Vaba eestlane , July 8, 1980

              \
Lk. 6 V A B A L ; - : S T L A N E teisipäeval, S. ; Jn ^030 - Tuesday, M y 8,1980 Nr. 5i
• • • • • • B i i i '
Eesti odaviske"rekordimeiBS Heino PKüsUe;paMdas MljI8M.So(D-^
mes peetud võistlustel kaks korda Eesti rekordit. Ta aadis eluloo-
Hsi andmeid ühele Soome ajalehele, kes jiatnajamist pealkirjastas
„Urani on vasta alussa" (Karjäär om aJIes algamas). PuBstejrääf
loma
,jÄeli-viis aastat olen visäiud ori teda treeninud juba mitu aas-odä
pea-alana,; Enne seda harras- tat, Soomes oli ta kolmandat ikor°
tasin kõrgushüpet jä kümnevõist- da jä išelooniustas seda heaks,
lust. 18-äastasena hüppasin koi"- kauniks j a puhtaks maaks, puh-gust
2.01 ja kiimnevÕMiuses s^^ täimaks maaks kus ta on käinud,
vutasinpimkte 6600; 1975^ aasta su­vel
viskasin oda üle 76 meetri ja
•sellest alates on odavise ohiud mu
peä-^la." 1 * . Itaalias Firenzes peetud kergey
jõustikuvõistlüstel jooksis amee-
Heino Puuste offi praegu 24- riMane Steve WMams IW^^^^^^
aastane Ja soome ^akirjaiiik 10,42, jamaikalane Don Quarre
l peah teda otse suurepäraseks m ajaga 20,70, keenialane J a -
Iodaviskajaks,. • ^^^^^^1.49,7, itaäl-olies
rahulik j a meeldiv kaaslane/ ia^e^oberto Volpi 3000 m ajag^
kellel on lootus Moskva olümpia- 8-33,0, shveitslane Markus Ryffet
Mängudel Eestüe medal tuua. Ta 5000 m ajaga 13.34,0. Ameeriklane
räägib oma treeningust: ^^^ry Jessee hüppas teivast 5.30,
.harjutan kuus p 4 v a ^ ^ ^ ^^
talvekuudel, igal J L l likš või f ^ ^"^^
kaks tojutust. Siigise 1 ^ ketast 62.26.
mi on olnud tugevusliarjutused, *
erilised hüpped ja muud liarjutu- ' ^ •
^ed, jaanuaris ja veebruaris hak- ^o^s^amis peetud^^fc
kavad juba viskeharjutused. Olea te ristlusel- tuli esikohale venela-^
olnud ti^ninglaagreis Nõukogiide -^^ Aleksander Tsablenko 8308
Liidus koos teiste kergejõustiklas- ^ ^ ^ ^ i ^ ^ ' viiendaks jäi eestlane
tega Sötshis" Tõnu Kaukis 8035 punktiga. Tema
Kuigi sportlased oa N : Liidus e i * f^T?'^^'',^ ^"flf""^w^
•ImtselisedTütleb Puuste süski: ^T^^^' f' • » ™ ^ V '
: • Jtou elukutseks oa õpetaja- J»*^^f24 ja odayi^ 68.20, Seits-amet
väikelastele, aga sport on ™/"dale kohale tah teine^eestto
võtaud nüüd kogu aja, laagrid ja ^ ^ ' ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ punktiga.
muud, ega pole saanud enam töös • —\ — — ; . . V'^V ..
olla. Eesmärk on Moskva.
na Ä EESTLASI" TALITUSES
Hind Saate-
$ kulu ^:
KRISTINA NOOLANDI-XLINDE)-
Sünd. 1945 Göteborgis. Keskhariduse saanud Bumhamthorpe Hii
Schoolls Torontos. Õppinud Toronto Ülikoolis moodsaid keeli, mille
lõpetanud 1967. a. kiitusega B.A. kraadiga. Edasi õppinud Prantsus­maal
Strasbourg'!- ja Lääne-Saksaniaal Marburgi ülikoolides. Saanud
1968. a. Lään(£HSaksamaa DAAD stipendiumi HeideSberg'!ü^^
Juurde. Saavutanud 1969. a. M.A. fa-aadi Toronto ülikoolis Saksa kir­janduses
ja 1970. a. B. of Education kraadi samas. Töötas õpetajana
Torontos 2 aastat õpetades saksa ja prantsuse keeli. Lõpetas käes­oleva!
kevadel Osgoöde HaULaw SchooriL.L.B. kraadiga. Praktika-aasta
soontab Bramptonis, Upshall, MacKeizie & Eelday advokaadi
© Rootsis, Lundis.toimunud rah-vusvahelisel
konverentsil oli Aust-
Sporti jätkan pärast
mängegi, sest olen Ju alles
aastane.-iv
Tänavu on ette mha juba nütmeid
suuri maavõistlusi pärast olümpia­mänge*
tuleb võistelda USA ja
Ida-Saksamaa vastu."
Ta jutustab oma sünai- j a elu­kohast
,£lan Tallinnas. Olei sündinud
väikses külas Arukülas, mis asub
Tallinnast 20 km lõunasse. Pool
aastat olen olnud abielus.* ^
Soome võistluste kohta ütleb ta,
et ta on Nokia võistlustega rahul,
üks vise oli iile 85 meetri. I lm oli
halb ja viskepaik polnud hea. Tal­linna
Kalevi peatreener Ervin Uuk
VALGED PÕLLUD nr. 74—1980.
T. E. Baptisti Koguduse Misjoni-toimkonna
väljaandes kirjutaval^:
M. Polashek „Pange tähele lüli
väijal", D. Bentley-Taylor „Pasun
ja kiri-S Esther Sirotkini memuaa­ride
järg „Sihi poole",„Problee-mid
toovad kasu", „Rahülaps",
misjonäride tegevusest Lõuna:Aaf­rikas,
Paapua Uus^Gineas, Argen­tiinas,
Kalifornias, Zaires, Kash-müris,
Tais, Indoneesias ja nende
kohased artikhd „Vaimulik läbi-tung
Ameerika pärisrahva suguha­rudes",
Valmis järgima", infor-niatsiooni
misjonipõldude vajadus­test.
Varakult jõudis tänavune kodude raaliast; ainus ettekanne Royai
ajakiri ,,Tr ihu" suvenumber liige- North Shore Hospitaris sealse hiii-jaini,
põhjusel et värvirohke kaa- gamisosakonna juhataja dr: R. A.
nekujundusega number jõuaks yandenberk ja tema vanema tea-
Rootšis toimuvale EST0-8D-le. Sin- dusüku kaastöötaja 4 r . Rein Sim-na
kutsub ajaldrja peatoimetaja muli ühine ettekanne ,,AnImprov-^
Vera Poska-Grünthal kõiki eesti ed Method for Non-invasive Esti-naisi
aktuaalseid küsimusi ja jä- mation of Arterial C02 Tension":
relkasvu probleeme lahendama. Dr* R. Simmül oma mitmekülgse
Uues numbris kirjutavad: R. andekuse, teotahte ja teovõimega
Koolmeister Kantsel ja kangas- võiks olla maailmakuulus ja -rikas
telg". 14-astase gaidi Kristi Lüdigi tema haigeüe elukergendavate ja
kõne „Eesti Vabariigi aastapäev", -päästvate masinate kavandajana,
dr. R. Peets „Eesti Vabariigi aü- Rahvuslasena ohverdah ta aga suü-könsuläät
Marokos MarrakeshlM^ re osa oma ajast eesthise viljele-naš".
Salme :Pruuden„Äino Kallas lemiseks.
Londonis", Erna Klemmer ;„Tut- ' ' . \ ' . "•: /. .
vustagem meie noortele eestir käsi­tööd",
Susanne Tomson „Maaüma- jeldab oma ema käsitöötegijana,
laager „Vikerkaare", Salme Vasur Leida Homitsalt on - ühevärvilise
„Käsitööde väljapanek ESTO-80 semakaunistuse, Helga Konksult
a j a l " , A. R. ,,Eesti nukuteater Kihelkonna vöökirjamotüyilise sei-
Rootsis* •, K. Käblik , jKivid kisen- nakaimistuse tööjuhised. Hilja
dayad",Leonida Lindsaar „Mäles^ A\m jätkab Eesti makondade vapi-tusiihest
eesti emast võõrsü",, J . de tööjuhist. Eha Tarmet-Toom-
Järv , ,Uurimusi müstliüsest ravi- • berg kirjeldah tikandi pisteid, Su-taimest
Gisengist", ,iErüisi utien- sanna Tomson kirjeldab „ E e š t i
duši kaalu-mõodu süsteemis". Ju- Rahvarõivaste" uustrükki, Hüja
ta Kürmani järelhüüe ,,Siberi in- Jukkumilt on toite suvisele söögi-gel"
— Maria Koppermah" j a Trii- lauale, J . Lhostelt üuraViküsimusi
nu pere tervitus Marie Underile ja Arved Vilms tutvustab kaunist
tema sünnipäeva puhul: üupõõsast koduaedadesse.
Rakenduskunsti ja käsitööde alal Iluku*janduslikul poolel on üks
vaatleb Ene Runge Kuusalu naise- luuletus Heli Koptüt, teine Tiina
ülikonda, Olga Niilus annab madal- Kirssilt ja rümitud veste EÜen^
piste j a pilukaunistusega Imakese Irsilt. Ajaku-i on tavakohaselt pil-valmistuse,
Silvia Niilus-Rock Mr- dirohke, lisaks mustrüeht.
Evald Mänd - AASTATE PÄRANB (kolmas valimik
Vaimulikke vaatlusi)
ESTONIAN SCOUTING • -
EESTI-SKAUTLUS VIISKÜM
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM . (TJE^ • KaSiva-tantsijate
Rühm)
•JuhanKangur::-- VAIM, Võm^
:;Hanno Kompus--KUSTUTAMATA NÄLG-JÄRELE:
v:;':\;>':.'v;;--;
: Enn Nõu — VASTUVETT ; :> :
: AnnaAhmatova--Ma^^^ U n t e i f f i E K V I E M :
Herbert Michelson - KODUMAALT VÕÕRSILE
Herbert Michelspn - SKÄÜTLIKUL TEEL
Herbert Mchelsön — NOOHSOÖTöö R A B ^
Herbert Michelson-- EESTI RADADELT
ESTONIAN OFFIGIÄL GUIDE
Paul Laan— MÕTTELEND — pilte Ja peegeldusä
• Karin Saarsen — LOHENGRINI LAHKUMINE •
Herbert Salu - UTOOPIA JA FUTUROLOOGIA
Eduard Krants — LUMELIITLASED (luuletuskogu)
• Ilona Laaman — MIS NEED SIPELGAD
s.—
35
2 ^ / $ 1 . -
1 5 . - $1^
7.5® .5®'
85
3.5®
#
35
10-- 5»
3 . - 51
50
9 ^ 5©
40
39
4*5® 31
4.5® 39
1 3 . — 38
31
i 4.- 39
August Kubja—MÄLESTUSI KODUSAARELT 2 . - 29
Evald Uustalu ja Rein Moora — SOOMEPOISID
(424 lk; -f 64 lk. fotosid) 14^
Leho Lumiste — ALAMUSE ANDRES -(Mograafiliiae
jutustus kirjanik Oskar Tuutsust)
Leho Lumiste - ATLANDI AKNAIi
Leho Lumiste-- KILLAD KÜLAS
Ants Vomm — RISTSÕNAD I
Ants Vomm— RISTSÕNAD n
Ants Voihm— RISTSÕNAD III
•Ants Vomm--RISTSÕNAD W /
Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogja)
Ants Vomm — V A R J U D (luuletuskogu) 8.
Salme Elkbaum-^AJATAR (luuletuskogu) 4
. Aarand Roos — JUMALAGA, ItARS JA ERSURUM ' 4
• Aarand :ROOS - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS. 6
Johan Pitka MJÜSÕLMED
Urve Karuks - - K O D Ä K O N D U R ^ 6.—
Hannes Oja - KOPUTUSED ENESES (tauletuskoga) 1.5®
Hannes Oja — TUNNETE P U R D E L (luuletuskogu) 2.75
Andras Küng---MIS TOIM SOOMES? 14^
Einar Sanden — LOOJANGUL. LAHKUMINE TAL- '•
6.65
2.10
5.39
2.50
255
2.25
2.25
20.-^
49
40
39
39
39
39
49
59
39
30
39
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele)
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe-Ja tööraamat
kooliealistele lastele värvitriikis)
ÕPETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööiraamat
eelkooliealistele lastele värvitri^)
EESTI KEELE HARJUiXJSTIK i ^
3
4. -
5. -
3^
50
40
y% ^ Vtb / % /%
/"^ ^ ^ / %
* ^ <^ ^ . ^ ^ <^
Oik <^ <^ ySbi.
Jah, siin on tõesti eriviisi. Aga
ega see veel sellepärast mingi här­rade
hommikusöök ei ole, kima on
nii odav. Eks ole ju meügi mõnes
hotellis erisuguseid söögisaale ja
neis vähe erineva tasemega tee­nindust.
— On, on muidugi, ütles Lind-sten;'
— Vahe on ainult selles, et
meü on nende kõikide uksed lahti
ja igaüks neist soovib võünalikult
palju külastajaid. Siin on need
kohad peidetud nii hästi kui võ^
malik j a tee nendesse leiab yaid
see, kes oskab küsida või teab. Ja
kui süa katsuks tulla mõni tavaline
[ inhnene omalt maalt, siis see ju­hatatakse
kavalalt kohe välja.
— Ma ei suuda uskuda, ütles
Suntinen.
- - Kas need inimesed siin näivad
tavaliste leningradlastena või ül­diselt
nõukogude inimestena või
ikesktäseme välismaa turistidena?
Suntmen heitis pilgu oma ilniber
ja rahuldus vaid seUega, et ladus
paksult saJaamiviilusid oma uuele
võileivale.
Poole tunniga oli igaühe kõht
-U Selletõttu sobiksid hästi meie 10 rubla juba käsirahaks, ü t l e ^ j^
teenistusse. Kõneled soome keelt Lindsten ja ulatas rahasedeli tak­ja
tunned linna. Me oleme sün ko- sojuhile.
gu homse päeva j a veel järgmisel — Täpselt kell 9, kinnitas mees.
hommikul ja vajame taksot, et Päev oli ohiud rohkem kui väsi-võikshne
ise vähe näpsugi võtta, tav, mispärast keegi neist ei soo-rääkis
Lindsten. vinud enam muud kui pääseda või-
-Mulonhommesõidupäev. Va- malikult -kiiresti magaina: Kui all J ^ ^ ^ ^ ^ ^^
baks ei saa end võtta vestibüülis telüti telefoniäratus ^^^^ ^^^i suu-kaheksale,
jäi magamiseks vaid ^^st tuhkhaUi näoga büroojuhata-j
a Vktanen. Ta ei näinud tundvat
eelmise õhtu lauakaaslasi. Saiaet;
kuue revääri peale tõstetud särgi-krae
oli natuke võõras kombinat­sioon,
mis tunnistas, et mees oli
— See on ükskõik, keda sa sõi
dütad, kas võtad tänavalt meid ™^
või kedagi muud. Kas sa võid
meid võtta?
- Aga päeva eest tuleb riigUe Kokkulepitud ajal, pool ülieksa,
maksta 30 rubla. Tuleb sõita, mm- ii^ogujjetj alumisse vestibüüli ja sisaldanud reisile asuda vaid ühe
du ei jõua seda maksta. mindi'ühe rubla viie kopika ekst-^^PSuga^^
— 30 rubla juurde see jutt ei jää ra-honiniikusöögile. Suntinen taksojuht oli juba
kinni. Lepime kokku, et sa, tuled uskunud veelgi eri-hqmmikusöögi ootamas ja tegi Lada uiksed meeste
hommikul, kella 9 hotelli ette mei- iseloomu, sest varajasem kogemus saabudes lahti. Lindsten lüMcas esi­le
järele ja oled kogu päeva meid Viru hotellis ei olnud suutnud te- teks sõitjale pihku neli künme^^^
sõidotamas. Saad 50 rubla. Siin oe da küllaldaselt veenda. lalist päevase sõidurahaga.
— Sõidame niiüd esiteks vähe
siin kesklinnas ringi ja vaatame
linna, soovitas Vuotüainen. — Sa
võid seletada meüe ehitustest ja
muust, kuna oled neist juba tead-hk.
— Oleks tõesti hea natuke näha,
kodus teised küsivad, et missugu^
ne seal elu ja linna väljanägemine
on, nõustus ka Suntinen.
— Mis sorti auto teil on? küsis
taksojuht enne, kui ta oli jõudnud
startida oma Ladat.
— Mei-cedes, see seal, ütles Lind­sten
ja osutas oma autole.
— Võtame teie auto. See on pal­ju
parem kui minu oma, esitas
taksojuht oma idee. — M a mõistan
sõita kindlasti ettevaatlikult.
Lindsten näis märgatavalt kõhk­levat.
Vuotilainen sai aru, et oma­nik
meeleldi ei loovutanud oma
kallist autot päris võõrale.
/— Siin ollakse palju viisakamad
välismaa autode vastu> katsus i n -
gerlane Lindsteni veenda. — Sel­les
on ka parem istuda.
— Noh, igaks juhuks on sellele
kõikesugu kindlustusi võetud. Võ­tame
pealegi. Kas oled enne Mer­c
e d e s ^ sõitnud?
—Ei ole, aga makindlasti naõis-tan.
• •
Lada viidi parkimisplatsile Mer­cedese
kõrvale ja seltskond vahe­tas
auto. Eesistmele istunud Lind­sten
seletas lühidalt' juhile tehni-
: lisi saladusi. Hakati sõitma. Noor­mees
osutus oma juttude mõõduli­seks,
ta sõitis oskuslikult ja vars­ti
omanik lõtvus oma istmele.
— Need kindlustused tuleb korras
hoida, et ei lähekis mitte nii nagu
ühel tuttaval, rääkis Vuotüainen.
— See oli tulnud oma pojaga siia
automatkale j a sellelgi juhtus öle-riia
Mercedes, ning sõber muret­ses,
sest ta teadis, et klaasipu­hastajad,
peeglid, rattakatted ja
muud sellised asjad on siin tarbe­kaubad.
:
— ühel õhtul, kui nad olid resto­ranis,
palus isa poega vaheajal
kontrollida, kas auto juures on
kõik püsmud omal kohal. Noor­mees
laks j a nägi auto kõrval mii-litsameest;
See käis imestades iint-ber
auto ja palus, et noormees
viiks ta väiksele sõidule. Noor­mees
seletas, et ta ei tohi sõita,
kuna on vähe napsi võetud. Kui
miilits palus ise luba juhtimiseks,
see loll nõustus.
— Miüits nägi tänaval oma sõp­ra,
teist miüitsat ja noppis selle­gi
proovisõidule. Varsti leiti kaasa-võtmisieks
paar naistki. Sõitja vai­mustus
j a hakkas kiirustama: K u i
miilits äkki hakkas tänaval tegema
U-pööret, libises auto libedaü ki­videl
külg ees vastu latemaposti
j a litsuti päris kokku. Õli ime, et
keegi sõitjaist ei saanud surma,
sest autost jäi järele vaid Väna-plekki.
— Mülitsad jooksid minema, aga
teiselt oli autosse kukkunud vor-mimüts.
Selle põhja oli kirjutatud
tushiga niehe nimi ja nimgi koodi
tunnus ja nü sattusid m i i l i t s ad
püünisesse. Sellest tuli komplit­seeritud
lugu j a miilitsad said vä­ga
tugevad karistused. Auto oma­nikule
teatati, et Nõukogude Liidu
kriminaalseadus garanteerib, et ta
saab kahjutasu. Miilits pidi maks­ma
igas kuus viis rubla. Sedagi ei
lubatud omanikule Soome saata,
vaid sellele tuli Leningradi panka
järele tulla.
—: Sõbral ongi nüüd olnud sääs-kord
Mercedese huid kokku võib
tulla, kui on ootamisel kannatust.
Vladimir, see oli ingerlase nimi,
sest vanema(ü ei olnud kasulik an­da
oma lapsele soome nime, oli ka
hea güd, kes teadis palju linnast^
selle ajaloost ja ehitustest. Sõideti
just Sadovaja tänaval ja oldi pöör­dumas
Ulitsa Lomonosovale kau­bamaja
Gostinõi Dvori väljaku
esikülje ette, kui mööda sööstis
paariti kuus mustadesse hahkkuu-bedesse
riietatud mootorratturit.
Ural-nünelised mootorrattad te­gid
tugeva müra, mis pani silma-püks^
lt tänavad tühjenema, jalg-teelgi
olevad jalakäijad oma koh­tadele
jahmuma, kuna Vladimir
pidi suruma piduri põhja.
Vähemalt 8(V-90-küomeetrilise
tunnikiu-usega sõitvale mootorrat­turite
kolonnile järgnes kaks mus­ta
Tšhaikat, mil olid tuhmid taga­aknad.
Soomlaste seltskond ei ol­nud
veel jõudnud selgagi sülitada
pärast Vladimiri pidurdamist, kui
noor sõitja surus jälle gaasipedali-le.
Automaatsidur vingutas rattaid
tänavanurgal kui Mercedes oli ühe
hüppega suurte autode järel.
— Pääseme paremmi edasi. Nad
ei hooli jalakäijaist, seletas, Vladi­mir
rahulikult oma hämmastunud
sõitjaüe. Viimane Tshaika oli saa­nud
väikse edumaa, aga Mercedes
1 püüdis eelmised peagi kmni juba
esimeses tänavakvartalis. Polnud­ki
ime, sest kiirusmõõtja jõudis
liikuda 120-le.
Olukord oli, väljarvatud Vladi­mir,
hämmastanud mehi nü, et
, nad ei saanud sõna suust.
tuarve sünseš külas. Küll sellest