Vaba eestlane , July 28, 1977

              ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
punud Rootsist
fustatakse seal
majanduslikku
JDlab järgmiseil:
tootsi majandus
^mäge. Töölised
kõrgeks pressl-sud
ja sotsi-stustele
ja ette-fed,
mille taga-iduste
tootmls-jed,
et Rootsi ei
istega, maailma-iistelda.
Jaapan,
b-Saksamaa too­tvamalt,
mille tu-iööstussaaduste
väheneb. K a si-r^
as rohkem im-on
odavamad,
iiin kõvasti iile-lläheh
järjest ta-jon
majanduslik
katastrofaalne,
laialt - ehita-lasid
ning resto-lon
alati rahvast
lelu käib suures
peal. Üks ma-fes
Taani majan-
1), et taanlased
lajandusega põr-pavad
sinna esi-
Rootsi ega Taa­li
majanduselu
hvuda. Umbes
)rd valitseb ka
Is ümbniskonnas
p d on pressitud
on viidud kõr-
Eoduktšioon lan-
Ikaubad ei ole
ttu enam võime-
Idel võistlema,
iib Kanada olla
||iin kaotatakse
fma tööstusrüki-šige
rohkem töö-
Taanlaste ees-
:lanada oma ma­ju
— ainult veel
ta sõidab sinna
limandas klassis.
[seiülem Harold
^. Mures selle-itos
on räägitud
ijoneid sõnu pea-asuvate
pomo-ftete
Ja äride pä-ii
ole selle kü^-
H Jutuvadast
Id.
lamson ühele aja-i^-
a, müles ta mai-võidab
endale
maailmas avatud
'a nentis, et osa-süüdistada
föde-lõikas
mõned
riminaalseadusti-itusele
võtmise
erhulkumise eest.
^etel on Toroatos
politseinikku tä-foni
ja lõbumaja-ätu
võitlemiseks
(Järg. lk. 3).
8 iv-!
• m
1-
II:
m
I
ii
t.
i •
••.•I
Nr. m VABA WSTLA^ Djä^&^msK, 28 juuli lfi^7 •--'^^sday, Jiüy ^^^^ 1977
VALVEARST
30. ja 31. juulil on valvearsti—
dr. R. Vanaselja, tel. 921-7777, 1.
aug. dr. A. Mae, tel.^493-7231
, f . es
«Jädkson
ass©
E. V. esindaja , USA-s Ernst
Jaakison iandas 21. juulil koos
abikaai^ga Euroopasse. Reisi
kohustas ette võtma E. V. Lo!n-doni
saatkonna asjadeajamisega
üheinduses olevad -küsimused, mis
ncuayad kohalviibimist eriti
ni;üd,ifcus surma läbi lahkus saat-komias
töötanud Walter Kotsar.
LoEQdonis viibides oli E . Jaakso­nil
etjte nähtud Ikobtami^ed ka
seaüsete eesti tegelastega örgani-sffitsJoonidfist.
Samuti on ette
nähM ühine nõupidamine I ^ ti
ja Leedu saažtkondade fö^indajat^
•ga.
1
taidooi peatuse arvestes E.
Jaaiksan 10 kimi 12 päievailiö, mille
jä»^e ^ Q s i reisitaikse Euroopas­se,
peatudes H o t e i d i s ja võima­lusel
SaiksaflUiaÄa, tais ta koiitab
ka Eestlaste esindaoaga Saksa
Lüdirratoarügis E . Reteibergiga.
Kogu reisi arvas E . Jaafcsoe össst-vat
ikmü 3 i^daiat \
y : • • : • (im)
XIII I^neraimiku Eesti Päevadel: kon^dfflsid Enm^ Ja Toivo Laanemäe dinee Eesti Paei^©
esimeeste auks. Istwad vasakult Lääneranniku E P. esimees Portlandis 1951 — Ervin Soot;
I L. R. E. P. esimees Sari Franciscos 1953 - Joim Ostrat.. I PõhJswAm. E. P. esimees Torontos W
ja I ÜEP esimees 1972 -^Robert Kreem Ja viimaste L. R. pidustuste esimees Vancouveris 1977 —
Boris Tesnov. Teises reas L. R. E . P esžmdied Güsta;v Vaga Port) M 1973; Arno Bender —
San Francisco 1959; Toivo Läänema© VanacoMver 19«9; dr. lein LMk — San Francisco 1975;
Eduard Kalkun — Vancouver 19iSl.
CHEVROLET'.OLDSMOBIL
.•RQBERTS0N MOT0RS,LTD
- cTORONTO. ONT M4J 1N7
STOKHOLM (EHi)
presidendi Mario Vargas liosa ja peasekre^ Peter Elštobi s?ei-siga
Moskvasse kerkisid järjekordsed kartused, ei seal kõne aUisv
Meb Eesti, Läti ja Leedu eksiil-PEN-Mnbide eeiiialdanM^ raii^
vusvähelisest orgai^aMoonlst esttingimisseisa' N. - Uida 06S>7&-
Me." /
JAAJN ALMER
Teeme ausi ja
Qü liimas Mul ka suvilates
vanu
Eesti Majas
f»58 Broadview Ayenue, numi 202,
ToroEto, Ontario M4K 2R6
Telefon 461-0764
Insurance
Ägency
KINDiUSTUSEÖ
2.3 WESTMORE Dr.,' Süite 208
Rexdaie, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
Professor Ants Oras, Eesti
PENnkilubi esimees, sai nüM rah-vüsvaKeaise
PEN-i .psasdkpetäxiit
kirja, müiles antakse mformcrtsi-ooni
Moskva kõnelusÄ.
Sellest selgub, et rahvusvaheli-me
P E N ei andnud • Järele
klubide
Belgradi konverentsiga ühenduses-saabus Eestist läände
te täitmise järelvalve komiteele, Amnesty Internationarüe Ja UNO inimõiguste Komisjonüe
resseeritud kiri,mis on dateeritud oktoobril möödraiud aastal Ja alla kirjutatud „Eesti demo­kraatide
esindajate'*-foolt.-
K®mm@iitacarid
(Algus lk. 2)
kuid see võitlus osutub väga ras­keks
kuna politseivõimud peavad
tõestama, et lõbunaised on kedagi
avalikult tülitanud ning politse
saab endale väga vähe toetus
seadustelt ja isegi kohtutdt.
Linnavalitsusel ei ole ilmsel
võimupüre olukorra parandami
seks ja Toronto linnapea David
Crombie on pöördunud Ontario
peaminister WiUiam Davise poole
abi saamiseks. Ontari^o valitsus
on aga millegipärast To5^ontos tä­navate
moraali allakäimisesse
suhtunud väga ükskõikselt Ja
jäänud siin pealtvaataja ossa.
Asja on uurinud ka igasugused
komisjonid ning üks kange ko­misjon
Jõudis otsusele, ^t valit­sus
peaks rakendama kuningliku
komisjoni, kes teeks selgeks, kas
Yongel tänava 40 „sexi-poodi"
ei ole Mafia kontrolli all. Selline
sooviavaldus on tavalisele koda­nikule
arusaamatu, sest küsimus
€4 seisa selles, kes selle musta äri
pealt teenib, vaid kuidas seda äri­tegemist
likvideerida. Ja selleks
ei ole vaja kuninglikke komisjo-lie
ega muM komisjone, vaid vas­tavaid
seadusi nende meeste
poolt, keda rahvas on valinud
seadusi andma ning rangeniaid
kohtuotsü;^ kohtunike poolt, ke­da
on kutsutud ja seatud ühis­konna
huvides seda vastutusri-kast
amettt täitma.
' • : 1 . AMI:
iKiri ön koostatud inglise keedes
Ja see i:>aljasitab ipärasit Helsingi
kokkuleppe sõlmiiniat Eestis -toi­munud
inimõiguste rlkikumisi.
M. 3i. jutustataikse, et ainult nä­dal
pärast Helsingi konverentsi
i^pdokumendi allakirjutamist,
8. augustil 1975 -tabas traagiline
surm eesti luuletajat Sven Kree­ki,
sünd. 1930, vanglas, kiüiu ta
oli paigutatud demotkraatlike
.deede levitanüse ja nende eest
võitlemise eest.
Ta oli levitanud sotsialistlikku
manifesti, mis eSitab demo­kraatlike
reformide nõudmist.
Ametlikult seletati, et. Sven
Kreek on elu lõpetanud vabataht­likult
ennast üles puues vangla
kambris, ikuid, nagu kirjas ütel­dakse:
„Tõsised kahtlused vaiit-sevad
selle seletuse ümber. Ta
maeti salaja jä'~ tema matmise
paik on teadmata. Võib väga häs­ti
olla tõenäoline, et K G B nägi
võimalust tolle eesti patrioodi
kõrvaldamiseks. Igal juhul o l i
Sven Kreeki varajane traagllii
surm otseselt seotud tema' polii­tilise
tõekspidamisega J a aktiiv­susega.
•
See oli resultaadiks tema põhi­liste
inimõiguste vägistamiste-le
Nõukogude ametivõimude
gi kokkuleppe allakirjutaniist
toimus Tallinnas suurim pärast-
Staäini-aeghe podijtiline protsess
21.--31- oktoobrini 1975; kus kae-bealusteiks
olid Kalju Mätik, Ser­gei
Soldatay, Mati Kürend, Arvo
Varato ja Artom Juskevitsh, ked-le
süüks peeti, et nad olid UNO
poolte pöördunud kirjaga, m|lles
nõuti vabui valiniisi Eestis selle
maa iseseisvuse kiüsimuises:"
— On oluline itähele panna, et
samal ajal kui Euroopa rügipead
pidasid konverentsi Helsingis
Niõukogude kommunistliku par­tei
julii Brezimeyiga, kes avaldas
valmisolökut täielikult järgida
kokkuleppele,
teostasid BrezhneVi julgeoleku­mehed
palavlikuliselt oma akt­siooni
Eestis, ainult 80 kilo­meetrit
Helsingist lõunapool,
teostades 8-kuulisi jooksvaid
arreteerimisi, korterite läbiot­simisi
ja ülekuulamlsi suurel
arvul. \ . , \
roosi ja mafesahaigust, Juskevits-hjron
neemtiisikus.
- Seoses protsessiga kuulatS
üe või vallandati oma kohtadelt
rohkesti eest! demokraate, pea­miselt
haritlasi, kes olid tun­tud
oma liberaalsete Ja Iseseis­vate
vaadete • poolest.,
1975. a. poliitilise puhastusaMsi-ooni
oihvrite huika kuuluvad n i -
meteas sotsioloog ü. Vooglaid, en-
Saabunud kirja alguses konsta
teeritakse, et lääne ajakirjandu­ses
ilmunud informatsioonide jä­rele
on märgata olnud .teatavat
e^du Helsingi koikkuleippe täitmi­sel
Nõukogude Liidu poolt.- Mit­med
ilääne korrespondendid
Moskvas on märkinud, et pärast
Helsingit järgnenud aasta jook­sid
ainult kolm inimõiguste akti­visti
mõisteti vanglasse poliitilis­tel
põhjustel (nimelt Kovalev,
Dzhemilev ja Tverdolebov), nen­dest
kaiks üsna pehmete karistus­määradega^
— Kahjuks on need järeldused
tehtud ebarahuldava j a ühekülg­se
inifoimatsiooni alusel, märgi-takse
küijas. Oktoobrjkuus aval­das
Moskvas Jurij Orlovi grupp
täiendavaid andmeid, kinni naelu­tades,
. et vfimjtöe aasta Jooksul tege­likult
vangistati 13 inimest usu­listel
Ja poliitilistel põhjustel
Ent ka see arv on kaugel adek­vaatsusest.
Siin järgnev lühike
kokkuvõte põhiliste Inimõiguste
rikkumisest Eestis on vaid pfeilk©
osa samalaadsetest repressioo-niaMidesit,
mida üMioe vaaä@jad
vaevalt on märkinud või on nen­dele
täiesti tundmatud.
(Kiitjas tuletataikse meelde, et
kaks j a (poca 'kuud (pärast H)e(IsiHr
Kirjas kirjeldatakse edasi kin­niste
uste taga toimunud Tallinna
protsessi ja kaebealuste nõud­mist,
et UNO eksperdid selgitak­sid,
kas nende pooüt UNO-le saa­detud
memorandum tõsiselt s i -
saildas midagi kriminaalset Nõu­kogude
riigi vastu, nagu väitis
prokurör, need nõudmised lük­kas
ikohus tagasi. Kogu protsess
oli selge inimõiguste deklaratsi­ooni
rikkumine, kuigi viimast
veelkordselt kinnitati Helsingi
lõpuaktis. Loetakse üicsikasijaü-selt
üles punlitid, kus kogu koh­tupidamine
ei vastanud inimõi­guste
deklaratsioonile. > Kohtupi­damine,
millest lülevaatüku kir­jelduse
on andnud N. Liidus il­muv
. põrandaalune Jooksvate
Sündmuste Kroonika. Kolme
süüdimõistetu nimesid nimetab
ka akadeemik Sahharov oma No­beli
auhinna kõnes — need kolm,
Soldatov, Mätik ja Juskevitsh,
kannavad praegu oma karistusi
Mordva j a Permi >^ngilaagrites:
— Kaks nendest on tõsiseüt hai­ged,
üteldakse kirjas: Soldatov
kannatab kroonilist arterioskle-dtne
Tartu ülikooli sotsioloogilise
laboratooriumi juhataja, musiko-loog
ja piadst H . Tauik, end,, Tal­linna
konservatooriumi assistent-pr'ofessor,
tuntud loengutepidaja
IT. Kelam, varem' Eesti Nõukogu­de
Entsüklopeedia toimetuse^ lu­ge,
O. Trjutrjumov, end. Tallinna
sümfooniaorkestri direiktor, sot­sioloog
P. Einasto j a paljud tei­sed.
• .
Tuues neid fakte, paluvad alla­kirjutajad
USA kongressi j a selle
komisjoni teha loogilisi järeldusi.
Nad ^ütlevad: ' ..
— Ilmselt riik, milline liülgab
ja maha surub kodanike vabadu­sed
ja õigused, ei saa muud -te­ha,
kui juhuse avanedes' maha
tallata ika teiste riikide kodanike-õigused
ja vabadused. E n t riigid,
kes oma kodanike oigusi-vabadus;
hindavad ja neid kindlustavad,
peavad astuma välja ka teiste
rahvaste samade õiguste j a va­baduste
eest. Muidu ei ole tõeli­ne
detente võimalik".
K i r i pöördub veel kogu lääne
avalikkuse ja mõtlevate indivüdi-de
poole aipelliga: '
iolsimuses.
kirjanikel takistaks mi0.odusta«
.mast oma PEN-Mubi.
Peasekretär Elstobi kirjas ütel­dakse
m. h.:
,,N. Liidu kirjanikelüdu esime­ne
sekretär Gregori Markov vü-mineviku
ikõneluštele P E N -
juhtide Arthur Mžlleriga ja Da^
vid Carveriga, rõihiatades, ©t vas­tupidiselt
valitsüsböie meie pole
seotud eelkäxjate otsustega ja
võimalus on startida puhta lehe­ga.
Muiude asjade hulgas nad
märkisid, et üheks rasltuseks, mis
takistab N. Liidu klrjonlkeliidul
sooviavalduse esitaimist Miviüs-vahelise
PEN-kiubi liikmeks astu­misel,
on Eesti PEN-klubi, mis
ainult näiliselt esindab eesti kir­janikke,,
kuigi sellel maal on
praegu elav 'kaasaegne kirjandus­lik
itegevus olemas.
et P E N ei kavatse i ^ ^ kalduda,
i h e olemaso PEN-MoM
väljaheitmist P E N organif»ts!-
oonist selleks, et uut P E N - M QM
saaks formeerida,
peategi ühe vana j a respekibeari-tud
FQSN4fllubi väljaii®itmBSt.
N. Liidu esindajad töaoasid
.mind otsekohesuse eest j a seOlesst
küsimuisest enam ei rällgitud.
Lõpptulemuseks söUele oli, et
nõustusime kontaikti hoidma pr.
Ludu kirjanikeliiduga ja selgita-nia
hing jatlkania võlmaltisibe otsi-,
mist, et N . Vene kirjanikud ulak­sid
iluua oma PEN-<fclubi. SeaJjiiu-res
kriipsutati ala, et nende
PEN-iga liitumise sooviavaldust
käsitletakse täpselt samuti ikui^
iga t ^ t , ükskõik millisest maail­ma
osast saabuvat esildist. ^^^^^^^
ajakirjanduses on tehtud teist­suguseid
viiteid, kuid ma võin
kinnitada, et need ei vasta tõele."
Mario Vargas L^osa vastas, et
kui asi seisab selles, süs pole ju
mingeid takistusi, mis ka nendel
Värskemad nndised loete
.,VABA EESTLASEST"
Äastcas
114. ns-s©
K l E I P O S T I G A v
$46w
23. $26.
eesti demokraadid
vajame teie mõistmist, soli­daarsust
Ja abi nüüd kohe.
Oleme veendunud, et inimõiguste
liikmnise toetaniine N. Ludus ta­sub
end rohkem ä;ra, kui relvade
saatmine diktatuuridiBle ja, eba­demokraatlikele
režhimiidele. Pa­lume
samme Eestis vangistatud
inimõiguste eest võitlejate, Sol-datövi,
Kiirandi ja Juskevitshi va­bastamiseks.
• • E F L / K '
J LENNUPOSTIGA
Laenu vajaduse korral kasutage
Toronto Eest! tlhispanga maöalaieB
laenni
HÜPOTIEKLÄSNÜB f .s%
Intresäd arvestatud veerandaasta viisi. Laenud on lahtSsei.
Personaallaenad on laenuvõtja surma või jäädava iodv5imeta3(d
puhul khidhistatud $10 000.- ulatuses.
ÜHENDUSES ON JÕUD!
nxms
Aadressi muudatus 30 ceoti.
.veerandaastas $15.5d
üksikamnbri hind 35 oeoti.
märkida .JPOSTALCODE" ja-
• USA aadressMel© ,,SIP;C01^**
Pangatshekkyõi posti rahakaart kii^jiMa
iPree Estonian PabUsluers oiMel®.
VÄiÄEfSTLÄNI
Palun mulle saata VABA EESTLANE
veerasBdaastaks — tavato / Mripostiga
/Mekiga /
äsan 0 - - - - - - siin^