Vaba eestlane , March 21, 1978

              ÄDVOKAATNOTÄR
Room 1912,
Toronto Dominion €entr«
Psstiäadrešs: P.0, 326, Toronto
Önt. (Bay & King) M5K 1S7
TelefoEs; 869-1777
24-timd| teMpni valveteemstus
eETHEf^INGTON, FALLÄS
• PARK . ,,.
^dvokäadid-not^ndl
Bay St., Süite 40L EM. 34451
õhtuti HI. 74oi7 või 929-3425
55 ÜEsiversity Äve.^ Ste.
: Toromto, Ont 'M5J 2117
Tel. 862-7115
Ontario farmerid aiinavad meile mõni^aidl
parima kvaliteediga toiduaineid, milledel
parim toiteyäärtus kogu maailma.
Söe ongi põhjuseks, miks 0 -
majanduse ja toiduainete ministeerium on
kujundanud uue Foodland Ontario sümboli nend©
toiduainete leidmiseks.
See märk aitab teil avastada kauplustesse
mLÜiigile toodud Ontarios kasvatatud kõrge­kvaliteedilisi
toiduaineid. Nende väärtös ja
kvaliteet aihuiiksi kujundavad^ n^^ „parimad
ostud" teie sisseostude nimeMrjäs. Kuid seal
oh veel teisi olulisi põhjusi, mifes teie peaksite
ötsiina seda siimbolit.
. 340 ALNESS STREET. UNIT 12
OOVVNSVIEW, ONTARIO M3J 2R9 Q
lia Eesti Seüitside Ldi-li)
juhatuse esimesel
Adelaides valiti Ric-edasi
esimeheks,
valiti Helga
^esimeheks ja. kultuuri-ijaiks,
rähvusikapitaJi
K. Linde, abisekretä-loste,
peasekretäriks
yaiks X Eesiti Päevade
Ene^Mai Rempuu,
)oniala juhatajaks , ja
}inik6ndade organisee-liSemenöv,
laeikuriks P.
[Lejuures R. Oliiiiö on
^õtluse juhatajaks ja
fab noorteala juhataja
seni ikujii uus juhata^
b määratakse.
a-toilised Jät%deta vihsaa-veerennid
^ mcm YtoTiTOONmES V ^
valge, pruun, ihpst, helebeesh,
metsarolieline
Varustame ISETEGIJAID vihma-veerennidega
ja sinna juurdl©-
kuuluvaga
HELISTAGE
Ontario farmerid ja nende
moodustavad ainult 5 protsenti Ontario elanik­konnast.
Kuid meie farmerid produtseerivad
rnnbes 200 liiki toiduaineid, millede väärtus
aastas tõuseb 3 miljardi dollarile. Nagu mae
kõik nii ka meie farmerid taotlevad oma raske
töö ja sageli riskantsete investeeringute eest
korralikku elustandardit. Vastutasuks pakuvad
nad oma Ontario naabritele suure valiku
kõrgekvaliteedilisi farmiproduMe soodsate
.hir
toiduainete ja väikemüügi tööstustes. Meie
londlustaksiine ka meie esmaklasilise põllumaa
pideva parima kasutamise..
Need hüvised kuuluvad meile kõigile. Meie.
kõik. investeeriksime meie põllumajanduse
jätkuva heaolu kindlustamiseks. Need ei ole
mitte sentimentaalsed tunded meie põllu­majanduse
pärandi suhtes — vaid siin on l i h t ^ t
tegemist praktiliste seisukohtadega. Meie
peame kaitsema ja kindlustama meie inves-.
teerin?uid. Ontarios tcidüaiaete valimisega oma
ostutehingute sooritamisel. Ostke Foodland /
Ontario kvaliteetprodukte. Teie leiate neid
Foodland Ontario sümboli abil. Head toitained
kasvavad Ontarios. ^
Meie ikka veel importeerime Ontariosse
rohkem, toitaineid kui meie ekspordime. Meie
kaubandusbilanss oleks tunduvalt parem kui
meie tarvitaksime rohkem meie oma. põllu­majandussaadusi.
,Sel teel kindlustaksime ka
korralikud elamistingimused meie pi^odut^
seerijatele. Ning meie suurendaksime ka
aktiivsust ja töövõimalusi naede suurte
William Mewman,
Minister of Agricultur©
and Food
William Davls,Fremi@f
^i teie ei avalda andja
minu raport homme
der Wehrmachfi
JQ. näinud, et kõrge här-nii
lühikese aja jooksul
lapten Utermark. Ta on
|>nnä Gestapõ-mees. Mi-.
It null siin.
Iides neelatas : kolonel
fuliselt. Ta jätkas sele-sta
1944 juunist alates
^1 täielik juhipositsioon
donnas. Siis Himniler
lu omalätte, ja yalitse?
)hendusel kõiki. Uter-poolt
juba esime-alates
tundnud anti-b
vastu ja see antinaa-lianud
kahtluse, mille
Idus Berlüni oli tehtud.
\ Wagner lahkus. Mina
5tnud oma naha. Ko-poolt
pü rohkem kui
läsedes tekkinud olukor-
|gelt. Kahtlemata julge
kasutada tugevamaid
hdis edasi meie vestluse
rdis Cellariusele tegin
t eesp{K>l nimetatud vä­itamas
fnäinisin, et sel-itub
mulle raskeks jät-
|tema teenistuses. Võis
la, et Utermark loeb
! Cellariusele enne kui
oimetatakse. Ja päris
'Iie päeva pärast saiil
i aadressü vastuse ja
ülest alates muile kor-'
LIUS postkast.
- nii
Tel 699-5295
Teeme uusi Ja parandame vanu
nii linnas kui ka suvilates
Ajaloo andmeil olid okaspuud en-| puukoolist saabunud okaspuudel
ne inimea maailmas. Edukaks; avatakse kotiriide sõlm puutüve
kasvamisekis vajavad, nad puhast \ ümber, seda võib ka lõigata..Suu-õhku.
Meüe pakuvad nad aga tal- j remate mullapallide korral kasu-vel
lume taustal kaunist roheUst j tatakse kotirnde liniber veel nöö-pilti.
Okaspuid kasutame maja | ri. Kui selline nöör on mitte mä-seinte
ääres, ilupõõsaste peenras,; danevast ainest ja seotud okaspuu
üksiku "dekoratiivse puuna muru­platsil,
hekina, määkattena kalla-tüve
ümber ning'seda istutamisel
ei avata võib see aastaid hiljem
daalssd jne. Tuntumad on rooma- \s
väd ja, värvimuutvad Andorra ka- j
däkad, poolkõrged rohelised Pfit-zeri
kadakad, kollaste oksälõppu-dega
Pitzeri kadakad, kasaka (sa­bina)
kadakad, sinihallid Hetzi ka­dakad
jt. Püramldaalsetest • olgu
mainitud Sheridani puukoolis are­tatud
ja 1948 müügile tuliiüd hõbe-rohelised
Mountbatteni kadakad.
Siia kuuluvad ka. veel populaarsed
Skyrocketid ja paljud teised. Ka­dakad
annavad suure valiku maja
seinaäärsele istutusele.
kutel, kiviktaimlas, surnuaias ja põhjustada puude surma,
mujal.; Need vajavad vähem hoo- Plekist ja muust mitte mädane-litseniist
kui suvelüled, piisililled vatest mahutisest tulevad puud et;-
ja sibullilled. ^ tevaatlikult ilma.midlapalli puras-
Teea kõiki mehaanilisi parandnsa
(mitte keretöid)
3323 Danforth Ave. Tel 6 9 1 - «
RISTO SAÄRENVIRTA .
(Järgneb/
Kõrged okaspuud hoiavad suvel
kuwmust majast eemal ja talvel
väldivad külma tungi meie ela-
Kuhide vältimise' ja ilu huvides
istutame kavandatult. P'eame tead­ma
istutavate puude täiskasvanud
laiust,- kõrgust, kuju, värvi, talve­kindlust,
kasvu kiirust jne. Näiteks
mänd kasvab aastas vahest 10 kuni
12 tolli, Colorado kuusk võib sir­guda
20-ne aastaga 10 kuni 12 jala
kõrguseks. Okaspuid (Conifers)
esindavad arvukad kuused, män­nid,
kadakad, jugapuud küpressid
jt.. Iluaias kasutame nende arvu­kaid
teisendeid. Mõned kasvavad
vilus nagu jugapuud jä Kanada
kuused (Hemlocks), teised pool-vilus
nagu Pfitzeri kadaikad ja
mägimännid. Linna ' kasvutingi­mustes
on vastupidavamad juga-
Kõrgemad püramiidid kiuiluvnö
maja nurkade juurde, madala­mad
uste kõrvale, rocmavad
madalate akeide ette- paolkõr-ged
kõrgemate akende ette või
• > , " M M TUOMOILA, B.A.
191 Eglinton Ave. E.. nuim 206 Soome
Tel. 488-1801 — Office tel. 487-5962
Töötanud 1973. a. alates
kuuhivad esijoones madalad mägi- Kg^i^^g, ^
männidIMughopineš), mis sobi- ^
väd hästi ka kiviktaimlasse ja i
maja seina äärde. Kauni kuju sai-.
Htamise huvides-vajavacipüramist^^
juuni Icpus. Aastatega _^yivadk^^^^ r ^ ^ ^ Gösmopolitan Club kuu-.
Tada kuue: laMise läbimõõduga kunstinai-eluaegne
investeeringu
Suiu* valik tunduva
hijinaalandusega.
Ka rentimine.
Saadaval kõik muusika
inštrimiendid..
Maja seinaääriie peenar peaks
minimaalselt olema kuus jalga lai,
parem veel kaheksa kuni kü.mme
jalga. Istutada tuleb vähemalt 3
jalga seinast eemale. •
tarnata välja võtta ja: istutada. Kui
okaspuud saabuvad papist potides,
siis võib need koos potiga istutada,
soovitav on pärast puu kohale ase­tamist
lõi?^ata pott kahelt küljelt
ülevalt allapoole lõhki. Mullaga
augu täitmisel tuleb jätta puu-tüve
ümber madalam ala, niis võimal­dab
paremat kastmist. Esimesel
aastal kastetakse tugevasti, eriti
sügisel enne maä külmamist.
Viimasel ajal soovitatakse esi­mesel
aastal kasta kord kmis
vees lahustuvate väetistega nagu
15-30-15 või 20-2Ö-20.
Talvel pärast lumesadu raputatak­se
okaspuudelt lumi. Talveikahjus^
tuste vältimiseks asetatakse koti­riidest
värikaitse lõuna ja lääne
poole. Vastavad postid tulevad ju­ba
püstitada enne maa külmamist.
Soola kahjustused esinevad roh­kem
okaspuude: juures, M leht­puudel
ja põõsaitel Vähem tundli­kud
On mägimännid, Austria män­nid
ja kadakad. Väga tundlikud on
valged kuused jä jugapuud.
Jugapuud (Yews) on kaunid tu­merohelised
ja
ide ja kombinatsiconide roh­kust
saab veelgi suurendada ma­dalate
kuuskede, raägimändlde ja
madalate 'pallelupuude lisamisega.;
Noorte okaspuude istutamisel jäe­takse
avarad vahekaugused. Es^
ahul istutatakse nsnde vahele roh­kem
suvelilli ja sibullilli.
Elupuud pärinevad siinselt
mandrilt. On edukad niiiskematel
muldadel. Kasutatakse sageli ka
hekina ja ka maja nurkadel," nja-daläd
(Globe Cedärs) kuuluvad ka­dakate
vahele ja laviktaimla. Aeg­laselt
kasvav madal püramidaalhe
on Taanist pärinev Holms-elupuu.
Kuused on populaarsed Idilme-mas
kliimas. Iluaias istutatakse
neid sageli liiga elamu lähedale.
Vahest tundub, et'kuused lükkavad
maja kohalt. Ka ei tohiks neid
maja ette muruplatsi ke.skele istu­tada.
Põhiliselt peab maja esine •
HOUSE OFMUSIGLTD.
553 Queen St. West, Toronto
M5V 2B6 ö Tel. 363-1966
Siia taluvad: kadakad,, . juga-
• -puud,:' elupuud,,-'mad^^^
: Ja mägimännid. •
Vajalik on teha korralik peenar,
kõrvaldada halb muid 18 tolli sü­gavuselt
ja see asendada mullaga
üks osa head aiiamulda, uks osa
turbamulda yõi turvast ja Ü3Ö osa
vana kõdunenud ; laüdasõmiikut
(võrdsed osad), 'millele võib lisad
veel kondijahu. See oleks ideaalne
mullasegu. Okaspuud istutatakse
tiks toU sügavamale Mciiid puur | Päikest vajavad roomavad, pool-koolis
kasvades. MullapaJlidega kõrged, lehvikükujulised, pürami-ühed
kallim-^d:
. Neid on püramidaalseid,.
sambakujulisi ja madalaid. Kasva­vad
linna tolmus, suitsus ja gaasi­des,
vilus ja päikese-käes. Neid
võib lõigata nagu lõikame leht­puu
hekki. Kasutatakse elamu sei-naääreš,
hekina ja., ka üksiku puu­na
muruväljakul.
Kadakad (Junipers) kuuluvad
maja juurde. Nende teisendeid esi­neb
arvukalt, mõnes puukoüi hin-nsidrias'
ligemale. nelküihmend.
istutus xhaja kaunilt raamistama
mitte aga varjama. Maja esisele
murule istutatakse sageli Kosteri
hõbeloiuski, uuemad ori küremini
kasvavad Hoopsi hõbolmused. Siia
kmüuvad ka hõbedased Colorado
kuused, rohelised Coloradod, Norra
kimsed ja valged kuused.
Sellistele üksikistele foräskedele
. eSsmu esisel istutatakse sageli
ümber sibüIlilH; Ja suvelillt;
Madalaid pesafoiuski' (Nest spru-ce)
ja Alberta kuuski kasutatakse
edukalt maja seinte ääres.
Männid kasvavad edukalt kerge­matel
muldadel. Siin esineb 60 j?la
kõrguseks ka.svaväid ja ka mada­laid
paari Jala.kõrguseid.-Iluaeda
madalateks okaspuudeks. Teiseks
on iluaias populaarsed Austria
männid. Kasutatakse üksiku deko­ratiivse
puuna või ka suuremate
kruntide korral grupp;dena. On so­biv
ka hekipuuna. Need kasvavad
kuni 50 jala kõrguseks: Valgeid
mähdasid kasutatakse kä iluaeda­des,
kus ei esine musti sõstraid.
See mänd ei kannata hästi linna
suitsu ega gaase. Kanada kuusk
(Canadian, hemlock) on kergesti
lõigatav ja väga aeglane kasvaja.
Kasutatakse iluaias üksikult ja: ka
hekina. •
Küpressid kasvavad edukalt To­rontos
aga põhjapool ei ole küllalt
talvekindlad. Siia kuuluvad oma­pärase
kujuga leina Nootka küp­ressid
(WeepingNootka False
Cypress). Värvilt on see sinakas
roheline. tJksikuna miuail väga
omapäraselt dekoratiivne: Edukad
ka osaliselt varjatud kasvukohta-des.\'
\
Lehised .on vähem kasutatavad
•iluaedades. See okaspuu liik laseb
talveks okkad maha. Helerohelised
okkad muutuvad sügisel enne lan­gemist
kollaseks.
Ebatsuugad ja palsamkuused on
iluaias vähem kasutatavad. ,
Okaspuude lõikamist (piiramist)
on kõige parem siis teha Imi kas­vud
on veel noored ja pehmed.
Lõigatakse pool või rohkem noo­rest
kasvust.
Okaspuudel eansb arvukalt kah­jureid
ja ka mõningaid haigusi.
Paljud kahjuritest aga esinevad ai­nult
erijuhtudel.
pkaspuude naol on meil kogu
aasta kaunis roheline iluaed. Selle
saamiseks peame küll algul roh-tiis
0'Keefe teatri avaras vesti^ .
biililis. .Näitust • oh toetanud' On­tario
ilrts Goimcil ja. (^smopoili- '
taiiCKib. 4I-e esineja'kimst.nilm ,
hulgas on eestlased Kai Käärid ja
Joaim Saamilt, kumbki^ viie töö-ga.^,
Näitus on hea võimalus tutvu­da
t^(na,päevaste kunstivoolude ja
tehnikatega, ideede otsimiste ja
railvendamisega. üldpildis on
.abstraMne ivLinst siiski märj^ita,-
valt taandumas,: ikka on see' mõ­ne
joonega laijuteva öbjed^ti vör-misitanud.
Uuemat fotorealismi
aga viljelevad mitmed. Ko^iuiä-tuses
on rohkesti rõõmsat värvi-deiküllust,
kimstnike päritolu on
paJjudes^t maadest, mis qn tingi­nud
ka iga erineva, niaj^ kim&ti-traditsiõomi
.mõjutusi.. -
Kai Käärid esineb kahe akva­relliga,
kahe segatehnilise töögu
ja ülie siknäpaistvaJit õimestiumd
ning huvitava koläazliiga .„Rüsi-natund".
J. Saarniidiüit on.kolm
aferüüülisit sumerimotüvilist tööd,
kus taoma Icuilases löojamaiiil-mas
on jõünud avastad;a hoopis
lihtsamaid figura.alvonne. Kaks
õlimaal on sellest klasfeist, mida;
nägime t<a sügisesel iseseisval
näitusel.
Naitus.eilesitaita.vate tööde hin­nad
qn lÄstriBie oma määrajtud,
kuid nende huilgas on silmatorka-vaat
kõrgeid, õlunaalid kuni 40Ö0
doUarst, skulptuurid 3000 dqilila-rlt.
«•
Näiituse avas Cosmopölitan
Chib president Olfe StOiän "kuna
avasõna ütles ^ M. Beil, ' Visual
Arts Officer Ontario Arts Goun-cil
'juures Torontos. Igal aastal
oti paiTemaid töid hinnatud ja au­hinnad
üle amtud. T^Jiavu tehai^-
kem rahaliselt kuulutam-a, kiüd se need aiihinnad teatavates i^^^
aastatega tasub see kaumduse näol jrast näi lõppu, mis itoe»tab 1
mitmekordselt'tagasi. V • . , imälnl. ;