Vaba Eestlane, July 10, 1968

              YilttOHLLiAfiLAPafitui?a %Jtjtcrfc ttntinnTiiiitt tu _ ' itf uvnvinmnLii" ujn ix)iTfctu ja fsncjid koninevftd UT&If Esiplaanil keskd on Seedrioru" sihtasutuse suur lillekorv Foto: T Säägi
„Nimed marmortahvlil" Seedriorus
Traditsiooniliste suvepidustuste
Yüdopüha-Jaanipäev- a Ja suvepäev-ade
haripunktina antud kaks va-biihulavast- ust
vastasid ja hajutas-id
need küsimused mida oli kuul-di
Ontario eestlaste suurkeskus-i- m
tt kas meie tegelaskonna ja
publiku kandejõust jätkub ka-ldu
suurlavastuseks üksteisele
jirgnetatel nädalalõppude NH
Jsade maa" kui ka Nimed mar-mortahvlil"
kordaminekule aitas-id
reel kaasa nende kahe dramati-seeringu
struktuurilised ja üles-ehituslik-ud
erinevused Kui Isade
naa" esitas iseloomustavald-monu-mentaalsei- d
stseene mis viiksid
olla sümboolsed kogu meie Vabav
dissJjaJe kus selle teosUjad Ok-sikisik-ud
jäid tahaplaanile sest
sündmused ja meeleolud olid ise
tähtsad siis „Nimed marmortahvl-il"
vaatles sitta tõtanud ja haarat-ud
noorte iseloomude kujunemist
heitlosi ja saatust sojalahingute
tagapõhjal Nii Albert Kivikase
romaan kui ka klesolev Kaarel
SJodorl dramatiseering on psüh-loogilise- d
iseloomude sisevaa-tlus
mõjutatud sõja tündmus-tes-t
ja tema vääramatust mitme-nonalise-st
kaigust
Nii viiks tekkida uus küsimus
rt kuivõrd sobiv ja teostatav on
psühholoogilise siseheitluse vaat--
Itmine vabaõhuetenduse suures ja
avaras raamis kus enam mõjule
pttsevad masside tugevad efekt-id
Vastus Seedriorul oli ka selles
tas rahuldav — kasutatav lavav
pind on piiratum kompaktsem ja
tema dimensioonid peaaegu mõne
ruumilise suurlava piiritluses Sel
les osas oli siis mõistetav ka real-istlikult
esitatud dekoratsioonide
kasutamine olgugi et nad vabas
ihas erilist ei lisanud Kuid kav
mtatud lavapiltide konstruktsioo
VABA EESTLASE" TALITUSES
RAAMATUID
müüril
1hBLHB
nid teenisid ka akustilise taga-põhj- a ja parema häälelise projektee-ring- u
huvisid ja aitasid täiendada
Seedrioru terass-auditooriu- mi juba
tuntud head akustikat Valgustus-süstee- m niis olevat küllaldane ja
seesuguse välfrkundamine o
muidugi ka Qks Seedrioru saam-tus- l
Loomulikult oleks paendli-kur- n
helgiheitjate ja proshektorite
süsteem alalise rambivalgust ase-mel
— aga muidugi ka kulukam
ja komplitseeritum meie oludes
ja (imalustes
Tahtmata edasiselt lõrrelda
kahte nähtud vabaõhulavastusi
arvan isiklikult et Horseshoe Val-ley
mänguruum on looduslikuni ja
avaram ta vajaks aga korralikku
helisüsteemi ja vastavalt tugevat
ja paendlikku valgustust Seedri
oru on kontsentreeritum ja parema
kuuldavusega
Ilusa suveöö viivul ja vaikses tuu-les
kitsas kuusiribl all pärast äge-dat
piksevihma mis uhtus teie kö--
lalisvaatlejat Guelphi nõlvakutel
algas see Vabadussõja koolipoiste
draama vähemalt paarituhande
pealtvaataja ees Kaarel Sfildor
kauaaegse ja kogemusrikka lavas-tajana
ja Ain Sõodor sekundeeri-Jan- a
olid püüdnud rõhutada tege-laskonna
isikulist ja mängulist kül
ge See on onnestunua neu
reas stseenides kuld asjaarmasta
jate juures kus tuleb vaadelda es-majoones
head ja ausat tahet on
pauside tekkimine reaktsioonide
puudumine ja vahel elutuks ja
staatiliseks muutunud tagapõhja
grupid mõistetavad See oli
näiteks märgatav Tääkeri-Kälme- rl
stseenis koolipoistega ja ka mitmel
muul korral Kasutatud muusika
mida ei olnud võimalik Identifit-seerida
karises kohati kuid see
tois olla ka heliülesvõtte viga või
All Kubbo — Tulises katlas
Tuudor Tamm — Need teod süüdistavad
Ella llbak — Kumisev kannel
Eesti Kunstnike Koondis Torontos —
Kunstlalbum
Jaan Tõnisson
H Michelson — Skautlikul teel
E Krants — Tungalterad (luuletuskogu)
Nimetu (üliõpilaskonna ajakiri) Nr 2
Harry Asi — Parast plahvatust
kunstnahka köites
ehtnahka köites
Emakeele lugemik koolile Ja kodule
J Bunyan — Kristlase usurännak
(Abel Lee illustratsioonidega)
J Uks — Mälestusi eluteelt Ja töömaalt I
J Laks — Mälestusi eluteelt Ja töömaalt II
Ilme Ivandl — Pargi
A Niit — pool kaelakeed
Anna Ahmatova — Requiem
(Marie ünderi tõlge)
Triinu — kevad 1968 t'ne Karuks — Savi (luulekogu)
Betti Alver — Uued luuletused ja poeemid
Mana aastaraamat 1967
I
Raamatuid lastele
Tuttsaba ja Vuttsaba
Kalevipoeg
H Jõe _ Rinikrri
Lindakese muinasjutuline päev
H Rajamaa — Aabits
lind Saatekulu
c
465 20
525 20
475 20
450 20
6- - 30
3- - 10
3- - 10
--J0 10
455 20
S75 10
$- 5- 10
2 10
575 20
150
130 15
210 15
liO 10
330 20
-7- 5
350 20
$- 5- 10
$- 6- 20
130 10
130 10
50 10
130 10
275 15
VABA EESTLANE kolmapäeval 10- - J""111 16 ~ Wednesday July 10 196S
#
tingitud valjuhääldajast-helisü- v
teemist Anda tahetud talvemaas-tik-u
illusioon oli küsitav nagu teda
nägime kuid küllap selles oli oma
osa pealelõunatel vihmatormil
Selles dramatiseeringus on palju
tegelaste vahelist kahekõnet See
anti enamuses rahuldavalt vaid
üksikutel juhustel hakates venima
liigselt pikaks vabaõhuruumi haju-use- s
Teksti a1damine tegelaste poolt
oli rahuldav kohatised ebakind-lused
ei saanud siiski ühelegi
stseenile saatuslikuks Pean aga
siinkohal mainima et mõlemas va
baõhulavastuses esines tegelaste
poolt märgatavalt vandesõnu mil
lede kuulmise mõju on lavalt to
hutult tugevam kui tegelikus elus
Kahjuks ei ole võimalik otsustada
kui palju langes neid tegelikule
tekstile või kui palju astavale te-gelasele
hoogu sattununa üldises
ettekande tempos oli langus mär-gatav
lavastuse keskpaigas kuid
selle tasakaalustasid lubav algus
ja ülestõstetud lõpp Lahingustsee
I
nide helilindistatud efektid olid
kohati ebamäärased kuid realistli-kult
kasutatud mürsud ja lasud
kaasahaaravad
Peategelane Ahas Ain Sõodori
käsitluses oli üldiselt hea kuld
paatost Ja rahutust algupoolel või-nuks
redutseerida See kehtib ka
osalt Endel Loo kohta kes muidu
esitas head lavavilumust ehtsalt
antud sisetunnet ja vabat liiku-mist
Loomuliku lavalise kõne
vajadus oli vahel märgatav mit
mete tegelaste juures Ain Sõõdo- -
ril on hea häälematerjal ja selge
diktsioon kuid Ahas nii suur ja
monumentaalne kui on see kuju
meie teadvuses vajanuks enam
mitmesuguseid hääletasemeid ja
tunneteskaalad Vana Ahas (Al-fons
Kammo) oli kujult ja grim-milt
hea ladusa Tiäkeri andis
Erik Kasteln hoogsa ja tempera
mentse Kohlapuu Edgar Kink
ning teisedki koolipoisid omal ko-hal
Kaarel Sõõdor esitas ise sõõ-gihimuli- st
MllJani Ta kuju oli hea
ja käsitlus näitas vilumust kuid ta
pikad ja arvukaks muutuvad seik-lusmonoloog-id
hakkasid lõpuks
langema — muutudes samal ajal
Ruugejuuks oli Soodor
Nimed marmortahvlil" esitati
(Eesti Rahvusteater Kanadas ette-kandel
Tehnilisel küljel oli
Aino Waldini stun4i
õpilasõhtu
Eestluse säilitamisel on noortele
eesti keele õpetamine lltimatu va-jadus
Ja ometi ei ole keel ainuke
tegur üie rahva alalhoiu protses-sis
Teised kultuurilUed-vaimse- d
väärtused mängivad siin samuti
olulist osa Viimaste seas omab
kahtlematult erilise koha muusika
ja muusikaarmastus mis on alati
tõstnud eesti rahva iseteadvust
koondanud meie jõude ja kinki-nud
tänuväärseid võimalusi enese-väljendamiseks
Neil põhjustel
hindame ka Toronto eesti muu-sikastuudioid
millede sea Aino
Waldini oma on Üks tähelepanu-väärsematest
ja kelle kasvandikud
andsid ülevaatliku õpllasAUi
neljapäeval 27 juunil Helnzmani
saalis
õhtul esinesid järgmised klae-riöpil&se- d'
Silvia Mullaste Liis
Truuvtrt Susan Hanikat Vivian
Sepp Rita Hanikat Ea Sawa
Darid Uusõue Heli Later Larry
Later Rea Mägi Liivi Summa
Esther Milvek Anna-L- y Mullaste
Epp Anija Silvia Niit Ai-li
Lindstrõm Hedy Theurer Ma-rita
Krabi Linda Nurm Leena
Lupp Käida Mägi Renate Norins
Helle Uus Lillian Kaju Reet
Luup Anne Remmel ja Anne-L-y
Knuut
Vaatamata närvitsemisele ja mõ-ningatele
sellest tingitud mälu-viperuste- le andsid kõik noored
pianistid selget tunnistust koolile
mis rõhutab individuaalset tähe
lepanu hoolikat ettevalmistust
laitmatut kätetööd head muusika-list
maitset ja ilusat ning õiget
stiilitunnet Loetletuid rõhutas ka
pr Waldlnile hiljuti saabunud kiri
Kuninglikult Konservatooriumilt
Siia juurde olgu märgitud et Kon-servatooriumi
eksamid sooritas
käesoleval aastal 30 õpilast Aino
Waldini stuudiost omandades sea
ljuures eranditult kõige kõrgemaid
hindeid ülemaaliselt on pr Wal-dini
õpilased võitnud kolmel kor
ral National Exhlbition klaveri- -
võistlustel kuld-hõbe- - ning pronks
medaleid
Mõned õpilased paistsid nelja
päeva õhtul silma muude hinnata-vate
kvaliteetide kõrval andekuse
ning musikaalsusega mis annab
ph]ost nende arengut huviga
ning ootusrikkalt jälgida Sellis-tele
õpilastele peaks võimaldatama
ka tutvumist muusikaga mis haa-rab
endasse ulatuslikumalt kaasa-ja
klaveritehnika kõlavõimalusi
Aplaus ja lilled tänulikult kuula-jaskonnalt
olid pr Waldin ja ta
tublid kasvandikud põhjendatult
ära teeninud
K R
Inimesed elasid Eestis
11000 aasta eest
Pärnu jõe kaldal Sindi lähedal
avastati hiljuti arheoloogilistel
kaevamistel kiviaegne asukoht
nagu teatab „Noorte Hääl" (186)
See on seni vanim jälg inimeste
elamisest Eestis Kolme meetri
paksuse lilvasavi- - ja liivaklhi alt
leiti kivist ja luust esemeid: po-leeritud
teraga sarvtalv õõstalva
katkend tulekivi ehteks töödel
dud karukihv jne
Leide kommenteeris teaduste
akadeemia ajalooinstituudlst LJaa- -
asjatult domineerivaks Isiklikult nita kes ütles: „Seni peeti Eestis
pean Oheks paremini väljapeetud vanimaks Kunda Lammasmäe asu-tõlgenduse- ks
Siegfried Preemi latf mine jga on jn 000 aastat Mit-Käspe- ri
osas Ta oli usutav esitas) roed iejU(j psmu j&e idapilrkonnas
ehtsaid tundeid kujult hea ja an-jjsi- d aga seife arvamuse kaht-di- s
igakülgselt realistliku Vaba- - juse la Kaua aega ei õnnestu-dussoja- s
koolipoisist sõduriks saa- - nuc gaa(ja täiendavat informat
nud iseloomu Naistest esitas ju-- sioonlMöödunud aastal leiti Sindi
tukat perenaist oma tuntud koge- - jahedalt luukilde Raadioaktiivse
mustega Lydia Vohu nugissilmne süsiniku meetodil tehtud analüüs
Asta
laa--
näitas et orgaaniline aine on pä
rit 9000 9500 aastat enne
ajaarvamist Väljakaevamised jät-kusid
tänavu mai lõpuni Seekord
vuäicfcua mitmeid esemeid
fMriUeduJnParaiesevmnm__rr_mj™ti TlaEd1kuIaIrdÄ=CR:ef-- ieirsvtestd&liejusbtveõrl0rbietopoäMrriiXus0mk0iinl dlealalU-t-olid
küllaldaselt audentsed Seedri-- ""'
korrasUtud ümbrusega nende õnadeU Ja muu to™- - J
i - -- „imt nemad käik kes olid võidelnud eXSTil -!- - kaote ja vdtUd tuledeku- -
kõike on loonud Ja pidevalt Jätka- - Ja l''"1™"'?" Unikutefi uuesti me ette S nus loob meeleolu mis teeb see- -
J oli meellvalluUv nägemus mis Jät- -
TeTmmesTonkommeson k räanakug ""- -
L _ i i tii lil samba Juurde mõteldes nendele
raa # ""—_ j lj- - i_ _ml nalrrd
oleks aga lihtsa Ja haarava Anasc c j w r
mõju veelgi haa elanod J elavad
nr-a-löp- ustseenl i i_4— i ilm Ifcoo- - Endel Kulk
ravsin ja — ——
kuni meie
leida
_lfnu
$5- -
ilmunud ergon-typ- e
Tellimised saata:
Vaba Eestlane
Box
Toronto
EINO KURIS
Aiandus
SUVINE
VÄLJAMÜÜK
J Silvet
EESTI SÕNARAAMAT
Itd kirjastusel
508 lk
PO 70 Stn C
3 Ont
Lisan siinjuures $5—
Võililled
Kollaseõielised võililled
Taraxacum officlnalc) on
üldtuntud umbrohud mis nii mõ-negi
rohelise muru kollaseks muu-davad
Need põhjustavad igal ke-vadel
ja suvel arvukaid Järelpäri
mist ja selgitust vajavaid küsimusi
Arvestades võilillede levikut nii
maal kui linnas on need kõige po-pulaarsemad
ja suuri alasid kat-vad
kollaste õitega õitsevad lil-led"
Mõnede rahvaste juures on
noored võililled salatina kasutata-vad
Talveks tuuakse nad sooja
kasvuhoonesse või lavasse Hoi-des
pimedas kasvavad varsti sala-tina
kasutatavad valged lehed
Ka külvatakse neid köögivilja ae-da
jne Salatina kasutatakse pea-miselt
paksulehelisi ja laialehe-lis- l
sorte
Meile on võililled umbrohud
Ontario Valitsuse kirjastusel Il
munud trükis umbrohtude kohta
(„ Common Weeds of Ontario")
ütleb et täpset kirjeldust pole va-ja
kuna võililled on nii hästi
kõikjal tuntud umbrohud
Hõre Ja nälgiv muru soodustab
võilillede jt umbrohtude arengut
Seemnete levitajaks on tuul lin
nud ja naabrid kes ei tegele võilil
lede hävitamisega Võililled on
pikajuurelised mida on võimalik
hävitada korduva juurte läbilöllca
misega Törjeainena kasutatakse
nende hävitamiseks 2 4-- D mis
mitte ainult ei mõju hävitavalt
lehtedele ja vartele vaid ka Juur-tele
4-- D ga pritsitakse külva-takse
väetisi kus törjeaine on
sees ja ka kasutakse kangikujulist
libistajat mida lohistatakse möö-da
muru2 4-- D annab ainult tule-must
soojade ilmadega kasutades
(70 80 F Juures) Külmaga on
aine kasutamine raha ja aja rais-kamine
Vähemalt 5 tundi pärast
pritsimist ei tohi sadada vihma
2 4-- D hävitab lalalehelisl umbroh-t- e
kuhu kuuluvad ka teelehed sa-muti
on ta ristikut kahjustav Ris-tik
ei kuulu lõpuks ka muru roh-tude
hulka kuigi seda osaliselt
kasutatakse Väetised mis sisalda
wnjUWH— tw
Lk1
$5- -
INGLISE
IPJVPJBUJaJaJaJj
vad tõrjeainet on kallimad kui
tavalistd muruväetlsed kuid nen-de
kasutamine käepärane
Võililli hävitades peame meeles
järgmist: 1 Tõrjet teostatakse kui
võililed on parimas kasvuhoos 2
Tõrjet tuleb suve Jooksul vähe-malt
paar korda korrata Täi-detakse
täpselt pakendil antud ju-hiseid
4 2 4-- D kasutamisel ei tohi
pritsida ega väetada tõrjeainet
sisaldava seguga või väetisega
juures olevaid UIU ja põõsaid ku-na
pftõsastele Ja lilledele tekivad
hävitavad kahjustused
E Kuris
Urni asemel tuhka
pappkarbis
LONDON (EPL) — Möödunud
aastal suri Londonis major Oskar
Kabala Tema kodumaal viibivad
naine ja poeg palusid surnukeha
tuhastada ja saata omastele mat-miseks
kodumaal Londonis tehti
kõik et perekonna soovi austada
Majori põrm tuhastati ja hangiti
vajalikud paberid urni saatmiseks
Eestisse N Liidu saatkond nõudis
selle Juures kõigepealt tunnistustet
kadunu pole surnud nakkushalgu- -
sese
Kui need olid hangitud lubati
saatkonnas et urn kadunu tuhaga
pitseeritakse Ja viiakse laeval eri-ruumis
Leningradi kus poeg selle
võib vastu võtta
Matusefirma viis majori põrmu
tammepuust urnis millele oli kin-nitatud
plaat kadunu nimega sün-ni-J- a
surmaajaga N Vene saat-konda
ja esitas vajalikud tunnistu-sed
Um pitseeriti ja toimetati
vene laevale
Nagu hiljem selgus anti pojale
Leningradis urnile Järele minnes
üle natuke tuhka papp-karbi- s —
ja see oli kõik Nähtavasti pidas
toll vene suursaatkonna pitsati-tega
urni tuhartatud põrmugfr
kahtlaseks" mispärast see ei
jõudnud kohale
AUTOKOOL
AIEL AUTOKOOL
Tel 532-813- 1 160 Oakwood Ave (St Clair W nurgal)
Automaatne standard Ja Volkswagen on teie teenistuses
SAldame teile koju Järele
V
vi n
A
L