1985-07-16-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr.
•Il
Hlnä Safite-
$ kQl»^
ASTAT 2.- 1 1^
3.— .50
.70
.50
3.50 .50
10.— .50
3.— JO
. 3.— .50
9.— .50
äS.— .50
8.— ^
4.— M
30
6,— .50
• .. 1.50 M
; 2.7S M
M
M
.70
.7©
13.—
1§.S©
$1.-
.70
15.— .7©
4.— oSO
) 47.—
•e $1«50, fflojal$e3 .—
5.75 M
7.— .70
H. 14.— 1^
8.— 1.—
8.— .70
1*—
.70
IAIX'' 10.— $1.75
1 .. 2.25 .70
12.— $1.—
12.— $1.50
10.— .50
5. .70
$1.50
• —.70
US$2.00
.— $1.50
.— $1.50
iiiMHiiiiniiniiHiiiiiiuiiiiiiDiuinHHi»
cu jäädavalt äraminemi-
E i : mingisugust jumala-
Itöökaaslastega, ega leh-
] pisaraid. Olin muutunud
liimis kurjategijaks oma
jcn^imisele" kaasaaitami-korda
põgenikuelus oli
itud, Aino, Matti ja Pee-
1, igaüks.ise perekonnas
pi mitte lähestikku. Ise
ja Lembiga Poolas. En-jjal
13-aastane ja Lembi.
)lin kui tiibadeta lind,
uiud lennata kuhu tah-otsisin
jällegi Punas©
)li laupäeva õhtu ja nad
peie tulekust inforraatsi-p.
E i osatud meiega mi-hakata.
Istusin mitu
?a Punase Risti korido-
:ui meid paigutati ühte
be, kus olime üle Ä
Inti ka süüa ja korralda-
Tnjeiie magamiseks. Ak-
[aidata ei. tohtinud ega
teha. Selles kolikamb-terve
järgmise päeva,
^tati meid taksoga ühte
i kus saiipe omaette toa
'la.. Punasest Ristist oli
[ette toodud toiduaineid
tdaspidi veelgi tuua, mis
jündinud. Kahte rootsi
[kes meile olid abiks, ei
limam.
(Jän
^niiüiU!niiijiiiiii!ni{i!ii{iiyiiiii
Nr. 53 VABA EESTLANE teisipäeval, 16. juulü 1985 — Tuesday, July 16, 1985 Lk.: 7:
' Montrealis tähistas oma 80. sünnipäeva
endine TaUimia notar Erik
Kokker. Lõpetanud Tallinnas Westholmi
gümnaasiumi, Õppis ta Tartu
ülilcooüs majandusteadust, kuid
läks üle õigusteadusele, saavutades
1938. a. notari õigused.
Kutselise tegetvuse kõrval on
elupäevad olnud laulumees. Kuulus
Eesti Meeslaulu Seltsi aastast 1926.
1944. a. asus koos ^ pfanistist abikaasa
Dagmariga'^ p^genikuteele,
esialgul Saksamaale, sealt edasi
inglismaale ja 1953. a; Kanadasse,
valides Mantreali, kus ta töötas Ca-nadair
lennukitehase konträktide
administraatorina. Montreali asudes
hakkas ta juhatama Montreali
Eesti Meeskoori, andes oma panuse
aastakümeneid meeskoorilaulu
viljelemisele. ^
Koos abikaasaga c|n nad ohiud
Montreali eesti ühiskonna populaarsemaks
paariks, tähistades seal
ka oma abielu kuldpiulma. Neid on
sidunud ühine suur armastus muu-sil^
a vastu. Akadeemüiselt kuulub
EÜS'i.
ifiCiles'l'yste©s ^
Salzburgi ülikoolist saabunud teatel
ilmus seal 1984 aastanumbriga
monumentaalne mälestusteos eesti
teadlasele prof. Emar Tammelole
(1917^1982), kes selle üÜkooli juures
töötas oma elu viimaseil aastail
(1973—82). Raamat oli alguses
etttenähtud pühendusteosena prof.
Tammelo 65. sünnipäevaks (25.
veebr. 1918), kuid teadlane suri
õige lühikest aega (7. veebr.) enne
seda. ^
Tammelo mälestusteos on ligemale
80O lk., kus kirjutavad 46 tev
ma kolleegi, kes kõik on tuntud õigusteadlased
ja õigusfilosoofid
kümnelt maalt, kuues erikeeles.
; Nende hulgas Tammelp&isüaist, ta
elust ja tööst Idrjutavad vüs kolleegi
umbes 70 leheküljel. Teose lõpus
on 8 lk. loetelu kõigist Tammelo
tähtsamaist teaduslikest töödest,
raamatuist ja uurimusist, mõned
ka eesti keeles.
Prof.; Tamtnelo õigusfilosoofia,
üldteooria' ja riigiõiguse õppetool
Salzburgi ülikoolis on ikka veel,
üle. kahe aasta olnud vakantne.
Erakorraline professor Mlkihael W.
Fisher täidab ainult juhataja ko-
VES
Neeme Järvi ülimalt
Pärast lühikest jõulupuhkust algas
Neeme Järvü taas peaaegu vaheaegadeta
kontserteerimine. Ta
jagas talve algkuid Detroidi, Shoti-maa
ja Rootsi vahel. Vahepeal JUT
hatas veel Metropolitäniš mõned
korrad ,,Onegmit" ja leidis aega,
koos oma perega, mitme kopsvübi-t
mise korraldamiseks Tubin-Pärdi
Fondi tutvustamiseks ja edutamiseks.
Veebruari lõpu ja märtsi alguse
veetis aga Los Angeleses, kus
debüteeris sealse sümfooniaorkestriga,
juhatades üheksat kontserti
kahe erineva kavaga. Ja seda suure
edugai Praegusel momendü täidab
maestro oma muusikadirektori
ja peadirigendi ülesandeid Shoti
Rahvusliku Sümfooniaorkestri juures,
jäädes Glasgow'sse hooaja lõpuni.
Sealset kevadet naudib ka osa
Kosilased jõudsid metsavahi tallu. Eesti Rahvusteater esitas A. Kitzbergi- J. Simim ^^"^^^^^^^
jandi ^Kosjasõit" tantsude ja lauludega, püdü stseen kui kolm linnameest tulevadji-^^
kast metsavahi „tütart" kosima, vasakult metsavaht Kalle Viires, kosilased Bnno Õu- le) oUd tema küiansesinemised Ä A-Ä
napuu, Harri Lülioja ja Tammi Rmitopõld. Foto: Vaba Eestlane-^^
— ~ geles Herald Exammer"" saatsid dänud v õ ü n ^ ^
oma krütikud isegi New YorM^?^^^^^^^^^ Mew l@Tm kitr ' :„0neginit" kuulama.Vaatama,-^^^^ ^ mimatuur-heli=
^ - . naastes sealt tõdemusega, et„One- Poeemidele elu sisse nii eredalt, et
guu" suhteUselt nõrkade solistide-^^^^^^^^^
ga lavastuse päästis mees juhipul- moricestn jälgima rafineeritud,
dis. Temaga tehti ka telefonüisi ^^^^Päraselt parajaid tasakaale ja
usutiusi ja anti lehtedes teda tut-
TVn^TCi Tl/f • 1 , ..... ' VUSt^^^
NYE Maja elutuksed jaavad ta- ja maalis kujuka püdi kõigist koi- aastat smme Pauluse kogudus. Va- pidevalt Järvi päritolu ja valgusta- " ^ uueo uvo
Neeme Järvi
raki Slaavi tantsude kohta, et nen-y---------
..--^^ .*xv..v xLvx^wjaat. muiuc, aee UULU iiAui c i vui mmciaua c i i u vi"icaiu-. u lema anaSiaiUQ SUmumaa saa- rahvii<;nalaflA P<;itii«; nii üniirpli
peatselt saabuvale suvele. 35 aas- toimus kahasse Eesti Helikunsti auks. Samu ruume on kasutatud tust. Sageli kiputakse maestro rah- iS^växvikaf ia s S t s
maSd i^LST^niSI hS^ kummatigi ka nümõnegrteiseM^^^^
taTS sagS WhL^^^^^^^ Kultuurialaste sündmuste rubrii- P«l^«l; sunseeesüaskomiasuu- tembeldades. Los Angeles ei teinud kriiak Mbert Goldberg kirjutab
k^ o s k u s Ä d Ä s t fõl^^ ki võib asetada ka tavapärased, ke-nii
omi kui võõraid, kel Haridus- P^^^^^- ^^^^ ^^^^^ aga ka nimeta- ^^^^^^ Eelkõige teatrietendused Suure tähelepanu pälvis ka tema Wsi^a^^^^es ei ole ükski tak^
seltsi liikmekaart taskus. Erilise <ia peamiselt keskpõlvkonna koto- * ^ \ kava, milles oli vähe tavapärast.
elevuse toob majja aga varane nel- '''"Rekuks. Sellisena täitsid nad oma Meeskoori osas tuleb ka nentida, järvi deviisiks on pakkuda publi- Berliožl „Fausti äraneedmise"
japäeva pärasüõuna, mil saabub "J^^^^^®^^^^^^^^^- ^^^^^^^^^^ et nad ei loobunud oma iga-aastasekide alati midagi uM^^^
friiwvA-ioM^ >.rXT«r.w ..^„4.i _ , - - i _ i L A sõora ia vvaenlanfi hiilis, mööf^a h^m VnrrQiHnTTii<?Psf s*il1iTiP irnmn « , H v , « 4 * n , r « + ^;>.;«^v.j;j samal nädalal oli tervet heliteost
võib naha arvukamalt ka noorema ^ ^^^^^^ P^»^- ^^'^^^^ Valgemäe helm Stenhammariga. Täiesti võõ- esinemine Poulencl Kontserdiga
põlvkonna liikmeid, "'k^s vab^a- ^ ^ ! ^ ' ; ; : _ ^ ; ? ? ^ ' J ^ " ^ ^ P^®' m ^ L b ^ j l ^ ^ M ^ I ^ S^
Valdeko Eangro juhitimisel, tähistas
seda sündmust samuti väärika
tud üritustest, kuigi vähemal mää- ŠJ^^StedlSndS^IÄSS
vad end nädalalööpinges"t ÕIleHaä- Kaplinski ..Tolmust ja vär- kavas kuuste'ist Dvöraki Slaavi Usapala, Scott Joplini„The Enter-si
juures ja arutavad päevaproblee- J'^^^/ kõneleja toi Kaplmski I f , ? S u t ^ a S ^ kummaga kor- tainer", mis polnuks just sobiv
me. Nädalalõpud on veelgi hõiva- mottemaaüma kuulajaile SSJZ^f^toiSte'^ polnud vist veel keegi sümfooniakontserdi kavasse, aga
^. • • ... , otsfi koiu kätte. Teine osa kava.<!t P'°"'''"'"*®sa. arause ja Jcontserm- milloef mihut nii „ o i m . , c * o h „i
tt Maja saali ^'I^^^^.P^AH/?™"*'*""' "^''^
ka suuremad
seda eestlaste
miskeskust. ELAVNEV PENSIONÄRIDE
Heites tagasipilgu möödunule Ja TEGEVUS ^
ka kuulsa prantsuse -klaveriduo, va M t a ütleb A.G., et see oli
i i i i i i i i t i i
%. BR060WSKI
OFTOMETRIST (OFITO
m RONCESVALLIS A m
AT HOWABOD PAIK
VABA EESTLANI
TOMETUS JA TAIirUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-Qi ,
Tekfoaid: toiiketus 444-4823
, talitus
sxiinLiijrAM^
VABA EsiSTLASES
(in tasuv s^ehe hMõsm
üks toll ühel veena! $5.—
$5.50
öädala esimesse aialeke kuni
eamasp. hönma. kellal ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
ti©mm. kella 11-ni.
UI 444-4832
1{IHRii50l{!IIJ||ilii!!}n;i!i|{S{g;,
Leida Marley 223-OCSO
Pctätiaadress:
9 Parravano Ct.
WiUowdale, Ont. M2R 3S8
rai kui aastate eest Tingituna Ees- (väljaarvatud kaks luuleteatrit) °.* ^ . • , ^ .
väiksusest toimuvad ei paklmnud palju vaimutoitu, vaid Labeque% kuigi >*veider, kokkulapitud programm-üritused
Väljaspool j^l^^^" ^^^^ ÄSn^lSlnud S T
tavapärast kogune. ^anuxusoKS. serdil pakuti Üsaks armsaks lad-dudrepnertuaarüe
veelmidispala^
HelenDuesbergi laulu .Tõ
olles posituvselt häälestatud, tuleb f'^- solist, metsosopran Tna IJS^VÄLSTS^^ alustaksid Los
nähet, et väUs-eestiaste elus pärast Endiselt populaarseks kujmies ^^^^^^ ^^^^^^^^ filharmoonikud oma Hol-
35-aastast võõrsü elamist veel mi Seenioride Keskuse tegevus, kelle ^^^^ ka MaUe ^ägi Eduard Tu-^^^^^
palju toimub, pidada imede-imeks. kcosvübimised tahtsid sõna tõsises Y""^ '^f^'^'^'^^^^^^^'^ Järvi, et
(See on muidugi kehtiv ka teiste mõttes Eesti Maja seinu paigalt ni- loodud laulu, ,,Mis nia kodu^^^ kavu^^ rahvalikke asju võib k i maitse-eesti
keskuste osas). Loomulikult hutada. Kohvilaudade ots ulatus ^oppmd^ Samuti puutilabi ajada ^^^^^
pole kõik enam endine. Nii mõnigi uksest välja esikusse ja oleks läi- oma perest võrsunud solistidega, dase omaduse olla autentne Ber-üritus
kannatab publiku vähesuse nud kaugemalegi, kui treppi poleks ^^^^ kujunenud tavaks Paneme kirja fragmente mõne lioz'i tõlgendaja; selline, 1^
all. Kooride koosseis on mõneti ees olnud. Näib, et vanematel ini- ,,Iž)sAngeles välja selge kummahsu^
kokku kuivanud
küllaldaselt.
enam endisel „ «... .„_. .
munud õhtut-täitvat teatrieten- jõudsasti kui New Yorgi Manhatta- lauljaks. Sün-seal figureerib ka gent, kes avastab orkestris s valdne, ja dramaatiliseks, üma et
dust . . . Kummatigi tehakse ole- m linnaosa elanikkond, kuhu enam ^^^^ ^"^au ^ nimi. Klaverisaat- se, kes paneb ta mängima sisedii-se^ oleks dogmaat^
masolevate jõudude juures üllata- noori asukaid juurde ei tule. Ka ^aiks on endiselt Helen Tobias- naam^^^^ kogu-ulatüses selle-ase-^^orda . . . edasi anda selle muuvalt
palju ja mälupilti kerkib rida seenioridele on pakutud väga erine- ^^uesberg ja Frederike Tanner, mel, et piirduda pinnaliste kont- sika veidrat aistmgut ja soliidset
inspireerivaid üritusi. va temaatikaga loenguid arstitea- ^aaja Duesberg-Roos on seevastu rastidega; kes annab dimensiooni loogikat;" Katia ja Marielle^^L
dusest (dr. Evand Prems - suhk- Peamiselt hõivatud oma esindusK-niuusikaH ülesehitusele, ja kes ^ ^ ^ ^ ^ ' i esinemise kohta ütieb ta,
KOLM KULTUUEBüarHJST ruhaigusest, dr. Toomas Sorra ^ ameerika tütarlaste kooli tipp- teeb seda kõike sundiva otstarbe ®t see oli ,:,peaaegu et juhendatud
vähktõvest), Aino Suuberg polüti- koori kontsertide ja kontsertreisir ja tungivusega. Slimfooniorkester halvast maitsest... Misylieid pääs.
Endise intensiivusega tegutseb kast; Maimu Müdo Eesti lipu tek- dega.. :tuli loomuiikiüt^^^^^^k^^^ mänguga, ^is, on nende imetlusvä^e tehni-
Eesti Kultuurfond Villi Kangro juh- kest ja kasutamisest ning välispo- Vaibumatut tegevust osutasid ka mis oUmierk, väle ja reibas . . . ka . . .Järvi, tõsisemate pü^^
timisel, olles möödunud poolaastal lutikast - ja palju muud. Pühitse- yorgi naisorganisatsiöomd. ^^^^^^ suuna- tega muusik, näis seUest algul pi-korraldanud
mitu sisutihedat õhtu- mata pole jäänud .ka ükski täht- ülemaailmsel Eesti Naismdul(esi- ^^^^"^'^^ aga tema liik-poolikut
äramärkimaks 'kirjanik sündmus, olgu see Eesti Vabariigi ^^^^6 Juta Kurman) mis töötab suurt meisterlikkust ja ainult keegi, l^^s-polit^^^^ kontroll toimingute
Eduard Vüde ning kunstnike Krist- aastapäev või emadepäev. Vaimse käsikäes NY Eesti Naisklubiga on kes evib Järvi nutikuse ja intuit- ^ jj^j^ffj^g^^
jan ja Paul Raua 120-ndat sünni- meelelahutuse kõrval on üritatud kujunenud tavaks Euroopa teta. ^^^^ ^^^^ P ^ ^ a mi
aastapäeva. K u W o n d i kevadine teha ka tervisvõimlemist (neüe, tüd Rahvuste õhtu korraldamine, Päi^f^l^^ Beethoveni'Esim^
lõpuõhtu oli pühendatud meie muu- keUe kondid veel päns kanged po- mis on seostaüid E. V. aastapäe- P^^^^^ serdist kirjutades Nad leiavaä et
sikasuurmeeste kolmikule: Alek- le)3a]oodud oige palju (ebater- vaga. Tänavu oli selles osalejaid SS^.^^asub^^^^^^^
Sander Läte (125), Konstantin vislildcu) kohvi. Immene elab ju kümnest rahvusest, kusjuures päe- ^^^^^^^^^ ^^^^^^^^"^^^ Ja^^^^^^^^^^
Tümpu (120) ja Juhan Simm (100). ainult üks kord! Kahjuks kaotab valcohase kõne pidas uliain^^^
• Knltuuriondü on ikka ohmd õm^- k h ^ i ^ l t ^ tarn^^ .^ja. . ^^^^^^^^^^^^^^ 1 ,
Hk käsi sonahse osa täitjate vali- naise Meta Maokase, keda võlub manierScWaci)- Kriitik avaldab kmialtjõm^^
kui. Sel korral andis paeluva üle- oma nippe Kesk-Ameerika. YOKGI EESTLASED
vaate Vüde loommgust Ilmar MiM- EI VANNU ALLA matrtavS^ NeemeJärvi kontaktidest Kali-ver.
Ta eraldas kolme Vildet: Nai- KAKS KOORI TEGUTSEVA® - . S t fomia eesüastega on seUe lehe
ja-Vilde, Mahti*a-Vilde ja Pisuhän- ükslksiindmusist väärivad veel r>ala?a mis nõuah«;iinr^
na-VUde. Kõneleja arvates moo- Tarmukalt tegutsevad ka sünsed mairlmist E. V. 67. aastapäeva. a k - S ^ ^
dustab kirjaniku toodangu parimi- koorid: mõlemad neist on jõudnud ^ kus Peakõnelejaiks oU ÜE s^^^^
ku romaan „Mäeküla piimamees" SS-se juubeü juurde. Tähistamaks Kesknoiikogu esimees Lembit Savi.-kohe^^^^
ning näidendid „Pisuhänd", „Taba. seda sündmust korraldas Erik Ves- ^ . ^ ^ l oli osalejaid vähevõitu, mis ÄSO^^ mk^^^^ ^^^^^^^ Pardi heli-matu
ime" ja „Side". See arvamus kijuhtimisel tegutsev meeskoor ak- .gr^aUa seletatav seUega, et " e S ^
on vastimäidustatiid paljude tõeks- tuse, kus kõnelesid koori esimees, g^ndmus toimus nädal aSvSem ^^üt valja meelitama vaid va-pidamisele,
et selleks on Vilde aja- Oskar Uusima ja koori endine juht ojj^atiisi. Või oodatakse suuremat "
looliste romaanide triloogia. heKkunstnik Valdeko Kangro. Aus- kavaHst vaheldust ja uusi ideid
Tr . -1 A ^ rr ' ^' • 1 tati eosü, laulukultuuri teenekaid p.ineiate nimisinis^rT^flHiihn^ üritus vüdi
KaksMade^Kr^tjan ja Paul vüjelejaid ja kuulati laulusoüste ^"S^^h^^^
Raua kunsti mõtestas lahti dr. koori enda perest, Hillar Saares- K^S v5 uba MS^^^^^^^^^
Olga Verendsen. Ta iseloomustas tet, Eros Lüdigit ja Urmas Kärne- ^ ^ ^ ' ' ' '^
nende kahe täiesti teineteisest eri- ^^^^ ^^^^ ülimalt onnestrniuks , tuleb aga hai maüümata ja paljud m^^^
neva kunstniku loometööd kuulama öitsiooniHse kevadkontserdi, mis, lugeda Eesti Korporatsioonide LU- metaniata, kes seda väärinuks,
sundivalt, seda ühtlasi arvukate ^^^^^ menukaks ja publikuroh- du 70. aastapäeva tähistamist ju- Peaasi on aga see, et globaalse
slaididega ülustreendes. ^^-^^^ Soiisüd taas koori enda pe- malateenistuse ja aktusega Lexing- eestluse üks tugevam kants, New
Lätele, Tümpuie ja Simmile pü- rest: Katrin ja Erik Veski kahel toni avenüü kirikus'. Haarava jutiu-^^^^^^^Y veel alla aja hävi-hendatud
muusikaõhtupooliku ülla- klaveril. Kontsert toimus ühes New se pidas piiskop Karl Raudsepp tavale ja armutule ringkäigule,
tuskõnelejaiks oli pianist Dagmara iYorgi baptisti kirikus, milliseid Kanadast. EKL-i^ajalugu käsitlev
Norak, kes tundis oma ainest hästi ruume kasutab Juba mitmendat aktusekõne oli Harald Raudsepalt •
tööde jäädvustamisega.
K.T.
KATÜSETÖÖD
uned ja parandamine.
Korstnate parandamine.
Soome ehitajad
VdiSalmmen 4924351
Metro licence 2422
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 16, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-07-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850716 |
Description
| Title | 1985-07-16-07 |
| OCR text |
Nr.
•Il
Hlnä Safite-
$ kQl»^
ASTAT 2.- 1 1^
3.— .50
.70
.50
3.50 .50
10.— .50
3.— JO
. 3.— .50
9.— .50
äS.— .50
8.— ^
4.— M
30
6,— .50
• .. 1.50 M
; 2.7S M
M
M
.70
.7©
13.—
1§.S©
$1.-
.70
15.— .7©
4.— oSO
) 47.—
•e $1«50, fflojal$e3 .—
5.75 M
7.— .70
H. 14.— 1^
8.— 1.—
8.— .70
1*—
.70
IAIX'' 10.— $1.75
1 .. 2.25 .70
12.— $1.—
12.— $1.50
10.— .50
5. .70
$1.50
• —.70
US$2.00
.— $1.50
.— $1.50
iiiMHiiiiniiniiHiiiiiiuiiiiiiDiuinHHi»
cu jäädavalt äraminemi-
E i : mingisugust jumala-
Itöökaaslastega, ega leh-
] pisaraid. Olin muutunud
liimis kurjategijaks oma
jcn^imisele" kaasaaitami-korda
põgenikuelus oli
itud, Aino, Matti ja Pee-
1, igaüks.ise perekonnas
pi mitte lähestikku. Ise
ja Lembiga Poolas. En-jjal
13-aastane ja Lembi.
)lin kui tiibadeta lind,
uiud lennata kuhu tah-otsisin
jällegi Punas©
)li laupäeva õhtu ja nad
peie tulekust inforraatsi-p.
E i osatud meiega mi-hakata.
Istusin mitu
?a Punase Risti korido-
:ui meid paigutati ühte
be, kus olime üle Ä
Inti ka süüa ja korralda-
Tnjeiie magamiseks. Ak-
[aidata ei. tohtinud ega
teha. Selles kolikamb-terve
järgmise päeva,
^tati meid taksoga ühte
i kus saiipe omaette toa
'la.. Punasest Ristist oli
[ette toodud toiduaineid
tdaspidi veelgi tuua, mis
jündinud. Kahte rootsi
[kes meile olid abiks, ei
limam.
(Jän
^niiüiU!niiijiiiiii!ni{i!ii{iiyiiiii
Nr. 53 VABA EESTLANE teisipäeval, 16. juulü 1985 — Tuesday, July 16, 1985 Lk.: 7:
' Montrealis tähistas oma 80. sünnipäeva
endine TaUimia notar Erik
Kokker. Lõpetanud Tallinnas Westholmi
gümnaasiumi, Õppis ta Tartu
ülilcooüs majandusteadust, kuid
läks üle õigusteadusele, saavutades
1938. a. notari õigused.
Kutselise tegetvuse kõrval on
elupäevad olnud laulumees. Kuulus
Eesti Meeslaulu Seltsi aastast 1926.
1944. a. asus koos ^ pfanistist abikaasa
Dagmariga'^ p^genikuteele,
esialgul Saksamaale, sealt edasi
inglismaale ja 1953. a; Kanadasse,
valides Mantreali, kus ta töötas Ca-nadair
lennukitehase konträktide
administraatorina. Montreali asudes
hakkas ta juhatama Montreali
Eesti Meeskoori, andes oma panuse
aastakümeneid meeskoorilaulu
viljelemisele. ^
Koos abikaasaga c|n nad ohiud
Montreali eesti ühiskonna populaarsemaks
paariks, tähistades seal
ka oma abielu kuldpiulma. Neid on
sidunud ühine suur armastus muu-sil^
a vastu. Akadeemüiselt kuulub
EÜS'i.
ifiCiles'l'yste©s ^
Salzburgi ülikoolist saabunud teatel
ilmus seal 1984 aastanumbriga
monumentaalne mälestusteos eesti
teadlasele prof. Emar Tammelole
(1917^1982), kes selle üÜkooli juures
töötas oma elu viimaseil aastail
(1973—82). Raamat oli alguses
etttenähtud pühendusteosena prof.
Tammelo 65. sünnipäevaks (25.
veebr. 1918), kuid teadlane suri
õige lühikest aega (7. veebr.) enne
seda. ^
Tammelo mälestusteos on ligemale
80O lk., kus kirjutavad 46 tev
ma kolleegi, kes kõik on tuntud õigusteadlased
ja õigusfilosoofid
kümnelt maalt, kuues erikeeles.
; Nende hulgas Tammelp&isüaist, ta
elust ja tööst Idrjutavad vüs kolleegi
umbes 70 leheküljel. Teose lõpus
on 8 lk. loetelu kõigist Tammelo
tähtsamaist teaduslikest töödest,
raamatuist ja uurimusist, mõned
ka eesti keeles.
Prof.; Tamtnelo õigusfilosoofia,
üldteooria' ja riigiõiguse õppetool
Salzburgi ülikoolis on ikka veel,
üle. kahe aasta olnud vakantne.
Erakorraline professor Mlkihael W.
Fisher täidab ainult juhataja ko-
VES
Neeme Järvi ülimalt
Pärast lühikest jõulupuhkust algas
Neeme Järvü taas peaaegu vaheaegadeta
kontserteerimine. Ta
jagas talve algkuid Detroidi, Shoti-maa
ja Rootsi vahel. Vahepeal JUT
hatas veel Metropolitäniš mõned
korrad ,,Onegmit" ja leidis aega,
koos oma perega, mitme kopsvübi-t
mise korraldamiseks Tubin-Pärdi
Fondi tutvustamiseks ja edutamiseks.
Veebruari lõpu ja märtsi alguse
veetis aga Los Angeleses, kus
debüteeris sealse sümfooniaorkestriga,
juhatades üheksat kontserti
kahe erineva kavaga. Ja seda suure
edugai Praegusel momendü täidab
maestro oma muusikadirektori
ja peadirigendi ülesandeid Shoti
Rahvusliku Sümfooniaorkestri juures,
jäädes Glasgow'sse hooaja lõpuni.
Sealset kevadet naudib ka osa
Kosilased jõudsid metsavahi tallu. Eesti Rahvusteater esitas A. Kitzbergi- J. Simim ^^"^^^^^^^
jandi ^Kosjasõit" tantsude ja lauludega, püdü stseen kui kolm linnameest tulevadji-^^
kast metsavahi „tütart" kosima, vasakult metsavaht Kalle Viires, kosilased Bnno Õu- le) oUd tema küiansesinemised Ä A-Ä
napuu, Harri Lülioja ja Tammi Rmitopõld. Foto: Vaba Eestlane-^^
— ~ geles Herald Exammer"" saatsid dänud v õ ü n ^ ^
oma krütikud isegi New YorM^?^^^^^^^^^ Mew l@Tm kitr ' :„0neginit" kuulama.Vaatama,-^^^^ ^ mimatuur-heli=
^ - . naastes sealt tõdemusega, et„One- Poeemidele elu sisse nii eredalt, et
guu" suhteUselt nõrkade solistide-^^^^^^^^^
ga lavastuse päästis mees juhipul- moricestn jälgima rafineeritud,
dis. Temaga tehti ka telefonüisi ^^^^Päraselt parajaid tasakaale ja
usutiusi ja anti lehtedes teda tut-
TVn^TCi Tl/f • 1 , ..... ' VUSt^^^
NYE Maja elutuksed jaavad ta- ja maalis kujuka püdi kõigist koi- aastat smme Pauluse kogudus. Va- pidevalt Järvi päritolu ja valgusta- " ^ uueo uvo
Neeme Järvi
raki Slaavi tantsude kohta, et nen-y---------
..--^^ .*xv..v xLvx^wjaat. muiuc, aee UULU iiAui c i vui mmciaua c i i u vi"icaiu-. u lema anaSiaiUQ SUmumaa saa- rahvii<;nalaflA P<;itii«; nii üniirpli
peatselt saabuvale suvele. 35 aas- toimus kahasse Eesti Helikunsti auks. Samu ruume on kasutatud tust. Sageli kiputakse maestro rah- iS^växvikaf ia s S t s
maSd i^LST^niSI hS^ kummatigi ka nümõnegrteiseM^^^^
taTS sagS WhL^^^^^^^ Kultuurialaste sündmuste rubrii- P«l^«l; sunseeesüaskomiasuu- tembeldades. Los Angeles ei teinud kriiak Mbert Goldberg kirjutab
k^ o s k u s Ä d Ä s t fõl^^ ki võib asetada ka tavapärased, ke-nii
omi kui võõraid, kel Haridus- P^^^^^- ^^^^ ^^^^^ aga ka nimeta- ^^^^^^ Eelkõige teatrietendused Suure tähelepanu pälvis ka tema Wsi^a^^^^es ei ole ükski tak^
seltsi liikmekaart taskus. Erilise |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-07-16-07
