Vaba eestlane , August 15, 1985

              i^mA. neljapäeval, 15, augustil 1985 — Thursday, August 15, 1985 Nr.
XBBC
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Ecstlan©, 1955 LesXi© S t B©tt
(M> M3B 2M3
TOIMETAJA: Olaf KopviUem
TOIMETUID mumWMi Karl A u o . Heiffiö
TELEFONID: toiaEjstus 444-4823, talitus (teUtoed
eks^itsioon) 444-4832
TBLUMISHINNAD Kanadas: afistas $54.—, poplaastas
TELUMISHESINAB viöaspool Saaadat: miBB $68.—, pod-aastas
$37.— ja vearcadaastaa $1^.—
Aadressi muudatus 7@ c. Üksikaumbri hiad 70
KUULUTUSTE HINNAD:
üks toU tHid veerul: $5.00, ( ^ i U j d $5.51^
IH
IL
« * < < { > > '
\ it\ -i^i \ i \ \ \ \\
> < > > V < ^ >
„Baltic Star", tagasijõudmisel Stokholmi. Foto: L. Niedre
Platformidetci
valimised
Demokraatlike riikide ja üMskom-dade
elus on elevusttekitavakš
momentideks valimised, kus ühe
grupi volitused lõpevad ja neile
kohtadele administratsioonide eri>
astmeil valitakse uued. Elades Ka­nada
demokraatlikus ühiskonnas
tunneme ja oleme kogenud neid
ukse taha tubiud kandidaate> kes
meile on pihku pistnud oma partei
Ja ka isikliku valimisplatvormi,
mida ta valitsuse puhul lubavat ha­kata
täitma. See on demokraatliku
süsteemi üks valimiseelseist prot­seduuridest.
' ,
MlifiSied by Free Estontao Publüiu»- L t d
1955 Leslie St. Doa Mills, Oiit M3B 2M3
Need, kes mäletavad veel iseseis­vas
Eestis enne „vaikivat aega"
olnud polütiliste parteide elu tea­vad
kui ägedaid kõnekoosolekuid
peeü, kus kandidaadid, mõnikord
ka samaaegselt vastaskandidaadid,
pidasid ägedaid isõnalahinguid, mis
Selle pedkbja aUUmiiib artiklit^^^^ isiMikkiii või perekondlikku pla- kahjuks hiljem ka parlamenti (rü
jaeeninist Sairja eesmärgiks on anda näpimäiteid^ kü-piröMeemide
edukaks lahendamiseks.
gikogusse) vüdi ja meie demo­kraatlikku
korda hakkas kahjusta­ma
kuni „vaikiv ajastu" selle hasg-lace
nähtena kõrvaldas.
JEtelsingis on kolmekümneviie rii^^
gl välisministrid Istunud koos ja
p,3uirtÄ;onverent^*^ arutlenud
möodimüd aastate töötulemusi, õi-igemini
tulemusteni Jõndmatust.
Ida on süüdistanud tavakohaselt
Läänt ja Lääs on samaga vasta-nud.
Esialgul näis juba kohe/ et
mingit vajadust sellise juubeli P "
iamiseks üldse polnnd> kuld mõned
(S)n siiski suutnud selles ka positiiv­set
näha, peamiselt Just iutvuda
Me N. IJidti välisnümstri^^^^^E
Shevemadzega, kes vasti^>idi se-
Mstele N. Liidu välismihištreile
m9istvat naeratada; Sellest loevad
mitmed välja suürž võitu Lääne tu­levikule.
Keegi ei mõtle> et vene­lane
võis naeratada nende naiivse-t
® üle, kes on valmis uusi pakku-
•misi'tegema,.;,:
On ameeriklasi, kes konverentsi
Juba aastaid on iseloomustanud
kui Jalta Kui esimesel anti ve-inielaštele
ebanormaalsed suured jä­releandmised
poole Euroopa näpi,
siis Melsingis nõustuti sõjajärgsete
^ifiiridegä j a küim^
te suureks meeleheaks üma, et nad
maeratuse näole vorminuksid.
Kui 35 n lM aUa M
ä; Helsingi koldmleppe lõplikule
ä&tile, lubades respekteerida inim­õigusi
Ja põhilisi vabadusi, kaasa­arvatud
mõtte, südametunnistuse
Ja usuvabadus. Lub?^ tihendada
perekondi, võimaldada vabade
Ideede informatsiooni levikut ning
lalendaida kaubanduslikke Ja tea­duslikke
sidemeid. Kümme aastat
<Di|i näidanud, allakirjutajad olid
väga <^ või lihtsalt
maiivsed venelastega suhtlemisel,
kellele ükski antud
mendš ajaloo
tähendanud.
Kui kümn ^
deti allakirjutatud akti sisu koha­seid
tul^mua äiT^ loetleda,
siis pidid kõik tunhuštama> et
singi kokkulepe on vaid suut eba­õnnestumine^
nagu üks USA kon­servatiivne
polütik end väljendas
mui^d lubatuste juulbellkokkuMe-
Med.';-;-;'
Kui enamnsele läänemaailma ela­nikele
pole kokkulepe tähendanud
konkreetselt tajutavat olukorda,
süs idabloki elanikele on see osu­tunud
saattiiÄuks. Nad uskusid*
et N. l i i t peab nii suure kogu ees
allakirjutatud lubadust Ja tekkis
erimeelsete (dissidentide) liikumi­ne
Helsingi kokkuleppe järelvalve-gruppide
näol. Mitmes okapeeritud
või satelliitriigis loodude grupid sat­tusid
peagi politsei tähelepanu alla
ja mitmed neist on lõpetanud elu
Siberi karistuslaagreis. Moskvas
loodud sellise grupi 20-st liikmest
on vaid kaks veel vabad. Enamus
on vangilaagreis või vigase tervi­sega
sunnitud N. Liidust lahkuma.
Eestlasist on Kuke saatus
dramaatiüte näide kuidas N. L i i t
on tema poolt antud lüb^^^ ra­kendajat
kohehiud. Mart NiHus
kannatab praegugi vangilaagreis
erimeelsuse pärast, riüdaN. Liidu
poolt ametlikul rahvusvahelisel
foorumil lubati. Aga lubatud ön
e n n e g i ; . ; . . ' . • . . : ' . v , . • . :•
Helsingi konverentsil andsid äEa-lubaduse,
et vastupidi
on: 1) eesmärk; 2) olemasolevate
vamde ja võlgade, sissetulekute Ja
vällaminekiite hinnang ja kokkuvõ­te;
3) välised tegurid, mis rahalist
plan eerimist mõjutavad nagu in­flatsioon,
^tulumaksudj panga int­ressid,
poliitiline olukord jne.
Haaä tuleb valmistada sääraselt,
et se^ olemasolevat elustiili liiga
ei muuda, et ta oleks rakendamisel
tahitav. Plaan iseenesest ei oma
mingit väärtust, kui teda ellu ei
raikerid.ata. jPlaani tuleb kasutada
selleks, et tegelikku rahaliste as­jade
arengut mõõta ja hinnata.
Plaaiü Meks iga aasta või paari
järele uueridada, eriti süs kui pere­konnas
juhtuvad tähtsad sündmu­sed
nagu lapse sünd, abiellumine,
pensionüe minek, lahutus või ühe
perekonnaliikme surm;
E e s n i t t . Hm •
ühtegi plaani ehk kava teha. See
Meie Eestlaste Kesknõukogu Ka­nadas
valimiste juures pole seni
mingisugust elevust loodud. Pole
iustuskulud ja muud põhilised vä^- Enne kui hakkame-^ oma vaba
jamüiekud. E r i kulupostina tuleb. raha investeeringutesse paigutama,
kirja panna mittehädatarvüikud on vaja kahe asja eest hoolitseda,
väljaminelnid nagu väljas söömine, Esiteks peab
reisid ja puhkusekulud. Loodeta- perekomial olema pangas või Ka- peal^ nimekirjade avaldamise ja
vasti on sissetulekud suuremad kui nada säästuobligätsiooiüdes sumina ettenähtud elulugude, ja osalt ka
väljaminekud. Nende vahe on sis- sularaha erakordsete väljamineku- fotode avaldamist üldse muud ka-setulek,
mis on kasutatav rahaliste te katteks. Säärased väljaminekud vas. Parteilise aluse puudumine on
eesmärkide saavutamiseks. Sa- võivad tekkida äkilise töökoha- vältinud erirühmituste tekkimise,
maks otstarbeks võime ka oma kaotuse, erakordsete maja- või au- Sellevastu kõigilt kandidaatidelt,
olemasolevaid varasid ümberpaigu- toparahduskulude, kindlustuse poolt kelle hulgas on rÕõmustamapane-tada.
(J&rg lk. 3^ vait nooremasse generatsiooni kuu­lujaid,
loodetakse eesti asja, eest­luse
viljelemise, aga kõigepealt
Eesti vabaduse eest võitlemist. See
ühisnimetaja ongi uue kosseisu
platvormlkSo ^
l i , augustil täitus 80 aastat Eesti
Vabarügi peakonsul saadiku üles­annetes
Ameerika ühendriikides
Ernst Jaaksoni sünnist. '
on mi põhiline, et tundub enisest- Ernst JJaaaaksssoonn v võoibio talagsaassi avvaaaadaaa--
moistetavana ja ülearusena. On *a «le 60 aastasele sUmapaistvale
aga üllatav, kui vähestel inifliestel karjäärile Eesti Vabariigi välistee-on
selged sihid oma elu suhtes ja kistuses.
sellega fea rahaliste küsimuste Tema praegune ametikoht Eesti
osas. Eesnaärk peab olema võrdle- Vabariigi akrediteeritud diplomaa-misi
täpselt määritleM. Eesmärk, tiMse esindajana meile sõbraliku
mis oh määriüetud väitega^ ,^talian maailma suurriigi — USA — valit-rikfcaks
saada*f, ei ole rahuldav, suse juures, omab erilise kaalu ja
venelaste patentvastusele, kõike si-seasjuks
pidada. Helsingi andis väl-jäsp€>
olseile jõududele õlgtise nõu­da
selgitust inimõiguste rakenda­misest
N. Liidus, nagu on tehtud
Andrel Sahharovl Jt. juhtudel, mis
siisM pole mingeid tulemusi and­nud,
kliid N. Liit on pidanud mõnel
mälU-al reageerima avalikule sur­vele,
nagu nüüd toodi uudistes Sah-härovi
kokkusaamine tema abikaa­saga,
ka Mart Kikluše emal või­maldati
enne konverentsi kokkp-saamme
pojaga. '
Ainetlikult N. l i i t ^ i lase ühelgi
väljaspoolsel otsustada tema sise-nüste
erimeelsete Msimüstelai^
damist. Vudis Sahharovist oli nagu
j,sünnipäevaM^gitus'' Helsingi kon­verentsile-
tJusi lubadusi tal ju
leks kaasa tuua olnudki peale v*ä-lismhiistri
naeratuse.
Veidi erineva setisukoha avaldas
äsjasel Kuusalu kihelkonna laurit­sapäeval
EKN endine kauaaegne
peasekretär ja valitud liige Enn
S^urand oma aktusekõnes. Ta esi-jtas
nõude, et iga kodu peaks eesti
keele eest võitlema, samuti poliiti­line
võitlus kestku edasi ja üsas:
„Anname valimistele soovituse:
keelesektor peab olema aktiivne.
Anname hääle ainult neile (kandi­daatidele),
kes annavad sellekoha­se
lubaduse. Siin peavad uued kui-tuurlgrupid
hakkama tegutsema
vastupidi kodumaal oodatavale
hääbumistendentsile."
Kuld seni pole ükski oma platvor­mi
avaldanud, kuidas võiksid vali­jad
sellist selektsiooni teha esita­tud
kandidaatide hulgas. Eks ole Ju
kõik kandidaadid lubanud täita
EKN eesmärke, kui nad otsuse te­gid
kandideerimiseks, sama luba­duse
mille on andnud k a kõigi eel­miste
koosseisude kandidaadid.
Kui nüüd meie kultuurielus OM
mine. Keskeaiise abielupaari ees- Selle kindla seisukoha tagajärjel tarmuka tegevuse, selgitamise ja selline aeg, et „tuleb sõitu teha kul-märgiks
võiks olla pensionieaks püsivad meie välisesmdused ka kontaktide kasutamise tagajärg, tuuritegelastele, et selline minna-küllaldase
sissetuleku vamraine Kanadas ja Inglismaal Ja enamik Eesti rahva objektiivne ajalugu an- laskmise protseduur ei jätkuks",
siis tuleb ikkagi küsida, kuidas on
praeguse olukorrani jõutud. Kõne­leja
E. Salurand oli üle paariküm­ne
aasta EKN peasekretär, kelle
ülesandeks oli selle organisatsioo­ni
juhtimine, miks sUs ta e i kont­rollinud
koolikomisjoni eesti keele
õpetamise võimaluste s.t. hariduse
osas ega kultuurikomisjoni, mille
alla kuuluvad kõik rahvusliku kul-^
lama ta õn lüga ähmahe, et konk­reetset
kava võimaldada.
Eesmärgid on erinevad. Nad eri­nevad
yastayalt vanusele, inimese
tähtsuse EV Juuridilise püsimise
seisukohalt. -
Meie erakordses olukorras, kus
meie riigi territoorium on okupee-eluväärtustele,
perekonnaseisule ritud võõra võimu poolt, on Amee-jne.
Noore abielupaari eesmärgiks rikaü^ ja püsival
on näiteks omale elumaja ostmine. Eesti Vabariigi tunustamise seisu-iapse
sünni puhul talle ülikooliha- kohal eriline tähtsus meie rahva
ridüse andmiseks summade varu- vabadustaotlusele.
jne. Eesmärgiks võiks veel olla lääne demokraatiatest keeldub de nab sellele tegevusele kord oma
suvia või paadi ostmine, pikeinate jure tuntistamast meie kodumaa õiglase ja hindava tunwstniM.
välismaareiside ettevõtmine, Mu- ebaseaduslik
maksu vähendamine, kümisyara- Nõukogude Venemaa poo
laenu kiiremini ^ tasumine, inflat-sioonimõjudest
hoidum,ine, sutire-raa
eiur või jvõinietuskindlustuse
(dišability Murance) muretsemi­ne.;
••
Soovitav on üles seada nii lüM-küi
ka pikaajalisi' eesmärke, ühe
viie aasta ja kümne aasta
_:Ernst Jaakson sündis Riias Hüu-maalt
pärineva laevakapteni poja­na.
Küna I Maailmasõda oli haju-tanud
tema perekonna, pidi ta juba
noornldna iseseisvalt eluraskustele
vastu vaatama. 1919. a. astus ta
Itiias Eesti saatkonna teenistusse
ametnikuna ja hiljem läti ajakir-
Põgenike probleemide ja sõja­meeste
olukorra selgitamine Amee­rika
vastavate võimude juures lan­ges
oluliselt Ernst Jaaksoni õlga[de-le.
17. oktoobrist 1952 peale tunnus­tab
Ameerika valitsus Ernst Jaak­soni
asekonsulina ja 16. juulist 1965
konsuluia. Peale J . Kalvu surma
tull Ernst Jaaksonü asuda peakon- t««rieluga seotud alad? See alla-sul
saadiku ülesanetes vastutusrik- P**^® johtunud kahel viima.
eesniärgid oleksid sobiv valik. Sanduseref sõjaväe^ j^^g ametkohale, mida ta on täit- sel aastal uue peasekretäri ameti
Eesmärgi saavutamisel tuleb uus teenistuse kohtusust kodumai 1926. äärmiselt korrektselt, asja- ajal, vaid hoopis varem, kus kesk
eesmärk üles seada, aastal töötas ta valis-ja majandus- tundlikult ja USA võimude poolt organisatsioon võttis oma hõlma
Eesmärgid peavad olema realist- ministeeriumide koosseisus ja 1929. täieliku tunnustuse osalisena kuni alla kõik eesti ühiskondliku elu eri-likud.
Nad peavad sobima isiku või aastal määrati ta San Fransiscosse tänaseni.
^ i&uguuuu mu«;33i 9 aastat iibes i M b u r y pangas j a ta pole
sdle summa vastu tundnud mingit huvi/ tJks Vancouyeri
pank hoiab 55.Õ0(^don^^^
aadress on teadmata. Margot E t z i n l 47.000 dollarit oota­vad
teda Pont Clairelpangais^^^^j^
mänedsher
oma
perekonna varanduse võlgade,
sisseti!ltote>-- väljaminekute raa­midesse.
Rahandusliku kava valmistamise
järgmise sammuna tulebki üleskir-sealse
EV aukonsuli sekretäriks.
Feale otsese konsulartöö, mis tollel
ajal oli oluliselt seotud kaubandus­suhete
väljaarendamisega, võttis ta
agaralt osa eestlaskonna seltskond-jutad.
a esiteks varad nagu suiara- likušt elust,
ha, raha pangaarvel, Kanada sääs- .1932. aastast peale määrati Ernst
tuobligatsioonid, (CanadäSävings Jaakson New Yorki E V esinduse
Bonds), aktsiad (shares), kinnisya- sekretäriks,, mis määras tema tule-ra
(real ostate), mÖöb4l, auto ja vase tööpõllu niihästi diplomaadina
ehted siing muu väärtuslik. Teiseks kui ka organiseeritud eestiaskonna
Kui tuH küsimuse alla E V esto^^^
duse taastamine Kanadas oli Ernst
Jaakson oma kogemuste ja olukor­dade
õige hindamisega selleks, kes
seadis üles diplomaatüised side­med
Kanada valitsusega, miUe ta-sektorid
ehkki peasektöriks on vä-listvõltlus,
Eesti Iseseisvuse taas­tamine.
Kus on olnud eelmiste
kfjosseisude valimisplatvormid, et
nende alusel EKN*sse kandideeri­jaid
rahvasaadikuid saanuks selek­teerida?
Kelle käes on nüüd
„piits*S et ,jteha sõitu kultuuritege-gajäi-
jel nõustuti E V aupeakonsu- , _ „ , v _
laadi miesti avamisega Torontos f ^ ' ^^
13. augustil 1970. Une pessimistlik tunne, et igakord
1. * X".* • , pole ka „sõitu tegemisest" kasu.
Oma ametulesannete täitmisel on üldse võimalik kedagi pidada
Canäda Gazette'! andmeil on
I Kanada pankades 8,9 miljonit dol-
^ !ai;it 30.000-des; üle 5P-ne dollari
toruses ijsurnud" pangakontos;
•Lisaks sellele ootavad 1,5 mÜjonit
%llarit omani väiksen^ates kon­todes
kui 50 dollarit. Mainitud
pangaarveid pole kasutatud viima­se
üheksa äästa jooksul. -
Kanada Panga A k t . kohustab
panku neid summasid ja nimesid
avaldänaa. K u i pärast taolist'teada;^
annet pole arvete omanikud oma
:'. taha välja:võtnud.-; . •
tuleb kirja panna võlad nagu kin- tegevusest agaralt osa võtjana, f « ^ a r dati tunnustanud vajadust kultuuritegelaseks ja oodata temalt
nisvaralaen (mortgage)l isiklikud Meie leiame teda N,Y. Maridusselt- f otstarbekohasust koostööks eest- tulemusi. Sundkorras kultuu-võlad,
kredütkaartide- Ja pangavõ- s i tegevust ^ õ ajakiri ^^stefsksete
feantajkse Äeed lad. Kui lahutame võlad varadest »Meie Kultuurialade, viljelemine ja süda
liada Kefskpanka, mis talletab saame oma
kõik pangakontod suuremad kMi
50 dpDarit määramatiils ajaks/
Alla 50-ne doUarilised arved säili­tatakse
20 aastat ja pärast seda
kantakse summad üle^^^ M
riikliku sissetuldoi fondi. tJks
Keskpanga ametnik väitis, et taoli­se
olukorra põhjustajaks on mit­med
tegurid, ent peamine põhjus
olevat siisM lihtne inixnlik uhüsta-netoväärtu^
e Neto- Eesti Maja tööle kaasa aitamas ^ ^ f » * " * ! ^ ^ ? ^ ^ ^ ^ ^ ^ ja kohusetundeks neUe,
väärtuse tõus või langus näitab jne. Samaaegselt lõpetas ta pooieü. moju meie ühiste eesmärkide poole kes mitte pseudo-kultuuritegelased,
meile piltlikult kui hästi meie ra- Jäänud õpingud Columbia ülikoolis PurgimiseL ^ kes seda vaid tahavad oUa.
haline plaan aastast-aastasse töö- majandustel^ Ernst Jaaksoni ülimaks eesmär- Nii usaldame kõiki ülesseatud
tab. ülimalt pingerikkaks kujunes giks on vabaduse taastamine oma kandidaate nende isiküke teenete
Järgmise sammuna tuleb MrjajuubUa^ ja looda-panna
sissetulekud nagu palk, int- aeg peale Eesti terri^ sele on ohiud pühendatud tema elu- me, et noorte ideed suudavad neid
ressid ja dividendid, lasteabirahatamist Nõukogude vägede poolt. töö. ülesandeid täita, mis eelmiste koos-ja
pension, Väljammekute all tuleb Moskva taotles E.V.esmduse sulge- Tema juubelipäeval kuulub selle- seisude puhul on unarusse jäänud.
Mrja parnia loomulikult kõik välja- mist, meie varade ülevõtmist ja le ustavale E V diplomaadile kogu Et tehakse tööd Uma piitsa andma-minekud
nagu töidukulud, maja- uue korra legitimeerimist USA va- Eesti rahva siiras tänu ja tunnus-' ta ja sõitu tegemata oma südame
yõi korterikulud, autokulud, trans- litsuse juures. Et see ei õnnestunud tus,
pordikulud, riietus-,: arstiabi-,.1^ Hmar Heinsoo
• «
Nr. 61
Nl
17. ja
dr.
24. ja 2|
dr.
KAOl
JÕEI
JÜRlI
RAHVi
palun
Eelti
Geisl
GiimI
ko
ni Güi
jäte
jaš ja sl
LüicohJ
KLENE
vembrij
— uml
nast.
pidude
võtta k^
õhtusec
avatud
LINGEl
Perekoi
Koklc
muti nj
Geisiini
perel s<
uusi sõj
Täpse
he matel
selgub.
VAI
Rah(
katmatj
liso
SumftiJ
da, kui^
ga s
peaks
elud 01
ulatusel
puhul
oma
mai taf
nevas
sega Sd
Ülej£
siis rai
seks.
muretsi
väärtui
de tÖttij
kiiremi
oma n
ruttu j I
saävuti
Naigi
võib
paberiti
või otsi
ra, kuli
kuulul? I
lek voll
läheb
tab 1(
kinnise
ületa 5^
jooksul
gatsiool
algsuT
' on garj
intressi
- Omai
desse \\
kuid s(
lused
saks
investej
funds).
vesteei
(manaj
kust.
avaliki
kümm(
jöoksulj
prots.
me pii