1985-07-16-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Lijrary 562^^
S ¥ I Ä i i i Ä 1 i J Ä
Nr. 53 (3166) XXXIV aastakäik Teisipäeval, 16. juulü 1985 - T»esday, My 16, 1985
ma
Fsdulikuli anti yle $18.000 Tybirsa-Pärdl fondi
; Tänavuse Päei^ade avataktiks oM esm LääiieffamMikd toimmiad MetsaäM^
koo! (27.—30. piiiiimi)^ millest teatasaiie' pikemalt teisal»
ESMASPÄEV I ^ bariton Matti Riivald esinesid üio Õhtul toimus Ee§ti Klubi avami-
Vatdm Maverisaatel, Maverisoolo- ne muusika (Portlandi ,,Kaja^ ba^
Juba pühapäeval (30. juunil)^ dega esines Rein Vaga. riton Rudolf Olljum Vancouverist)
algas osavõtjate registreerimine. ... ja teatriga (Heli Kivilaht ja Ehnar
Sama päeva õhtul toimus vastuvõtt , ^^^^P^^ soduriohtu-piduga Maripuu Torontost). Maripuu „Es-kutsutud
külalistele, kuid esime- . w m a s laadis: öhtusook tants, Macho" kutsus esüe elavaid
seks suuremaks ürituseks kujunes muusikaettekanded (Portlanda „Ka- kommentaare ja vaidlusigi.
avaaktus esmaspäeval (1. ijuup). ja', Rene Ufer) ja ÄslauL
Selleks ajaks oli registreeritud, üle -. KOLMAPÄEV
900 osavõtja; Päevadel viibinud TEISIPÄEV
kaasmaalaste lõplik arv tohiks olla Kooliõpetajad . kogunesid sel
iOOO piires, neisr ligikaudu neljan- Päevade teine hommik tõi kuns- hommikul eesti keele õpetamise
dik Kanadast. tinäituse avamise, kus dr. Ilmar küsunuste arutamiseks, kiriklikult
. , - • ^ . Kieseli (näituse korraldaja) ja huvitatuile oli korraldatud sümpoo- ..
Avaaktus algas lippude sissemar- kunstnik Harry Nurmeti sõnavõtud sion, mis vaatles eesti koguduste i.
siga miUele järgnes aukülaliste tutvustasid näituse saamislugu ja päevaküsimusi. Tüu Salasbo juhen-'
piiskop Kari Raudsepa ja ERKU kunstnikke. Selleks puhuks oli trü. dusel . kõneldi esimesel peamiselt
esimehe Juhan Simonsom — nmg kitud ka eribroshüür osavõtvate õpetamise metoodikast ja õppeva-eehievate
PaeVade juhtide tutvusta- kunstnike lühielulugudega, kokku hendeist, kuna sümpoosioni juhatas
mme. Ühendatud segakoorid esita- esines 31 kunstnikku 134 teosega, sisse piiskop Raudsepa sõnavõtt,
sid Päevade moto: „Me tulemfe tu- Traditsiooniline klaas vahuveini moderaatorina toimis Kalle Merilo
bandest tuulest". Selle oh Herk ulatati kõigüe avamisel viibijaüe, Portlandist. Nii sellel kui teistel
Visnapuu sõnadele seadnud Rem keda oU aga nu palju, et nad ei hommikutel peeti ühes hotdlisaalis
Vaga. EOLI^i (Eesti Orgamsat- mahtunud korraga vaatama näitust, hommikupalvus.
sioomde Liit Läänerannikul) tana- võttis enese alla kaks keskmi-vuse
esinaise Lehti Merilo ja abi- gg suurusega saali. Päevade jooksul keskpäeval esines rahvatantsijate
esimehe August -Kollomi sõnavõt- müüdi tosin teost' ^ valikgrupp veelkord Portlandi rah-tudele
järgnes „Hoia,Jumalj Eestit" ' vale, sedakorda kesklinna Pioneer
koorilt, pärast seda loeti ette Ore- Keskpäeval tutvustasid meie rah- Squarell, kus jagati ka Eestit tut-goni
kuberneri ja Portlandi linna- vatantsijad oma võimeid Ameerika vustavald voldikuid.
. pea allkirjaga ürikud, mis kuuluta- publikule Portlandi ülikooli pargis, j^^^^^ituse laadis tutvustas
sid meie Päevad omalt poolt „Ees- kuhu kondis ka hulk kaasmaalas- ^^^^^ ^^^^^
Ü nädalaks" üldsusele. 1 test vaatajaid. rahvariideid kõige vanemast
Köllme soja
USA terrorismi"
vcistdse üksuse juhiks
WASHmGTX)N--- Kolme sõja
veteran admiral James Holloway
nimetati USA terrorismivastase üksuse
juhiks pärast TWA kaaperdamist.
Abipresident George Büsh tegi
sellekohase määramise teatavaks.
Eesmärk sellise üksuse organiseerimiseks
oli iga Võimaluse kasutamine
internatsionaalse terrorismi
vastUi •.•-•/•:••..•.'-•'•[
Vähemalt 46 inimest arvatakse
olevat surnud koolerasse Bangladeshi
äsjase suure tormi hävitus-aladel.
Nad olid joonud vett saju-lombist.
Ellujäänud olid kasutanud
lootusetus olukorras abivahendeid
mh. toitu, ravimeid, joogivett ja.
telke tornii poolt laastatud aladel
Bangladeshi lõunaosas.
Prantsuse presideiif
kahtleb
TQKIO,— Prantsuse president
Francois Mitterrand kahtleb Läänemaailma
konverentside tõhususes,
öeldes et bürokraadid ja meedia
toob neil juhtudel riikide juhid
esile nagu poksiringis! Jaapanis an-:
tud intervjuus ütles ta, et ta ei näe
mingit tähtsust Prantsusmaale tulevikus
konverentsidest osavõtmises,
kus esimeseks oli seitsme tööstus-
. Lastekooride etekandele järgnes Päeva, kõrgpunktiks oli kahtle- ajast kuni taiiapäeva laste stilisee-mälestusnaelte
kinnitamine lipuvar- inata laulupidu, kus esines ligikau- ritud rahvariieteni. Selleks oli kok-rasteie,
edasi aukülaliste ji. brvi- ^l^^^^^^^^^^ li^J^Zif^^^^^^^ ft^ u f kK^^^^ Eesli Organisatsioonide Lüt Läänerannikul esm^^
tused. ühendatud segakoori laulu nihste paladega, kes laulis ka Rem rahvanideid (enamus kuu naiste .f.... ^ -n,» . • i renti kni neid mitte er na^^^
„Eesti lipp" lõppedes pidas dr. Vaga eehnainitut uut laulu. Avasõ- omad), kelle kõndimist rambival- Merio Lääneranniku EeStl Paevade ayanusel. ^^^^ naranaaic
Thomas Palm aktusekõnel mis na oli dr. Taavo ViMausUt, kes
vaatles generatsioonide koostöö tuletas meelde oma vanaisa osa
probleeme. Kõneleja tegi seda hu- esimese eesti laulupeo korraldami-vitavalt,
huumoriga ja paraja pik- sel a. 186?.
kusega ingUskeelsete/lõikude stsse- j ^^^.^ ^^^j j ^ ^ ^ ^.
toomisega, mi et aeg _keUeIgi Iga- ^.^^^^ ^ ^ ,^5^
vaks ei lamud. Ta foi Porüand, j^andlekvartett ..Vanemuine" põi-
Päevad näiteks sellest, kuidas v d j a - i j , „ .^^^jj ,,hvaviisidest, edasi
kas koostöö generatsioomde vahel ^^^^^^ rahvatantsu-põimikut
on vomialik. km seda soovitakse, tõendatud Lääneramiiku Rahva-
Esiletostmist iBidis ka suur no<?rte t^ntsugruppide esituses,
seltskonnategelaste arv Portlandis.
„.. , , .,. , Laulupeo raames anti J. Simon-
Parastlounal leidis suur osa ak- ., ., ,., ,^... ... . ,
tuserahvast tee lähedasse kirikusse 'önde pd^dikult «te KaMormas ko-
(FirstCongregational Church). kus 18.000 doUantedasiandmi-teenisid
kahe maa ja kolme kiriku Tubma-Pard. fondi Portlandis
vaimulikud koori- ja soplolaulude k<>f'avate ametuste oppsutoma
saatel. JuÜustas piiskop.Rauds^- l'!bati teatavaks eha.hiljem. Mar-
(Järg 1%, a) Foto: E.L.
rents, kui mitte ei parandata
praegusest • «protokolli sündmusest"..^
:..
TENS Jõekääru Lastesuvekodi
3aupo5 27. JiiuM 1985 M 8,30 õhtisl
Pääsmed $.5.1)0.-Õpiased $3;^^^
giti, et ühe heliplaadi vahnistamise
Esimese päeva koknanda suur- kulud olevat praegu ligikaudu
üritusena esitasid eestlastest solistid 12.000 dollarit (orkestri palk pluss
eksklusiivselt Eestis loodud muusi- salvestamine ja plaadi materiaalne
kat. Viiuldaja Ramona Holmes ja valmistegemine)^
Lepajõe vaimuhciiglasse uurimisele
STOKHOLM (EPL) — Esmaspäeval^ 1. j
ges Helsingi kohtus esimene otsus Roosnai-Lepajõe röoTi-protsessis.
Raivo Roosna tunnistati süüdi Ja mõisteti kokku
7 aataks ja 11 kuuks vangistusse, millest maha arya->
takse eeluurimise kuu. Aleks Lepajõe saadetakse enne
lõpliku otsuse tegemist mentaalsele uurimisele. Piret
Kruusunäe siiüküsimus Jääb samuti esialgu lahtiseks.
Mis puutub Raivo Roosna edas- nale, vaid ühele Rootsis viibivale
pidisesse saatusse pärast karistuse - ja röövis mitte osaleEud išiknie,
ärakandmist, siis leidis kohus, et &es autot Roosnale oli Üaenanudo
kuna ta on Rootsis saanud poliiti- ^ „ , ^ . ; . , .,
Ilse asüüli, siis tulebSoomel järgi- SeUega.vabastati auto konfiskeefif
da nendele rahvusvahelistele kok- misotsusest.
WASHINGTON ~ ÜSA president Ronald Reasaaa k^lepetele, mülistele on aUkiri an- Kuulati ule^pepoh^^^^^^
^'AAA,.^ A " A l l ^ T r r.,.."!!/. \ r tud. Sellega langeb ihnselt ära väi- Seppo Sillanpaa, kes kmnitas van-moodunud.
nädalal, et Iraan, Lnbua, Pohja-Korea, jasaatmineN. Lütu pärast karistu- de all, et, lepajõe on n^^^^^
" ja Nikaraagua OE moodustanud koöStÖÖsrupi-seärakand^^^ kadunud juveeUsaagi vastuvõtjana
üht protsessis figureerinud Helsin-
Elohtus käsitleti ka röövil kasu- gis elavat eesti rahvusest meeste-tatud
BMW-auto omandiküsimust. j^ahväst
Roosna advokaat - Leo Herzberg
esitas kohtule tõendid Rootsist, • • - ' .• • :
President kõneles mitmele tuhanw toetusega tegutseva terrorismi
dele USA advokaatide ühingu dele-gaadüe,
et USA'l on „õigus enese-. Kuuba president Fidel Castro
kaitseks" internatsionaalse terro- Tnyal re• /r^ 'um 1vT räö ^ä' Mr: _i.slt.a- s. i rR» e- ag. a•n• . . ii \tle ma s-üilüli - mille JärgS auto ei kuulu Eoos-rismi
vastu, mis on uus versioon distuste puhul, nimetades Reagani '
«Mõrvar, Inc." tegevusest. Amee- hulluks. ~" '
riMased ei saa lubada sellist hir-mutamist,
terrorit ja .sõjalisi akte ^"^^^ Reagan täpsustas maail- SoOme VällSp^l
nende rügi:ja rahva vastu. Eriti, ma terrorismi vüele käendajale, ei » ^ . «jy,^
väljakannatamatud on seUised rük- ähvardanud ta mingit sõjalist sam- KaiöM© m&
nakud põlu all olevate rükide poolt, ristide vastu, öeldes et ta märkuse
kes moodustavad omaette grupi tähendus oli „lihtsalt faktide esüe
sanktsioonide
Turu Akadeemia professorid
^Eestiga südames!" soovib aukülaline Juhan Simonson
( E R K U esimees) Läänerapüku Eesti Päevade avamisel.
Foto: EPL.A,
WASHINGTON —. USASenati.
poolt vastu võetud sanktsioonid
Lõuna-Aafrika karistuseks, et nad
- _ / . , . A 1 • w-• X ci*Äi.ii oma apartheid poliitikast loobuk-ebaõmiestunuist
pärast Kolmandat toomiseks mtematsionaalse terro- Dag Anckar Ja toter Stählb^^^
Riiki. rismi iseloomust ja kimütamaks, vaitis „Finsk Tidskriftis avaldav ^t^etõhusaik^
et USA tahab seUere vastu panna, tud artiklis, et president Mauno A.f-i,Wvfl^tirvõih^^^^^
Reagani kone kutsus esüe riiit- kuigi terroristide tõeline põhjus on Koivisto ajal on Soome välispolüti- ^endf mSm^^^
meid kommentaare. Nikaraagua sundida USA'd taanduma ja kujuü- ka kaldunud senisest rohkem itta^^ ^^^^^^^^^
s a a ^ o n d ^ ^ ^ a s h ü » isc^eritud ,,Ämeerika ]^^^^ "^^..^^.^^ üües Valge Maja peasekretär Lar-
USA valitsus edutab terrorismi lüst'Pealegi on rahvusvahehse presidendi kone analüüsi, niilles ^„ gbeakeš .
nende paremapoolsete mässuliste õiguse alusel igal r ü p , mis on uuris^^ käsitlevaid v ^ ^ '
toetamisega valitseva sandinistade nipnesuguse sõjalis
valitsuse kulmtamiseks. õigus end kaitsta. Seni pole Reaga- hiuudatüsed võivad olla põhjusta-
Miiroi. - * ^ IL f , ni valitsuse ajal teostatud ühtki tud tuumarelvastuse küsiinuste ala-r^
iKaraagua moistavat hukka iga- kättemaksuaktsiooni nende terro- lisestesüolekust, kuid ka üldistes
suguse terrorismi, kuna nende ristide aktsioonide vastu, kus amee- sõnavõttudes olevat siirdutud mõ-
V rahvas kamaitailli' :USA- riiMikü^ riklasedon plnud-ka^ ^-inevõnra itta.: •'
anV ABA B K T U N F '
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 16, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-07-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850716 |
Description
| Title | 1985-07-16-01 |
| OCR text | National Lijrary 562^^ S ¥ I Ä i i i Ä 1 i J Ä Nr. 53 (3166) XXXIV aastakäik Teisipäeval, 16. juulü 1985 - T»esday, My 16, 1985 ma Fsdulikuli anti yle $18.000 Tybirsa-Pärdl fondi ; Tänavuse Päei^ade avataktiks oM esm LääiieffamMikd toimmiad MetsaäM^ koo! (27.—30. piiiiimi)^ millest teatasaiie' pikemalt teisal» ESMASPÄEV I ^ bariton Matti Riivald esinesid üio Õhtul toimus Ee§ti Klubi avami- Vatdm Maverisaatel, Maverisoolo- ne muusika (Portlandi ,,Kaja^ ba^ Juba pühapäeval (30. juunil)^ dega esines Rein Vaga. riton Rudolf Olljum Vancouverist) algas osavõtjate registreerimine. ... ja teatriga (Heli Kivilaht ja Ehnar Sama päeva õhtul toimus vastuvõtt , ^^^^P^^ soduriohtu-piduga Maripuu Torontost). Maripuu „Es-kutsutud külalistele, kuid esime- . w m a s laadis: öhtusook tants, Macho" kutsus esüe elavaid seks suuremaks ürituseks kujunes muusikaettekanded (Portlanda „Ka- kommentaare ja vaidlusigi. avaaktus esmaspäeval (1. ijuup). ja', Rene Ufer) ja ÄslauL Selleks ajaks oli registreeritud, üle -. KOLMAPÄEV 900 osavõtja; Päevadel viibinud TEISIPÄEV kaasmaalaste lõplik arv tohiks olla Kooliõpetajad . kogunesid sel iOOO piires, neisr ligikaudu neljan- Päevade teine hommik tõi kuns- hommikul eesti keele õpetamise dik Kanadast. tinäituse avamise, kus dr. Ilmar küsunuste arutamiseks, kiriklikult . , - • ^ . Kieseli (näituse korraldaja) ja huvitatuile oli korraldatud sümpoo- .. Avaaktus algas lippude sissemar- kunstnik Harry Nurmeti sõnavõtud sion, mis vaatles eesti koguduste i. siga miUele järgnes aukülaliste tutvustasid näituse saamislugu ja päevaküsimusi. Tüu Salasbo juhen-' piiskop Kari Raudsepa ja ERKU kunstnikke. Selleks puhuks oli trü. dusel . kõneldi esimesel peamiselt esimehe Juhan Simonsom — nmg kitud ka eribroshüür osavõtvate õpetamise metoodikast ja õppeva-eehievate PaeVade juhtide tutvusta- kunstnike lühielulugudega, kokku hendeist, kuna sümpoosioni juhatas mme. Ühendatud segakoorid esita- esines 31 kunstnikku 134 teosega, sisse piiskop Raudsepa sõnavõtt, sid Päevade moto: „Me tulemfe tu- Traditsiooniline klaas vahuveini moderaatorina toimis Kalle Merilo bandest tuulest". Selle oh Herk ulatati kõigüe avamisel viibijaüe, Portlandist. Nii sellel kui teistel Visnapuu sõnadele seadnud Rem keda oU aga nu palju, et nad ei hommikutel peeti ühes hotdlisaalis Vaga. EOLI^i (Eesti Orgamsat- mahtunud korraga vaatama näitust, hommikupalvus. sioomde Liit Läänerannikul) tana- võttis enese alla kaks keskmi-vuse esinaise Lehti Merilo ja abi- gg suurusega saali. Päevade jooksul keskpäeval esines rahvatantsijate esimehe August -Kollomi sõnavõt- müüdi tosin teost' ^ valikgrupp veelkord Portlandi rah-tudele järgnes „Hoia,Jumalj Eestit" ' vale, sedakorda kesklinna Pioneer koorilt, pärast seda loeti ette Ore- Keskpäeval tutvustasid meie rah- Squarell, kus jagati ka Eestit tut-goni kuberneri ja Portlandi linna- vatantsijad oma võimeid Ameerika vustavald voldikuid. . pea allkirjaga ürikud, mis kuuluta- publikule Portlandi ülikooli pargis, j^^^^^ituse laadis tutvustas sid meie Päevad omalt poolt „Ees- kuhu kondis ka hulk kaasmaalas- ^^^^^ ^^^^^ Ü nädalaks" üldsusele. 1 test vaatajaid. rahvariideid kõige vanemast Köllme soja USA terrorismi" vcistdse üksuse juhiks WASHmGTX)N--- Kolme sõja veteran admiral James Holloway nimetati USA terrorismivastase üksuse juhiks pärast TWA kaaperdamist. Abipresident George Büsh tegi sellekohase määramise teatavaks. Eesmärk sellise üksuse organiseerimiseks oli iga Võimaluse kasutamine internatsionaalse terrorismi vastUi •.•-•/•:••..•.'-•'•[ Vähemalt 46 inimest arvatakse olevat surnud koolerasse Bangladeshi äsjase suure tormi hävitus-aladel. Nad olid joonud vett saju-lombist. Ellujäänud olid kasutanud lootusetus olukorras abivahendeid mh. toitu, ravimeid, joogivett ja. telke tornii poolt laastatud aladel Bangladeshi lõunaosas. Prantsuse presideiif kahtleb TQKIO,— Prantsuse president Francois Mitterrand kahtleb Läänemaailma konverentside tõhususes, öeldes et bürokraadid ja meedia toob neil juhtudel riikide juhid esile nagu poksiringis! Jaapanis an-: tud intervjuus ütles ta, et ta ei näe mingit tähtsust Prantsusmaale tulevikus konverentsidest osavõtmises, kus esimeseks oli seitsme tööstus- . Lastekooride etekandele järgnes Päeva, kõrgpunktiks oli kahtle- ajast kuni taiiapäeva laste stilisee-mälestusnaelte kinnitamine lipuvar- inata laulupidu, kus esines ligikau- ritud rahvariieteni. Selleks oli kok-rasteie, edasi aukülaliste ji. brvi- ^l^^^^^^^^^^ li^J^Zif^^^^^^^ ft^ u f kK^^^^ Eesli Organisatsioonide Lüt Läänerannikul esm^^ tused. ühendatud segakoori laulu nihste paladega, kes laulis ka Rem rahvanideid (enamus kuu naiste .f.... ^ -n,» . • i renti kni neid mitte er na^^^ „Eesti lipp" lõppedes pidas dr. Vaga eehnainitut uut laulu. Avasõ- omad), kelle kõndimist rambival- Merio Lääneranniku EeStl Paevade ayanusel. ^^^^ naranaaic Thomas Palm aktusekõnel mis na oli dr. Taavo ViMausUt, kes vaatles generatsioonide koostöö tuletas meelde oma vanaisa osa probleeme. Kõneleja tegi seda hu- esimese eesti laulupeo korraldami-vitavalt, huumoriga ja paraja pik- sel a. 186?. kusega ingUskeelsete/lõikude stsse- j ^^^.^ ^^^j j ^ ^ ^ ^. toomisega, mi et aeg _keUeIgi Iga- ^.^^^^ ^ ^ ,^5^ vaks ei lamud. Ta foi Porüand, j^andlekvartett ..Vanemuine" põi- Päevad näiteks sellest, kuidas v d j a - i j , „ .^^^jj ,,hvaviisidest, edasi kas koostöö generatsioomde vahel ^^^^^^ rahvatantsu-põimikut on vomialik. km seda soovitakse, tõendatud Lääneramiiku Rahva- Esiletostmist iBidis ka suur nof'avate ametuste oppsutoma saatel. JuÜustas piiskop.Rauds^- l'!bati teatavaks eha.hiljem. Mar- (Järg 1%, a) Foto: E.L. rents, kui mitte ei parandata praegusest • «protokolli sündmusest"..^ :.. TENS Jõekääru Lastesuvekodi 3aupo5 27. JiiuM 1985 M 8,30 õhtisl Pääsmed $.5.1)0.-Õpiased $3;^^^ giti, et ühe heliplaadi vahnistamise Esimese päeva koknanda suur- kulud olevat praegu ligikaudu üritusena esitasid eestlastest solistid 12.000 dollarit (orkestri palk pluss eksklusiivselt Eestis loodud muusi- salvestamine ja plaadi materiaalne kat. Viiuldaja Ramona Holmes ja valmistegemine)^ Lepajõe vaimuhciiglasse uurimisele STOKHOLM (EPL) — Esmaspäeval^ 1. j ges Helsingi kohtus esimene otsus Roosnai-Lepajõe röoTi-protsessis. Raivo Roosna tunnistati süüdi Ja mõisteti kokku 7 aataks ja 11 kuuks vangistusse, millest maha arya-> takse eeluurimise kuu. Aleks Lepajõe saadetakse enne lõpliku otsuse tegemist mentaalsele uurimisele. Piret Kruusunäe siiüküsimus Jääb samuti esialgu lahtiseks. Mis puutub Raivo Roosna edas- nale, vaid ühele Rootsis viibivale pidisesse saatusse pärast karistuse - ja röövis mitte osaleEud išiknie, ärakandmist, siis leidis kohus, et &es autot Roosnale oli Üaenanudo kuna ta on Rootsis saanud poliiti- ^ „ , ^ . ; . , ., Ilse asüüli, siis tulebSoomel järgi- SeUega.vabastati auto konfiskeefif da nendele rahvusvahelistele kok- misotsusest. WASHINGTON ~ ÜSA president Ronald Reasaaa k^lepetele, mülistele on aUkiri an- Kuulati ule^pepoh^^^^^^ ^'AAA,.^ A " A l l ^ T r r.,.."!!/. \ r tud. Sellega langeb ihnselt ära väi- Seppo Sillanpaa, kes kmnitas van-moodunud. nädalal, et Iraan, Lnbua, Pohja-Korea, jasaatmineN. Lütu pärast karistu- de all, et, lepajõe on n^^^^^ " ja Nikaraagua OE moodustanud koöStÖÖsrupi-seärakand^^^ kadunud juveeUsaagi vastuvõtjana üht protsessis figureerinud Helsin- Elohtus käsitleti ka röövil kasu- gis elavat eesti rahvusest meeste-tatud BMW-auto omandiküsimust. j^ahväst Roosna advokaat - Leo Herzberg esitas kohtule tõendid Rootsist, • • - ' .• • : President kõneles mitmele tuhanw toetusega tegutseva terrorismi dele USA advokaatide ühingu dele-gaadüe, et USA'l on „õigus enese-. Kuuba president Fidel Castro kaitseks" internatsionaalse terro- Tnyal re• /r^ 'um 1vT räö ^ä' Mr: _i.slt.a- s. i rR» e- ag. a•n• . . ii \tle ma s-üilüli - mille JärgS auto ei kuulu Eoos-rismi vastu, mis on uus versioon distuste puhul, nimetades Reagani ' «Mõrvar, Inc." tegevusest. Amee- hulluks. ~" ' riMased ei saa lubada sellist hir-mutamist, terrorit ja .sõjalisi akte ^"^^^ Reagan täpsustas maail- SoOme VällSp^l nende rügi:ja rahva vastu. Eriti, ma terrorismi vüele käendajale, ei » ^ . «jy,^ väljakannatamatud on seUised rük- ähvardanud ta mingit sõjalist sam- KaiöM© m& nakud põlu all olevate rükide poolt, ristide vastu, öeldes et ta märkuse kes moodustavad omaette grupi tähendus oli „lihtsalt faktide esüe sanktsioonide Turu Akadeemia professorid ^Eestiga südames!" soovib aukülaline Juhan Simonson ( E R K U esimees) Läänerapüku Eesti Päevade avamisel. Foto: EPL.A, WASHINGTON —. USASenati. poolt vastu võetud sanktsioonid Lõuna-Aafrika karistuseks, et nad - _ / . , . A 1 • w-• X ci*Äi.ii oma apartheid poliitikast loobuk-ebaõmiestunuist pärast Kolmandat toomiseks mtematsionaalse terro- Dag Anckar Ja toter Stählb^^^ Riiki. rismi iseloomust ja kimütamaks, vaitis „Finsk Tidskriftis avaldav ^t^etõhusaik^ et USA tahab seUere vastu panna, tud artiklis, et president Mauno A.f-i,Wvfl^tirvõih^^^^^ Reagani kone kutsus esüe riiit- kuigi terroristide tõeline põhjus on Koivisto ajal on Soome välispolüti- ^endf mSm^^^ meid kommentaare. Nikaraagua sundida USA'd taanduma ja kujuü- ka kaldunud senisest rohkem itta^^ ^^^^^^^^^ s a a ^ o n d ^ ^ ^ a s h ü » isc^eritud ,,Ämeerika ]^^^^ "^^..^^.^^ üües Valge Maja peasekretär Lar- USA valitsus edutab terrorismi lüst'Pealegi on rahvusvahehse presidendi kone analüüsi, niilles ^„ gbeakeš . nende paremapoolsete mässuliste õiguse alusel igal r ü p , mis on uuris^^ käsitlevaid v ^ ^ ' toetamisega valitseva sandinistade nipnesuguse sõjalis valitsuse kulmtamiseks. õigus end kaitsta. Seni pole Reaga- hiuudatüsed võivad olla põhjusta- Miiroi. - * ^ IL f , ni valitsuse ajal teostatud ühtki tud tuumarelvastuse küsiinuste ala-r^ iKaraagua moistavat hukka iga- kättemaksuaktsiooni nende terro- lisestesüolekust, kuid ka üldistes suguse terrorismi, kuna nende ristide aktsioonide vastu, kus amee- sõnavõttudes olevat siirdutud mõ- V rahvas kamaitailli' :USA- riiMikü^ riklasedon plnud-ka^ ^-inevõnra itta.: •' anV ABA B K T U N F ' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-07-16-01
