Vaba eestlane , December 19, 1978

              [d Eesit propaganda
|\1imasel ajal eritS
lakanud tegutsema,
IVabariiki olematuks^
igi ajastu clDvat ol-lühike
läanerüMd©
leeritud vahepexiood,
kõrvaldati Eestis
cpgude võim ning
I kodanliku diktatuu­ri
ajastu mustamist,
ja ajaloost välja»
\\ tehta mitte ainult
[eeles nii trükis ku§
[saadetakse ka välis-
|;ia ingliskeelset vss-mdamaterjaü,
mis
[paguluses sirgunud
(neratsioonild ja vä­gi
perioodi hävi­des
korraldati 29.
ka Eestimaa
li Partei ja Eesti
iikogu pidulik koos-kriipsutati
ja esile
öörahva Kommuu-tämiše
60. aasta-elejaks
sellel koos-
Eestimaa praegune
artei peasekretär
es luges ette N . Lu­stliku
partel keskko-
.iidu Ülemnõukogu
NSV Liidu Mixüst-tervituse.
Peale pi-eku
Estonia koat-lusid
kommuuni
se aastapäe¥a tä-eel
miiting Maar-ne
koinmuiini ve- '
linna raekojas ning
tapäeval3 püheada-konverents"
koos
ega.
ud Töörahva
uiilutasid Narvas
novembril välja
Igul ko os pnnavä-adist
|roli(?.Ie saa=
ommunlstid eesot-liiga.
Kommunist-d
püüavad väits,
Jrahva Kornmnim
ast suveräänse sotr
i nõukogude vaba-ilikült
ku3ut?,J:ici Än- :
aaslased ent^ist al-imperialismi
tes-maskeraad-
löög!-
andeks cli varjata
erdamist konmni-äa
riipps ja hävf-rt
iseseisTiTst,
Karl Vaino, kes
eesti keelt mitte-a
eestlasena maa­kohalt
ümber pal^
Venemaa eestlase
.asemel . Eestiiuaa
partei peaseki:etä-positsiccnile,
tem-jmmmmi
jiiiibslikõ-jadussõja
essüaste
itusojaks laild ta
|t seJbst r/i!':3 „kO"
Tartusse rrJiiilcpin-lima
N. litciu va»'
|ud ja mnte E ^ t l
imuuiii te?Tf:I?.sed.
Eesti. aifaMrJandu-:
• silmapaistvalt esi-mis'
kujutavad ;
^uni nõukogu 1919.
Pildil on seitse
Pöögelmsim, Jaan
[Rästas, Jaan Käs-ikmaim,
Karl Mühl-
WallJier. Mi;5 sa!
kommuuni mees»
xualamlikult kom-rtemaa
eest d i d val-
Sellest on Karl
i ülemustel Krem-la,
kuna kirae nõu-fohta
oa venelased
andmeid, et nad
\\ tapakeldxites kuk-iks.
Andmed puu-irl
Mühlbergi koh-la
tabas tõenäolisel
iTundub sadistlikii-et
keegi hakkab
ml tegema ja oma
^ama nende meeste
la ta ise on mõrva-
)mmunistid saavad
figa hakkama nagu
Eesti Töörahva
Idustused Eestis.
fegipaisatud maai-kmdlaid
elu- ja
|d. Paljud mõisted!
pesis pööratud ja
5egi enam see, kes
|jadusvõitiejs Ja kesj
CJarg lk.S)
Nf. M '
VÄL¥EÄRST
31, 25. Ja 26.
ley, tel. .921- .1-
30. | a 31. de*s. nii^g 1
f. Kuutan, tel. 751-6141 Ja dff.T.
Saan&s, 46P912. ' • •. •
Roõmscilcl jSii/ifpiiAi j@
Jõylytervifiisi i
Mcanadas
saadavad oma lähenuitele sõpra­dele,
tütltavatele ja kõigile kaas-maalastele
ning soovivad kõigi
lootuste Ja soovide kordamhiekut j
uueL 19?9. aastal, peate teisal aval-datufce
veel järgmised kž^maalar
sed: . .•'
Eestlaste Korterimaja Nostra
Domus Co. I M .
Kaimiö, ;Rac]iaM, ja. õleV.. :
Kalmet, Eerik j a Karin
Kikas, Meinhard j ä Erika
Ijeetmaa, Evald ja Aami
LokJk, Maris-.;-'
Lootus, Gtearg (Montreaü) •
l^toiMm. Tamara lastega
Tüvel, Ernst ja Salme (Montreal)
Tol RomanJaVaSki.^.^';^^
Edmontonist Jõudis ^ _ , „ ,
EdniontonOpera Ässoclationi poolt 0 1 ^ ^ ^
moriton Journal" Ja ,mie Edmonton Sun*' annavad tema laulule l^^^&e ö m ^ ^
„Tosca^ tJks tõstis ©süe ta resonantse, robustse baritoni sügavustvmui^a ta karakteriseeris Scaiv
piaosa^Te^^ '
. • o s a s . " ' ' . : ' ' • • • •';..'•.•:'.'
. KIRIK
Insurance
Agency
23 WESTMÖRE Dr., Snit® 210
Rssdale. Ont. ÄBV 3 ^
Tel
• •• i
(Algus lk. 2)
se­isuside
imi ta Torontost nii
kaugele laiüluosa sai, seletab A.
Kittaak, et juba möödunud suvdl
scxjvitati t^da läänes, mitmes ko-hais
lavastajana (tuntud Irving
i Guttman'ile, kui sobivat lauljat
Puccini ooperisse ,,TGSca-*. I.
Guttman teadis, ^t Kittask on
pinud seda Osa Itaalias ja sobib
noorema tegelaskoiinaga ifeoos
töötänm. Kui ahtused etendused
toimusid valemate lauljatega, siis
matmeel olid kaiks koihaliiklku
lauljat sopran ISvelyn Quaife ja
tenor' iBoger/ Ohisen, ikes esimest
korda laüMd Idmiikalises oope­ris,
kuigi cpdi?iaa^
kalis.
' t e süundongi sea! anda
noortele Suuremaid osi, et nad
saaksid vilumust Ja kogemusi
nõudlikemate osade esitami-
•^seks.';-;
^Kuidas on Edmontoni ooperi­teater
organiseeritud? Nii Edmon-tonis
kui ka Calgarys ehitati Omal
ajai täpselt samasugused teatri^
hooned, Edmontpnis nimetatakse
seda Noart^^ Jubiiee Auditori-um.
Seal esitatakse aastas 4--5
ooperit. Seal näib siiski olevat
erinev teatrifilosoofia, äntal^
uus ooper iga paari J am järel,
ega mitte erilise ooperisessöonina
nagu Torontos. Dets^bri a M oli
Püccini „Tosoa", veebruaris on
ettenähtud järgmine Ja, maikuul
ims.',:-
; Ä-Kittask seletab, et pätstalj,
et huvi ooperi vastu on olemas,
rahvast cli pai ju Ja ruum peaae­gu
i g a i õ hM väljamüüdud.
Kuna seal oli ilm väga külm, eriti
Kjümne aasta jooksul. A t i ^ t i k u ul
1979 on ettenähtud Here(tage Day
pidustus, kus ijhes suures pargis
antaikse jgajQ rahvusgrupile oma
aakpp koos telgiga, kus ta võib
oma etnilist omapära (teistele näi­data.
Eestlastel on ikavas eelseis­vaks
rohjkemettevaimistada, kuid
vajavad abi suuremad; eestlaste
keskusest.
. Kiinä eestlased .on seaH. olnud
I^agised pioneerid, kes eelmi^
se sajandi lõpul sinna omale kü;
|ad asustasid, Siis on sellise rähh
; va vastu pidustuse k©m!dajai
just eiiline huvi..
4
r %
^ 1 5 5 5 ' D A N F O R T H AVEMUE /f^'-^
V . % R 0 N T Q : 0 N T M4J 1N7 ' ' ^ v'>-..y.
" T E L E F O N . 4 6 6 - 1 1 3 5 '
ha, eriti neli kes
made j u u w . '
_ Küsimusele kas tal oii olnud
kokkupuuteid ka kohalike eest­lastega,
M e t ä b ta, et kohtus Siim
Ruusaiuguga, jsealse Eesti Seltsi
eskneihega. Veel kohtus ta Alberta
Gollege'i õ j ^ j õuga Lydia Palsi-ga,
kes õpetab koolis kompositsi­ooni
ja muusikateooriat. Veel
eestlaskonnas on jälle
mõte oma laulukooli asutamiseks,
mis oleks eesti laulukoor; Koori-juhjilss
on olemas Bva Veer. Ku­nagi
oli sea! balti laulukoor, kuid
selle tegevus on lõppenud.
Kas saadud kontaktid Edmon-toni
teatriga on püsiva iseloomu­ga?
A. Kittask vastab, et lähemal
ajal tuleb lavastaja Torontosse- ja
siis toimub läbirääkimine isa uu­teks
võimalikeks, esinemisteks.
Kuigi Alberta on rikas õlimaa, on
seaa teatritöö orgašiiseerimisel
siiski arvestatav ka majanduslik
külg ja katsutakse oma esinejaid
kohtus ta Helve Sastokiga, kes leida nooremate, seega ka odava-õpib
kolmandat aastat ülikoolismatest esinejaist. Edmonton on
on snaffMst-terrorist.
gaste ja erilaadsete tõlgenduste
(^ti kujukaks näiteks on Lääne-
Saksamaa ja Jugoslaav^i valitsuste õhtuti, siis riietehoiuruum ei saa
vahe! tekkinud laiikbelid Jugos- feõM^ rõivastust, eriti jalatseid
laaviäs arreteeritud Basder-Meiia- vastu võtta, mis pannaikae lihtsalt
Iiofi terit)risf!de gäng!^^^ vestibüli hümii^^
väljavabetamiseks Lääjae-Saksa- A. Kittask M e b ^ et kauge ^^^^
;maa^ vanglas vBMvate:\-Kst)aaMa po^ Mle siiski. ešm'akord!selt ko-rahvuslaste
vastu. Lääne-Šaksa- hatav. Ta on varem laulnud Gai-maa
keeldus kroaatide väljaand- garys, kus ta ©sines ,Ji^a Travia-misest,
kuna neid ähvardab Ju- tas" Germonti osas. K a on ta läul-goslaavias
surmanuhtlus Tito rez- nud I^fthbridges. Scärpia osas on
hiimjle vastutöötaniise parast, Ju-; aga esimes korda Edmontonist
goslaavia koöMnunistid vasteid Kuigi Edmonto huvi teatri
omalt poolt seMe otsusele Baa- vastu on olemas, on huvi väike
der-Meinhofi terroristide Vabasta» kontsertsarjade, eriti sooloesfee-nuseganingnendeKesk-
Ittasaatrjniste vastu. Minnakse kuulama
misega, kus terrctiristid leidsid en- siis, kui on suurenia tegelaskon-dile
tõenäoliselt varjupaiga Ira©- naga grupp. Sooloesinemised kan­gis,
näitavad selle tõttu, et kohalikus
Jugoslaavia politseivõimud ar- ^l^^oMs inimesed, kes teevad va-
EeteerisidneH kurikuulsat Baader- li^>^^^^^ esinema kutsutakse, on
-Meinhofi gängi liiget B r i g i t l e : ^ ' ^ ^ Ja kom.
Mohnhaupti. EoU aemens Wag- positsiooni alal töötajad.
Suured üritused on etnilistelt
gruppidelt, nagu ukrainlased,
poolakad Ja sakslased/v.
Kuid etnilistele kultuuridele pan­nakse
rohkesti tähelepanu ja ko­halik
TV-jaam esitab sealsete rah-iier'i,
Peter Boock'i ja
HofmannH möödunud mais.
ki nelja süüdistati
maa töösturi Schleyeri jäpankuf
Ponto mõrvamises, jugoslaavia
võimud lubasid
kömposisiooni, on juba kompo-neeoinudki,
kuigi aöes õppetööde
mõõtmeis. On väga hüvitatud ees­ti
rahvaviisidest, kuid pole leid­nud
vastavaid materjale.
Eontakt'Kanada idapoolse eest­laskonnaga
on seaHseil inimes-eel
väike ja millegipärast ei loe­ta
Kanadas, vaid just Ameerika
;•. .•ühendriikides;: amuvaid ; • j&estn
Praegu tehakse (kaitseid seltsielu
elaivam^iks muutmiseks. Eelmisel
talvel oli Eesti Vabarügi 60. aasta­päeva
puhul koldmtulek, mis tõj >havad midagi eesti kultuuri
rohkem- rahvast kokku, kui varem raihvttsliku töö heaks teha,
% i i M i GirawihMrstisi
ESTERI ia TAUNO KAMTINBM
ooparilinnaks siisiki veel välke
kQht.;:^^
A. Kittask on ka uue E K N r ^ -
vuskültuurilise komisjoni esimees, j
Ta •ütleb, et tema huvialaks on'
rahviiskiütori j a kunst.
, Ta tahab oma reisidel kontakti
võita kohapeal olevate eestlas­tega
ning otsida võimalusi eesti
kijiuuri tutvustamiseks l^nada-
/.Ia?<f^ • • Ikoliapealisefee inimeste.
•CDI
1
Ta !ütl6b, et on väga huvitav näha ^
eesitlasi väikeses keskuses, kes ta-:
ja
St. WiUowdale, Ont. M2M 3X1 ® Tel.
Omanikud HÄNNA Ja HEINO KUUSEM
anda kui Bomii valitsus nõustub j yasfce progra^
kroaadi rahvuslaste väljaandmi- lise täbelepanekü kõrval on aga
sega. Bonn seda nõudmist ei ra­huldanud
j a Tito vabastas põran­daaluse
punaarmee gangsterid
tõenäcliselt üsna varsti pärast
nende arreteerimist. Lääne-Šak-samaa
võimud arvavad isegi> et
bandüdid varastati Jugoslaavia
võimude poolt valedokumentide- Seal on praegu palju ehitamist ja
ilmne huvi hokimängu vastu. Ta
ütleb, et oli just seal .,grey cup'
mängu ajal ning tunti suurt rõõ­mu
ikui nende meesikönd tull võit­jaks.'•
\ •''".•'•;'•'.••
Edmonton on . kasvanud ligi
400.000 elahllmga suurlinnaks
ga, rõivastega Ja kõigi muu vaja-
"Eikugao'. • • ^ ^ '':'•••
0Et.M2NlNS.
liim otse märgatavalt kasvab kõr­gemaks.
Inimestel näib olevat ra-
Lääne-Saksamaa
de meelepaha Jugoslaavia omapä­rase
teguviisi suhtes on mõiste­tav,
kuna terroristid ts&ati Jn^
goslaavias saksa politseivõimude
andmetel ja kaasabil ning hüüd
Sasi iTito terroristid salaja vaba­dusesse,
abistades neid Isegi põ­genemisel,
mille tulemusena Bon^
mi politseivõimudel C|n suuri ras-
Sra^ terroristide jälgede leidmi-
SBks ning nende arreteerimiseks.
Tito on alati olnud läähemaaU-ma
riigimeeste ja polütikute lem­mikuks,
kuiia ta kommunistlikku­de
riikide riigipeadest esimesena
julges S t a M e vastu hakata j š
tema käske hüljata. Kuid samal
ajal jääb Tito ikkagi kommunis­tiks
ja demokraatlike lääneriiMde
vaenlaseks, riiidä eriti ^silmapaist­valt
kinnitib tema abi ja toetus
Laane-Saksamaa punastele tert^^^
AMU
B1X3SD
VIIULIKONTSERT
ca
. COXWELL AVE. TORONTO - TEL. 425-0638,
* • SUUSAD,^SÜUSAVARUSTUS, • JAHIVARUS \
: -k PAADITÄISED, FAADm JA MÖOTQRIÖ •
Avatud: teisip. — reedeni M õ . , laup. 9—2
Aastas $35.~
$19.—
$10.50
$53.'
$28.
$15.
$58.'
$30.
$16.
31. detšembrU 1978. a. kell 7.30 õ.
4. VEEBR,
• . T
Tänan kõiki, kes inind minu hai­gusi
ajal haiglas külastasid ja m^
mile rõõmu vaUnistasid. Suurim
tänu Montreali Jaani koguduse
liikmetele ja Vabadussõja alguse
60-da aastapäeva aktusest osavÕt-jaUe,
kes mind uu hulgaliselt ühise
kirjaga tervitasid ja lääd: parane­mist,
soovisid.,;
Soovin ühes abikaasaga kõigUe
rõõmsaid püM ja õnnerikast uut
aastat!
ERICEKÕIV
' $12.-isikult
Piletid saadaval: Sulev Martin, tel. 425-8147
LENNUPOSTIGA ülemere-maadeas®;
Aastas $69»—, poolaastas $34.5®, veerandaastas $18.^
Aadressi muudatus 40 cehti. üksiknumbri hind 40
lensida aadressidele palume märMda .JPOSTAL OODE"
U^A aadressidele ^,ZIP CODE"
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada
i*r®® iBstoiüan Publish^
SOBEO
Mängib KAJA" 0^^^
Kõik ÄK liikmed jä nende külalised iteretulnudi
i n i i i i L
VÄBÄ EESTLÄNI
/
saata VABA EESTLANE MSta^ /
• tavalise / kiripostiga alates -
... TeUimis® katteks lisan | Biln)asrei
/TShakaardiM. (laka laate
nmnttiiiirnnffnaiiiWfimHaBa