muusika
on sugulane tuntud oopereile ja
operettidele, Laurel ja Hardy fil­mimuusikale,
rahvamuusikale, aga
selles ori siiski;päris uusi sinisü-malisi
laule, kaiku vaid ja kirkaid
helisid. Alul paneb liaidendi. käik
' . Vaadeldes pikalt -lavastfis^ si­sulist,
külge imetleb ta, et selles
ei leidu jälgi sotsialistlikust rea-
•lismisi
Soomlastele oli äga suureks üllatu-;
seks, et osa näidendist esitati soo­mekeelsena,
õpitud iust selle kü­laskäigu
jaoks ja neist kohtadest,
mis muidu jäänuks vaatajaüe eba­selgeks;
Seö andis veelgi isüüre-maid
võimalusi kaasaelamiseks,
mida arvukas publik tegi nagunii
naerusui. .
,,Vanemuise" teatri südamiikult
vallatu etendus oli lavastatud öS:
kuslikult nii rahva- ja lästeomasel
joonel, et enam hellemaks seda ei
võidudki teha. Sellesse oli kogutud
kõikide varajasemate laulunäiden-dite
maastilc metsa peidus oleva
majakesega ja aiaäärse rõduga.
Seda lavapilti on seotud 30-ndate
aastate teatrimaaümaga 'kuid
moodsal ajal on seda mõneti ironi­seeritud.
Kõigest ülepakkumisest hoolima­ta
püsis etendus imestatavalt häs­ti
oma piirides: Kõigi magususe '
vastukaaluks oli seal annus õelaid
nägusid ja toitlust soola. Kogu tõl­gitsus
lähtus sellest, et sün nüiid
tehakse muusika- ja rahvanäidend
kõikide vanade kogemuste järgi.
Ja kui nii juba itoimus, siis tehakse
seda ka nii hästi kõikide vanaks
kulunud piltide najall, aga meisse
takerdumata, lõpetalp kriitiK oma
piika analüüsi. \
ühes antud intervjuus selgub lä-^
hemalt majutusala kujundus. Kui
ajakirjanik mainis, et olümpiaküla
on nagu mängude nimekaart, sus
Moskvas ei olevat midagi seUist
kavandamisel, mis paneks olüm­piamängudest
osavõtjad hämmas­tama
arhitektuurilise erakordsuse
Arhitektuurilt, kujunduselt Ja
otstarbekuselt on olümpiaküla
väike tänapäevane linn, kus on
rakendatud moodsat elustiili.
Olümpiakülast; aga tuleb ka N. L i i ­du
pealinna uus linnaosa, mis teis­test
oma hubasuselt, kultuuri- ja
muude teenistustega on mitme­külgsem.
Kui Montreali olümpiamängude­le
tuli oodatud 9.000 sportlase ase­mel
kohale ^ 11.000 võistlejat ja
muud tegelast, mis tekitas maju­tamises
segadust, sus Moskvasse
arvatakse tulevat 12.000 osavõtjat.
Võimatu aga polevat seegi, et osa­võtjate
arv veelgi suurenevat. Sel­leks
ettenägemata juurdekasvuks
olevat loomisel majutusalad 2500
inimesele.
Olümpiaküla väljanägemise
kõrgöbjektid on 18 kuueteistkorru­selist
kolmeosalist ehitust,^ mis
asetsevad kolmes sümmeetrilises
grupis. Iga ehitusgrupi keskel on
600 ruutmeetri suurune siseõu, ku­hu
istutatakse puud ja. asetatakse
pingid. Sinna istutatakse kuuski,
mändi, kaski, toomingaid ja sire­leid.
JAAN ÄLMER
Teeme uusi ja parandame vanu
nii linnas kui ka suvilates
Puiestikust tulevat vugutav puh­kepaik
sportlasile.
Informatsiooniks mainitakse, et
esimene korrus pole elamiseks.
Seal on suur eesruum, arstlike ja
julgeolekupersonaü ruumid ja
spordivahendid. Neis ehitustes aga
kuhu majutatakse naisspprtlased,
on lisaks veel ruumid juuksureile
ning pesemise ja triikimisruumid.
Need on lisaks üldiseile pesU- ja
puhas tusasutusile.
Kaks kiiret lifti vüvad sportlasi
ülemistele korrustele, kus on elu-ja
puhkeruumid. Igasse ruumi on
ettenähtud kaks inimest. Ruumide
möbleerimist kavandatakse hooli­kalt;
nii on ettenähtud,korvpalli-mängijaile
ja rasküstõstjaile erili­sed
mööbliesemed."
Kõigisse ruumidesse on aga et­tenähtud
telefonid, klubiruumid
ja igal korrusel on televüsorid.
Otse eluruumide vööndi kõrvale
paigutatakse sööklaehitus, lao-ruum,
teenindushoone ja haigla.
Toitudest rääkides seletati, et
praegu uurivad Moskva sööklate
asjatundjad osavõtvate maade
rahvustoitude valmistamist, et
neid toite oleks saada olümpiakü­lade
sööklais ja iga sportlane
leiaks omale sobivat. Moskva aga
kavatseb pakkuda palju valikuvõi­malusi
vene, ükrama, kaukaasia,
uzbeki ja teiste N. Liidu rahvaste
rahvustoitudest. Samas ehituses on
neli söögisaaü, kuhu mahub kor­raga
4.000 inimest, lisaks piima-baar
ja kohvikud. ,,Vene tee" ja
„maroozhina" on alati saadaval.
Olümpiast osavõtjaid hakkavad
teenima 250 parimat N. Liidu kok­ka.
•
Majutusruumide juurde aga
kuuluvad veel mitmed erihooned,
kuš on majutatud juhtkond, kul­tuurikeskus
ehk \„Interklub" ja
spordivõimalušed.
Juhtkonna hoones asuvad ka post­kontor,
rahvusvaheline telegraafi-ja
telefonikontor, pank, tolliteenis-tus
ja baar..
Selle ehituse kõrval asetseb kul­tuurikeskus
„Interklub", kus on
1200-kohaga kino- ja kontsertsaal,
kaks 250 kohaga kino, tantsusaal,
muusikakuulamise saal. '^Samuti
saal, kus on võimaMk televiisoreist
jälgida 20 televisiooni- või video­programmi,
raamatukogu ja res­toran.
Lisaks on võimalused, usu­liste
talituste sooritamiseks.
Olümpiaküla kavandades on ar­vestatud
Montreali olümpia kor­raldamise
juiures saadud kogemusi
ja Kanadast saadud õpetusi. Selle-,
tõttu on Moskva olümpiakülas
sportlasile kolm saaU, üldsaal,
mängusaal ja tennissaalid, igaüks
24x42 meetrit, kaetud ujula, jalg­palliväljak,
jooksurajad, vasara-heite
väljak ja vibulaskjate oma
väli: ning muid vastayate spordi­alade
treeninguks vajalikke välja­kuid.
Ajakirjandusele on varutud ruu­mid
juhtkonnahoonesse, kuhu aja­kirjanikud
vastavate tunnistustega
pääsevad. Sinna tuleb 200^kohaga
pressikonverentsi ruum, kus pee­takse
sportlastega korraldatavad
pressi vastuvõtud. Ruum on varus­tatud
kuuekeelse tõlkesüsteemiga,
helilindistajatega, televisiooniva-rustüsega
jne. :
Seal on ka baar ja ajakirjanikud
võivad süüa kõrval asuvas In-terklubi
restoranis.
Kui aga olümpia on läbi, siis
asustatakse see kohe Moskva ini­mestega.
Juba praegu on kujunda­misel
võetud arvesse, et seal pä­rast
olümpiamänge oleks vaja vä­he
ümber ehitada. Tõenäoliselt on
seal väga vähe muuta, sest, juba
nüüd on ehituste kompleksis ette­nähtud
koohd ja lasteaiad, mis uu­te
asustajate poolt kohe täidetakse.
® Kaljo Voogre valiti. Lüübeki
rahvuskoondise uueks esimeheks
surma läbi lahkunud BHi Qitma
asemele. Teisteks jühatusiiifcme-teks
valiti Herto9irt
.Valdur Kikas.
7
9
LEWISTON — Farmerite ka­lender
näeb ette 1977/78 aastaks
teist külma talvet peagu samasu­guse
pakasega ja lumega nagu
eelmisel aastal. Kalender sai
kuulsaiks möödunud aastal selle»,
ga, et ta kuulutas ette just sellist
ilmastiifeku nagu see tuli. Kalend-ünetlema,
et mis sellest lõpuks toimetaja on ,67-aa&taine pen-välja
tuleb, aga aegamööda mär- sioneeritud astronoom JElay Gei-
Jcab vaatleja, et: selles seotakse
värvikat liÜekimpu, mis oma sä-ger.
Tal on oma salajane vormel
ilmade ennustamiseks, mis basee^
ras võidavad Meeri Säre tehtud ! ruta •päikesepiekkidele, ^planeetide,
lavapildil olevad sirelipuhmad,: • seisule ja kuu mõonategevusele.:
$16..
$32..
$lt..
I I R I P O S T I . G A
$27.50
¥efer®iiidciCistes $13.50
• LENNUPOSTIGA ialemere-maa(äes.se: ;:
Aastas $62.—, poolaastas $3i.50, veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 centi. Üksiknumbri hind 35 centi.
Eassada aadressidele palume märkida ,JPOSTÄL CODE" ja
: USA aadressidele ,,ZIP CODE" ; :
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada
Free Estonian Psiblishers aimele.
Sl
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks 7
veerandaastaks — tavalise / ,kh*ipostiga alates „ . -
. . . . L . . . - 1 9 7 - T e l l u n i s e katteks lisan $ - . sün.wureB
rahas. / tshekiga / rahakaardiga. (Raha. saata. akoItlläMklrjäs).
• N i m i •