Vaba eestlane , November 12, 1985

              Lk. 6 12,1985 Nr.
maa
Nr. 84
Eesti splortliku ujumise alguseks
loetakse 1910. a. Pirital peetud
spordjipidu, kus kavas oli muu hul­gas
50 m ja 300 m ujumine. Tä­navu
tähistati samas Pirital, prae­guse
Olümpiapurjespordi keskuses
Eesti ujumise 75. aastapäeva. ,
Eesti ujuj aist on kaheksa' olnud
võistlemas olümpiamängudel: Egon
Roolaid ja Boris Roolaid 1936. a.
Berliinis, Endel Edasi ja Endel
Press 1952. a. Helsingis, Ulvi Ind-rikson-
Voog, Eve Maurer-Uusmees
ja Veiko Siimar 1960. a. Roomas,
Ivar Stukdlkin 1980. a. Moskvas,
Maailmameistrivõistlusil on võis­telnud
Kaire Indrikson 1978. ja
1982. a., samadel aastatel ka Ivar
Stukolkin. Euroopa meistrivõistlu-
§ü Endel Press 1954.. a., Ulvi Ind­rikson,
Eve Maurer ja Anne Laur-
Tipper 1958. a. Veiko Siimar
1962. a., Kaire Inärikson 1977. a.
ja Ivar Stukolkin 1981, ja 1983. a.
Medali^}õitudest on Eesti ujujate
nimel 1. I^tukolkini olümpiakuld ja
pronks 1980. a. ning hõbemedal
maailmameistrivõistlustel 1982. a.
Euroopa 1 meistrivõištlusilt on
Kaire Indrikson võitnud hõbe- ja
pronksmedali, U. Indrikson, E;
Maurer, A. Laur ja V. Siimar hõ­bemedalid.
N . Liidu meistrivõistlu-sil
on esikohti saavutanud 40 eesti
ujujat. Talvistelt ja suvistelt meist­rivõistlustelt
on võidetud kokku
192 medalit (39 kulda, 82 hõbedat
ja 71 pronksi). N . Liidu' meistri­kulla
on võitnud 12 ujujat, neist 8
•naised.. •-••^ •
Eesti meistrivõistlusi on peetud
66, kus on selgunud 1788 võitjat.
Edukaimad on naistest olnud Eha
Lilienthal 37 meistritiitliga, Margus
Kukk on võitnud 33 kulda, Endel
Edasi ühe võrra vähem.
Praegu on Eestis ligi 32000 uju­mise
harrastajat (võrdluseks: aas­tal
1965 oli 10500). Ujumiskooli-des
ning laste ja noorte spordikoo­lide
ujumisosakondades tegutseb
1900 õpilast. Eestis töötab 62 uju-mistre'enerit,
kellest 56-1 on kõrg­haridus.
Siseujulaid on 34, eelsoo-jendusega
välisujulaid 3.
Eesti ujumise kohnveerandsa-jandi
juubeliaastal äratas rahvus­vahelist
tähelepanu Aivi Liiv, kes
Jaapanis peetud üliõpilasmängudelt
tuli tagasi kolme medaliga, kaks
kulda ja üks pronksmedal. %
Müü©lt,.VÄBÄEESTLÄSE'V TALITUSES
Hind Saated
GaidHpkonna„PõhjalaTiitred" jõululaat
vembri alguses. Pildil gaidid Taimi Petersoo ja Monika
Roose müügilaua juures. Foto: Ervin Aleve
EEŠTS SKAUTLUS VHSKÜMMEND AASTAT 1—
ESTONIAN SCOUTING..:..:/.^.::.:v..:..v.............. 3.—
Fred Limbcrg-- ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik Ja imi
Ivar Ivask — ELUKOGU . . . . . . . 1 0 . —
Hebö Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 1—
Anna Almiatova—Marie Under ~ lüEEKVI^ 3.50
Hcrbcrt Michelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10^
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL .. 3.—
Herbert Michelson— NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
$1-
.70
.50
.50
M
Herbert Michellson — EESTI RADADELT
Paul Laan — MÕTTELEND — piHe ja
Aarand RoosJUMALAGA, KARS
Ante Vomm — VARJUD (liraletaskogn) .
Salme Ekbaom — AJATAR OnnletisskOgii)
Johan Pitka — RAJUSOLMED
Urre Kan&š — KODAKONDUR aonJ
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
9.—
5 . - 50
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
Toroüf^o'Eesti Mcslekl^bi feafeid
Tätiapstel kalapüügi võistlustel
kodumaal on saadud paaris kalalii-gis
rekordsuurused" kalad. Kiviõli
elaniku V. Eällo 1. augustil 1968.
a. Uljaste järvest lihtõngega püü­tud
64 jcm pikkuse ja 4,4 ,kg rasku­se
kala ületas tänavu, 17 aastat
hiljem V. Nõgu poolt 31. augustil
Peipsi järvest 6 km kaugusel Ran-napungerjast
püütud 65 cm 4-85
kg suurune latikas. Söödaks oli
vihmauss.
2. aprillü tõmbas viljandlane T.
Elmaste Kaberneeme rannast 3 km
kauguselt jää ält välja 52 m sü­gavusest
ühe meetri pikkuse tursa,
mis kaalus 11,2 kg.. Püügiauk oli
puuritud 18 cm jääpuuriga, kuid
kala väljatõmbamiseks tuli auku
tuuraga suuremaks raiuda.
Senine suurim tursk oli püütud
mullu 24. märtsil J. Ambose poolt
Hara lahest. See oli tänavusest re-kordkalast
küll 4 cm' pikem, kuid
kaalus 1,5 kg vähem.
Küprosel peetud kergejõustiku-võistlusel.
viskas inglanna Fatima
Whitbread oda 72.98, mis on sport­lase
isiklik rekord, maailma oda-visketabelis
tänavu teine jä kõigi
aegada viies parim. Lääne-Saksa--
maal viskas Ingrid Thyssen 68.84
ja tuli sellega hooaja maailma ede­tabelis
kaheksandaks.
• ^ ',
Pärast USA lahtisi" meistrivõist­lusi
tennises, sai 42-päevase võist­luskeelu
Jimmy Connors. Põhju­seks
oli ebasportlik käitumine pool-finaalmängu
ajal Ivan Lendli vas­tu.
Tänavu on Gonnors'il tulnud
oma käitumise eest väljakul maks­ta
juba 7500 dollarit trahvi.
Tänavustest uute maailmarekor­dite
jooks j aist on edukaim Said
Aouita, kes on para:ndanud 1500
m, 1 miili, 2000 m ja 5000 m
maailmarekorde, viimase ta jooksis
ajaga 13.00,40, mis on inglase Da-vid
Moorcrofti maailmarekordist
vaid ühe sajandiku võrra parem.
Häid tulemusi saavutati 1500 m
jooksus — Aouita aeg . 3.29,48,
Cramll 3.29,67 ja Maree'l 3.29,77.
Sügisel said Aouita ja Gram 25-
aastasteks ja mõlemal on võimeid
uuteks suuremaiks saavutusiks.
Novembrikuu male-suurürituseks
on kavas Toronto Eesti Maleklubi
meeskonna võistlus Etobicokc Ma?
leklubiga (ECO. See on juba viies
sarnane klubide vaheline male-võistlus
alates 1982 aastaga ja lan­geb
kokku EGC 20. tegevusaasta,
jubeliga. Turniir toimub Molsoni
õllevabriku toetusel ja peetakse
John Molson ruumis, 640 Fleet
Street (teine korrus), Torontos 19.
novembril.
Kell 6.15 õhtul algab registree­rimine,
pakutakse kohvi ja võilei­bu.
Pidulik avamine on kell 7.30
õ. Turniir peetakse ühes voorus
16-1 laual ja mänguajaks on 2 x 60
minutit. Turniiri lõpul toimub Mol­soni
õllevabriku poolt annetatud
ETOBIGOKE ESTONIAN • IN-TERCLUB
TOURNAMENT
rändkarika üleandmine võitjatele
ja õllevabriku tutvustamme. Pidu­lik,
osa lõpeb kell 11 õhtul.
Turniiri kohtunikuks on L. Jo-selin
(TEM) jaabiks N. Semenov
(EGC). Sissepääs on tasuta ja asu­kohas
on ka parkimisvõimalus kü­lalistele,
ka TTG-ga on ligipääs
kerge. Ettevalmistused on tehtud
lootuses, et poolsada eestlast tuleb
kokku kas k:aasa mängima või
pealt vaatama ja toetavad meie
maletegevust. Ruumipuudust ei ole
'karta ja kõik malehuvüised on te­retulnud.
Lähem informatsioon:^ V.
Pikkand, tel. 621-6132 õhtul.
Samuti on kavas teine suurem
malevõistlus Austria Maleklubiga.
See toimub Toronto Eesti Majas 8.
detsembril kell 2 p.l.
Viimasel T EM maleõhtul toimu­nud
7-voorulise" kiirmaletürniiri
(2 X10 min.) võitis Jaak Järve, või­tes
kõiki vastaseid kuue punktiga.
Teise koha saavutas V. Pikkand
viie võiduga ja kolmas oli E. Talve
nelja punktiga. Turniiri juhatas L .
Jöselin. Kohal olid veel H. AaVik,
A., Arumäe, A. Juurma, A. Mus-tel.
E. Jajo, M. Pentre ja E. Tani.
Eesti maletajad olid tegevad ka
kanada malevõistlustel. Guelph lin­na
lahtisest, kplme-päevasest m a a ­võistlusest
võtsid osa M . Pentre,
saavutades 2,5 punkti ja V. Pik­kand
3 punktiga. Amatööride klas­si
võitis G. Saunders 4^5 punktiga.
Lääne-Toronto INTERGLUB
TOURNAMENT peetakse seitsme
Mubi vahel üks kord kuus Missis-saugaKroatia.
Maleklubi ruumides
ja selles mängisid EGG koosseisus
viiendallaual V. Pikkand (kaotas)
ja kuuendal laual L. Tamberg (või­tis).
Järgmine maleõhtu Toronto Ees­ti
Majas on 14. novembril kell 7
Õhtul. Kõik on teretulnud!
Andres Künsg-- MIS TOIMUS
Einar Sanden ^ LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST
V. Veedam — LURIGH AMEERIKAS
E. UiBtalu — TAGURPIDI SÖUDIES
(Mälestusi 1914—1943)
A, Roos ~ RÄNDAMAm OmdctBSÄogHD)
Prof. Felix Oinas — 5LALEVIF0EG KÜTK
j.ni. ©sseW /...^^^
m Sanden j,SÜDA MKnTO«v.....^
I. Külvet — NÄITEMÄNGURAAMAT
(S näidendit)
H. Rajamaa — MARIE UNDER INIAfESENA • 4.-
Arvi Tinite— VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 47..
Saateknin Kanadasse $1.50, mu
GiseSa McBride ~ TALES ESTONL^ 5.75
V. IClmberg-Kotkas lunletuskogn
^ - PILVE ALLJÄ PILVI PIIRIL 7.-.
E. UnstaluFOR IllEEDOM ON^^ 14.—
REHVITUD PüiRJEDEGA R^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ . 8^
NAER ON TERVISEKS — kõdijuito 8.—
Drnar JAKS .— NEPTUN 18.-»
Ivar Ivask >-VERANDARAAMAT
,50
01.-
4— M
8.8® M
(5.— .50
IM ,50
2.75 .50
14.— .50
\6M M
8 ^ .70
18.— $1.—
.70
19.50 .70
15.
.50
e $3.-
S. Ekbanm — lunletuskogn ÖHUMARGI ALL
Ants Vomm RISTSÕNAD n
NAER ON TERVISEKS n
M. Jnhkam — USK ON MEID AIDANUD
(Valimik vaimulikke sõnavõte kodomaale)
TAIMI PROOS — ELUKHGEL (luuletase^]).
E. Eerme — EESTI EKSLIIBRIS
VÄUSMAAL W
H. Meret'— TEREMI JUTUSTUS
LISANDUSI!:
mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis .
A. Mägi -«EUROOPA RAHVASTE
AJARAAMAT 264 kl., köitw
Robert Kreem — VANDEGA SEOTUB .........
E. Past — MAAW jaMERELT .....^
,50
.70
1.—
1.—
.70
1.—
.70
10.— $1.75
2.25 .70
12.^ $1.—
12.— $1,50
10.— .50
5..
25.-
.70
$1.50
20.— 1.—
$22.— —.70
US$2.00
15.— $1.50
$10.— $1.50
{iSiil!IIIIIiiiniiSiHIISII!illilll!ISillIiiiiillSlliiliilili!IIIIISIIII8ilS^
pcieielcyid karjdciste
Sõjajärgne tegevus on hargnenud
eväkueeritute hulgas ja viimasel
ajal on olnud eriti tegev noorema
idakarjalaste sugupõlve kaasatõm­bamiseks,
kes on sündinud Soome
pinnal; Neile on jagatud suuri toe­tusi
stipendiumitena. Julgestamaks
karjalast avaldati seltsi häälekand­jas
üleskutse idakarjalastele:
söe. Meil on ühine armastus kodsa-kohtade
vastu. Meil on esiisade
poolt jäetud kalevala vaimne pä-ii
„Me oleme uskunud õigusis® |a
seHe I võitu — kas me enam ei jak«
saks uskuda? Me ei saa olla^ ega
Organiseerimise alguses ja esi­mestel
aastatel kandsid haridusselt­si
läkitusi laiali rändkaupmehed,
kes sidemepidajaina liikusid külast
külla ja Icandsid edasi uudiseid uu­test
algätusist kaleva rahva haridu­se
ja vabaduse saavutamiseks.
Nüüd ilmuvad ajalehed ja ajakiri
„Karjalan Heimo", mis asutati aas­tal
1906. Peatoimetajaks Boris
Karppela, kes on ptoud ka hari­dusseltsi
esimeheks ja praegu au-esimeheks.
Ajakirjas qn tavaliselt
1—2 lehekülge antud eestlastele,
samuti vaadeldakse Nõukogude
;Karjalat. Tänavune „KalevaIaii ja
runolaulajien muistolle" pühenda­tud
number (3—4, 1985) on eriti
rikkaliku sisuga, andes palju runo-lauljate
mälestuste, elustamiseks,
kelle lauludes sündis kunagi rah­vuseepos,
aga kelle laulud on ilmu­nud
3 3-köitelise hiigelteosena.
Idakarjalastel tuli ümberasumi­sel
jätta oma kirikud, ka kuulus
Valamo klooster. See ehitati uuesti
üles Soomes ja on täitmas orto-^
doksliku usu vajadusi. Ortoi^oksi
kirik on püüdnud anda inimestele
: algristiköguduse valgust. Karjalased
tunnevad, et ortodoksi kiriku kau­du
on ka neile osaks saanud inim­konna
puhtamat ja vanemat ajalu­gu.
Ortodokskirikul on olnud suur
seos karj ala rahvaga j a seotud nen­de
kultuuri arenguga. Aga nad
tunnevad, et Soome ortodoksel ki­rikul
on ainulaadne, tõeliselt aja­looline
ülesanne Põhjalas sooritada
tähtsat kultuuritööd, mis moodus­tab
lahutamata osa lääneeuroopali-ku
vaimuliku töö viljelemise täna­päevases
arengus. Helsingis on ÖI-todokslasil
kaks endist kirikut, üks
neist Uspenski katedraal.
„Kalevala" 150. aastapäeva tä­histamise
pidulikkus on mimtnud
elavaks karjalaste kultuurielu, nen­de
runolauludest loodud „Kaleva-la"
on ihnunud maaihnas kuni kol-mekümnevües
keeles, mõnel puhul
mitu korda samasse keelde tõlgi­tuna.
Ilmumas on uued tõlked,
nende hulgas hindi, suhaili ja kree­ka
keelde. Eepose juubelit aga on
tähistatud kõigis maailmajagudeso
Selline suursaavutus sisendalp
karjalastesse usku, see tõstab haJDr
tatud rahva tervikuks ka jsiis kui si­demed
on ulatumas mitmele maale.
See sisendab neisse kultuurialuise,
XIV
Need on vaid m!õned aspektid
karjalaste elust pärast Soome jät­kusõda',
evakueerimisest ja sobitu-raisest
soome ühiskondadesse. Tea­tavas
ulatuses meile saatüskaaslasi-na
tuleb palju imetleda nende pea­lehakkamist
oma kuituripärandi
säilitamisel ja viljelemisel,^ luues
Soomes oma Karjala kultuurihoo­ne,
oma kodu al^odust väljasun-nitud
rahvale. Aga sellest jookseb
siiski märgatava niidma läbi, et
karjala tugevaks rahvaks saamise
on põhjustanud hariduslik ja kul­tuuriline
tegevus, selleks loodud or­ganisatsioon,
mis on täitnud otse
parlamentlikke funktsioone.
See kõik peaks asendama ajuti­selt
kauni Karjala mälestuste kodu-kohamaa,
vanemate sümiimaa ja
noortele oleva väravaks nende va­nemate
unehnate maale. See on
meüegi nii lähedane ja mõistetav
kojuigatsus, otse nagu venna saa­tus,
kes usuvad õiguse võidule.
Silvo Hietanen, Sürtoväen sijoit-taminen-
ja sijoittuminen. Karjala 4..
Leo Paukkunen, Siuloväen so-peutuminen.
Karjala 4;
Leo Paukkunen, Karjalainen
väestö ijyky-Suomessa. Karjala 4.
Heikki Kirkinen, Suomen karja-laiset
tänään.
Karjalan Liitto Urhdlu Kalen-teri
1985.
lan Liitto 1984.
Karjalataio. '
Bomba, karjalainen kylä.
Joulukannel 1984.
Karjälaii Heimo, nr. 3—4, 1981
Suvulta suvuUe. Karjalan Sivis-tysseuran
50-vuotisjuhlajulkaisu,
Kalevalan juhlavuoden 1985 ta-pahtumakalenteri.
P. Lempi koostatud üleväade-karj
alasist Y. P. Mäkise toimetatud
„Karjala" 1—5 alusel.
Runon ja Rajan ti©.
Karjalaste noorsootöö üheks osaks on kandlemängu õpe°
tamine mitmesuguste kursuste, suvelaagrite ja esinemiste­ga.
Pildil kaks noort esinemas Karjala maastikus»
Soome profess
..Kalevala" koi
23. oktoobrill
Canadian Friem
mille järel pidas
nen Helsingist T<
mttd osa UNESO
Ettekanne KuUervI
traagilisest saatusest |
määral sissejuhatus ^
tusele, mida siinsed
: mail 1986 korralda^
Thompson hallis esital
sümfooniaorkestri,. 11
ka soome meeskool
külla tuleva meesköri
tävät" ja Toronto
kaastegevusel Jeah
teos „Kullervo sümi
serdi eelarve on ligij
Prof. J. Pentikäiij
ka möödunud kevadi
pidustusel Torontcs.
va usundiloo profi
ülikoolis, kuid on kl
riskümnes riigis, loe(
Teadlane rääkis
vaiast";- esimesest v(
nimetatakse „VanaT
mis baseerub rohke
, teine „Uus-Kalevali
rot koostas hiljem)
siiski audentsed naj
õde on„Kantelet£
valaulude kogu
folkloor räägib õünj
rõõmust ja surmasj
ludes väljenduvad
te eneste emotsic
itaallane Compar{
„Kalevala" kui so^
otsimise alust, ni
piaks shämanisnii
Selles soomlu^
otsingus Gallen-I
Sibelius ja Eino Lj
levalä" võrratu inj
na; kuid ka paljij
nud „Kaleva|asi]
oma loominguks.
Sibeliuse loomii
lervo" loomisel
impulsid olid ots
lahenduse otsiniisij
kui Sibelius 189j
runölaulja Laris
misoskuseta rah>|
laul ei olnud
masolevä edasiaj
loov. Sibelius oli|
ja elas sisse ,>!
se, et ta ise,
mõtles enesehä^l
vaid paar tundi
Kui 70-minu|
valmis tekkis u |
da juhatada.
Kullervo teei
seotud „Kalevaj
ga, kus peapf
sampo pärast,
omaette laiem?
le kangelane
ralleelne eesti
„Kullervos"
lisi sugemeid,
VABA
TOIMETI
avatudi
reedeni
Telefonid.
:.• ' K U U
. • VABi
on tasüvl
••••lel
^ : •. kuul
üks toll
esikiUJel
Kuulutul
nädala esil
esmasp. hj
nädala teil
map. hj
•
Väijj
Leida MJ
Postiaadl
9 PaLrra\
Willowc
. r