Vaba eestlane , September 16, 1982

              l
I
Nr. 69
fltaarid
)^ yübivalt Ühendrii-ed
sekretänlt Donald
liti, kas Washington
lise poliitika juurde,
J Euroopas tegutsevaid
Iile eest; et nad anna-lie
masinaid ja tehno-luhtihestiku
ehitami­st
Lääne-Euroopasse,
lekretär tõrjuvalt, et
?agan kaalub kõiki
:;stiku pidurdamiseks,
sealjuures vastuollu
I liitlastega Euroopas,
seda, et president
aeb samm-sammult
[•angest gaäsijuhtmes-takistavast
poliiti-
[litlaste survei järele-
J. Esimesed selle po-feed
on juba näha, ku­ld
ei katkesta kõiki
jslikke sidemeid nen-
Ikes varustavad vene-kuvad
ainult õli ja
ise ja tehnoloogia
mstamisega nendele
i ole Washingtoni ja
vaheline tüli vene
ehitamise toeta-plikült
lahendatud,
te väljavaadete ja
e juures tuleb Eu-nägelemisešt
välja
-Saksamaa, Inglis-
Prantsusmaa anna-
1 venelastele kredü-t
ja masinaid ning
tasuks saama siberi
e eest makstavad
d täita Moskva või-istest
kokku vajunud
idata ta majandust
veerelt,
on lood torustiku
endatud poliitiliste
kellede kasutamise
vabas maailmas
1 imdmed, mida
ole suutnud ümber
s näib, et orjatöölis-ebainimlikes
tingi-t
unustatud. E u -
evad eelkõige hu-duslike
eeliste vas-otaväd
vene gaasi
LäMie-Euroopjisse
•Reagan on sidunud
juhtmestikule pea^-
va vägistamise kü-rahvaste
karm
used jäävad Euroo-ehuvidcj
esirinda
it unustuse hõlma
ei ole Keagan
unistliku poliitika
tavasti veel m
, et ta tõstaks rõ-atööliste
kasutami-fti
veel kui tal tuleb
võtta Euroopa rii-mete
põhjal tegi
esident Mitterrand
[oskvas ülesandeks
ndamise küsimuse
it presidendi alga-
[d juba möödunud
uurimise tulemus-
;i kuiilda. Parata-keelele
küsimus,
)le uurijaid ninapi-nad
seda palju-teinud
lääneriikide
liplomaatidega või
sel jõutud yeendti-gaäsi
tootmine po­st^;
abil päne-En-oskyä
,,sisemine\
oopa riikidel pole
cvh võimalik olnud
is ümuvaid ajaleh-idlasti
silma tor-
|d ajalehed pühen-omia
ruumist hei-õigeäegsele
koris-ijaiikü
lööktöö or-
'a tiivustamisele.
on selleks otstar-rubriik,
mis kan-lid
ühtlasi ka äh-
>muga pealkirja:
salve!" Näib, et
[olevatele partei-
^kvast kindel käsk
lumajanduse pro-jiseksi
ja ähvarda-
(tist rohkem vilja,
Jnemaa toitmiseks
le siis vaatame!
Jlahva Hääle" är-
^t osa kannab ka
)ltlusprogramm el-
|a ülistatakse neid
juid töölisi, kes
lina töötades oma
levad, kuid ironi-isetakse
neid ma-
Itöölisi vaadeldes j
(Järg lk. 3)
f
t
Nr. 69
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
18. ja 19. sept
• dr. H. Tmi,ita 922-3824
25. ja 26. sept
dr. T.SaukS, tel. 461-0912
Termiidid ohustavad!
VABA EESTLANE neljapäevbl, 16. septemM 1982 - 16, 1982
Toronto Eesti Majal on tänavu
suvel 1^ olnud raskusi termiitidega,
kes ei ole leppinud ükshes puitosa­dega,
vaid on uuristanud oma t^e
läbi mitte kuigi vana tsementsema-gi.
Vastaval mürgitamisega on kat­sutud
nei^die levikule ja hävitusele
piiri panna, mis on suhteliselt kal­lis
ja läheb Eesti Majale palju
maksma. . ;
Toronto linnanõunik June Row-lands
kõneles hiljuti Toronto linna­valitsuse
eksekütiivkomitees, öel­des,
et üks uus tõug termüte on
pikkamisi närimas omale tee põiki
läbi Toronto linna ja ei jõgi ega
mürgitajad ei suuda neid tõkesta-
. da.-
Visa. tõug elavat puudest ja või­vat
isegi ujuda üle Doni jõe lakka­matus
kodude hävitamise tuhinas.
Ta ütles veel, et Toronto on saanud
omale nuhtluseks ühe erineva tei­sendi,
müUseid ihujal pole olemas
ja milleks peaks saama, raha, et
sellele ohule biloloogilist lahendust
otsida.
zmm
CHEVROLET-OLDSMOBILE
ROBERTSON MOTORS LTD.
1555 DANFORTH AVENUE
TORONTO, 0NT.'.M4J 1N7
TE LE F 0 N 4 6 6 - 1 .1 3 5
1^
Vancoüveri Eesti ühendatud kogaadüse kirik, rais valmis 26 aastat tagasi.
V.f. Ühendatud Koguduse
Noortekoor n.Päike" Vancouveris
nverent:
Vancouveri Eesti ühendatud Koguduse 30. aastapäeva täMstamiEeks oli korraldatud konverentsina^
dal 21. kuni 29. augustmi. Väljastpoolt Vancouyerit oli selleks ürituseks kogunenud 70-pealme külaliste hulk.
Kava peaosi täitsid Toronto Eesti Baptisti koguduse noortekoor Charles Kipperi juhatusel nimg pastorid
Evald Mänd Ja Herman Mäemets.
keelustati püstolid
San.Franpiscö on esijnese suur­linnana
Ameerikas keelanud oma
elanikel püstolite pidamise. Linna­valitsus
kiitis sellekohase seaduse
heaks häältega 6—4, misjärel lin­napea
Diane Feinstein kirjutas alla
sellele seadusele. Feinstein s,ai ise
San Franciscos linnapeaks neli
aastat tagasi kui teiiia eelkäija
mõrvati. Politsei teatel möödunud
aastal oli 126 mõrvast 40 tehtud
püstoliga tulistades. Linna elanike­le
anti 120 päeva oma relvadest
vabanemiseks.
USA ja Jaapaiii
pidasid sõjamänge
TOKIÖ— USA lennuväe B-52
pommita j a^ mis varustatud mood-saimate
elektrooniliste aparaatide­ga,
võttis osa esimesi korda augus­ti
lõpul peetud õhujõudude sõja­mängudest
USA ja Jaapani vahel.
Pommitajad M i d " Guamist, ja olid
^märklaudadeks*' neljale jaapani
F4 Phantom võistluslennukile. Sõ­jamängud
peeti Lõuna-Hiina mere
ja Jaapani lõunasaarte vahel.
Kommentaarlci
(Alguslk.2)
kes ei suuda neile
kiirele töötempole vastu pidada.
Nii näiteks annab «kahva Hääl"
26. augusti numbris ülevaate heina­tööst
Valga rajoohiLaa^e sovhoo­sis,
tõstes eriti esile „vabariigi esi­mest
meest liikurnüdukil" liiri
Oravat. Mees pühkis ajakirjaniku­ga
vesteldes higi j a ütles, et puhke­paus
kulub marjaks ära, kuna „pole
täna hinge tõmmata sa?üiud". Aja­kirjanik
jagab oma artiklites põllu-ja
heintööd iseloomustades ka oma­poolset
tarkust,-kinnitades, et„põl-lumehe
tööpäeva suveajal kell ei
piira. Vihm ja õhtupimedus pn
need, m i s masina seisma panevad.
Iga mees niisugusele tempole vastu
_©i,pea." • ; •
27. augustil ilmunud „Rahva Hää­les"
võib pealkirja äll „Piima kom­mentaar"
lugeda hoopis teistsugust
juttu. Ajaleht hädaldab, etkolmes
viimases dekaadis on väljalüpsid
muUusest suuremad olnud, kuid se­da
äärmiselt vähe, kõigest 1 kg de­kaadis
ehk 100 g lehma kohta päe­vas.
Eriti augusti teises pooles loo­detud
suuremad plusskilod on seni
tulemata jäänud." Tuues arvusid
siit ja sealt senise toodangu kohta,
mainib aj^eht etteheitvalt: „See
loetelu, mida võiks jätkata ja nai-l^
eid igast rajoonist tuua, kinnitab^
et agraar-tööstuskoondiste spetsia­listid
ei s i h t u ^ i e tõsiduse j a nõud­likkusega
igas majandis puuduste
kõrvaldamisesse,"
Ning selliseid lugusid võite luge­da
ajalehtedelt lehekülgede kaupa.
Näib, et Iiiljuti okupeeritud Eesti
uueks varuminištriks nimetatud ve­nelane
ja parteimees Viktor Ra-jevski
võtab oma kupjakohustusi
• äärmis® <;Õsidrasega..
Konverents algas laupäeva õhtul,
21, augustü, avakoosolekuga, kus
tervitussõnu öeldi ja esines kohalik
ku koguduse segakoor A. Vanema
juhtimisel. Sooja teretulemast kü­lalistele
ütles koguduse jutlustaja
dr. A.Proos.L4llä kirikusaali oli
kaetud rikkalik kohvilaud, kus uu­si
sõprusi loodi ning vanu uuenda­ti.
Kõiki sissesõitnuid ootasid küla­lislahked
kodud.
Juubeli tänujumalateenistusele
pühapäeva hommikul kogunes roh­kesti
Vancouveri eestlasi, nii et
200-istnieline kirik kippus kitsaks
jääma yaatamata lisatoolidele. Jäl­le
esines koguduse segakoor
ning tervitusi tõid Victor Krabi
Toronto E. Baptisti Koguduse ja
Lembit Pütsep Vancouveri Ev.
Luteri Peetri koguduse poolt. En­no
Lepnurm tervitas Vancouveri
Eesti Seltsi nimer ja Peeter
Kaups Kanada Baptisti Liidu ni-
Endel Sütam tõi tervitusi Los An-gelese
eesti üsklikgrupi poolt hing
Herman Mäemets Eesti Evangecr
Uumi Kristlaste Baptisti vendluselt
ja üksikkogudustelt nagu Kuressaa­re,
Ridala, Tallinna Kalju ning Ole­viste
j.t. Ajaloolise ülevaate andis
koguduse nõukogu esimees Her-bert
Kirves, kes ulatuslikus ette­kandes
käsitas tähtsamaid etappe
koguduse tegevuses, mainides muu
hulgas järgmist:
Esimene kokkutulek toimus 1949.
aasta suurreedel Vancouveri kõr-vallinnas
New Westminster'is,
praeguse koguduse abijutlustaja
Osvald õunpuu algatusel. Osavõt­jaid
oli 12. Peagi hakati jumalatee­nistusi
pidama kaks korda kuus
Vancouveri linna pürides Cordova
tänaval asuvas Soome koguduse
ruumides.- Koguduse töö arenes
ning kasvas jõudsasti ja aastal
1952 registreeriti kogudus British
Columbia provintsi valitsuse juures
oma põhikirjaga Eesti Ühendatud
Koguduse (Estonian United
Church) nime aU. Seda sündmust
peetaksegi koguduse sünniks ja al­guseks.
Varsti tunti vajadust oma
kogudusliku kodu järele ja 1956
valmis uus kaunis kirik asukohaga
1645 Grandview Highway. Kogudu­sel
on praegu 96 iüget, selle juures
töötavad sega- ja naiskoor, püha­päevakool,
noortetöö ning -orkes­ter,
misjonitoimkond j.m. Kogudust
on pastoritega teeninud Osvald
õunpuu, Valdeko Kangro ja Arthur
Proos.Vüniasel täitub 20 aastat
käesoleval sügisel sellel tööpostil.
Koguduse Lauluraamatu Toimkon­na
poolt anti välja kirücu lauluraa­mat,
mis on tarvitusel kõigis väl­jaspool
Eestit asuvates vabakiriku­tes.
Kogudusel on aastate jooksul
olnud rohkesti külastajaid, nende
hulgas mitmel korral suuremaid
gruppe Torontost
Tänujumalateenistuse juubelijut-luse
pidas dr. Evald Mänd, võrrel­des
laiali pülatud eestlasi Heebrea
kirja saajatega, kes kodumaa kao­tanud
ja kelle tempel hävitatud.
Euid kirja sõnumiks on, et meie
ootame uut riiki ja linna, mille!
pole lõppu ning mille ^ o l e ole-
; -me teel.-
Konverentsi kokkutulekud jätku­sid
pühapäeva Õhtul j a nädala kes­tel
teisipäeva, kolmapäeva, nelja­päeva
ning laupäeva õhtutel. Kol­mapäeva
hommikul toimus ajaloo­line
ettekanne H.Mäemetsalt Eesti
Viimased 20 aastat vaimulikuks ol­nud
dr. Arthur Proos» '
yabäkirikiikust ärkamisest ja algu­sest
100 aastat tagasi.
Noortekoori kava konverentsi
jooksul oli väga tihe. See algas ing­liskeelse
kontserdiga esimesel pü­hapäeval
kell 4 p.l, Burnaby North
Baptisti kirikus, kus endine koori
liige Linda MacLean-Kaups on liik­meks
abiellumise tõttu. Järgnes
kontsert konverentsi raames samal
õhtul kell 7. Samuti esines koor kõi­gil
õhtustel kokkutulekuil.
Kavas oli eesti vanemate jä kaas­aegsete
helüoojate töid kuid ka
kirikumuusika suurkomponistide
ning inglise keelest tõlgitud rüt­milisi
helindeid.
Kokku esineti kaheksal korral 36-e
palaga^ Koori kõrge muusikaline
tase, mitmekesine repertuaar, an­dekas
juht ja noorte rõõmsad uäod
tegid esinemised meeldejäävateks
elamusteks kõigile kuulajatele.
Koori kõrVal esinesid solistid A.
Kaups, H. Kirves, M. Wübiks, mit­med
ansamblid ja grupid.
Viimane konverentsi pühapäev
kujunes pidulikuks ja rahvaroh­keks.
Ruum ei. tahtnud mahutada
kõija kirikulisi j a lisatoole toodi
kuni ruum rohkem ei mahutanud.
Hommikusel jumalateenistusel esi^
nes noortekoor iseseisvalt viimast
korda, ette kandes ka kuulajatelt
soovitud kordusnumbreid. Jutlus­tas
H, Mäemets. Lõpu jumalateenis­tusel
samal õhtul esines 45-lükme-line
ühendkoor, koostatud kõigist
kokkutuhiud lauljatest, mida juha­tasid
A, Vanem, P. Kaups ja C h .
Kipper. Pärast lõpujutlust E. Män­nilt
saatis konverentsi pere tervitu­si
kõikjale, kuhu külalised tagasi
pöördusid, sooviga ja lootusega
jälle^kohtuda Torontos 1984.
Kaunis Vancouveri Imn ja loodus
oli peaaegu terve aja päikese sä­ras.
See aitas kaasa, et väljasõi­dud,
linnavaatlus, Point Robertsi
suvilate rajooni külastus ja laeva­sõit
saarestikku kujunesid meeldi­vateks
elamusteks.
Noored kasnitasid oma ainukest
vaha päeva — esmaspäeva —
matkaks Cypress-pargi mäes­tikku,
kus ühiselt Vancouveri
noortega võrratut loodust naudi­ta,
vaatamata valutavatele sääre-musklitele.
Vancouverlaste külalislahked ko­dud
olid alaliselt avatud ja väsima­tud
perenaised katsid järjest laudu.
Paiguti saabus „lahtište ustega"
kodudesse korraga mitukümmend
külaJÜst, keda kõiki lahkesti vastu
võeti.
Noortekoor ja teised külastajad
saabusid kodupaikadesse tagasi
vaimüstutena ja rikkamaina ilusa^
test elamustest. Külaliste nimel üt­leksime
vancouverlastele sooja „ai^
täh!" ilusate päevade eest Kanada
läänerannikul.
Ä.P.K.
Kiimne aasta jooksul vä 3506
Eestlased suurimaks emakeelt kõnelevaks
söomeugri rahvaks
ŠTOKHOLM (EPL) — L ä äÄ
Liidu rahvaloendi üldkokkuvõtete soomeugrilaste osa kohta ja soomlane
Seppo LaUuka on neid oma broshüiiris„Soomeugri rahvad N. Liidus
uuemate rahvalöendite valgusel" lähemalt vaadelnud, võrreldes mla.
nõukogude varasemate rahvaloendustega. •
sed, kes eriti tugevalt hoiavad kin­ni
oma emakeelest, samal ajal kui
mõnedele rahvastele on loodud ise­gi
vene tähtedega kirjakeel.
Soonies ilmunud väljaande suu­rus
on 132 lk, jä sisaldab tabeleid
ning rikkaliku bibliograafia. Kuigi
küsimuses on peaaegu 100% nõu­kogude
allikad, annab see yäärtus-^
likku ja huvitavat analüüsimater-
•jau.-;;:;.; ^ { . ..r-;..•
1978. a. loendati mordvalasi
1.191.800 ja eestlasi 1.019.900, kus­juures
esimesed pidasid lugii onia
rahvuskeelest 72,6% ulatuses, eest­lased
aga 95,Ž%. See annab tule-mCisekš,
et mordva keelt emakee-lena
kõnelevate mordvalaste arv
oli 855.216, eesti keelt kõnelevate
eestlaste arv 971.964. Selle järeldu­se
tõttu võidakse kõneleda eesti
keele rääkijatest, kui suurimast
emakeelt kõnelevast grupist N.
Kuigi küsimuses on sajaprotsen-düiselt
nõukogude oma allikad, an­nab
see väärtuslikku ja huvitavat
anali;üsimäterjaM. Eesti Päevale­hes
avaldatud pikemast Valev U i -
bopuu artiklist selgub, et soomeug­rilaste
sulamine N. Liidus jätkub,
seda aga eriti keele poolel. 1979. a.
rahvaloenduse andmetel oli praegu­ses
N. Liidu halduspiirkonnas
4.45O.0Ö0 soomeugrilast, mis on
35.000 väheni kui 1970. aasta loen-dü.;;:
v;:-:;:-
Oma rahvuskeelt emakeeleks pi­dajate
arv oli 1979. a. loendil
80,6%..: . , V-V'...--
Kuna 1959. a. loendil oli see prot­sent
86,6, siis selgub, et kahe aasr
tal^ümnega on soomeugrilaste
emakeele kasutamine kahanenud
': w%,:
üksikutel rahvastel koguni 10—
12%. •
Muuhulgas aitavad emakeele
V.U,
Toronto Eesti Üliispa|ik
958 iroadvlew Ave. Toronto,
Oiül M4K 2M
ühenduses OB
Odavad laenud l(aasmaalastele
Informatsiooniks lietistada;
465-465f
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Akende asendamine thermo-akendega. iK 5-tollised veeiremiid!
kuues värvis. ^ Räästaalnste katmine.
Keldriakendele sissemurdmise vastu metallk^tsed.
Tasuta hlndannüie. Helistage: töökoja tel. 332-2233
kodus 769-0932
OSSO Investments Im^
10335 Keele Str., Maple, Ontario LOJ lEO
SOOJAVEEKütTCD
^ Uiied |a parandamine -A^ ÕLI iaGAASIAHJUDE vaheta­mine
lAr Kasutage riiklikku toetust iHr Veetorude panBudamin®.
'lAr Mõõdukad hinnad, oskustega töömehed.
ROLAND KULLIK Td. (416) 275-1280
VABA EESTLANE
s l(orda nädalas
Poolaastas
Veerandaastas
$24.-
$13-
+• SAATEKULU
$55.-
$29.-
poolaastas
veerandaastas
• .'Kanätiais
$4f 4^^^^ : I W^^;^
$26.- + $19.5^
$T4'-: + $ f.2§
VAUASPOOL KANADAT {a USA-d:
LENNUPOSTIGA aastas. $49.—^ poolaastas $26 ja veenma'
aastas $14.— + S^AATEKULU --aastas $66.--., poolaastal
$33.— }a veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 eenti
Eamada aadressidele pdume mäirMda „POSTAL' GODE^ fsi :
USA astdres^defle ^,ZIP CODE*"
Pangatshrfdc või rahakaart kirjutada
Free Estonian Poblisliers nimele.
Teflimifse saata:
VABA EESTLANE
IfSS Leslie St.. Don Mitis, Ont.
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks /
veeraadeastaks — tavalise / kiripostiga alates . . .
19 Tellimise katteks lisan $
/
02iii|uuFet
/ tshekiga /
Nimi
« • « • • « • • • • • t v t a -
nmi jBmxa
J. -