1977-09-27-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 71
Saatekula
35
30
LC
:0
^5
150
lao
85
40
40
40
20
20
20
40
15
40
30
30
40
40
40
20
50
40
35
ei päri. Don Vit-kinnitada,
et ma
olen, aga -samal
paar-revoivrimeest
li, parem minna nii-r
Uu teiegi — teod
l.õdav. Mis aja! või-lennata?''
l l b kõhklevat,
^a?" ütles ta siis,
iüsivalt. •
kohe?'' küsisin mi-on
raha, senor/"
bh masin ära tanki-registreerida..
tarvilik on? Lennu-'
?9rimine/ ma mõt-meid
pihta tulistagu
ilma lennüplaani-
^senorKork. Saa-nõne
raketi järgi."
J.dased? Ma eitead-jiliseid
asju üldse. on.
muldonnides, välja-
)le — aga nüüd järs-
|, senor. K a USA räme
kindlasti, kui
läheneme. Seepä-t-
lennuplaani regist-lernavaca
baasiga; Et
[aft lendab Cocoyoc'-
l e peale, ameerika
kristidega. Brownsvil-seme
ÜSA radari alt
ma panen teid ma-tagasi
ja maandun
[I:o poole p-eai. Sealt
Guemavaca poole
H on koiTas."
(Järgneb)
i
.1^
Nr. 71 VABA EESTLANE teisipäeval, 27. septembril 1977 — Tuesday, Septemte 27,1977 Lk. 7
Heidelbergis Saiksamaal täiustas
23. augustil 70-aastast sünnipäeva
ajakirjanik: Ilmar Peterson.
Sündinud Taptus. kasvas ta
üles Tallinnas, kuhu : vanemad
olid asunud ja kus ta i^a töötas
^Päevalehe" trükikojas juhtival
kohal. Lõpetanud 1926 tallinna
reaalkooli, õppis ta Tartu ülikoolis
mõnda aega õigusteadust, töötades
alates 1927 Päevailehe toimetuses
sporditoimetajana kuni
1940. aastani.
Ta oli üks Eesti Spordipressi
Klubi asutajaid, töötas kaasa
Spordibiögraafilise leiksikoni juures,
mis kahjuks pealetulnud
okupatsiooni tõttu ei saanud i l muda,
oli kaasas Spordi Suurraa-matu
toimetuse kolleegiumis,
toimetas rea käsiraamatuid ja
ajakirjuning tegutses ka organisatsioonides,
peamisedt sportlikes.-
•
Asunud põgenikuna 1944 Saksamaale
.töötas ta kaasa algul
„Eesti Raja" hiljem „Eesti Posti"
j a „Pildiposti" ning „Our Life"
toimetustes. i
/
4
Syvine ..Wörid
ja synnipaev
Long Islandilt New Yorki sõites
leidsin Eesti Majas eest juba
Danburyst, Conn. kohale sõitnud
Harald Plaksi, kes oma abikaasa
Salmega j a poeg Arvediga kaasa-roodud
postmarke näituse laudadele
asetas. Marginäitus korraldati
suures saalis kuid kaasatoodud
kogude hulk oli võrratult
suur ja need ei mahtunud laudar-dele.
Ruumipuudusel otsustati
süs igast kogus olevaist markidest
esitada: ainult väiksem osa.
. Markide väljapanek süstemati-seeriti.
E r i t i köitev oli Inglise kuninganna
Elizabethi. mälestusmärkide
i väljaanne tema 25. a.
valitsemise puhul — nn. Silver
JubEee. Näitus oli üldiselt väga
rikkalik ja,vaatamisväärne ntrig
selle avas Eesti Filatel. Seltsi
esimees R. Hämar. Ta ütles sütitavad
sõnad koosviibijaile, tänas
Harald Plaksi j a palus koosviibi-jaid
näitust: vaadata. ^
Peagi paluti filatelistid ja lähemad
perekonnatuttavad alumisel
korrusel asuvasse lõunalauda,
mis olid rikkalikult Iforraldatud.
Lauas lauldi sünnipäevalapsele
Harald Plaksile „Ta elagu" ja
sooviti 75. a. sünnipäevaks südamest
õnne. •
Peale kõnede ja- õnnesoovide
võttis sõna \ 0. Ehaste ja luges
tema poolt juubilari sünnipäevaks
koostatud toreda ^luulepõimiku,
mille sisuks oli pünnipäe-valapse
pikad margikogumise-aastad
ja sellega kaasuvad „mu-red"
Ä. E. P-a
Kuulutamine
VÄBÄ EESTLASE r i
06
täidab oma eesmärgi
i^DVÖKAADID
A D V O K A A T - N O T A PV
Room 1912, Roya! Trust Tower.
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326^ Tnrontc
Ont. (Bay & King) M5K 1K7
Teliefon: '869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
i0'
Vaade Ontario Ära GaMery iihele MEele niumid^st äsjaa^ galerii Canadian tübeMtuses. Selles
ruumis on galerni permanentne kollektsioosi kanada kunstist ajavahemikijll926---1945.
; . . Foto: Ontario Art Gallery
Civciti Kynstigcileriile yws |MurdeehitMs
Möödunud laupäeva hommikul avas Kanada riigisekretär John Roberts Art Gallery of Ontaiio
(Ontario Kmistigalerü) uue 7,7 müjonit doUarit maksma läinud Canadian tiibehituse. Piduliku
avamisega suureneb kunstimuuseumi osa 86.000 ruut jala võrra spetsiaalselt kanada kunstiteoste
väljapanekuks. Selle juurde kuulub veel pedagoogiline galerii, kus on teoksil moodsat skulptuuri,
näiteid graafilistest telmikaist ja igasuguseist kunstiliikide töötlusvahendeist.
ni 1976, a. ostetud segatehnilise; Briti Kolünibiast' Newfoundlan-
Betty Goodwini tööni. Kanada dini. See osakond on oma ise-kunst
on jagatud kahte ossa, esi- loomust muutuv, kuna süs vahe-meses
ajalooline, enne 1945 ja tuvad pidevalt väljapanekud ja
teises ülejäänud ^kaasaegne kunst.
Ajalooline osa on omakorda jagatud
kolmeiks alaks, kus ühes on
kimst 1800—1914, teises „Group
of Seven" tööd j a üks osa on antud
kanada kunstile, mis tehtud
1926—1945.
Selle uue tiiva lõpetamisega on
saanud välmis suurem ümberehitus,
mille planeerimisega alustati
juba 1964. Sellega on antud
kanada kunstile, nii vanadele
meistritele kui ka kaasaegseüe,
esinduslikult vajaka otoud koht,
samuti kunstiliselt loovaks aktiivsuseks
vajalik pedagoogiline
osakond.
Juurdeehitus on finantseeritud
nii avalikest kui ka privaat-seist
fondidest saadud
RAAMATUPIDAJAD
JOHN E. SOOSAAR,
Chi.riereä AcconatanS
72.5 Don Mills Rd. Sulto 402
Dao Mills, Ontari©
483-6308, 42S-4944
Esimene juurdeehituse osa, mis
valmis 1974. a. sai 12,9 miljonit
dollarit toetust Ontario provintsilt
ja eratoetust 5,5 miljoni dollari
ulatuses. Äsjaavatud tiiva
lõpetamiseks saadi riigisekretäri-aadi
kaudu National Museums
of Canada toetust 4 miljonit dol-ä
larit. Kunstimuuseumi juhid, kes
on kaua plaanitsenud Kanada
kunstile oma alalise koha . saamist,
tunnevad rahuldustunnet,
et kord ometi on projekt lõpule
viidud ja publik võib imetleda
kanada kunsti, mille rikkused on
siiski suuremad 'kui seda arvatak-se;-
Juurdeehitusega lisatakse
äö.OOO ruutjalga kunstimuuseumi-le,
mille kogu-põrandapindala on
nüüd 371.000 niutjalga. Uue kaasaegse
kanada kunstigalerii suurus
on 4.800 ruutjalga, kolmel kanada
ajaloolise galeriü kokku 7.000
ruutjalga. Vanadele meistritele
on antud 1850 ruutjalga. Uue pe-dagoogüise
osakonna suurus on
3.750 rj. SeUes ruumis on õpetus-likke
välj apanekuid, tehakse ettevalmistusi
näitusteks, mis ringlevad
Ontarios j a Kanadas. •
• . - • • . • '
Suurenenud on k a graafilisele
kunstile määratud pindala. Siseruumide
kõrval on veel aias
skulptuure, peamiselt tänapäe-
: • vaseid.- ^
Üuš osa on ruumikas ja elegantne,-
kus seinad on kaetud belgia
lihase lõuendiga. Kui see 24.
sept. avati, oli esmakordselt
muuseumi 77-aästaše;ajaloo jooksul
sejles alaline näitus muuseumi
oma rikkalikest 'kanada kuns-tiloominguist.
Npljas galeriiruu-mis
näidatakse kanada kunsti 19.
sajandi algusest itänaseni. Kingituste
a j a eratpetustega on. muuseumi
kogud 'kasvanud praegu
3000 maali, skulptuuri, joonistuse
ja graafilise tööni. Vaadates
varajasemat kanada kunsti, siis
esteetilised kaalutlused kaaluvad
üles ajaloolised ja. dokumentaalsed
huvid, mis karakteriseerivad
paljusid kanada kunstikogusid.
Väljapanekud on siiski laiaulatuslikud
alates " tundmata
prantsuse^kanada kujuri puuni-kerdusega
„Mariast lapsega" ku-
Nende tööde hulgas on maale,
mis hiljuti alles omatud ega
pole varem olnud avalikkusele
näitustel väljas olnud.
Kaasaegse kunsti alal on välja-kus
praegu on töid kunstnikelt
nagu J.-P. Riopelle, A. Pellan jt.
Samuti on väljapanekuid Toronto
Jcunstnike grupilt, kes kuiilusid
'„Painters Eleyen" grUppi. Moodsad
tööd näitavad kuhu kanada
kunst on jõudnud, näidates selle
tugevaid j a vähemtugevaid külg
i - . - • •
Uue galerü osakondade avamisega
on Toronto linn ja .selle
paar miljonit elanikku saanud
panekuid pärast 1945. ä. tehtud väärtusliku vaimse kultuurihoo-töödest
kunstnikelt, kes asuvad' ne,millele kõik võivad uhked olla.
Kui eesti luuletaja ja rahvusvahelise
ajakirja .„World Literature
Today" toimetaja Ivar Ivask sõitis
suvel Euroopasse puhkuseirei-sile,
võttis t s Prantsiismaad.läbides
kaasa suvise WLT numbri, e f
selle viimast numbrit seal isiklik
kult üle anda tänapäeva ühele
tuntuimale prantsuse luuletajale
Ifene Charlle;^^^^ V ,
Kes on õieti Rene ^Char, tänapäeva
maailma juhtivate poeetide
hulgas, sellest räägivad talie pühendatud
ajakirjanumbris 10 esseed
alates tema' sidemetega
1920-aastat^ sürrealistidega, tema
aktiivset osa' Prantsuse yastupa-nulükumises,
tema koostööd läänemaailma
> juhtivate kunstJlike
ja heliloojatega 50-ndais j a 60-
ndais aastais kuni ta tähelepanuväärsele
positsioonile jõudmine
70-ndais aastais. Tema esimehe
luuletus ihnus 1927 ja^ viiskümmend
aastat hiljem pühendatakse
tema loojaisiksusele rahvusvahelise
ajakirjanumber kui suurimale
elavate hulgas olevale prantsuse
luuletajale. Need esseed on
kirjutatud ühendriikides, Kanadas,
Inglismaal ja Prantsusmaal
asuvate kirjanduse - spetsialistide
poolt, kelle hulgas ori' k a kadunud
A. Aspeli lesk Pauline Aspel. Toimetaja
Ivar Ivask õn talle pühendanud
luuletuse , .Külaskäik Les
BusclafsT*, mille autor; ise on
eesti keelest tõlkinud. :
Maailmakirjanduse retsensioonide
soome-ugri ja balti keelte
rubriigis vaatleb Mall Jürma
Ivar Ivaski viimast luuletuskogu
„Verikivi", kus raamatu kompositsioonilist
terviklust imitte üksi
ei haara viimase nelja aasta, vaid
kuni lapseeani ulatuvad sündmused.
Ta peab seda autori kõige
isiklikumaks luuleteoseks, kus
peegelduvad ta sisemised timded.
Teisena Juhan Kurrik vaatleb
Lennart Meri teost „Hõbevalge'\
küsides selle meistriteose puhul
kus ajalugu lõpeb, kus kirjandus
algab, 'kuna autor on pidanud
isegi mõnikord tunnistama, et ta
ei tea, ei mäleta. See poleaka-demilihe
uurimus, aga kutse nägemuslikkusele.
Eatlaste poolt pn ajakirjas veel
Jaan Puhveli retsensioon William
A. WiLsoni teosele „Polklore and
Nationalism in Modem Finland".
Astrid Ivask käsitleb lätlase Viz-ma
Belshevica luuletuskogu „Ma-
•daras". '.
Ajakirjas on arvukalt R. Char'
iga seotud fotosid koos käekirja-näidetega.
;
ROLAND ENNO AÄIOLINS
Lõpetas möödunud kevadel
Kihgstönis, Ontarios, Queens'1
ülikooli arstiteaduskonna, saades
õpinguteks 1974. aastal stipendiumi.
Rolond Amolins on siuidinud
1952. aastal. Keskharidus omandanud
Hamiltonis, Ontarios. Lõpetas
1973. aastal Hamiltonis
McMašterl ülikool! Baehelor of
Science kraadiga, saades Gover-nor's
stipendiumi. Sama aasta
sügisel siirdus Queen'si ülikooli
arstiteaduskonda, mille nüüd lõpetas.
Viimase õppeaasta kestel
oli Inglismaal Cambridge'! .ülikooli
haiglas praktikal. Töötab
praegu Kingstöni haiglates moor-arstina
(intern). Äkadeeniüiselt
kuulub Korp! Fraternitas Esti-casse.
'
Pilk prdbieemideSe k®dy maa
Venemaal suri 300:000 siga min- Muud hinnad aga on märgata^jalt
gi tõve tagajärjel. tõusnud. *V
Tartus keevitas tundma^tu isik Loomaliha 105%, taksosõit
räudteevaguni rattad roobaste 100%, lennuki- ja laevapiletid
külge kinni. Vagun oli laaditud
sealihaga, nüs pidi minema Venemaale,
tallinna sadamas (ja paljudes
teistes sadamates üle N.
Liidu) keelduvad sadamatööiised
tegemast ületunde, et mitte lossida
laevadelt neid toitaineid, mis
ei tule müügile rahvale, vaid on
määratud parteilaste spetäridele.
Tööliste, pahameel on arusaadav.
Liha pole äridest saada. Vahel
leidub ebakvaliteetset loomaliha,
kuid hind on tõusnud kahest
rublast neljale rublale ja. kahekümnele
kopikale. Omal liha pole.'.
••.-1; - .;: V
Samal ajal läheb ainult Tjallin-nast
iga päev 6 raudteevagunit
a 60 tonni suitsuliha ja vorsti
mujale N. Liitu.;
Toitlustamisega üldse on olukord
tugevalt halvenenud. Värsked
kartulid pole veel turule i l munud.
Vanad aga on otsas. Ai-hult
kapsast on n i i pai ju, et • isegi
televisioonis tehakse kapsa reklaami.
Sööge kapsast, seltsimehed!
Räägitakse, et kirjanikele on
antud käsk toitaineid oma töiv
des mitte nimetada.
Teoreetiliselt ei tohiks sotsialistlikus
lihiskonnas olla inflatsiooni.
Hinnad aga tõusevad järjest.
Kui partei kuulutas välja
viimase hinnatõusu, alustati, teadaannet
sellega, et paljud kaubad
lähevad odavamaks. .Nüüd aga
selgub, et hinnaalandusi qn tehtud
vaid niisugustel kaupadel,
PALMA D E MALLORCA — His^
paania kuningas Juan Carlos, 39,
on lõpetanud hispaanlaste unistused
esimesest habemega kuningast
pärast 400 aastast vaheaega.
Augusti nädalalõpul, nähti Hispaania
valitsejat jälle siledanäolisena.
Selgus, et kahenädaline habe
OÜ olnud vaid vaheaegne, puh-kusaegne
tujukus.
sama palju. Ka korterihindu
tõstetakse.
Mõnede kaupade hindu tõstetakse
vaikselt. Kaup kaob ärist. Hiljem
iirhub sama toode — aga
uues pakendis j a uue nime ' all.
Hind ka uus.
Tallirma telefoninumbrid- muudetakse
kuuearvuliseks. Südalinnas
asetatakse numbrüe ette
number 4. Numbritele aga, mis.
enne algasid 5-ga, asetatakse veel
üks 5 ette. V i ru hotell saab täiesti
uued numbrid. Sama kehtib ka
Pirita ja. Nõmme kohta.
Autotee' .-Leningrad—Tallinn—
Riia, mis peaks valmis saama
Olümpiaregatiks, edeneb aeglaselt.
Tallinnast Pärnu poole laiendatakse
teed, ning ehitustööd alles. Käib, juba midagi spontaan-näeb
ka Pärnu juures. Pärnust seiselammutamisetaoli^^^ et
H I L Ä R Y A R T Ü R A M O L I NS
Lõpetas möödunud kevadel Hamiltonis,
Ontarios McMaster'i ülikooli
majandusteaduskomia
Baehelor of Commerce kraadiga
cum laude. Hilary Amolins on
sündinud 1935. aastal ning oman
danud keskhariduse Hamiltoni!?.
Töötab praegu Ford'i autotehastes
finantsilise analüütikuna
Akadeemiliselt kuulub Korp! Fraternitas
Esticasse.
pragunemas,; enne kui pealeehitusega
veel alustada jõuti. Naljahambad
rahva seas on leidnud
asjale mitu head ideoloogüist seletust.
Baas Ja pealeehitis.; '
: Pirital ehitatakse uut purjetus-sadama
muuli'. Lammüitusele minevaist
majadest õh elanikud vä'1-
ja kolinud, kuid. majad on veel
sisemaa poole- on rajatud uus
sild üle jõe raudtee ja autostraa-da
Jaoks.
Rootsi firma OK saadab lähemal
ajal Eestisse paarkümmend
moodsat bensiinijaama ja re-
• moodilialli.
Jaamad on iseteenindamisega
OK tavalise süsteemi kohaselt.
Ka töö Tallinna uue hotellihoonega
areneb liiga aeglaselt. On
vaid suur auk välja ikaevatul. See"^
bn kõik. Uuel postihoonel on aga
juba telingud ümber. Uue TV-mastiga
ön asi palju hullem. ...
See pidi tulema üpriskõrge ja
tippu taheti ehitada pöörlev
restoran. Nüüd pannakse arvatavasti
vaid kõige hädavajali-kum
metallikonstraktsioon
• üles; •
mis jäänud ladudesse vedelema. Viga on nimelt see, et nõukogude
kuna neid keegi ei osta. Praak! betoonist alusmüür on ,
kui aeg käes, ei jää bulidozeritele
palju tööd üle.
Ettevõtlikud isikud mohteeri-vad
nimelt tühjadest majadest
maha kõik-defitsütsed ja kasutamiskõlblikud
ehitusmater ja-
Nagu kuulda, vallandati Tall inna
Pölitehnilise Instituudi rektor
selle eest, et instituudis oi i ideoloogiline
õpetus ^lohalcile jäänud.
Seda konstateeris partei kont-rollgrupp.
Asemele pandi uus
rektor, Boris Tamm. kes pidanuks
ideoloogilist' õpetust parandama.
Nüüd kuuleme,' et ka Tami
mest tahetakse varsti lahti saada.
Tamm on uus mees tugeva ise-looinuga
ja julgeb oma seisukohti
kaitsta.
ALEXMILITS/Välis Eesti
Torshällas tähistab 11-. sep.
tembrilioma 70-aastast juubelisünnipäeva
end. riigivolikogu
Uige Mihkel Jüris. - ^
Juubilar on ka Rootsis. vübi-des
agaralt osa võtnud eesti seltskondlikust-
elust, organisatsioonides.
Eskilstimas, Rootsi Eestlaste
Esinduses jm.
STOKHOLM — Rootsi: poliitili^
ne politsei on otsustanud kõik
Stokholmi lääni siMad läbi otsida
Ja kindlaks teha, et nende ai la
pole asetatud lõhkeainete laenguid.
PCardetakse, et mõni vabadusse
Jäänud terroristide jõugti
liige võib; omal Icäel hakata korraldama
„kättemaksuaktsioone'".
Kuulujuttude järgi' olevat sild.
müle alt leiti lÖO küo dünamiiti,
Skuru süd, mis viib Vänndöle.
Politsei ei kinnita ega eita neid
kuuldusi.
Politsei leidis uusi dünamiidi •
peidukohti, sel korral jälle vee
all.;;':;". •'•-•'yy'
Politsei palub elanikkonna abi.
Palutakse teatada kõigest, mis
näib kahtlasena selles sektoris.
m
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 27, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-09-27 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770927 |
Description
| Title | 1977-09-27-07 |
| OCR text | Nr. 71 Saatekula 35 30 LC :0 ^5 150 lao 85 40 40 40 20 20 20 40 15 40 30 30 40 40 40 20 50 40 35 ei päri. Don Vit-kinnitada, et ma olen, aga -samal paar-revoivrimeest li, parem minna nii-r Uu teiegi — teod l.õdav. Mis aja! või-lennata?'' l l b kõhklevat, ^a?" ütles ta siis, iüsivalt. • kohe?'' küsisin mi-on raha, senor/" bh masin ära tanki-registreerida.. tarvilik on? Lennu-' ?9rimine/ ma mõt-meid pihta tulistagu ilma lennüplaani- ^senorKork. Saa-nõne raketi järgi." J.dased? Ma eitead-jiliseid asju üldse. on. muldonnides, välja- )le — aga nüüd järs- |, senor. K a USA räme kindlasti, kui läheneme. Seepä-t- lennuplaani regist-lernavaca baasiga; Et [aft lendab Cocoyoc'- l e peale, ameerika kristidega. Brownsvil-seme ÜSA radari alt ma panen teid ma-tagasi ja maandun [I:o poole p-eai. Sealt Guemavaca poole H on koiTas." (Järgneb) i .1^ Nr. 71 VABA EESTLANE teisipäeval, 27. septembril 1977 — Tuesday, Septemte 27,1977 Lk. 7 Heidelbergis Saiksamaal täiustas 23. augustil 70-aastast sünnipäeva ajakirjanik: Ilmar Peterson. Sündinud Taptus. kasvas ta üles Tallinnas, kuhu : vanemad olid asunud ja kus ta i^a töötas ^Päevalehe" trükikojas juhtival kohal. Lõpetanud 1926 tallinna reaalkooli, õppis ta Tartu ülikoolis mõnda aega õigusteadust, töötades alates 1927 Päevailehe toimetuses sporditoimetajana kuni 1940. aastani. Ta oli üks Eesti Spordipressi Klubi asutajaid, töötas kaasa Spordibiögraafilise leiksikoni juures, mis kahjuks pealetulnud okupatsiooni tõttu ei saanud i l muda, oli kaasas Spordi Suurraa-matu toimetuse kolleegiumis, toimetas rea käsiraamatuid ja ajakirjuning tegutses ka organisatsioonides, peamisedt sportlikes.- • Asunud põgenikuna 1944 Saksamaale .töötas ta kaasa algul „Eesti Raja" hiljem „Eesti Posti" j a „Pildiposti" ning „Our Life" toimetustes. i / 4 Syvine ..Wörid ja synnipaev Long Islandilt New Yorki sõites leidsin Eesti Majas eest juba Danburyst, Conn. kohale sõitnud Harald Plaksi, kes oma abikaasa Salmega j a poeg Arvediga kaasa-roodud postmarke näituse laudadele asetas. Marginäitus korraldati suures saalis kuid kaasatoodud kogude hulk oli võrratult suur ja need ei mahtunud laudar-dele. Ruumipuudusel otsustati süs igast kogus olevaist markidest esitada: ainult väiksem osa. . Markide väljapanek süstemati-seeriti. E r i t i köitev oli Inglise kuninganna Elizabethi. mälestusmärkide i väljaanne tema 25. a. valitsemise puhul — nn. Silver JubEee. Näitus oli üldiselt väga rikkalik ja,vaatamisväärne ntrig selle avas Eesti Filatel. Seltsi esimees R. Hämar. Ta ütles sütitavad sõnad koosviibijaile, tänas Harald Plaksi j a palus koosviibi-jaid näitust: vaadata. ^ Peagi paluti filatelistid ja lähemad perekonnatuttavad alumisel korrusel asuvasse lõunalauda, mis olid rikkalikult Iforraldatud. Lauas lauldi sünnipäevalapsele Harald Plaksile „Ta elagu" ja sooviti 75. a. sünnipäevaks südamest õnne. • Peale kõnede ja- õnnesoovide võttis sõna \ 0. Ehaste ja luges tema poolt juubilari sünnipäevaks koostatud toreda ^luulepõimiku, mille sisuks oli pünnipäe-valapse pikad margikogumise-aastad ja sellega kaasuvad „mu-red" Ä. E. P-a Kuulutamine VÄBÄ EESTLASE r i 06 täidab oma eesmärgi i^DVÖKAADID A D V O K A A T - N O T A PV Room 1912, Roya! Trust Tower. Toronto Dominion Centre Postiaadress: P.O. 326^ Tnrontc Ont. (Bay & King) M5K 1K7 Teliefon: '869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus i0' Vaade Ontario Ära GaMery iihele MEele niumid^st äsjaa^ galerii Canadian tübeMtuses. Selles ruumis on galerni permanentne kollektsioosi kanada kunstist ajavahemikijll926---1945. ; . . Foto: Ontario Art Gallery Civciti Kynstigcileriile yws |MurdeehitMs Möödunud laupäeva hommikul avas Kanada riigisekretär John Roberts Art Gallery of Ontaiio (Ontario Kmistigalerü) uue 7,7 müjonit doUarit maksma läinud Canadian tiibehituse. Piduliku avamisega suureneb kunstimuuseumi osa 86.000 ruut jala võrra spetsiaalselt kanada kunstiteoste väljapanekuks. Selle juurde kuulub veel pedagoogiline galerii, kus on teoksil moodsat skulptuuri, näiteid graafilistest telmikaist ja igasuguseist kunstiliikide töötlusvahendeist. ni 1976, a. ostetud segatehnilise; Briti Kolünibiast' Newfoundlan- Betty Goodwini tööni. Kanada dini. See osakond on oma ise-kunst on jagatud kahte ossa, esi- loomust muutuv, kuna süs vahe-meses ajalooline, enne 1945 ja tuvad pidevalt väljapanekud ja teises ülejäänud ^kaasaegne kunst. Ajalooline osa on omakorda jagatud kolmeiks alaks, kus ühes on kimst 1800—1914, teises „Group of Seven" tööd j a üks osa on antud kanada kunstile, mis tehtud 1926—1945. Selle uue tiiva lõpetamisega on saanud välmis suurem ümberehitus, mille planeerimisega alustati juba 1964. Sellega on antud kanada kunstile, nii vanadele meistritele kui ka kaasaegseüe, esinduslikult vajaka otoud koht, samuti kunstiliselt loovaks aktiivsuseks vajalik pedagoogiline osakond. Juurdeehitus on finantseeritud nii avalikest kui ka privaat-seist fondidest saadud RAAMATUPIDAJAD JOHN E. SOOSAAR, Chi.riereä AcconatanS 72.5 Don Mills Rd. Sulto 402 Dao Mills, Ontari© 483-6308, 42S-4944 Esimene juurdeehituse osa, mis valmis 1974. a. sai 12,9 miljonit dollarit toetust Ontario provintsilt ja eratoetust 5,5 miljoni dollari ulatuses. Äsjaavatud tiiva lõpetamiseks saadi riigisekretäri-aadi kaudu National Museums of Canada toetust 4 miljonit dol-ä larit. Kunstimuuseumi juhid, kes on kaua plaanitsenud Kanada kunstile oma alalise koha . saamist, tunnevad rahuldustunnet, et kord ometi on projekt lõpule viidud ja publik võib imetleda kanada kunsti, mille rikkused on siiski suuremad 'kui seda arvatak-se;- Juurdeehitusega lisatakse äö.OOO ruutjalga kunstimuuseumi-le, mille kogu-põrandapindala on nüüd 371.000 niutjalga. Uue kaasaegse kanada kunstigalerii suurus on 4.800 ruutjalga, kolmel kanada ajaloolise galeriü kokku 7.000 ruutjalga. Vanadele meistritele on antud 1850 ruutjalga. Uue pe-dagoogüise osakonna suurus on 3.750 rj. SeUes ruumis on õpetus-likke välj apanekuid, tehakse ettevalmistusi näitusteks, mis ringlevad Ontarios j a Kanadas. • • . - • • . • ' Suurenenud on k a graafilisele kunstile määratud pindala. Siseruumide kõrval on veel aias skulptuure, peamiselt tänapäe- : • vaseid.- ^ Üuš osa on ruumikas ja elegantne,- kus seinad on kaetud belgia lihase lõuendiga. Kui see 24. sept. avati, oli esmakordselt muuseumi 77-aästaše;ajaloo jooksul sejles alaline näitus muuseumi oma rikkalikest 'kanada kuns-tiloominguist. Npljas galeriiruu-mis näidatakse kanada kunsti 19. sajandi algusest itänaseni. Kingituste a j a eratpetustega on. muuseumi kogud 'kasvanud praegu 3000 maali, skulptuuri, joonistuse ja graafilise tööni. Vaadates varajasemat kanada kunsti, siis esteetilised kaalutlused kaaluvad üles ajaloolised ja. dokumentaalsed huvid, mis karakteriseerivad paljusid kanada kunstikogusid. Väljapanekud on siiski laiaulatuslikud alates " tundmata prantsuse^kanada kujuri puuni-kerdusega „Mariast lapsega" ku- Nende tööde hulgas on maale, mis hiljuti alles omatud ega pole varem olnud avalikkusele näitustel väljas olnud. Kaasaegse kunsti alal on välja-kus praegu on töid kunstnikelt nagu J.-P. Riopelle, A. Pellan jt. Samuti on väljapanekuid Toronto Jcunstnike grupilt, kes kuiilusid '„Painters Eleyen" grUppi. Moodsad tööd näitavad kuhu kanada kunst on jõudnud, näidates selle tugevaid j a vähemtugevaid külg i - . - • • Uue galerü osakondade avamisega on Toronto linn ja .selle paar miljonit elanikku saanud panekuid pärast 1945. ä. tehtud väärtusliku vaimse kultuurihoo-töödest kunstnikelt, kes asuvad' ne,millele kõik võivad uhked olla. Kui eesti luuletaja ja rahvusvahelise ajakirja .„World Literature Today" toimetaja Ivar Ivask sõitis suvel Euroopasse puhkuseirei-sile, võttis t s Prantsiismaad.läbides kaasa suvise WLT numbri, e f selle viimast numbrit seal isiklik kult üle anda tänapäeva ühele tuntuimale prantsuse luuletajale Ifene Charlle;^^^^ V , Kes on õieti Rene ^Char, tänapäeva maailma juhtivate poeetide hulgas, sellest räägivad talie pühendatud ajakirjanumbris 10 esseed alates tema' sidemetega 1920-aastat^ sürrealistidega, tema aktiivset osa' Prantsuse yastupa-nulükumises, tema koostööd läänemaailma > juhtivate kunstJlike ja heliloojatega 50-ndais j a 60- ndais aastais kuni ta tähelepanuväärsele positsioonile jõudmine 70-ndais aastais. Tema esimehe luuletus ihnus 1927 ja^ viiskümmend aastat hiljem pühendatakse tema loojaisiksusele rahvusvahelise ajakirjanumber kui suurimale elavate hulgas olevale prantsuse luuletajale. Need esseed on kirjutatud ühendriikides, Kanadas, Inglismaal ja Prantsusmaal asuvate kirjanduse - spetsialistide poolt, kelle hulgas ori' k a kadunud A. Aspeli lesk Pauline Aspel. Toimetaja Ivar Ivask õn talle pühendanud luuletuse , .Külaskäik Les BusclafsT*, mille autor; ise on eesti keelest tõlkinud. : Maailmakirjanduse retsensioonide soome-ugri ja balti keelte rubriigis vaatleb Mall Jürma Ivar Ivaski viimast luuletuskogu „Verikivi", kus raamatu kompositsioonilist terviklust imitte üksi ei haara viimase nelja aasta, vaid kuni lapseeani ulatuvad sündmused. Ta peab seda autori kõige isiklikumaks luuleteoseks, kus peegelduvad ta sisemised timded. Teisena Juhan Kurrik vaatleb Lennart Meri teost „Hõbevalge'\ küsides selle meistriteose puhul kus ajalugu lõpeb, kus kirjandus algab, 'kuna autor on pidanud isegi mõnikord tunnistama, et ta ei tea, ei mäleta. See poleaka-demilihe uurimus, aga kutse nägemuslikkusele. Eatlaste poolt pn ajakirjas veel Jaan Puhveli retsensioon William A. WiLsoni teosele „Polklore and Nationalism in Modem Finland". Astrid Ivask käsitleb lätlase Viz-ma Belshevica luuletuskogu „Ma- •daras". '. Ajakirjas on arvukalt R. Char' iga seotud fotosid koos käekirja-näidetega. ; ROLAND ENNO AÄIOLINS Lõpetas möödunud kevadel Kihgstönis, Ontarios, Queens'1 ülikooli arstiteaduskonna, saades õpinguteks 1974. aastal stipendiumi. Rolond Amolins on siuidinud 1952. aastal. Keskharidus omandanud Hamiltonis, Ontarios. Lõpetas 1973. aastal Hamiltonis McMašterl ülikool! Baehelor of Science kraadiga, saades Gover-nor's stipendiumi. Sama aasta sügisel siirdus Queen'si ülikooli arstiteaduskonda, mille nüüd lõpetas. Viimase õppeaasta kestel oli Inglismaal Cambridge'! .ülikooli haiglas praktikal. Töötab praegu Kingstöni haiglates moor-arstina (intern). Äkadeeniüiselt kuulub Korp! Fraternitas Esti-casse. ' Pilk prdbieemideSe k®dy maa Venemaal suri 300:000 siga min- Muud hinnad aga on märgata^jalt gi tõve tagajärjel. tõusnud. *V Tartus keevitas tundma^tu isik Loomaliha 105%, taksosõit räudteevaguni rattad roobaste 100%, lennuki- ja laevapiletid külge kinni. Vagun oli laaditud sealihaga, nüs pidi minema Venemaale, tallinna sadamas (ja paljudes teistes sadamates üle N. Liidu) keelduvad sadamatööiised tegemast ületunde, et mitte lossida laevadelt neid toitaineid, mis ei tule müügile rahvale, vaid on määratud parteilaste spetäridele. Tööliste, pahameel on arusaadav. Liha pole äridest saada. Vahel leidub ebakvaliteetset loomaliha, kuid hind on tõusnud kahest rublast neljale rublale ja. kahekümnele kopikale. Omal liha pole.'. ••.-1; - .;: V Samal ajal läheb ainult Tjallin-nast iga päev 6 raudteevagunit a 60 tonni suitsuliha ja vorsti mujale N. Liitu.; Toitlustamisega üldse on olukord tugevalt halvenenud. Värsked kartulid pole veel turule i l munud. Vanad aga on otsas. Ai-hult kapsast on n i i pai ju, et • isegi televisioonis tehakse kapsa reklaami. Sööge kapsast, seltsimehed! Räägitakse, et kirjanikele on antud käsk toitaineid oma töiv des mitte nimetada. Teoreetiliselt ei tohiks sotsialistlikus lihiskonnas olla inflatsiooni. Hinnad aga tõusevad järjest. Kui partei kuulutas välja viimase hinnatõusu, alustati, teadaannet sellega, et paljud kaubad lähevad odavamaks. .Nüüd aga selgub, et hinnaalandusi qn tehtud vaid niisugustel kaupadel, PALMA D E MALLORCA — His^ paania kuningas Juan Carlos, 39, on lõpetanud hispaanlaste unistused esimesest habemega kuningast pärast 400 aastast vaheaega. Augusti nädalalõpul, nähti Hispaania valitsejat jälle siledanäolisena. Selgus, et kahenädaline habe OÜ olnud vaid vaheaegne, puh-kusaegne tujukus. sama palju. Ka korterihindu tõstetakse. Mõnede kaupade hindu tõstetakse vaikselt. Kaup kaob ärist. Hiljem iirhub sama toode — aga uues pakendis j a uue nime ' all. Hind ka uus. Tallirma telefoninumbrid- muudetakse kuuearvuliseks. Südalinnas asetatakse numbrüe ette number 4. Numbritele aga, mis. enne algasid 5-ga, asetatakse veel üks 5 ette. V i ru hotell saab täiesti uued numbrid. Sama kehtib ka Pirita ja. Nõmme kohta. Autotee' .-Leningrad—Tallinn— Riia, mis peaks valmis saama Olümpiaregatiks, edeneb aeglaselt. Tallinnast Pärnu poole laiendatakse teed, ning ehitustööd alles. Käib, juba midagi spontaan-näeb ka Pärnu juures. Pärnust seiselammutamisetaoli^^^ et H I L Ä R Y A R T Ü R A M O L I NS Lõpetas möödunud kevadel Hamiltonis, Ontarios McMaster'i ülikooli majandusteaduskomia Baehelor of Commerce kraadiga cum laude. Hilary Amolins on sündinud 1935. aastal ning oman danud keskhariduse Hamiltoni!?. Töötab praegu Ford'i autotehastes finantsilise analüütikuna Akadeemiliselt kuulub Korp! Fraternitas Esticasse. pragunemas,; enne kui pealeehitusega veel alustada jõuti. Naljahambad rahva seas on leidnud asjale mitu head ideoloogüist seletust. Baas Ja pealeehitis.; ' : Pirital ehitatakse uut purjetus-sadama muuli'. Lammüitusele minevaist majadest õh elanikud vä'1- ja kolinud, kuid. majad on veel sisemaa poole- on rajatud uus sild üle jõe raudtee ja autostraa-da Jaoks. Rootsi firma OK saadab lähemal ajal Eestisse paarkümmend moodsat bensiinijaama ja re- • moodilialli. Jaamad on iseteenindamisega OK tavalise süsteemi kohaselt. Ka töö Tallinna uue hotellihoonega areneb liiga aeglaselt. On vaid suur auk välja ikaevatul. See"^ bn kõik. Uuel postihoonel on aga juba telingud ümber. Uue TV-mastiga ön asi palju hullem. ... See pidi tulema üpriskõrge ja tippu taheti ehitada pöörlev restoran. Nüüd pannakse arvatavasti vaid kõige hädavajali-kum metallikonstraktsioon • üles; • mis jäänud ladudesse vedelema. Viga on nimelt see, et nõukogude kuna neid keegi ei osta. Praak! betoonist alusmüür on , kui aeg käes, ei jää bulidozeritele palju tööd üle. Ettevõtlikud isikud mohteeri-vad nimelt tühjadest majadest maha kõik-defitsütsed ja kasutamiskõlblikud ehitusmater ja- Nagu kuulda, vallandati Tall inna Pölitehnilise Instituudi rektor selle eest, et instituudis oi i ideoloogiline õpetus ^lohalcile jäänud. Seda konstateeris partei kont-rollgrupp. Asemele pandi uus rektor, Boris Tamm. kes pidanuks ideoloogilist' õpetust parandama. Nüüd kuuleme,' et ka Tami mest tahetakse varsti lahti saada. Tamm on uus mees tugeva ise-looinuga ja julgeb oma seisukohti kaitsta. ALEXMILITS/Välis Eesti Torshällas tähistab 11-. sep. tembrilioma 70-aastast juubelisünnipäeva end. riigivolikogu Uige Mihkel Jüris. - ^ Juubilar on ka Rootsis. vübi-des agaralt osa võtnud eesti seltskondlikust- elust, organisatsioonides. Eskilstimas, Rootsi Eestlaste Esinduses jm. STOKHOLM — Rootsi: poliitili^ ne politsei on otsustanud kõik Stokholmi lääni siMad läbi otsida Ja kindlaks teha, et nende ai la pole asetatud lõhkeainete laenguid. PCardetakse, et mõni vabadusse Jäänud terroristide jõugti liige võib; omal Icäel hakata korraldama „kättemaksuaktsioone'". Kuulujuttude järgi' olevat sild. müle alt leiti lÖO küo dünamiiti, Skuru süd, mis viib Vänndöle. Politsei ei kinnita ega eita neid kuuldusi. Politsei leidis uusi dünamiidi • peidukohti, sel korral jälle vee all.;;':;". •'•-•'yy' Politsei palub elanikkonna abi. Palutakse teatada kõigest, mis näib kahtlasena selles sektoris. m |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-09-27-07
