1985-08-15-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ha,tional
Gch. Acq
J
Nr. 61 (3174) XXXTV aastak^k Neljapäeval, 15. augietil 1985 - "^^ursday, August 15,1985
Balti Tribunali e^iese päeva siiiidmusist on meie ajalelies
seekord v^el kokkuvõtted kahe päeva jooksul autud tunnistustest
SASSkandinavia hotellis Kopenhaagenis umbes 250-pealise publikuga,
keDest olulise osa moodustasid irahvusvaheHs© pressi, ja elektrooiplis© meedia re-
Ei puudunud ka N. Liidu telegraafiagentuuri
Tassi esindajad —
neid oli kolm paigutatuna saali
strateegilistesse punktidesse. Nagu
korraldajad;teatasid oli kutse saadetud
N . Liidu võiiriudele, kes äga
kunagi ei vastanud, sest tribunalil
oli süüpingis N./Liit, kelle vastu
Balti Maailmakonverentsi esimees
Olgerts Pavloyskis esitas süüdistuse.
Läti Maailpianõukogu ja Balti
Maailmakonverentsi esimees Olgerts
Pavlovskis ^ avas Tribunali ja
tervitas avakõnelejai t t o i konservatiivide
poliitikut ja Euroopapar-lamendi
aseesimeest Poul MöUerit.
pärast esitas Pavlovskis Balti Maailmakonverentsi
süüdistuse N. Liidu
vastu. Kokkuvõttes süüdistati
N. Liitu:
9 konsplratsiooms, agressioonis
|a balti riikide Illegaalses annek-öeerimi^
s
® balti riikide ekspluateerimises
® eestlaste, lätlaste Ja leedulaste
deporteerimises ja venestamises,
mille eesmärgiks on rafav|Bsidentsu-se,
kultuuride ja keelte hävitamine
®^ inimõiguste rikkumiseis
Pikas dokumeEdis toodi tõendt-materjali
süüdistuste kinnitamiseks.
Sellele lisandus 17 tunnistajat.:
PEALTNÄGMA
Esimeseks tunnistajaks oli EeiL-metb
Garfer Benton, endine , -briti
abikonsul Riias. Benton jutustas,
kuidas ta ise nägi M a okupeerimist
' nõukogude vägede poolt.
Täiesti ootamatult tulid vene tankid
sõites läbi Riia tänavate. Kusagil
kogunes rahvamass. Vene
tankid tulistasid tsiviilelanike, kes
kiiresti laiali jooksid. Hiljem: nägi
ta isiklikult, kuidas tänav tänava
järel vägede poolt üle võeti ja suurem
osa elamispinnast kohalikelt
elanikelt üle võeti.
Jurist ja praegune inglise Salfor-di
ülikooli õppejõud Alesamder
Shtromas kõneles Baltikumi okupeerimise
juriidilistest aspektidest.
Ta näitas, kuidas N. Liit sammsammult
rikkus nii bilateraalseid
kokkuleppeid balti riikidega kui ka
rahvusvahelisi kokkuleppeid ja õigust.
Kuigi N. Liit oli garanteerinud
balti riikide iseseisvust igaveseks
ajaks, võimaldas sõja alguses
iMölotpv-Ribbentxöpi;.: p Ä : ; ' ; tema-vvägede
slssemarsi Balti riikidesse.
#ks huvitavaniaid tunnistajaid
oli: Sergei Zapascikov, kes on ve-:;
nelane. Tema isa oli poliitohvitser,
mispärast perekond liikus ringi
Valgevenes, Lätis ja Leedus. Pärast
ülikooli lõpetamist Lätis 1973
hakkas ta ise ka töötama poliitoh-vitserina
Balti sõjaväeringkonnas.
Ta.viibis 9 aastat Lätis ja oli seal
esimene kofnsomoli sekretär Jurmalas.
-
SÕJALME.BAAS.
Oma tunnistuses jutustas ta,
kuidas N. Liit on muutnud Baltic ^
kurni sõjaväebaasiks, kus nüüd on
igas diviisis pataljon, FROG-7 rakettidega,
mis kannavad ka tuuma-rakette.
Peale selle asub Baltikumis
ka mitu strateegiliste rakettide
baasi, kust on võimalik tuumara-kette
saata üle kogu maaihna.
Liepajas, Riias, Klaipedas ja Paldiskis
käivad pidevalt allveelaevad,
mis on võimelised kasutama tuumarelvi.
VeMstamise kohta parteiaparaadis,
mida ta tunneb hästi seest-,
poolt, üÜes ta muuseas:
„Püüdes säilitada muljet, et on
tegemist läti rahvusest valitsusega,
on ametivõimud võtnud vastu otsuse
läti perekonnanimedega isikute
osatähtsuse kohta. tähtsamates
valitsuse ja partei organites. Aga
haritud noorte lätlaste partei ja valitsuse
teenistusse astumise keeldumise
tõttu on 75% mi komsomoli
kui partei aparaadi ametnikest
mittelätlased.
ik. S)
KuiJsalukihelkoiina lauritsapäeval esinesid duetiga Hilda Sepp ja Valve Tali, keda
saatis Georg lital. Lauljate seljataga istumas Rahvapillide Orkester, kes esines Oskar
Haameri juhatusel. Foto: Vaba Eestlane
IMLMr^ Rsisked voitluseilš olid ehk ägedaimad aai^atet jooksiid,^^
juuikuu viima^^
ie ja' partišamde iik^ste diplomaatlikest aUikaist
Võitlused puhkesid kui niuhaine-^^^^^^^^^^^^i^^^ afgaani brigaadi-kindrali kaist teatatud, et Mir Gussamüd-di
partisanid, keda tuntakse muja- koos teiste kõi^emates auastmeis din, Kabuli rezhiimi pea-informat-hideenide
või pühade sõduHte ninie ohvitseridega äsjaste; kokkupõr- siooniohvitser on hüpanud üle mu-all,
katsusid läbi. tungida sellest gete ajal. jahideenide üksuste poolele,
le jMgeoleku valveaheli- ; ' "
kust, mis on Kabuli
iimber.
N. Liidu üksused tulistasid vahetpidamata
lennuväljalt ja nende
positsioonidelt Okhairkhanast.
TanMd, samuti kergemad ja raskemad
relvad olid kasutusel võit-miiigtsugusfe
järeteand^
Motmt' Sooni — N. Lüdu väeosad
on paigiitantid sadu tuhandeid mune
piki Mganistani-Pakistani:piirile,
et lõpetada liikumist muliamedi
partisanide, nende juhtide ja muude
üksuste vahel. Tuhandeid mehi,
naisi ja lapsi, kes põgenesid, on
saanud ravi PÄstani haiglais kaotatud
kehaliikmete ja muude vi-
, gastuste tõttu pärast astumist
Leila MiUer ja Valdo Randpere, kes olid tunnistajaks moondatud miinidele.
Kopenhaagenis peetud Balti Tribimalil. Lääne salaluure spetsialistid ar-rFoortoo-.
Hn . Tirruunmumneerr gv^jj^y^^^^ ^^' ®* ^' paigutanud^ ^k^u'n^i^ 2^
müjonit miini piM piiri pärast iii-vasiooni
Afganistani.
rÜBicicisid afga^aini küb
Afganistani parfeanide juMd it- :
lesid, et ühepäevase etteteatamisega valimised selles sõjas ISLAMABAD - Afgaani vaiitsu-
Vv V J B ' «ji -o. -ffr i . 1.1 J %, se vastu võitlevad partisä^^
kannatanud maad 01 vaid-pettus.;^
inis on esimesield pärast mär^^ ja on sei
, nkaukuul ds uorlmida nkuätdte 2m3 atskisvuiiklsis ipkaurtt.i sRaünnide
raketirünnakule valitšusvägesM
:'\'pMdavale-kiilale.'- ^" - : • " •
Ta ütles,- et plaani on heaks alla, Ikuid Karmartaiiab irafcvasJ üks vanem partisanide juhtidest
kiitnud revohitsioonilise nõukogu petta seffi^^ töktikags. iitles, et mässulised tüHstasid^^ 3
presiidium, müle juhiks on presi- Kabuli raadio, ütles, et tuhanded maapimialt tüHstatav
' dent ise. Välimine algas kohe järg- ininiesed6lidkäi^^ Ghažgi külale 9. jimli; õhtul, kuna
misel päeval, pühapäeval, 11 . ä u r pealinnas :^ Kabulis Mäletamas. geUe küla filahiktui toetavad valit^
gustil, aga ta ei öelnud millal need Karmal ütles, et uiied nõukogud šusvag^
peaksid lõppema, peaksid lõpetama partisanide in- surma ^v
Partisanide esitaja MaulviMo-^^^^^^^^^^
hammedYunus Khälis ütles, et ^^^^
nad kontrollivad 80% Afgänista- äfgaam on põgenenud neisse kah- temaksüks partisane toetavat M a .
nistia ta ei arva i- te naaberriiki, ^^^^^o ; partisanidegrupp ütles,
' ' ^ PakistM ja Afganišfani Ä
et paljud inuneised yõiksSd hää- ministrid oh leppinud kokku läbi- suHsi ja varustuskonvaid Pantia
letada nõukogude valimistel, tat rääkimist 27. augustil Genfis, p r o ^ kui / see oli sisenemas
iim kandidäai^ satnl^ afgaani kus: tahetakse kahe riigi vahelisi maale Pakistanist, surmates 23
; mhvsi ja eriti partSsamde viha poliitilisi --''''^'^'^"^^ i... .
mis kestis esmaspäeval, 9. juulil
Kotesanghi piirkonnas.
N. Liidu saatkonnahoone oli
teadete kohase.lt saanud tabamuse
juh kohnandat'korda sel kuul, aga
üksikasju kahjustusest pole seni
teada saadud. Allikad, kes rääkisid
tingimusel, et neid ei identifitseerir
ta ütlesid, et võitlus oli ka siis veel
käinud, kui viimased teated Kabu-listoli
saadud.^ • ^
N. Liidu väeosad tegid invasiooni
Afganistani 1979. a. uusaastaõhtul.
Nad okupeerisid kesklinna ja
mitmed teised piirkonnad Afganistanis,
toetades N . Liidu poolt kohale
pandud kommunistlikku Yalit-sust.
;
• Aga partisanide üksused .on vii=
mastel nädalatel väitnud, et nõu°
kogude väeosad on väsinud ja
nende nioraal on väga madal.
Umbes 400 afgaani rezhiimi sõdurit
olid alistunud mujahideenidele
Panjshiri orus Põhja-Afganistanis
parast, kui ühine N. Liidu—Afga-nistaai
rünnak o]i tagasi löödud.
Afganistani valitsuse päevaleht
„Kabui Daily Times" kinnitas, et
134 afgaani sõdurit oli leitud surnult
ühe partisanide vangla lähedal
Panjshiri J»ass?is 23. juulü ja süüdistas,
et ;nad olid olnud partisanide
metsikuste ohvrid. Kuid partisanide
allikaist öeldakse, et sõdurid
pUd võib^olla saanud surma N . Liidu
pommituste läbi, kuna need
oi>ereerisid sealses orus.:
New r) e l h i Ä a d , kasutades:
teateid orus toimuvast tegevusest
ütlesid, et partisanide komandöri
Abmed Shah Massoüdi üksused
Kuigi Lõuna-Aafrika kehtesta^^^^^
tade rahutuste mahasurumiseks pole need kaasa aidanud
olukorra rahunemisele. Yiimaiste nädalate rahutiistes on
üle 60^ siirmaohvri^ Kuna muud rahvakogunemised on
kedatttd, sa^^ matustest on saanud eriti rahvarol»
meeleayaldiiti^
Viimasel nädalal leidsid mustad
uue märklaua oma rahuolematuse
lähendamiseks: nad hakkasid kollase
rassi, hindude ärisid ja kodusid
rüüstama, põletades paljudeko-dud.
Lõuna-Aafrikas on hindusid
palju ja nad moodustavad seal nagu
omaette ärimeeste seisuse.
Mustad tegid paljud ärid tühjaks,
mistõttu hindud süüdistavad poliir
seid ja sõjaväge, et see ei seganud
vahele rassivõitluste lõpetamiseks.
Vahepeal on Lõuna-Aafrika valitsus
katsunud leida mingisugust
kompromissüahendust. On toimunud
läbirääkimised valgete valitsuse
ja USA, Inglismaa ning Lääne-
Saksamaa
mille alusel loodetavasti president
Botha tegevat käesoleval
nädalal teatavaks uuendusi apartheidi
polütikas.
Üheks punktiks selles olevat mustadele
Lõuna-Aafrika kodakondsu:^
Se andmine, miUest seni on keeldutud.
Ka võidavat muuta seadust,
mis nõuab, et mustad peavad elama
omaette piirkondades.
Enne kui nende uuendusteni jõutakse,
pole tehtud kaitseseisukorras
kergendusi, vaid möödunud nädalalõpul
arreteeriti juhtiv anti-apartheidi
juht cp. Allan Boesak ja
18 teist kirikumeest ja õpilast Cape
Towms, kui Lõuna-Aafrika väeosad
näitasid omn tugevust rahutustes
kannatada saanud Durbani pürkon-nas.
Arreteerimised tehti just kuulduste
ajal, et valgete valitsus oli läbirääkimisi
pidanud Nelson Mendela,
vangistatud Afrika National Cong-ress
juhi ^vabastamiseks,
kes on saanud mustade võitluse
sümboliks, kuid kel olid omal
ajalj eriti tihedad sidemed kom-muriistidega.
Nüüd arreteeritud õp. Boesak on
segarassüine. Ta on United De-moeratie
Front (UDF) organiseeri;
ja, kes juhib võitiust apartheidi
vastu. Ta on World Älliancö of
Reformed Churches juht. Arreteeritud
olid just minemas matusele,
kus politsei katsus laiali ajada 150
inimest. Kui politsei lähenes heitis
keegi neüe granaadi, mis vigastas
kuut politseinikku. Kõik arreteeritud
vabastati kautsjoni vastu.
USA diplomaadid ei usu, et kuigi
Lõuna-Aafrika president Pieter
Botha on lubanud mõnmgaid reforme
aparatheidi struktuuris,
pole selles siiski ettenSöitud 24
miljonile mustale valgetega samaväärsuse
andmist.
Valgete valitsus on andnud järele
internatsionaalsele survele kaa-lutlemas
piiratud kodakondsuse ja
poliitiliste õiguste andmist mustadele
ja kergendamaks lüklemise
eeskirju. Reformid arvatakse tehtavat
teatavaks käesoleval nädalal.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 15, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-08-15 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850815 |
Description
| Title | 1985-08-15-01 |
| OCR text | Ha,tional Gch. Acq J Nr. 61 (3174) XXXTV aastak^k Neljapäeval, 15. augietil 1985 - "^^ursday, August 15,1985 Balti Tribunali e^iese päeva siiiidmusist on meie ajalelies seekord v^el kokkuvõtted kahe päeva jooksul autud tunnistustest SASSkandinavia hotellis Kopenhaagenis umbes 250-pealise publikuga, keDest olulise osa moodustasid irahvusvaheHs© pressi, ja elektrooiplis© meedia re- Ei puudunud ka N. Liidu telegraafiagentuuri Tassi esindajad — neid oli kolm paigutatuna saali strateegilistesse punktidesse. Nagu korraldajad;teatasid oli kutse saadetud N . Liidu võiiriudele, kes äga kunagi ei vastanud, sest tribunalil oli süüpingis N./Liit, kelle vastu Balti Maailmakonverentsi esimees Olgerts Pavloyskis esitas süüdistuse. Läti Maailpianõukogu ja Balti Maailmakonverentsi esimees Olgerts Pavlovskis ^ avas Tribunali ja tervitas avakõnelejai t t o i konservatiivide poliitikut ja Euroopapar-lamendi aseesimeest Poul MöUerit. pärast esitas Pavlovskis Balti Maailmakonverentsi süüdistuse N. Liidu vastu. Kokkuvõttes süüdistati N. Liitu: 9 konsplratsiooms, agressioonis |a balti riikide Illegaalses annek-öeerimi^ s ® balti riikide ekspluateerimises ® eestlaste, lätlaste Ja leedulaste deporteerimises ja venestamises, mille eesmärgiks on rafav|Bsidentsu-se, kultuuride ja keelte hävitamine ®^ inimõiguste rikkumiseis Pikas dokumeEdis toodi tõendt-materjali süüdistuste kinnitamiseks. Sellele lisandus 17 tunnistajat.: PEALTNÄGMA Esimeseks tunnistajaks oli EeiL-metb Garfer Benton, endine , -briti abikonsul Riias. Benton jutustas, kuidas ta ise nägi M a okupeerimist ' nõukogude vägede poolt. Täiesti ootamatult tulid vene tankid sõites läbi Riia tänavate. Kusagil kogunes rahvamass. Vene tankid tulistasid tsiviilelanike, kes kiiresti laiali jooksid. Hiljem: nägi ta isiklikult, kuidas tänav tänava järel vägede poolt üle võeti ja suurem osa elamispinnast kohalikelt elanikelt üle võeti. Jurist ja praegune inglise Salfor-di ülikooli õppejõud Alesamder Shtromas kõneles Baltikumi okupeerimise juriidilistest aspektidest. Ta näitas, kuidas N. Liit sammsammult rikkus nii bilateraalseid kokkuleppeid balti riikidega kui ka rahvusvahelisi kokkuleppeid ja õigust. Kuigi N. Liit oli garanteerinud balti riikide iseseisvust igaveseks ajaks, võimaldas sõja alguses iMölotpv-Ribbentxöpi;.: p Ä : ; ' ; tema-vvägede slssemarsi Balti riikidesse. #ks huvitavaniaid tunnistajaid oli: Sergei Zapascikov, kes on ve-:; nelane. Tema isa oli poliitohvitser, mispärast perekond liikus ringi Valgevenes, Lätis ja Leedus. Pärast ülikooli lõpetamist Lätis 1973 hakkas ta ise ka töötama poliitoh-vitserina Balti sõjaväeringkonnas. Ta.viibis 9 aastat Lätis ja oli seal esimene kofnsomoli sekretär Jurmalas. - SÕJALME.BAAS. Oma tunnistuses jutustas ta, kuidas N. Liit on muutnud Baltic ^ kurni sõjaväebaasiks, kus nüüd on igas diviisis pataljon, FROG-7 rakettidega, mis kannavad ka tuuma-rakette. Peale selle asub Baltikumis ka mitu strateegiliste rakettide baasi, kust on võimalik tuumara-kette saata üle kogu maaihna. Liepajas, Riias, Klaipedas ja Paldiskis käivad pidevalt allveelaevad, mis on võimelised kasutama tuumarelvi. VeMstamise kohta parteiaparaadis, mida ta tunneb hästi seest-, poolt, üÜes ta muuseas: „Püüdes säilitada muljet, et on tegemist läti rahvusest valitsusega, on ametivõimud võtnud vastu otsuse läti perekonnanimedega isikute osatähtsuse kohta. tähtsamates valitsuse ja partei organites. Aga haritud noorte lätlaste partei ja valitsuse teenistusse astumise keeldumise tõttu on 75% mi komsomoli kui partei aparaadi ametnikest mittelätlased. ik. S) KuiJsalukihelkoiina lauritsapäeval esinesid duetiga Hilda Sepp ja Valve Tali, keda saatis Georg lital. Lauljate seljataga istumas Rahvapillide Orkester, kes esines Oskar Haameri juhatusel. Foto: Vaba Eestlane IMLMr^ Rsisked voitluseilš olid ehk ägedaimad aai^atet jooksiid,^^ juuikuu viima^^ ie ja' partišamde iik^ste diplomaatlikest aUikaist Võitlused puhkesid kui niuhaine-^^^^^^^^^^^^i^^^ afgaani brigaadi-kindrali kaist teatatud, et Mir Gussamüd-di partisanid, keda tuntakse muja- koos teiste kõi^emates auastmeis din, Kabuli rezhiimi pea-informat-hideenide või pühade sõduHte ninie ohvitseridega äsjaste; kokkupõr- siooniohvitser on hüpanud üle mu-all, katsusid läbi. tungida sellest gete ajal. jahideenide üksuste poolele, le jMgeoleku valveaheli- ; ' " kust, mis on Kabuli iimber. N. Liidu üksused tulistasid vahetpidamata lennuväljalt ja nende positsioonidelt Okhairkhanast. TanMd, samuti kergemad ja raskemad relvad olid kasutusel võit-miiigtsugusfe järeteand^ Motmt' Sooni — N. Lüdu väeosad on paigiitantid sadu tuhandeid mune piki Mganistani-Pakistani:piirile, et lõpetada liikumist muliamedi partisanide, nende juhtide ja muude üksuste vahel. Tuhandeid mehi, naisi ja lapsi, kes põgenesid, on saanud ravi PÄstani haiglais kaotatud kehaliikmete ja muude vi- , gastuste tõttu pärast astumist Leila MiUer ja Valdo Randpere, kes olid tunnistajaks moondatud miinidele. Kopenhaagenis peetud Balti Tribimalil. Lääne salaluure spetsialistid ar-rFoortoo-. Hn . Tirruunmumneerr gv^jj^y^^^^ ^^' ®* ^' paigutanud^ ^k^u'n^i^ 2^ müjonit miini piM piiri pärast iii-vasiooni Afganistani. rÜBicicisid afga^aini küb Afganistani parfeanide juMd it- : lesid, et ühepäevase etteteatamisega valimised selles sõjas ISLAMABAD - Afgaani vaiitsu- Vv V J B ' «ji -o. -ffr i . 1.1 J %, se vastu võitlevad partisä^^ kannatanud maad 01 vaid-pettus.;^ inis on esimesield pärast mär^^ ja on sei , nkaukuul ds uorlmida nkuätdte 2m3 atskisvuiiklsis ipkaurtt.i sRaünnide raketirünnakule valitšusvägesM :'\'pMdavale-kiilale.'- ^" - : • " • Ta ütles,- et plaani on heaks alla, Ikuid Karmartaiiab irafcvasJ üks vanem partisanide juhtidest kiitnud revohitsioonilise nõukogu petta seffi^^ töktikags. iitles, et mässulised tüHstasid^^ 3 presiidium, müle juhiks on presi- Kabuli raadio, ütles, et tuhanded maapimialt tüHstatav ' dent ise. Välimine algas kohe järg- ininiesed6lidkäi^^ Ghažgi külale 9. jimli; õhtul, kuna misel päeval, pühapäeval, 11 . ä u r pealinnas :^ Kabulis Mäletamas. geUe küla filahiktui toetavad valit^ gustil, aga ta ei öelnud millal need Karmal ütles, et uiied nõukogud šusvag^ peaksid lõppema, peaksid lõpetama partisanide in- surma ^v Partisanide esitaja MaulviMo-^^^^^^^^^^ hammedYunus Khälis ütles, et ^^^^ nad kontrollivad 80% Afgänista- äfgaam on põgenenud neisse kah- temaksüks partisane toetavat M a . nistia ta ei arva i- te naaberriiki, ^^^^^o ; partisanidegrupp ütles, ' ' ^ PakistM ja Afganišfani Ä et paljud inuneised yõiksSd hää- ministrid oh leppinud kokku läbi- suHsi ja varustuskonvaid Pantia letada nõukogude valimistel, tat rääkimist 27. augustil Genfis, p r o ^ kui / see oli sisenemas iim kandidäai^ satnl^ afgaani kus: tahetakse kahe riigi vahelisi maale Pakistanist, surmates 23 ; mhvsi ja eriti partSsamde viha poliitilisi --''''^'^'^"^^ i... . mis kestis esmaspäeval, 9. juulil Kotesanghi piirkonnas. N. Liidu saatkonnahoone oli teadete kohase.lt saanud tabamuse juh kohnandat'korda sel kuul, aga üksikasju kahjustusest pole seni teada saadud. Allikad, kes rääkisid tingimusel, et neid ei identifitseerir ta ütlesid, et võitlus oli ka siis veel käinud, kui viimased teated Kabu-listoli saadud.^ • ^ N. Liidu väeosad tegid invasiooni Afganistani 1979. a. uusaastaõhtul. Nad okupeerisid kesklinna ja mitmed teised piirkonnad Afganistanis, toetades N . Liidu poolt kohale pandud kommunistlikku Yalit-sust. ; • Aga partisanide üksused .on vii= mastel nädalatel väitnud, et nõu° kogude väeosad on väsinud ja nende nioraal on väga madal. Umbes 400 afgaani rezhiimi sõdurit olid alistunud mujahideenidele Panjshiri orus Põhja-Afganistanis parast, kui ühine N. Liidu—Afga-nistaai rünnak o]i tagasi löödud. Afganistani valitsuse päevaleht „Kabui Daily Times" kinnitas, et 134 afgaani sõdurit oli leitud surnult ühe partisanide vangla lähedal Panjshiri J»ass?is 23. juulü ja süüdistas, et ;nad olid olnud partisanide metsikuste ohvrid. Kuid partisanide allikaist öeldakse, et sõdurid pUd võib^olla saanud surma N . Liidu pommituste läbi, kuna need oi>ereerisid sealses orus.: New r) e l h i Ä a d , kasutades: teateid orus toimuvast tegevusest ütlesid, et partisanide komandöri Abmed Shah Massoüdi üksused Kuigi Lõuna-Aafrika kehtesta^^^^^ tade rahutuste mahasurumiseks pole need kaasa aidanud olukorra rahunemisele. Yiimaiste nädalate rahutiistes on üle 60^ siirmaohvri^ Kuna muud rahvakogunemised on kedatttd, sa^^ matustest on saanud eriti rahvarol» meeleayaldiiti^ Viimasel nädalal leidsid mustad uue märklaua oma rahuolematuse lähendamiseks: nad hakkasid kollase rassi, hindude ärisid ja kodusid rüüstama, põletades paljudeko-dud. Lõuna-Aafrikas on hindusid palju ja nad moodustavad seal nagu omaette ärimeeste seisuse. Mustad tegid paljud ärid tühjaks, mistõttu hindud süüdistavad poliir seid ja sõjaväge, et see ei seganud vahele rassivõitluste lõpetamiseks. Vahepeal on Lõuna-Aafrika valitsus katsunud leida mingisugust kompromissüahendust. On toimunud läbirääkimised valgete valitsuse ja USA, Inglismaa ning Lääne- Saksamaa mille alusel loodetavasti president Botha tegevat käesoleval nädalal teatavaks uuendusi apartheidi polütikas. Üheks punktiks selles olevat mustadele Lõuna-Aafrika kodakondsu:^ Se andmine, miUest seni on keeldutud. Ka võidavat muuta seadust, mis nõuab, et mustad peavad elama omaette piirkondades. Enne kui nende uuendusteni jõutakse, pole tehtud kaitseseisukorras kergendusi, vaid möödunud nädalalõpul arreteeriti juhtiv anti-apartheidi juht cp. Allan Boesak ja 18 teist kirikumeest ja õpilast Cape Towms, kui Lõuna-Aafrika väeosad näitasid omn tugevust rahutustes kannatada saanud Durbani pürkon-nas. Arreteerimised tehti just kuulduste ajal, et valgete valitsus oli läbirääkimisi pidanud Nelson Mendela, vangistatud Afrika National Cong-ress juhi ^vabastamiseks, kes on saanud mustade võitluse sümboliks, kuid kel olid omal ajalj eriti tihedad sidemed kom-muriistidega. Nüüd arreteeritud õp. Boesak on segarassüine. Ta on United De-moeratie Front (UDF) organiseeri; ja, kes juhib võitiust apartheidi vastu. Ta on World Älliancö of Reformed Churches juht. Arreteeritud olid just minemas matusele, kus politsei katsus laiali ajada 150 inimest. Kui politsei lähenes heitis keegi neüe granaadi, mis vigastas kuut politseinikku. Kõik arreteeritud vabastati kautsjoni vastu. USA diplomaadid ei usu, et kuigi Lõuna-Aafrika president Pieter Botha on lubanud mõnmgaid reforme aparatheidi struktuuris, pole selles siiski ettenSöitud 24 miljonile mustale valgetega samaväärsuse andmist. Valgete valitsus on andnud järele internatsionaalsele survele kaa-lutlemas piiratud kodakondsuse ja poliitiliste õiguste andmist mustadele ja kergendamaks lüklemise eeskirju. Reformid arvatakse tehtavat teatavaks käesoleval nädalal. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-08-15-01
