1985-08-29-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 65
III 11 ( • i i i i i m i i i i i i i r i i i i i iiiirntfrriiiniiinfiimurftMiHw LIH.IUHHJ
ywwvwwww
VALVEARST
N Ä D A L A L Õ P UL Rmn Jmqum&ql f Ses tarnas
pyfykate^dys® abii
.^^'dr?R.^pLS tei.'92i.7777' ^^^^^^ ^^^^^^^ ToffOi:tü_ ajakM „The Giobe md Maif Ä kõrvaliarkMe nk-
7. ja 8. ' *. : aakiist Toronto ÜMMuse aeuadelej^m ka eestlasest Ontario Kuningliku
dr. M. Leesment, tel. 481-6834 Muuseumi (ROM) entomoloogi (putukateadlast) Rein Jaagu^i^g^o j,Vaba Eestlane"
;e,
Esimese reaktsioonina ^äib po-tukateadus
olevat väga kitsapiiriline
teaduse haru. Kuidas tekkis biH-VI
selle vastu ja mi!s sundis teid
seda oma elukutseks valima?
Ülikoolis õppimist alustades ei
tundnud ma erilist huvi putukate
Nskm. Margus
Sieberg lõpetas
metsamärgi kursuse
Eesti skaudijuht New Yorgis ja ^^^^l «^ülikooli vii-praegune
Eesti Skautide Malev f aastas huvi keskkonna saas»
USA^s juht nskm. Margus Sieberg ;Xldrtl 3 ^ ^ ^ ^ suurt
lõpetas -hiljuti skautluse kõrgeima ^^^^^gudes, ja sus selgus kui suurt
treeningukooU - Metsamärgi või ^^"^^^^^ P"^^^^^ ^^"^^ P^°^"
Wavd Badge kursuse; seda tuntak-se
ka Gilwelli nime all ja koosneb See mõuab lähemat selgitusi
kolmest osast: teoreetihne, .seitsmepäevane
treeninglaager ja prak- kvaliteet on määritletav kas
tiime noorsootöö. Nskm. Sieberg keemiliste analüüside või veekogu-on
tegutsenud New Yorgis Viiking elunevate putukate uurimise
lipkonnas. Tema teeneks on koos HeakvaUteedilist vett vaja-
Varbola vanema Alfred Skonber- ^^iteks joogivee vajaduste ra-giga,
et Viikingi lipkonnas on edu- kuldamiseks ja vkkogude kalaroh-tatud
13 Eagle skauti ja kümneid ^^^e tagamiseks. Viimasel on eriti
Star- ja Life-skaute. ^"^^ ^^^^sus Ontarios, kus nii ärm-duslik
kui ka ineelelahutuslik ka-
IBI L A / lastamine mängib tähtsat osa pro-yleSlCUTSe
vintsi majanduses. Kalade taasta-
BastevaneinaEl© mlse (stockmg) programmis on väga
oluhne teada kalatoidu (putuka-
Olen teostamas uurimust eesti seisundit teatud veekogus, en-keele
õpetamismetoodika kohta, et sinna lastakse noored kala-teada
saada kuidas oleks kõige ots- maimud. loiduse puudusel surek-tarbekam
tänapäeval .välismaal ^^^^^^^ kiiresti.
õpetada eesti keelt. Selle töö raa- ^^^^^^ saab määritleda vee kva-mides
olen olnud kontaktis juba ^^^^^ ^^^^^^^ ^^^y!
paljude Õpetajatega, kes mingu
moel viimasel ajal eesti keelt on Kui veeproov keemiliseks ana-õpetanud
ja kes oma kogemused lüüsiks võetakse hetkelj mil mõni
ankeedile kirja panevad. Ootan tööstus suunab veekogusse oma
praegu nende vastuseid. roiskmaterjale, siis peegeldavad
V a S :^Zri:!tZ^ J^^g»-ägi mikroskoobiga putukaid uwimas Royal
laste puhul kodu toetus. olukord hoopis teine, kuna kõik Ontario Museum (ROM) laboratooriumis.
Seepärast pöördun ma käesoleva- roisk-kemikaalid on uhutud allaga
nende tublide lastevanemate voolu. Muudatus putukate koossei- Teatavasti jääajal' (10.000 aastat Umbes üks miljon, eelduste ko-poole,
kes on suutnud kõige kiuste sus, arvus ja liikide rohkuses .tei- tagasi) oli Ontario kaetud jääga haselt veel üks miljon, mida ei
välismaal oma lastele eesti keele selt pqolt väljendab roiskvete pika- ja igasugune elu puudus. Jää le- tunta. Loomariigis esinevate elus-enam-
vähem selgeks õpetada. Pa- ajalist mõju -vee kvaliteedile. Sa- vj^es lõuna poole liikusid ka elus- olendite liikidest on 75% putukad,
lun kirjutage mulle, nii täpselt kui muti ei avasta keemiline analüüs olendid, kaasa arvatud putukad . '.
võimalik: kuidas Te seda tegite, põhjamudasse sadestunud kemi- lõunasse. Jää sulades tulid nad ta' tumdub uskumatuna ja hei-
Oma kirjutises palun märkige: kaale, Idill aga putukate analüüs, gasi ja uurimised on näidanud et "^^^'^^SU elavale loodusele hoopis
1 Kui vana oli l a i . . k u i > P hak ^^ngivad enesele toitu põhja- rõhuv enamus neist pärineb USA- teise valguse. Mis juhtuks kui pu-kasite
uLeesti keelt õ^etlma' ^^'^^'^'^ ''^^ ^^^^ ^^^^^atud ka putu- ^"^«^ hävinelcsid?
2. Kas kõnelesite lapsega ainult ^^"^^'^^^^^^^ kaid kes ei esine USA-s Mis on p^ij^d loomad ja linnud hävi-eesti
võika muud keelt? Niisiis, mida rohkem erinevatest " ^ ^ ^ J ^^^^^^^Lf^ U/^-ndal seksid. Lillede ja puude paljune-
3. Kuidas seletasite lapsele eesti liikidest putukaid, seda parem vee ^}}^^ f]^^}^^ kogumisretki mi^e lõppeks, kuna putukad käokeele
õppimise vajadust ja mida kvaliteet? Pohja-Alaskasse ja Yukonisse. navad edasi õietolmu (mitte üksi
laps seUest aktsepteeris? ' ' . ^^^^ ^^^^ P°^""^ ^^^^"^ l^^^a ja mesilased). Puude hävinemisega
' 4 Kuidas hoidsite last eesti keele Tööstuslikes roiskvetes lei- oli põhjust arvata, et seal oli elu kaasuks hapniku puudus, mis äh-kasutamise
juures? duvatele kemikaalidele tundlikud ka jääajal. Nelja aasta jooksul ko- vardaks kogu elu maakeral.
5 Kas lansp hoiakus toimus min- P^^u^ad hävivad, vähemtundlikud gusime 120.000 putukat ja esialg- . , ... ^ ^ Jn^MTJ^tlm^Zr P«'"kate ja nende liikide sete analüüside põhjal esindavad te,, muna ulesanW
6 Mida tegite eesti keele õpeta- rohkus tahendab head kvaliteeti need putukad jääaegset elu. Lisaks K^M-is.
misel (palun vastake nii põhjalü^ult ^^g"^ '""^ 1°°^^^^^ kalatoidu sellele elunevad samad putukad j^^^^ entomoloogia osakond on
k-ui saate, märkides,ja kirjeldades suhtes. Siberis. See omakorda toetab vai- ^-.g^ ^y.^^^^^^ ^elanikkonna
tegevust, mLnge jne.)? §eda on pisut raske mõista — ^^f"^^f ^l^^V^ tesnindamise" osas (public ser-
7. Kas laps sai keeleõppimiselka rohkem vees putukaid, seda Ja-Ameenka kontinent ühendatud ^-^^^^ ^eie poole pöördutakse vä-lisatoetust:
koolist, pühapäevakoo- kõlblikum on see Joomiseks? • |^ ^\ ^-T . Ji i f"™.^^^^ " ga sageli selgituse saamiseks putu-list
jne.? ^ kusid Siberist^ sellele kontinendile. ^^^^ päritolu ja omaduste kohta.
8. Kiü vana on Te laps praegu ja .Nii see on ja seda saab konfir- Palju putukaist, mida püüdsime, identifitseerime putukaid ja
• kuidas ta suhtub eesti keelde? meerida keemiliste analüüsidega, polnud varem Ontanost leitud, ^^^^^Q nõu, kuidas neid eliminee-
9. On Teil mingeid ettepanekuid. Mis on hea kalale või teiste sõna- Vastamata on küsimus, miks nad ^.y^^ vajalik (kõrva-kuidas
eesti keele õppimist soodus- dega, bibloogilisele elule, on hea lõunasse edasi ei rännanud? hargid). Kui olukord nõuab erilis-tada
ja kuidas motiveerida praegu- ka inimesele. Olen ise joonud Põh- . , kauplustest mittesaadavate ke-si
lastevanemaid eesti keele õpeta- Ja-Ontario järvedest allikatest tui- ^"i mitu iiiKi putufcaiöi ie arva» ^^jj^^^^.^^ kasutamist, siis soovitamiseks?
nud vett kõrge putukate sisaldavu- ^® ^^^^ abinõudjatele kontakti astuda
10. Igasugu muud kommentaarid, sega ja see on ohiud 'parun vesi, Umbes 10% lõunas esinevaist vastavate asutustega nagu „Minist-
Kavatsen oma uurimuse tulemu- ^^^^^^ ^^^^ J^^^^^. • ,^^^^^,3, ^^^^^^^^^ 2OOO rj of Enviromnent^ pe^^^^^^^
sed teha kättesaadavaks kõigüe. Pärast seda tööd^ mida tegite teadaolevat hiki, siis üleval põhjas bianch . Laias üaaroes oieme me
kes nendest huvitaüid on, lootuses, Ontario valitsusele, siirdusite on neid umbes 200. See oleneb -nõuandvaks keskuseks nn elamk-et
see soodustab .ehk eesti keele ROM-ii Mis on teie tähtsamad loomulikult karmidest klimaatiüs- konnale kui ka avaiiKeie ja^riiKii^
õppimist ja õpetamist. Seepärast projektid muuseumis?
palun kirjutage mulle peatselt õhupostiga
aadressü: Tiiu-Ann Sala-šoö,
P.O. Box A 317, Sydney South,
2000, Australia.
test tingimusist. y y V
Ontarios esinevate putukate lii- Kui palju putukate liike airva=
kide ja päritolu määritlemine. takse olevat maailmais?
Meie tuntud kunstnik Arville
Puström New Jerseys kutsuti äsja
demontsreerima maalimist Morris
Museum of Art and Sciences. Demonstratsioon
toimus laupäeval, 27.
juulü muuseumi ruumides, Nor*
mandy Heights ja Columbia M.
Morristownis, N. J.
Arville Puström on vümasel ajal
osa võtnud pea igal nädalal.mõnest
kunstinäitusest Nü esines ta Cape
Mäy's,N.J. toimunud näitusel.
Asjahuvilistele ja kunstisõpradele
võib märkida, et tema maalid on
müügil Messistownis Metroi)olitan
Gallerys, mis asub South Streetil,
kele asutustele nagu tervishoidlikud
institutsioonid (public health)».
,. • Eeldan, et ROM-il on ka märk!",
misväärae putukate kogu?'
ROM on maailmas laialt tuntud.
Tähtsuselt oleme " me- Kanadas
vastuvaidlematult esmiesel kohal,
suuruselt teisel. Meie putukate kogus
on üks miljon putukat üle kogu
maailma. Suurim putukate kogu.
Kanadas on Ottawas ,,Agricul-ture
Ganada" muuseumis — 10--
12 miljonit ainult Kanadast pärinevat
putukat. . .
Mis.on:tei® järgmised projektid?.
Alaskast ja Yukonist kogutud
putukate uurimine (iga putukas
eraldi), liigitamine ja katalogiseeri-mine.
Samuti on kavas suurejooneline
näituste ja kogude ala laien-,
damine (10.000 ruut-jalga). See
hõlmalcs kõiki selgrootuid loomi.
Oleks põhjust märkida^ et loomariigi
elusolendeist on 95% selgrootud.
Need näitused organiseeritakse
haridusliku ja informatiivse ees^
süs Sparta Gallerys, Morristownis Noored ha^rjumaalased Kuusalu lauritsapäeval lõunata- märgiga, et tuua inimeste teadvus-ja
Ocean City (Jollerys hoteU Flan- j^^^. y^^^^^ gj^ji^ tütardega, Vasakul Erika, SÜlcS K /^«."^^l^Jsemalt varemmainitud
VES-AnareSo.: • : Eestlane-.vuste:-iikidest on^putukadf:
dersis Ocean Gitys.
Toronto Eesti Ühispank
958 Broiidview Ave. Torairi^,
KINNISVÄRÄLÄENUB) 9J5%
SIKLIKÜD LAENUD 11.00%
inferieicrtsioonikš helistciflas
465-465f
0VSa 50 YEAJa^ OF GM SALES Al>n& fflERVK^
OGAN m
. E., Scarborough, Ont. M1S4L9
PAUL
MIiEük ja renüitiine
EoS-KÄNELTD.
Täh^panu! uus ASUKOHT
Yonge Street (lõuiiapool Steeles
NcfftlB York, Ontario M2M
Tel (416) 22W15<>
AINUKE EEm UmÄRi
1065 STEELES AVE. W,
NORTH YORK, ONT.
M2R2S9
Kodus 223^201
Avatud 7 p&eva nädalaa. lillede kojn viimine. LTD
[i•]i!l'il!;'L•!^'l'.^'^'i?yf!lia^^
KLASSI POSTILE LISADA SAATEKULU JÄRGMISELT:
p®olca€ist€is $32.--™ + $21.^
¥@@rGiidöQsfeas $17.— + I10.50
VÄUASPOOL KANADAT Ja üSA-ds
LENNUPOSTIGA sastas. $132.~, jfoolaastas $69.—- Ja,
aa8ias'$36«—. . ' -
Aadressi muudatus 70 centi. tJ^siknumbri hipd 70
USAaadreš^dde,,ZIPCODE"^^^^ :
Kanada aadressidele palime märidda ,,POSTAL €ODE«
pangatshekk või rahakaart kirfatada
FREE ESTONIAN PUBLISHERS nimele. ,
VÄBAiiSTLÄNi
Falim muile saata VABA EEOTLANE aastaks /
— tavalise / kiripostiga alates ..
/
Nimll ...
19 Tellimise katteks lisan $:.;..
iga /
8linju'isres
f i . w u w w a ^ i t m i i i i i i M m i i ü i:
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 29, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-08-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850829 |
Description
| Title | 1985-08-29-03 |
| OCR text | Nr. 65 III 11 ( • i i i i i m i i i i i i i r i i i i i iiiirntfrriiiniiinfiimurftMiHw LIH.IUHHJ ywwvwwww VALVEARST N Ä D A L A L Õ P UL Rmn Jmqum&ql f Ses tarnas pyfykate^dys® abii .^^'dr?R.^pLS tei.'92i.7777' ^^^^^^ ^^^^^^^ ToffOi:tü_ ajakM „The Giobe md Maif Ä kõrvaliarkMe nk- 7. ja 8. ' *. : aakiist Toronto ÜMMuse aeuadelej^m ka eestlasest Ontario Kuningliku dr. M. Leesment, tel. 481-6834 Muuseumi (ROM) entomoloogi (putukateadlast) Rein Jaagu^i^g^o j,Vaba Eestlane" ;e, Esimese reaktsioonina ^äib po-tukateadus olevat väga kitsapiiriline teaduse haru. Kuidas tekkis biH-VI selle vastu ja mi!s sundis teid seda oma elukutseks valima? Ülikoolis õppimist alustades ei tundnud ma erilist huvi putukate Nskm. Margus Sieberg lõpetas metsamärgi kursuse Eesti skaudijuht New Yorgis ja ^^^^l «^ülikooli vii-praegune Eesti Skautide Malev f aastas huvi keskkonna saas» USA^s juht nskm. Margus Sieberg ;Xldrtl 3 ^ ^ ^ ^ suurt lõpetas -hiljuti skautluse kõrgeima ^^^^^gudes, ja sus selgus kui suurt treeningukooU - Metsamärgi või ^^"^^^^^ P"^^^^^ ^^"^^ P^°^" Wavd Badge kursuse; seda tuntak-se ka Gilwelli nime all ja koosneb See mõuab lähemat selgitusi kolmest osast: teoreetihne, .seitsmepäevane treeninglaager ja prak- kvaliteet on määritletav kas tiime noorsootöö. Nskm. Sieberg keemiliste analüüside või veekogu-on tegutsenud New Yorgis Viiking elunevate putukate uurimise lipkonnas. Tema teeneks on koos HeakvaUteedilist vett vaja- Varbola vanema Alfred Skonber- ^^iteks joogivee vajaduste ra-giga, et Viikingi lipkonnas on edu- kuldamiseks ja vkkogude kalaroh-tatud 13 Eagle skauti ja kümneid ^^^e tagamiseks. Viimasel on eriti Star- ja Life-skaute. ^"^^ ^^^^sus Ontarios, kus nii ärm-duslik kui ka ineelelahutuslik ka- IBI L A / lastamine mängib tähtsat osa pro-yleSlCUTSe vintsi majanduses. Kalade taasta- BastevaneinaEl© mlse (stockmg) programmis on väga oluhne teada kalatoidu (putuka- Olen teostamas uurimust eesti seisundit teatud veekogus, en-keele õpetamismetoodika kohta, et sinna lastakse noored kala-teada saada kuidas oleks kõige ots- maimud. loiduse puudusel surek-tarbekam tänapäeval .välismaal ^^^^^^^ kiiresti. õpetada eesti keelt. Selle töö raa- ^^^^^^ saab määritleda vee kva-mides olen olnud kontaktis juba ^^^^^ ^^^^^^^ ^^^y! paljude Õpetajatega, kes mingu moel viimasel ajal eesti keelt on Kui veeproov keemiliseks ana-õpetanud ja kes oma kogemused lüüsiks võetakse hetkelj mil mõni ankeedile kirja panevad. Ootan tööstus suunab veekogusse oma praegu nende vastuseid. roiskmaterjale, siis peegeldavad V a S :^Zri:!tZ^ J^^g»-ägi mikroskoobiga putukaid uwimas Royal laste puhul kodu toetus. olukord hoopis teine, kuna kõik Ontario Museum (ROM) laboratooriumis. Seepärast pöördun ma käesoleva- roisk-kemikaalid on uhutud allaga nende tublide lastevanemate voolu. Muudatus putukate koossei- Teatavasti jääajal' (10.000 aastat Umbes üks miljon, eelduste ko-poole, kes on suutnud kõige kiuste sus, arvus ja liikide rohkuses .tei- tagasi) oli Ontario kaetud jääga haselt veel üks miljon, mida ei välismaal oma lastele eesti keele selt pqolt väljendab roiskvete pika- ja igasugune elu puudus. Jää le- tunta. Loomariigis esinevate elus-enam- vähem selgeks õpetada. Pa- ajalist mõju -vee kvaliteedile. Sa- vj^es lõuna poole liikusid ka elus- olendite liikidest on 75% putukad, lun kirjutage mulle, nii täpselt kui muti ei avasta keemiline analüüs olendid, kaasa arvatud putukad . '. võimalik: kuidas Te seda tegite, põhjamudasse sadestunud kemi- lõunasse. Jää sulades tulid nad ta' tumdub uskumatuna ja hei- Oma kirjutises palun märkige: kaale, Idill aga putukate analüüs, gasi ja uurimised on näidanud et "^^^'^^SU elavale loodusele hoopis 1 Kui vana oli l a i . . k u i > P hak ^^ngivad enesele toitu põhja- rõhuv enamus neist pärineb USA- teise valguse. Mis juhtuks kui pu-kasite uLeesti keelt õ^etlma' ^^'^^'^'^ ''^^ ^^^^ ^^^^^atud ka putu- ^"^«^ hävinelcsid? 2. Kas kõnelesite lapsega ainult ^^"^^'^^^^^^^ kaid kes ei esine USA-s Mis on p^ij^d loomad ja linnud hävi-eesti võika muud keelt? Niisiis, mida rohkem erinevatest " ^ ^ ^ J ^^^^^^^Lf^ U/^-ndal seksid. Lillede ja puude paljune- 3. Kuidas seletasite lapsele eesti liikidest putukaid, seda parem vee ^}}^^ f]^^}^^ kogumisretki mi^e lõppeks, kuna putukad käokeele õppimise vajadust ja mida kvaliteet? Pohja-Alaskasse ja Yukonisse. navad edasi õietolmu (mitte üksi laps seUest aktsepteeris? ' ' . ^^^^ ^^^^ P°^""^ ^^^^"^ l^^^a ja mesilased). Puude hävinemisega ' 4 Kuidas hoidsite last eesti keele Tööstuslikes roiskvetes lei- oli põhjust arvata, et seal oli elu kaasuks hapniku puudus, mis äh-kasutamise juures? duvatele kemikaalidele tundlikud ka jääajal. Nelja aasta jooksul ko- vardaks kogu elu maakeral. 5 Kas lansp hoiakus toimus min- P^^u^ad hävivad, vähemtundlikud gusime 120.000 putukat ja esialg- . , ... ^ ^ Jn^MTJ^tlm^Zr P«'"kate ja nende liikide sete analüüside põhjal esindavad te,, muna ulesanW 6 Mida tegite eesti keele õpeta- rohkus tahendab head kvaliteeti need putukad jääaegset elu. Lisaks K^M-is. misel (palun vastake nii põhjalü^ult ^^g"^ '""^ 1°°^^^^^ kalatoidu sellele elunevad samad putukad j^^^^ entomoloogia osakond on k-ui saate, märkides,ja kirjeldades suhtes. Siberis. See omakorda toetab vai- ^-.g^ ^y.^^^^^^ ^elanikkonna tegevust, mLnge jne.)? §eda on pisut raske mõista — ^^f"^^f ^l^^V^ tesnindamise" osas (public ser- 7. Kas laps sai keeleõppimiselka rohkem vees putukaid, seda Ja-Ameenka kontinent ühendatud ^-^^^^ ^eie poole pöördutakse vä-lisatoetust: koolist, pühapäevakoo- kõlblikum on see Joomiseks? • |^ ^\ ^-T . Ji i f"™.^^^^ " ga sageli selgituse saamiseks putu-list jne.? ^ kusid Siberist^ sellele kontinendile. ^^^^ päritolu ja omaduste kohta. 8. Kiü vana on Te laps praegu ja .Nii see on ja seda saab konfir- Palju putukaist, mida püüdsime, identifitseerime putukaid ja • kuidas ta suhtub eesti keelde? meerida keemiliste analüüsidega, polnud varem Ontanost leitud, ^^^^^Q nõu, kuidas neid eliminee- 9. On Teil mingeid ettepanekuid. Mis on hea kalale või teiste sõna- Vastamata on küsimus, miks nad ^.y^^ vajalik (kõrva-kuidas eesti keele õppimist soodus- dega, bibloogilisele elule, on hea lõunasse edasi ei rännanud? hargid). Kui olukord nõuab erilis-tada ja kuidas motiveerida praegu- ka inimesele. Olen ise joonud Põh- . , kauplustest mittesaadavate ke-si lastevanemaid eesti keele õpeta- Ja-Ontario järvedest allikatest tui- ^"i mitu iiiKi putufcaiöi ie arva» ^^jj^^^^.^^ kasutamist, siis soovitamiseks? nud vett kõrge putukate sisaldavu- ^® ^^^^ abinõudjatele kontakti astuda 10. Igasugu muud kommentaarid, sega ja see on ohiud 'parun vesi, Umbes 10% lõunas esinevaist vastavate asutustega nagu „Minist- Kavatsen oma uurimuse tulemu- ^^^^^^ ^^^^ J^^^^^. • ,^^^^^,3, ^^^^^^^^^ 2OOO rj of Enviromnent^ pe^^^^^^^ sed teha kättesaadavaks kõigüe. Pärast seda tööd^ mida tegite teadaolevat hiki, siis üleval põhjas bianch . Laias üaaroes oieme me kes nendest huvitaüid on, lootuses, Ontario valitsusele, siirdusite on neid umbes 200. See oleneb -nõuandvaks keskuseks nn elamk-et see soodustab .ehk eesti keele ROM-ii Mis on teie tähtsamad loomulikult karmidest klimaatiüs- konnale kui ka avaiiKeie ja^riiKii^ õppimist ja õpetamist. Seepärast projektid muuseumis? palun kirjutage mulle peatselt õhupostiga aadressü: Tiiu-Ann Sala-šoö, P.O. Box A 317, Sydney South, 2000, Australia. test tingimusist. y y V Ontarios esinevate putukate lii- Kui palju putukate liike airva= kide ja päritolu määritlemine. takse olevat maailmais? Meie tuntud kunstnik Arville Puström New Jerseys kutsuti äsja demontsreerima maalimist Morris Museum of Art and Sciences. Demonstratsioon toimus laupäeval, 27. juulü muuseumi ruumides, Nor* mandy Heights ja Columbia M. Morristownis, N. J. Arville Puström on vümasel ajal osa võtnud pea igal nädalal.mõnest kunstinäitusest Nü esines ta Cape Mäy's,N.J. toimunud näitusel. Asjahuvilistele ja kunstisõpradele võib märkida, et tema maalid on müügil Messistownis Metroi)olitan Gallerys, mis asub South Streetil, kele asutustele nagu tervishoidlikud institutsioonid (public health)». ,. • Eeldan, et ROM-il on ka märk!", misväärae putukate kogu?' ROM on maailmas laialt tuntud. Tähtsuselt oleme " me- Kanadas vastuvaidlematult esmiesel kohal, suuruselt teisel. Meie putukate kogus on üks miljon putukat üle kogu maailma. Suurim putukate kogu. Kanadas on Ottawas ,,Agricul-ture Ganada" muuseumis — 10-- 12 miljonit ainult Kanadast pärinevat putukat. . . Mis.on:tei® järgmised projektid?. Alaskast ja Yukonist kogutud putukate uurimine (iga putukas eraldi), liigitamine ja katalogiseeri-mine. Samuti on kavas suurejooneline näituste ja kogude ala laien-, damine (10.000 ruut-jalga). See hõlmalcs kõiki selgrootuid loomi. Oleks põhjust märkida^ et loomariigi elusolendeist on 95% selgrootud. Need näitused organiseeritakse haridusliku ja informatiivse ees^ süs Sparta Gallerys, Morristownis Noored ha^rjumaalased Kuusalu lauritsapäeval lõunata- märgiga, et tuua inimeste teadvus-ja Ocean City (Jollerys hoteU Flan- j^^^. y^^^^^ gj^ji^ tütardega, Vasakul Erika, SÜlcS K /^«."^^l^Jsemalt varemmainitud VES-AnareSo.: • : Eestlane-.vuste:-iikidest on^putukadf: dersis Ocean Gitys. Toronto Eesti Ühispank 958 Broiidview Ave. Torairi^, KINNISVÄRÄLÄENUB) 9J5% SIKLIKÜD LAENUD 11.00% inferieicrtsioonikš helistciflas 465-465f 0VSa 50 YEAJa^ OF GM SALES Al>n& fflERVK^ OGAN m . E., Scarborough, Ont. M1S4L9 PAUL MIiEük ja renüitiine EoS-KÄNELTD. Täh^panu! uus ASUKOHT Yonge Street (lõuiiapool Steeles NcfftlB York, Ontario M2M Tel (416) 22W15<> AINUKE EEm UmÄRi 1065 STEELES AVE. W, NORTH YORK, ONT. M2R2S9 Kodus 223^201 Avatud 7 p&eva nädalaa. lillede kojn viimine. LTD [i•]i!l'il!;'L•!^'l'.^'^'i?yf!lia^^ KLASSI POSTILE LISADA SAATEKULU JÄRGMISELT: p®olca€ist€is $32.--™ + $21.^ ¥@@rGiidöQsfeas $17.— + I10.50 VÄUASPOOL KANADAT Ja üSA-ds LENNUPOSTIGA sastas. $132.~, jfoolaastas $69.—- Ja, aa8ias'$36«—. . ' - Aadressi muudatus 70 centi. tJ^siknumbri hipd 70 USAaadreš^dde,,ZIPCODE"^^^^ : Kanada aadressidele palime märidda ,,POSTAL €ODE« pangatshekk või rahakaart kirfatada FREE ESTONIAN PUBLISHERS nimele. , VÄBAiiSTLÄNi Falim muile saata VABA EEOTLANE aastaks / — tavalise / kiripostiga alates .. / Nimll ... 19 Tellimise katteks lisan $:.;.. iga / 8linju'isres f i . w u w w a ^ i t m i i i i i i M m i i ü i: |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-08-29-03
