Vaba eestlane , July 8, 1980

              m
'jm^, ^^^
m
VABADE EE8'!'LASTE iaMLEEANDJÄ
¥ÄLJAANDJA: O/Ü/Vaba Kestlane, 135 tecumseth a. T o r o n^
" -/-TOIMETAJA.; Hames-Oja •'^V.
POSTIAADRESS: P.O.BPX 70, Stii. C/
TCl^FONH): toimetus m-im, talitus (tellimised, kuulutused,
iitsiooB) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas aastas $35.-, poolaastas $19.50
yeerandaastas $10.50j kiiipost iga aastas |5S.—, poolaastas $30.50
T E I A M I Š H I N N A D v^^ aastases.-, poolaas­tas:
$21.— ja veerandaastas UI—. Kiripostiga USA-s: aasfcas
J ' ^l.—, poolaastas $32.50 ja veeraadaastas 117.—
OTGA lilemere-maadesse: aastas $72.—, pctolaastsa
$36.—ja veerassdaastas $19.—.
Aadressi muudatus Sü c. — üksiknumbri h i n d ^ ^.
Ptiblished by F r ^ Estonian PubUslier Ltd.,
Toroato Oüt.M6J2H2
TecuMS@th St.
Nüüd, kus Põhja-Ameerika
mandrü on alanud uus jaht nõi-daiiimetatud
sõjakurjategijatele,
tekib paratamatult põhiline küsi­mus:
kes on süs õieti sõ jakiu*jate-'
gija, kes on need inimesed, keda
selliste põlastavate tiitlitega hal­vustatakse
ja milles seisavad nen­de
kuriteod.
Näib, et selles küsimuses valit­seb
täielik segadus ning et sõja-kurjategija
mõistega mängitakse
lihtsalt edasi-tagasi nii nagu siee
mõnedel jäütamiskampaania kor-raldajatel
ja organiseerijatel just
vajalikuks osutub. Küsimust käsi­tab
oma veergudel ka Ühendiiiki-de^
ajakiri ,jU.S. News and World
Report" mainides, et sõjakürjate-gijaks
võib nimetada kõiki neid
isikuid, kes on osa võtnud miljoni­te
juutide, mustlaste ja natside
vastast^ piinamisest ja massilisest
jtnõrvamišest 1930-nendate aastate
Juuni alul Washmgtoms,-D.c;. toimumwi Balti teaiusliksi ühingu AÄBST-s konverents oli. akuSaadme sel-. lõpul ja 1940-riendat.e aastate algul
les mõttes, et sellest võtsid osa kõik AABS'i senised ja juba vaUtudjärgmisea presidendid. Pildü^ seisa- gee definitsioon on süsM väga
vad vasakult; Janis Gaigulis, AABSl eksekutüvsekretär, Edgar Anderson, California State University, ulatusega ning ei haara
SanJoMAA^^^
Ivask, Umversity of Oklahoma (1978-1980), Jaan Pühvel, University of California, Los Angeles (1971- jsecri „aliud inimesed eksiteele
1972), Stanley V. Vardys, University of Oklahoma (1970-1971), Ilse LeMste, Ohio State University (1974-^ ^ ^*
1976), WiUiam R l Sehmalstieg, Pennsylvania State University^(praegu presidendi kandidaat, saab presi^ sõjakurlategiM m i t ^ amult
dendiks 1982), Mailja Gimbutas, Üniversity^^o^
N. Lüt on viimasel ajal harju- teemis.
MUd sellega, et teda koheldakse vkd snurendada ka väljavedu Af-rahvusVahelisel
areenil maailma ganistani, • Vietnam! Ja teistesse
ühe suurjõuma,kelle sõjaline maadešse^^ venelased on prae-voimsus
on viimasel ajal ületa- gii kibedasti ametis
.' lil 1980) Ja Rimvydas P. Sübajoris, Ohio State Uni versity (1973—1974),
mud isegi maailma senise tugeval- misoperatsioonidegs,
. m a r i i g i Ameerika "Ühendrükide ; E r i t i rabavama 'tundub N . . ..
potentsiaali. Tunduh, et kogu iää- ähvardav energiakriis, millega on
iiiemaaüm on nagu mmgisuguses teatud määral seotud ka vene
erilises lummuses/ kartes N . Ludu röövmajanduse suurendamine ja
relvajõudu, kuid unustades seal- tõhustamine Eesti põlevkivi pür-
Juuresvpalju.teisi tegureid, ^ kondades. •"Ühendrükide eksperdid
isevad • N.,. Liitu, jtaista • paijE- ahma-; j a ; CIA: asjatundjad; on arvamisel,-
semas valguses, et venelased peavad juba lähema
Tundub kurioosumina, et Kremli viie aasta jooksul hakkama impor-
Juhtkonna arsenalis on tuhandeid tima õli, mis ei ole Hüobi sõmi-tanke,
rakette ja lennukeid ning miks mitte ainult venelastele vaid
sadu sõjalaevu, kuid elanike toidu- ka N. Liidu satpllütriikidele. N .
lauale ^jätkub sageli amult ^ • — ^ - ^ ' ' ^ - ^ ' ^ ^ — •
hing riietest ja
natside käsUane ja juutide iriõrva-ja,
vaid selle aU tuleb mõista igat
isikut, kes on tegelenud vallutus­sõja
ettevalmistamisega või alus^
tamisega, sõjaõiguse normide rik­kumisega
või isilmte jälitamisega
rahvusliku j a rassilise kuuluvuse
alusek Seega' väga laiaiüatuslik
defüntsibon, millest võib järelda­da,
et praegu Ühendiiikides ja Ka­nadas
käimasoleva kampaania raa­mides
otsitakse taga ainult iihte
lüki ja ühte osa sõjakurjategija­test,
kuna teine osa käib vabalt
ringi ning naerab endale pihku.
Kui Kanadas ja lUiendrükides
räägitakse sõjakurjategijatest ja
nende vastutusele võtmisest, siis
HELSINGI (VE) — ŠoonijesUmuvRootsikeelne kirjandus- j a kiatuuriajaku-i,,Horisont" avaldas oma
möödunud aasta viimases nümhris 6/79 pikema artikli Balti rükide okupeerimise ning nõukogude rah­vuspoliitika
kohta. „Horisont" on kõrgekvaliteediline kultuurajaMri, mil on kaastööt kõikides
põhjamaades. AjaMri on mitmete aastate vältel korduvalt juhtinud tähelepanu Balti küsimustele mng
tutvustanud oma lugejaskonnale põhjalikult Eesti, Läti ja Leedu kirjandust nü okupeeritud kodumaal
kui välismaal. „Horisondi" väljaandjaks on Sydöstterbottens Litteraturförening ja ta ilmub Vaasas.
Oma rootsikeelsuse tõttu on tal lugejaid peale Soome ka Skandinaavias sum-el hulgal.
Olof Hägerstrandi mitmeleheklil- Eesti. ( . . . ) Läänemere ja selle kogud ning rahvast vahistati täna- oleks väga oluline, et kurjategija-
Lüdus leidub suun kasutamata õli- jelise artikli pealkirjaks' c n , , B a i - ranniku vallutamine annab Nõüko-^ yal ukraina'keele kõnelemise pä- te-otsijaii ei ajaks taga: mitt
on varusid, kuld need asuvad raskelt t i k u m m Veneniaale võimaluse aval- räst. Pärast NEP-i väljakuuluta-alati
nappus, nende viletsast: kva- ligipääsetavates piirkondades ja strand vaatleb arengut Baltimaa- dada mõju Skandinaavia maacjele i mist tekkis-, Hägerstrandi Järgi opereeriks N. Ludu j a teiste iraiid-liteedist
rääkimata. -Kommunistlik sealt õli v väljatoomine nõuab des alates' Molotav-Ribbentrop^'sotsialistliku revolutsioon käsuks, siiski ralivuskultüurider^^ kahtlase
süsteem, kus inimestelt voetakse moodsat tehnoloogiat, mida vene- pakti salajasest lisaprotokollist (. . . ) Läänemerest peab saama ning^k kes- vääkusega dokumentidega vaid l a -
algatusvõime ning pasmakse pea- lastel endil ei ole kiiid mida nad kuni tänapäevani. Kirjeldatž^kie nõukogude meri. Peame suunama kel võideldi venestamispoliitika | seks oma pilkudel ringi käia ning
rõhk relvastusele, teeb oma uu- oleksid saanud ameeriklastelt, k u i läbirääkimisi baasidelepingu koh- kõik pingutused selle tähtsa polü- vastu. See algas aastal 1923, • k u i ' nõual?;sid ka nende sõjakurjajtegi-ristamistöö
nmg tagajärjeks ön Kreml poleks otsustanud Afganis- ta m.h. (põhjendudes Läti tolleaeg- tilise sihi saavutamisele." • X E parteikongressil võetrvastu re- jate vastutusele võtmist, kellede
majanduÄpMey allakäik, : se välisministri VilhelniMuntersi^^^^^^^^ffi oma artik-sölutsioon/mille Järgi ^ toimuvad just praegu
viiffliasel ajal on võtnud isegi nii Vaata märkmetele, mida ta oli teinud lis ka rahval^jhtutfö^^^^ alates vene kultuuri üleolete
kõvendatud häältde ja hooplemis- oina kohtam^^ teeside eelistamine, et veiie MeU tarvitseb ainult pilk heita
kõnedele on kindlaid tunnusmär- viga 2. oktoobril 1939. Staliri oli moisma>,nõukogudeva«nulike de- kultuur vältimätiüt- peab saama Afganistani okupeerimisele N. L i i ­ke,
nns reedavad vene majandus- ü^^^
elu allakäiku peaegu kõigis sek- „Austria, Tshehhosk)vaBkia ja
de majanduselu on põhüiselt hai- törites. Kui ajast ja arust jäänud Poola m riigid/ mis on kadunud
ge ning seda ei suuda parandada põlumajandusega koos hakkah alla^^kaardilt^ Ka teised riigid võivad
partei dekreedid, noomituškõ- käima ka tööstus ning silmapiirile kaduda ( . . . ) Leping, mis sõlmiti
ned, sotsialistlikud võistlused Ja ilmuvad energiaki^iisi pilved, siis 1920 ei või kehtida igavesti. Peeter
viisaastaku plaanidega elanike töö- ootavad Brezhiievi ja tema järgla- Suur muretses meile pääsu liiere-normide
.;suurendamine. Vaatama-' sl;'juba lähemate .aastate, jooksul le. Praegu meil sellist ei ole jä see
ta vahutavale propagandale hak- rasked aj^d — kui lääneriigid ai- olukord ei või jätkuda: (...)
kavad isegi vene tööliste ajud ju- nult Moskvale oma iiäii^^^^^^ ja
ba nkäi^kama, et „paradiisis" on äritegemise tuhmas jälle abistavat
midagi, tõsiselt.'viltu. : Seda 'aru-'kätt. ei .ulata nagu see minevikus
saamist tegelikustj olukorrast ja pidevalt on toimunud. N. Lüdu
juhtkonna pettemanöövritest töö- tööstiisseadined on oma aja ära
Uste arvel kinnitasid eriti silmator- elanud ning tööliste produktiivsus
kavalt äsjased tööliste streigid jääb kaugele maha nendest ees-
Togliatti ja Gorki autotehastes, mi- märkidest, mida plaanide koosta-suured
mõõtmed, et isegi
roo lükmed on pidevat häiritud.
Kremlis ev taheta seda muidug
avalikult tunnistada, et nõukogu
Ma ütlen teile otselioheselt - ja­gamine
huvisfääridesse on juba
toimunud. Mis Saksamaasse
puutub, süs me võime teie maa
okupeerida, aga me ei
sutada seda teie kahjuKs.'
Punase Risti andmetel langetati
kohtuotsus neis rahvakohtutes
kokku 702Ö inimesele, neist 404
haist, 17 alla kuueteistkümneseid
lapsi ning 172 üle kuuekümne-aastaseid
pensionäre.
Kohtuotsustest oli surmanuhtlu- tü."
seid, mis teosjtati mahalaskmise lä­bi,
kokku 980.'Mahalastud'maeti
kaheksasse suure mässihauda.
Vaadeldes kommunistide rahvus-võidü
mahajäänud rahvuste kui- dn punaarmee poolt. Selleks ei ole'
tuuride üle (ukraina, azerbaidzha- vaja olla rahvusvahelise õiguse
ni, kirgüsia, üzbeki jne.) ei oje mi- ekspert, et kinni naelutada seal
dagi muud kui katse küidlustada toimuvaid sõjakuritegusid kõigist
suurvene kultuuri ülevõimu. Sel- aspektidest lähtudes. Miks ei rää-lepärast
on meie partei esimene gita nende meeste vastutusele võt­j
a tähtsaim ülesanne otsustav võit- misest, kes Afganistani vailutamis-lus
vene shovinismi igandite vas- sõja ette valmistasid j a selle alus-
See renessans lõppes aga staiini
võimuletulekuga aastal 1928.
tasid? Miks ei käsitata Liitunud
Rahvaste Organisatsioonis Yõi mõ­nel
teisel rahvusvahelisel foörumU
gaasipommide kasutamist Afganis-
Hägerstrand vaatleb venestamis- ^ ^ ^ i partisanide vastu võitlemisel
l ^ j T poliitikat Venemaal konstateerib poliitikat peamiselt läbi läti kir- Ja miks üheudriikide või Kanada
hikq ' Hägerstrand selle kahepalgelisust, janduse saatuse nõukogude ajastul, sõjakuritegude eksperdid ei nõua
- V • Erine revolutsiooni astusid mitmed
Artiklis vüdatakse ka faktile, et vähemusrahvuste eestvõitlejad toe- uurija Rolfs Ekmanise raamat sõjaväelaste vastutusele võtmist
da venelased katsuvad piinükult jad Moskvas töölistele ette diktee- punaarmee peastaap laskis juha tarna holshevikke, kuna nad neis „Latvian literature under the So- M U a s t e surnuks tulistamise pä-läänemaailma
eest varjata. rivad. Alkohol annah;k^^ ''"gj^^ 1939/ aastal trükkida venekeelsed nägid üha intensiivsemaks muutu- vietsl940-.1975". mis on üMnud ^^^^ ^^^"^^ ^^^^
Kui seni oli suure Venemaa vahi- ^""^^ sissetuleku, kui teisest W - j^g; ggjj^gy^d.L^^^ NSV ja va venestamispoliitika vastuvõitle- 1978. Raamatu: peateema on
tavamaksAchiÜese kannaks põllus
sendaVad tagajärjed, kuna töölt j-Qii^^^^^^
ja purjus olekus töö^
(Järg lk, 3)
majandus, süs on nüüd sellele hai
gele'ko|ak lütuiiua w ie toü;;üä on Venemaal s
Juulivalünisi 1940 kkjeldatakse lahtüöomiseks ja rahvuslikuks ise- summutamme.Stalui kuulutas val­dasid.
Nii hakkab energia küsimus 7,^"^^^rr^r ^"Vi- ^^^^ üksikasjalikult ning nen- seisvuseks. Lenm aga hoiatas juba ja sõjajärgse aja rahvuspoliitüise ^-
M n c i ^ . T i ^ ^^i.* '^^<^l"gse^ a^^o^ö^^ aastal 1913 Armeenia holshevikke programmi
ning rõhutati tema tähtsust riigi
ühtsuse ülalpidamiseks.
tegema ..Moskvale-, tõsist
tööstuse masinad on
muret.
Ja
^ ^ 1945 peetud kõnes N i i rõhutati Tashkendisaastel 195^^^
puustuse m<aauiaia vanicwic^^iKi^ jt* tarvitamisel on k a vcel tclsi havi- |;uiQj5^^ge(j j^3,]^|.gig|;^ ^ kirjas Suran Shaumianile järgmises sõnastuses: ,,Ma teen peetul konverentsil Tsaarivenemaa
läbUoilunud nin^ .produktsioon ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ " ^ v ^ ' ^"^^ perekonnad v^imislokaalid suleti. N i i isaid rää- järgmiselt:. ,,Väijaastumme (Vene- ettepane^^^ „prpgressüvseid"
langeb pidevalt ja Järjekindlalt. ^^^"^^^^^^^ surevus diokuulajad teada tulemused BBC inaast) e i kuubi mingitel eeldustel rahva ning eriti vene rahva hüvan- jooni, Venemaa ,^rvilitseeritavat"
ühendriikide senaatorid ^ i i jiaka- ^^^^^^^^^-^ ^ " ^ ^ valissaadetest enne kui häp;ek^^ guks. ^ mõju teistele rahvustele, Tsaariva-nüd
vümaste nädalatekestel nõud- 1976. aastani suurene- Edasi kirjutab jaastumist. Meie oleme selle vas-ma,
et ameeriklased lõpetaksid , ^ Hägerstrand, et tegelikust hääle- t u . "
tervavilja väljaveo keelu N . Lütu, .^^"^"l^,^^^ tusaktüvsusest ei ole andmeid, • Samal aastal kirjutas Lenin;
kuna teised riigid kompenseerivad '^ekspert^d^ kuid Eestis maal ei käinud ilmselt Jgas kaasaegses riigis .on kaks
ekspordiga Washingtoni kee- f ^ f j ^ f ^ Jj^^ ^le 60 protsendi hääle- rahvust. Igas rahvuskultuuris ;o^
Ma'tõstan: oma Maasi esmajoo-Ä^
.• oma
lust tekkinud puudujääke, kuld
lähemal vaatlusel tundub, senaa-torid
ei süvene probleemi üksikas­jadesse
ja teevad oma otsuse
Ühendriikide põilumeeste survel.
Faktid kõnelevad, et teri
väljaveo piiramine
Venemaale on põhjiiistaimd seal
massilise kariloomade j a kodidin-dude
tapmise,''mis omakorda on
toonud kaasa suure lünga ^piima-
; .Jaiihasaadustega- yarustamtee .'süs-.
tu kui tervikut kõigi oma hädade
ja muredega ning mitte ainult ar­vestada
Kremli kasutuses olevaid
rakette, tanke; kahureid ja lennu­keid.
N. Liidu nune kandev kom­munistlik
monstrum on juurteni
pehastunud ja sureb oma* loomu-liklm
.surma kui talle ei-anta kapi­talistlikust
lää;nemaailmast aeg-
: ajalt • elustavaid 'süste laenude,
kaks rahvuskultuuri. ( . . . ) Igas
Me suhtes yaenultod 3nba f vaid, ekspluateeritud inimesi,
gusest peale, seda tõendamaks
tsiteerib - .-HägerstraM •jjlzvesti-
Senaator 000; ja $295.853 1979. a. Sellekoha-nes
vene rahvale, sest ta on sel- ^^^vne" joon seisvat seUes, et see
les sõjas võitnud endale üldise lähendanud teisi rahvusi
tunnustuse Nõukogude rahvaste X^^ „arenenud kultum11e^^ Nmg
pere juhtiva jõuna. lõpuks aastall961 parteikongressil
vastuvõetud uus parteiprogramm
_ ... kultuuris oh demokraatliku ja sot- Ma tõstan klaasi vene rahvale mit- andis lõpliku sm
^ E t ^venelaste polnMi^^^ sialistliku kultuuri elemente, kuna te ainult selle pärast, et tä on juh- likelepüüdhistele nentides, et ees-isaitiRumis
O M noorte Balti rn-.g^g rahvuses on rasket tööd tege-/ tiv osa rahvast, vaid ka sellepä- märgiks" pole ainult rahvuskiiltüu-
—lid, inunesi. rašt, et tal on selge mõistus, truu ride sisu vaid ka vormide asisuni-
, ^ ' ,\ 'isieloonr ning vastupidavust." Kar iatskkm. Rõhutades
t,a ja toohsUümmjse internatsw- patriotism" ja asetati „natsk.na-naalnekultuur
votone meigast vastulcaaluks Ä a se
Wtuurist amu^^ demokraa^- e,,^ärgil?s peetieemaldada mitte-
Uut ja^^sots.alisthta elemend, ^ ^ ^ ^ ^ rahvusest ja
nmg võttes sel e võtame seH^a,. tema kultuurist, vene kultuurist ja
nult vastukaaluks kodanlikiue \„„_;i^„,„,u,,,,«;
. IX 1 J. n . , 1, X . maailmakultuuri korgeunast saa-kultuurde,
kodanlikule natsiona^ ,„,fr„^^,. i « « ; > ; ; ^ ^ ; r , r r»- L at.
lismUe i^al maal « viltusest - lenmismist. Parast Sta- See on Hägerstrandi arvates Krem-ti
on meie revolutsiooni tulemuse- Selle dogma alusel võidi tembel-lii^ik^ Ungari iilestousuni;iismaal ägedat tähelepanu olles s^-
na liiloimasLääne-Euroopa poole, dada igat laad lib^^aliseeru- 'mai ajal kindel nmg efektiivne;
( . . . ) See vähemüür Venemaa: ,,kodanlikukš". Nn keelati saastal J ^ i s t ainult nü kaua k u i see töötas Hägestrand kirjutah,' et kommu^
leus kirjutati Balti riikide kohta
järgmist juba 25: detsembril 1918:
„Nõukogude Venemaa peab saama
pääsu B a l t i rannikule j a sinna jäl­le
paigutama revolutsiooni punase
lipu. ( . . . ) Läänemeri ja. vare­mad
meie alad Leedu, Läti Ja Ees-Ölof
Hägerstrand lõpetab oma
ülevaate venestamispplütikast
nentides, et Kreml on võtnud
venelaste Baltimaadesse paiguta­mise
uueks venestamispoliitika
vahendiks.
VANGOUVER^^^ - . .. ^, . , . .
Ed Lawson Vaiicouveris on ühek- seid andnieid avaldas teine ameü^ töölisrevolutsiooni ja Saksamaa 1918 Ukramas ukraina keele kasu- \tema vomiuposiXsiooni tugevdami- nistid^ üle võtnud
sateistkümnes nimeku-jas olevast ühingute grupp, keda mmetatakse vahelt peab lammutatama ja hävi- tamme, keelati ukramakeelsed aja- se kasuks. suurvene rahvuspoliitilise tradit-
Teamster International ametiühin- dissidentideks. Lawsom aastane tatama. Nõukogude üksused P ^ - lehed, konfiskeeriti ukraina trüki- Vüekümnendate aastate lõpul tu- sic>oni, millest ei ole suudetud ega
gu juhtidest, kes said palka. $100. töötasu oli 4118:065. ^ ' vad ölmpeerima Leedu,; ja kojad, suleti koolid ja raamatu- ; gevnes vemestamispöliitika jälle : tahetud lahti ütelda.
12. ja
"151-6141.1
19. ja
•..^22-3824.1
MÜUAl
50 müü
kinmt id
rand. 5
da vaat(|
külaliste
jär^
ÄLT.
Komi
Sõja
sõjakiir,
nuväiirn
se prae
parat
helisi 0
ühekülg!
valdselt.
Inise ett
tuleks
mitte poi
SeUeks
gi nigip^
teibossi
vene oi
ajalises
nentses
Prahtsut
eard d'fi
kantsler
oma VÕI
Kremli
gapõli.]a|
vi veen(
rahu ja I
on vene
lalikimiij
lik.
Läänel
juba anj
va ei 11
vägesid]
kuna fii
mimištlil
varisemj
kontrolli
Kremli
andjad
rinud,
kauaks
peb igaj
teiste rl
täni sisi
all tulel
vuslastel
tupann
meelsele
mile.
Venelt
kõrge
täielikul
suur, Kil
^ i suure
annee
nfstlik
kokku
kommuil
vast on|
eluga p|
ja tcinal
ta sünd!
vale kai
.se ning
kõmmul
plaahidl
Ja lo)
käsi ei
A£ganis|
vaheli:
line sol
riikide
N; LüdI
nõu pic
tikat ül
ne-Euri
kud kai
Afgani^
leerituq
tohiks
kide VI
di.
Ja
vallntac
kui sell
ja Liitj
siooni
I sioonc.l
olümpij
ne olei
knid se|
lääneii
mõistu]