Vaba eestlane , December 19, 1978

              Teisipäevaa, 19 detsembril lö"^^ " Becember 19, Wn
NEW yORiK — Jääaeg tuleb ta­gasi
eamustavad Euroopa ilma-teadlassd.
Küsimus seisnevat ai­nult
veel seUes, teui tugev uus jää­aeg
saab oleipa. Kas Balti meri
• j^f^öhjameri M jääga ning
Jääfeiht ula(fiaj:^I«5-Šti^t
jooneni või C«Ä saabuval jääajal
vaid pikemad t a l ^
muste ümber ifeäivad alles; vaidlu-
^ ssd. ilmateadlased ütlevad^ et Sciii
kesfcmöie aastatempeijaituur põli-jaipöolkeml
langeb 7 kraadi võr-m,
siis kattub kogu Euroopa jää­ga.
Alat^ 1940. aastast on kesk-
' mine teniperatüur langenud juba
S C kraadi. Jäämasside kasvamist
} on täbele paiidiud ka Gröoninml
ja suvi polaarpiirkonnas on um-
. bes ühe kuil võrra, lühenenud.
Kõige põhjus? Päikese pihr
nase temperatuur on 6
võrra
Hella Leivati lasteEäidlesidis j^õisliavainia ljiiro®s*S ;mis eslta^ % E.
pMd ühekstegdasteks piparkoogid/kes oEd^^k^
Eastejõniupuul,
Foto: Vaba Eestlane
MWALPINDI, Pakistan, Kuus
meest -mõfeteti avalikus foohas
ihimuhtiuše osalisteks, kuna nad
olid röövinud kaks noort naist j&
sundisid iifeid prostituutideks Pes-hawari^
provints^. Kohtunikud
määrasid avaliku nahkrihmadega
peksmise ühele haminikule turu­platsil.
Politsei vangistas m
Ä e / kui ^ad jõudsid tüdrukuid
' -LTn^..: ROCK, • Äasisas'
Priscilla Graoey, 23^tane naine,
]£eda süüdistatakse seksuaalsetes
kontaktides vastutasuks riigitee»
nistus^ saamisel, on palunud, et
käimasplev protsess saaks edasi
lükatud, kuna ta on ra^.^^P Gm-osy
olevat teinud ,ivalh^ tööd'*
valitsusele 1975 ja 1976; kuna tal
oli vahekord jtohtunikuga, kes oal
(Canadiam Seene) -^^ erinevad kui maaid,
kldele kultuuridele on aga ülilne miaMsIks, mis on :pfeendaftudJe«sus-Iapse sünnile.
Jõulumüusikal qn eiilirie k a i ^ olnud Prantsusmaal, siis
: tud Isaac Wattsi poolt - ja
on laenatud Händeli oratooriu­mist
,^essi^". See .viiiiiane on
. , /iiks populaarselmisid jõululad-l
O ^ O — Jaapan m
ge raha vää/rtuseg^
feorvaä saanud kõrge elustandardi Cecüe Frances Alexander, liri-kuulsuse.
Ometi on hinnad Jaar maa primaadi abika^
panis fäga kõrged, nii maksab - ^ c e in Royal Da(vid's Gity" oma
õun Jaapanis iM-aegu 3, õhtusöök Pühapäevakoolile, kus ta õpetas,
kahele 2Ö0, kleit tavalises äris ^ kii^ojitas sdMe laulule
20O ja tavaline praefcükk l i j i ^ organist HenryGauflett a^^
m dollarit a^srtÄiÄ^^^l^ 'Mr- 1848 ja tänapäevani bn see püsir
nud laste hulgas armastatuima
jõululauluna. Walesjst pärineb
laul „Dedk the Halls-> (kuid: m
viisi kui stode autor on teadma-teristika
— see on rõõmus ja täis, võib oletada, et seUe aiitorife
lootust. Jõulidaulud meenutavani võib kergesti olla moni anonütto»
seks jäänud prantslane jä Wadd
nsmi ühenduses selle lauluga la­hendab
ainult seda. et ta selle üm­ber
kirjutas.
Saksamaa protestantliku refor­mi
juht Martin Luther on m^ile
änjdriüd .kaks kaunist jõululaulu,
, 4^way in a Manger,, ja „Hark tSie
H e i ^ Mgels sing . Saksamaa on
maailmale andnud veel mitmeid
teisi jõuMaMe.
,Ä^ä öö'* siinniloo
nidi väikese koguduse
Obehdorfis väike ikülake aust­ria
-Alpides kelle nimi oli io-midagi:
pühajpäevakoolis
lavastatud näidmdit, jõulukpnt-^
serti kooliajast, mõnda õnnelikku
j'Ouluõhtüt, kus kogu pereikond
jõulupuu ümber koos istus. Jõu­lulaulud
ön «^^^ mSfc-mtelt
maalt.
• Inglise luuletaja Jameš Montgo-mery
kirjutas jõululaulu ,^gels
from te Itoalms of Glory'*.
Oha.rles Wešiey pärand oh .iHark
the Herald Ahg^ Sirig^'..
avaldas Preisi kuiiinga^ Fried­rich
Wilhelm IV soovi^^e^
öö" tema kuningriigis kuulutatak­se
fcõMde jõululaulude kunin­gaks
ja et seda tuleb laulda igal
jõülukcmtserdU. Sellest ajast saa­ti
on ©ee laul püsinud jöululaülu-
^de .esireas." ••
.,Oh little town of BethJehem*'
kirjutati a. 1Ö65 Fhillip Brocksi
^oolt. Broöks; oli huvitav kiiju, täJ
pärines Bostonist,: oli vanaxie,
k©<eprofessor,te korraga oma'
elule m& suuna andis ja hakkas
usuteadust õppima. Selle laulu
lõi ta kui jõuluõhtul 1865 hobu-mbi'V
(Der DoM Keller)
jä seepärast on nüüd ültoi aeg os­te,
odavaid ameerika autosid!
I^da kuulutata^ praegu Lää^
oe-Sak^ ajakirjanduses. Nüüd
võivat ka^ i^valine inim€ne'V osta
ameerika ,,maantiB8ristlejaid".
Beklaamis kuulutatakse, et 8-si-Ündriline
Chevrolet Malibu mak­sab
nüüd „ainult'* 18.000 marka,
niis olfii^-ait ipans ,3pottpfeis".
Nendes Teklaamides lööb tugevalt
läbi teaifcav alav^suskomplel^,
mis sakslases pärast sõda tekkis,
, kui salfcsä mark seisis püsti doBa-
•ri:najalt.- .^-.-^
eesti seljaš Jermisalemniasr Pet-j
lemma isõitis. See oli t em
seph Mohr koos oma organisti j kink oma kogudiise last^
Franz Gruberiga hädasunnil pead [
kokku ja lõid küresti uue joulu-
Isiüu^ jkuna kiriku orel ikatil oli
ja ük^i tolteaegne meister
parandada ei suutnud.
õpetaja ja organist lasuiasld
kitarri Ja nii yalnps „StiIle
Eisimeseks kanada päritoluga
^ jõululauluks itiideb pidada ^,The
^HHuron Garorit**
Selle on kirjutanud jesuiidi pühak
ja Huroni misjonär Jean de Bre-;
beuf a. 1641 Quebecis. Pärast de
NacM*', uniš kanti ^kirikukoori jBrebeufimärtrisuiÄ^a^^^ 1649
poolt ett© 1818 jõuluööl. teine Huroni misjonär Villeneuvo
Paar nädalat pärast jõulusid pa- kirjutas lanlu sõnad üles, Hüjem
rändas Karl Mauraoher, tuntud tõlgiti need prantsuse keelde Paul
Picard' poolt, kes õli advoikaat ja
,we..: 'have-.. heard on
high" on tõlgitud Iibest popuHaar-sest
prantsuse jõululaulust. Nii
luuletaja kui helilooja kohta puu­duvad
teatmed. Samuti ei ole täit
selgust, kes lõi sõnad laulule ,,Oh
come alye
on lohn Wade, keS: IW.-; a.
IngSismasEt, Prantsusmaale väl­ja
rändas: ja elatus sea! muusid'
ka kopeerimisest, sest tiBsns
nimi leidub noodilehel.
Kummalisel kombel leidub nii
Inglismaal kui Iirimaal onitu koo­piat
selle laulu sõnadest, kõik
Wadel käega välja kirjii^^
IIELSimi Umbes 20.000
soomlast arvatakse olevat lõpeta­nud
suitsetamise ja tähelepandav
hulk on; suitsetanilst vähendanud.
Fõhjuseiks olevat möödunud ke­vadtalvel
televisioonis peetud tu-^
Ijakašuitsetaimisest Voõidiimise
Ärsus, .iriida aktiivseist suitsetä-
JaM jälgisid umbes 250.000.
kus iJiad 1832. a. jõuluõhtul „pü-ha
ööga" esinesid kunm^^ ja"]^.
na isee laul on aga alati väga po- J ningännä ees. Paar aastat
orelite ehitaija, kiriku oreli Ja pa­lus
Qruberit midagi mängida, et
ta vee(nduto> et ord nüüd korras
on. Gruber Ä ^Pülm öö".
Mauraoher oli sellest laulust väga
liigutatud jä palus kas ta tohiks
viisi ja sõnad saada ja endaga ko­ju
kaasa viia, et sMä elamust ja­gada
Ziflertali oru muusikutega.
Kumm© laastait hiljem seadis tä
,3iha ÖQ" neljale noorele häälele
jä andis pala Strässeri las^
laulmiseks.
• Strasseri lastekoor hakkas'seda
esitama, nende suurepärane et-iekamie
muutis selle jõüliiiglitu
.tuntuks üle kogE Austria; Ja Sak-
Nad kutsuti Pleissenbureri bssi,
STOKH(M« --
paberist viieJkroonine ja see
asandätsiksie juba käibeü oleva
viienkroonise metallmündigä. üht­lasi
soovitatakse välja anda uut
SOO^ooinist rahatähte, mis hõl­bustaks
vähenenud rahaväärtuse
Juiüres tahakaiyet, kuna praegu
tulevat iooOjkrponiste summade
.puhul tarvitada 10Öta>oniseid,
mis võtvat
Huroni suguvõsa liige.
Kui perekonnad ja sõbrad jõu­lulaule
laulavad, ei mõtle nad vist
kunagi nende laulude päritolu
peale. Sõnad võivad mitmesugus­tes
tõlgetes pisut erineda, kuid
muusika on rahvusvaheline. Jõu­lulaulude
viisikeelt mõistavad
k õ i k . ;•
(Trükitud ajakirja „Heritage"
loal. •
Ajakiri ,JIeritäge"il[mub kaks
korda kuus. selle väljaandjas on
ühing Alberta Kultuur, mis ifcuü-lub
Alberta provintsivälitsuse
juurde j ä on mõeldud vähenda-j
aks mitmesuguste etniliste kul-tuurigruppide
vahel üle kogu Al­berta.
Seda ajakirja saab tellida
tasuta aadressil? >,Heritage". Al­berta
Culture, lath • Floor, CN
Tower,: Edmonton, Alberta
T5J-;0K5.): •
laupäeval, 23. ÄetsembrH,
piihapäeval, M. detsembril,
©smaspäeval, 25õ detsembri, •
teisipäeval, 26. detsembril 1978
1978,
ms,
1979
@;,Reedft 2S. dets,.kell.8 o. I*ar.
tu Cpliege'is Akadeemilise.;Kodu]
jõulupidu. i
© Esmaspäeval, 25. dets. kell fij
Õ. T. E. Baptisti koguduse jõUIti-laulude
õhtu küiinlavalgel.
® Pühapäeval, 31. dets. kel 1.30
Õ. Eesti Majas rae-aasta vastu­võtu-
ball...
@ Püliapäeval, 31. dets. kell: 8 ©.
„EI Cärlbe" Ban^uet HslVis To­ronto
Eesti Seltsi uue-aasta ball.
©Pühapäeval, 31. dets. kell 7 õ.
Burlington Hciiday Inn'is^^H
toni EestS Seltsi
,JiOosiõnne pole mete perel
Hmaski olnud," oli Ännikese
kindel veendumus ja sellepä­rast
tema ise mitte kunagi ei
mingisugusestki loosimisest
osa ei võtnud. Olgu või pea-miljoh,
ikka piletit ei
osta, ega saada sisse ka sepi­seid
kuponge, millega lihe või
teise saaduse tarbeks ostjaid
meelitatafcse Ja' võite' välja
Soositakse.
ja Ämiike on
usub, et iga asja eest
peab õigel moel maksma ja
mingit muidusaamist kurjas
maailmas ei ole. Vähemalt te­ma
perele mitte;
Vahest aga on elus niS, ei
Ise kiil! usud ja arvad, et terr
ve perekond käib su oma
joont pidi, mis siiski teps
mitte tösi d tarvitse- oEa.
Ei olnud siingi. Kallis abi-kaasa
August ja poeg Äifred-ki
akusid, et õmie peab elus
siiski olema ja mõnele mehe­le
kukub ports raha vSi miüd
huvitusi täitsa teenimatult
sülle. Tuleb ainult proovida.
Nii nemad siis mõnda kor­da
kä proovisid, siit ja sealt
mõne lotetli ja loosimisega.
Ima et Amiük® seda teadnud-
.-M oleks.,••;::;.v^^^^^
- Ja äkitseM; . . . o l i Alfred
võitnud. Priisõit lõunamere
saarele, kõik kulud käetud ja
kui kahekesi nädalaks minna
M taha, võid saada selle ase-sel
kaks nädalat marüdat ole-mist
üksipäini. Alfred valis
viimase, kellega sa ikka lä­hed
ja küU seie aja üksigi ot­sa
Äraolekuaeg sattus Jõulia-dele
ja Alfredi arvates on sel­line
pühadene aeg huvitav
ükspuha, kus sa siis ka oled.
«Sa heldus küll, laps just
pühadeks kodust ära ja jõu-lu
ajal ön ta ju muidu alati
meiega koos olnudj" hädal­das
Ähnlke, ega pannud seda
mikski, et see „laps** juba
. anuhugi me|!ehakatiseks šiir-gimud
oli.
Nõnda siis algasid jõulue^
tevalmistused ja iga asi tõi
pisikese s^riaa. või joriraa"
(nagu August seda öelda ta­vatses)
Ännikese meeltesse.
„Ega maksa jõulupuud tä­navu
muretseda, mis ine Ikka
kahek^i sest vahime, kül
last ei ole, veab aüpiult vee sil-
..." vol„el tasu pS-tegema
hakatagi,
parem osta kuskilt poest pool
näelakest ja käib küll," või
jälle:„Tea, kas toobki tänavu
verivorste, mis me neid ka­hekesi,
lähme parem kuskile
välja sööma. No kirikusse
ehk jõuluõhtul siiski lähme,
see ju nii õnnetuile kui ka
üksildaselegi
tt
.August kuulas kõike sõna-lausumak,
küllap teadis, et
vastuvaidlemine asja pare­maks
ei tee.
Ja nii see oligi — Annike
tegi kõik jõuIuettevalmMu-sed
nagu tavaliselt.
Nõhdavüsi siis jõulud tu­lidki.
Ega nad tulemata jää.
Jõuluõhtuks oli Alfred juba
nädalakese sõojalmaal ära
olnud ja esimese pjltpostr
kaardigi oli kirjakandja
toonud, lürjarldadega öel­dud,
et on õnnelikult kohale
jõudnud ja ciemlne on vah-
JõülüÕhtul läksid Ärukeste-omad
kirikusse. Sedapuhku
kahekesi, kuigi muidu cÜd
ikka kobnekesi, sest nõnda
oli jõulukiriku traditsioon
ja sellest vähesest iihesole-misest
cli. Alfredki :alati Umd \
pidanud. Eks ehtisid siis Aru-keste-
omad end kirikusse mi­nekuks
üles. Annikesel sedap
puhku uued säärikud ning ka­sukas.
Augustil nahamoodi
jope ning kalossid, kõik tip-pen-
toppen korras nagu olu-
3BEI
korrf seda nõuab.
Kui siis kombekohaselt ja
järjekordselt teenistuse ajal
püsti tuli tõusta, pööras An­nike
end veidi ringi, et taha­poolegi
vaadata. No tahad ju
ikkagi näha, et kes on kirilnis
ja kes mitte, kellel mida se^
jas, kes kellega Jcoos ja kellel
kurb või rõõmus nägu ees.
Sellest väikesest pöörami­sest
aga jätkus, et Annike lõi
näost kahvatuks, süda pani
puperdama ja minestus Mp-pus
peale. Hea, et sai veel Au­gusti
käevarrest kinni ja siis
Annike sosistas:
„Ära sa. August, küll taha
vaata, viimaks minestad! Mi­nul
kummitab, kindlasti kum­mitab:
nägin teiste vahel uk­se
juures selgesti Alfredi nä­gu,
naeratas, viipas käegagi
ja siis läks mul kõik sume
ees kirjuks."
Kuigi Annike oli hoiatanud,
vaatas August ikkagi taha,
pööras kohe pooleldi ringiga.
Kirik inimesi puupiisti täis,
iiägu näo kõrval, prillid drtial
ka Jaba kehvavõitu, ei ta näi­nud
midagi erilist ja mõtles;
, j u sel ^Annikesel muidugi
Ininmilt^^^^^^^^^ hakkab veel
vanast peast ja jõuluõhtul
huEaks n^ema../?
iga asi jõiiab kord lõpule
ega jää lõpule jõudmata jõu-luõhtune
kirikuteenistuski.
Rahvas voolas tihedas mur-ims
kirikust välja, kus karge
talveõhk põskedele puna Ja
üksikud lumehelbed juukseis-se
sära puistasid. Ei kummi­tanud
enam Amükeselegi ega
tikkunud karges selguses mi­nestust
peale jä väheaegse
ringivaatamise järele tõtta,
šid Arukeste^omäd kodu poo­le,
et süüdata jõuluküünlad ^
ja ahjus Särisema panna ve­rivorstid.
Ja siis kummitas Annikese-le
teistkordselti Toas säras
jõtilupuu kogu oma küünal-derohkuses
ja paistis kojtt-
Jõudjaile aknast vastu, kidgi
Annike surmkindlalt mäletas,
et ta majas kõik tuled enne
minekut kustutanud oli.
Kas te usute kummitusi?
iõuluõhtuseid eriti? Ei mak-sa
uskuda, se$t kummitus ei
olnud seekordnegi mitte.
Alfred avas oma vanemaile
ukse nägu olnuks see vaid ta­valine
kojutulek ja lausus
lihtsalt:
' , j ä i n kirikusse! pisut hil-jafes;
ei leidnud teid väljatul-leskl
rahvamurrust ja nii
jõudsingi koju teist tsipakese
•Warem."':.
;,Äga kuidas süs?'* langes
Annike oma pojale kaela ja
tundis, päris kindlasti tundis,
et jõulud on ilusadj ent see-kordsed
veel tuhatkordselt
ilusamad kui kõik senised.
„Tiilin," J alustas Alfred ja
jutustas, kuis cli juhuslikult
leidnud kellegi, kes nii väga
veel üheks nädalaks soojale
rannale jääda oli tahtnud ja
oma lennupileti jõululaupae-vaseks
tagasisõiduks Alfredi
oma vastu oli vahetanud.
„Ema, ma ei saanud sinna
sooja paradiis jääda jõulu-laupäeväks,
sinna, kus kõik
lõhnab nii teist moodi. Taht­sin
selga tõmmata sinu-pes-tud
jõulusärgi, mis on külm
Ja karge, lõhnab kuuseokaste
Ja talve järele. Ma tean, sa
kuiyatasid ta rõhu peal jouiu-puu
kõrval enne, kui see tup­pa
toodi, tean ka, et isa põle­tab
kuuseoksakest küünlalee-giga,
et tubades oleks jõulu-lõhn.
Ja piparkoogi ja jõulü-vorsti
lõhn... Mä tahtsin ko-
J U ! « ^
Väljas sadas jõululund,
suuri ja sädelevaid lumeräit-sakaid
langes vaUtselt alla
maa peale ja inimeste süda­meisse
külvati jõulurõõmu Ja
alatist hingerahu.