Vaba eestlane , December 28, 1978

              maaga
lüsel ja pronksmedalid vabaliar ju-tuses
ja pooniil.
•:No(>m'eestest:P-parimaks Mati
MOSKVA - Moskvas tehti suu- Kirmes. Mõlemad .võeti Rumee-
:.re propagandakampaania • saatel niasse teostatavale võistlusreisile
itotavaks, i t male maailmameis­ter
Anatoli Karpov on „anneta-, ^.
:nud"'N. Lüdu malelüdu käsuitus-[ ^.^^^ ^f^^^^^J^^^^
300.0{M)doE,mk ta võitis M - ' " i* — i--^«^ «
j j t o CTO Äailiham^stdtM^
• kaitsnüsel aulhtaana. N.
puidus kontrollib featavasti valit-
•sus kõiki oma sportlasite: rahalisi
'aiihiiKiii ja Kaii>(?vilt rekvireeri­tud
300.000 dollarit on tõhaisaks
^lisandiks N. Lüdu^ feokkiikuSva|md
^i^älisvaluuta, te/gavaradele.
20. ja 21. dets. tolmuvad Tele-maiik'is,
Wisconsjn'is, suured
vusvaJaelised šiiusatämisvõistlu-
Möödunud
iiHider Bays peetud
te põihjal moodustatud Ontario
omia koosseisus võtab neist
ka meie suuiäk^jaigrattur Rö-ijert
VeHend. Robert <m olnud izi-t)
atisüv^ treeningus augustikuu
" li i^aie ja on sel šligisel siau-
Uzhgorodis peetud
Mngute meistrivõistlustel mara­tonijooksus
saavutas eestlaste
Jõud" meeskpnd k(teanda koha;
^ejestlastest iMbis selle distantsi kii-
•reimana Vladimir Heerik ajaga
, I Eestis on detsembri alguseni ol-
Jniid vähe ö i d , ^^1^ spprtla-võtsid
osa Uurali juur^,
iskis peetud suusavõis^
ieimisveteranide poolt välja pandud
auhindadele, oli silmapaistvalt pa­rim
Margus Albin, kjesx saavut^
esikoha kolmel alal: vabaharjutu-ses,
rpngasfcd ja rööba^uud^.
Samaaegselt peetod moodsas rüt­milises
võiMemises, mida kodu­maal
iluvõimlemiseks nimetatak­se
tuli esimesefe Ä t u t
Tatjana Engels.
Eahvusvalielisel
sel Murmanskis, kus osa võtsiidl ka
Põhjamaade raskesportlased, saa­vutas
kõigi valjaste ssljatämisega
^ikoha Heüdur Boone raskekaalus
ja .Henn. Põlluste
Teise koha saafvutas Olavi
kann teises raskekaalus.
riklaöna^^ e^^^ Evert; Rahvus­vahelise
Tenniseföderatsiooni zhü-r
ba- be- be- be^ g^- ha^ ha­be-
hei- ho- ja- ja- ju- ka- ka. ka­ka-'
kas- ike- kel- k i - koi- kunst-^ 1^.
lar; lar • la^- .läir, ie-. • le-. .lel- li-":^iä.
mBr ma- md- mu--must-na-ne-
nik- no-; piur^ 1^ ra- ra. rir
ris- rc>- rus- sa-, sar saar- si- te. tel-tir-^
tO" tor- ;tu-; va-^ va- ves- vi^;'vi-.
Põikread: 1^ Mari, 3. Jõgi Kagu^
Eestis, 5. Eestis aretatud hobuse-tõug,
6. Iva, 8. Sitke, vastupanev,
10. Väärismetall, '12. Lõua otsas,
14. Tahutud ikülgpalgü, 16. Puu^u,
18. . . . valss ^ eesti rahvataKits,
20. Naisloiju Vanas Testameadis,
Esimeseks mäaihnameistriks J21, Omaaegne poksi maailmameis-tennises
nimetati 24-aastane amee- ter pooira^ekaalus, 23. Hirmuära­tav,
24. Vene tsasuwie suguvõsa,
25. Küla Valgamaal, 27. H. Barbus-
10. Harv, 11. Endine eesti ajaleht,
13. Ungari mehenimi, 15. Keelpill,
16. Mõnikord, 17. Bap^^^^ must,
19. Sadama või jõe süvendaja, 20.
Pude, 22. Filmiökraan, 23. F . Tug-lase
novell, 25. Varajane koidupu-na,
26. Trikkide tegemine, maagia,
28. Eesti naaber, 30. i s a ja ema,
31. Metall, 33/ Omaaegne Eesti ra-laminišter,
34. Untsantsakas, 37.
Raudteesõlmpunkt Eestis, 38. K i
)e, 40. Punakaspruun,
mi, 43.
rii tegi selle otsuse, arvestades G. j se'i parim teos, 28. Start, 29. Seda
Everti võite jhcaalukamatel rahvusr j on hea näiteja, 32. Pärnu jõe lisa-vMielistel
võisithistel, mis peetud jõ^^^
1978. . a . : - : ; ; ' 'Ispoii^^ javahekiMmik^ 38. Kel
lel, 38. Märguanne, signaal, 39.
Mereväelane, 41. Ijevsmine, 43.
Kala, 44. Ösä saunast, 45. Pistma.
jlusest ja saavutasid meeste iö km ^
idistantsil koguni kolmikvõidu: 1)
iVaidar Krünberg 29:^, 2> Arne Si-
30.26 ja 3) Johannes & g d a i^
^Ä32. Eestlaste >Jõu" nimeline
•võistkond tuM esimeseks ka 4x5
Eesti treenerid on viimastel
tatei tõsis^ teinud töö^ ^)ort-v^
õimlemis© ; alal. • TÄmna
võimleja, 13-aastane Galiha: J<Ä^
Prantsuse teadeteagentuuri
ce Presse traditsioonilise ringkü-siiluse
j 3 ^ ^ tunnfc pa­rimaks
{sportlaseks maaümas nais­te
alal 'kaugushüppaja leedulanna
V. Bardausikiene ja meeste alal
neljafeMfdhe fei^ilmare^ oma­nik
.jooksudes keenialane H. .Bond.;
Tallinnas • peetud maailma tuge­vamate
teimdsmängijä^^ jõuproo-vü
võitis omeeriMa^^^^
rootslase B. Borgi 6:7, 6:4 ja 7:5.
Paar päeva Mljeni võistlesid naä
juba Itaalias Müaanos, kus A. P i
hata võitis B. Borgi 6:3, 6:3 ja
V. Gerulaitis ema i i M ^ feaasmaar
lase MeEniw 4:6^
Lasse" Viren';-vottis'.osa temai: ni­me
käüdvast; 20 km mäanteejook-su
\^istlusest I^oint Mugus, Kal^
fornias. Ta jäi siiski kolmandale
kohalt olles €simes^
nud ami^erip^ Gary Ttottlest
180 mjäriel. Võitja aeg oli 1.01.45.
Püstread: 1. Koer, 2. Kõn^toit,
•4. Ehitusmat^jal,: 5,>Loll. T. ^Ma
suvahendj 9: Teistele teadmatult^
Saksa vfifipodefo
jcn tänavu mtrn^N^ Liidu ulatuse­ga
võistiusd medaleile tiünud. kohale tuli inglane Chris
; j juti Võitis ta Leningradis peetud jstewartkaptaite esimesele umbes
'VGdsüiisel h ^
Kaaiada. .ppÄorffaldiis
on mitoi^ k i i s i m t o ^
ministeerium ifcoostain^
leval aastal väljaandmisele tuj«.
vate postmarkide programm
Kokku on ettenähtud fVälieni^
39 uiuit |x>stmark!; neist 5 regi>
laarset j a 34 mälestusfpostmariki
Kuna 1. aprillil hakkavad mal^
ma uued postitariifid, siis tingib
see ka vastavajte suuruste välja­andmise.
Suuremaks seeriaks on
12-st postmargist koosnev pr(h
vintside ja territooriumide lille
ja lippude väljaanne ühisel suw-n
i i r p o o g n a l . '
Põskread: 1. Mi, 3. Tajy, a. Aue,
6 Xm®©/9. Bst> iO. ült, II. E^ä.
12. E. ZÕla, 14, Aa, 15; Älle, is.
Emasel, 2L Aasitassd, 23. Ta,, 25.
Ga, 26. Mm, 28. Aarh, 30. 3Eekav,
32. Austrias, 35. Tuulearmuke, 38.
Laps, 40. Samaaria, 4^ Ase^ 44.
Mas, 47, Puu, 48. V ^
tus, 55. Erak, 56. Okste, 58. Äiale,
59. jMd, 60. Re, 6L tJus, ^. hsm,
64,. Turske, S5. .Sada^ • . !
Blists:isaa: 1. Maarja, 2. Ilusal, 4.
Vet; ö. Xyz, 7. Aul, 8. Stahl^ 11.
Ka, 12..E©maIe,:m:0ise, 16.
17. Patareist, 19. AS, 20. Edgar, 22.
Aaria, 26. Ma tuim taevast^ 27.
Muu, 28. M a , 29. Harimas, 31.
Seepiv 33. Sü, 36. Ulas, 37: K a ^
jastel, 39. Saia, 41. Piparkook, 42.
Ms., 43. Eviii, 45. Liurauad, 46.
•Si,, 50. Rae,- '51, Siluma,- 53.; M e ,
g§a. Kes, 58. Ae,/63; Aa.'
m: BOWNSVIEW, ONT. TELEFON T45-0507
DRÄPERnSlD VALMISTATAKSE KA TELLIMISE PEALE
P T I
m RÖNCaSSVALLES
..HOGAN POOTÄC BÜICK LTB
•: 24Ö^DanfodSi Ave/ •; •
Telefon äris:
©OCTOR:<^
: 2a2:Bini5ic!s"CF. • ' ^
489-0582
BUICK
LEMÄNS
PHÕENK
FIREBIRID
SUNBIRÜ
ACADIAN
SEYHAWK; >,
G J|.C. yeoantod
antodi
® „fprt Lauderdale News" kirju­tab
21. okt. numbris 240-korterilise
kõrgehituse alustamisest kondo-miiniumina
iPompano Beachis.
Hoone Umbkaudne vääriais <m 23
miljonit. Projekti. direkboriks on
arhitekt Tarmo | Purre. Perekond
Purred asusid Floridasse Kana­dast
paar aastat tagasi.
® Perthis, Austraailias toimus ok­toobri'
teisel poolel CarroUi raama­tuäri
kunstigaleriis Eha ^ Lauk^i
maalide näitus. See oli E. Lauk'l
esimene iseseisev kunstinäitus,
kuigi ta on vareni esinenud koond-näitustel.
Näitusel esitati õlimaale,
akvardle ja visandeid, kokku .^0.
Näituse avas dr. T. G. Dadour, kes
[ütles, et Austraalia maalikunst
koosnebki Euroopast, tulnud ini­mestelt,
midži Eha 'Lauk täiendab
oma töödega.
® Sydneys Rockwoodi eesti surnu­aial
toimus novembri alul talgu-päev
üldiseks surnuaia puhastami­seks.
Koguduse juhatus palus ini­mesi
võtta kaasa tööriistad ja kor­rastada
lahkunute hauad Sumuaia-püha
jumalateenistuseks.
iiiniiiiniiiiisgiiiHüiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiifiiiiiiu^ ,,Missugüseid muid?" küsis sea*
dušlik pärya köhkiides.
,,Tahaksin, et kõik mu
ja töölised mind
sid.";::^
V .,,IUimiälus!. 0te nad-:.niikuiaü
oma kõrgete paikadega ära hetf
tanud."
pean annetamia J»
Juuli j(K)isis
Mudis:
gemist?" päris kaupmees umbusk­likult.
V ; - ; ^
„Ta tegi Valgas k w mu i^ere-vähemaE
viissada rubla."
„Lausa pülamine! Oma viiesä
jaga ei saa sa vaesust valMst ära
kaotada! Vaesste eest hoolitsemine
on vallavalitsuse asi. Sinu annetus
läheks lihtsalt vallakassasse."
,,KaJvatsen määrata kirikule suu-
- rema summa raiu hauakünka kor­rashoiuks;"
„S'ee raha läheks kirikhärra tas-osta,
ootab ainiilt sinu simiia. Usu „See on hea", kiitis feittalme ja
mind, p a Ä paneb Päpi^^
kohepäka peale! Eesti rahvas ei
või aga seda sallida, et mõis jälle
ilusa tüki talumaad ära neelab, nä^
gu tL
jiCaüpm^ Leping siõitis voori- naisega rongiõnnetuse läbi ja tõi
mehega õ u e ! " ; ta koju. Lubas mind aidata test^
„Hea fcüp!" vastas p e r^
,,Sega jääksid järele ainult sina.
Kas sina, linna suurkaupmees^ tu­leksid
maale põldu harima?"
t,Muidugi tulen; Müün äri mahaj
tulen maale ja õpetan põllumehi
ka. poja.'V0leitim.**^^^
Ismaelvköhatas: „Sinu pojal oa
ilus hääl. Su naiiie tahab tast pas­torit
koolitada." ^
Kaupmees ei pannud märkust
tähelegi: ,,Valentinist saaks kor­ralik
permees, vaja leida talle
, mis isegi küllalt ikõhukas. Su vaid tubli perename
haua eest hwltseb see, kälele „Pean asja üle järele mõtlema."
määrad Papissaare^" Mõtle,
Järgmist külalist ei tulnud kaua
oodata. Ukseävaisse ilmus matsa­kas,
energüiste näojoontega hästi­riietatud
daam, käes ilupaberis
kärp. Tuba kukkus magusat par-fiiümi
täis.
Aimasid, et see on kapten Grossi
temepool Gertrud. Tõusin tema
sisseastumisel püsti. Proua ei pan­nud
mind täMegi, vaid. laskis ju-tuveski
käiku:
,,Tere,kaülis tädipoeg! Kuulsin;
pidavat jääma seaduslikele
jaile."'
, , ^ r a n e ahnepäts! Mul ei ole
tõesti selle Vastu midagi. Mu mees
otse rõõmustaks, kui niõtled „End-lale"
— tema on ju, nagu sa va­hest
tead, ,,Ehdla" esimees; Kas
teU oli juttu P^issaarest?"
„Kuidas muidu! Ta nõuab talu
ühele Lessingutest ja nimelt selle­le,
kes seda isiklikult harima asub.
Selleks olevat õige mees tema Va­lentin."
„See lõikam! See ed vea villast
et oled haige ja tulin smd vaata- lõngagi ikatki! "hüüdis proua ja
,,Toetust peavad saama ka Koo-
„Keeda talletohvi!"
I l t e ula­tas
mulle saksakeelset lektüüri,
ise ruttas söögituppa lauda kat­ma.
Jäime peremehega kahekesi
Võisin akna all istet, selg vo^
poole. Imestuseks märkasin, et
raamatukapi suurtes klaasust^
paistis kogu iiium feui peo peai.
Tuppa astus niiri habemega,
paksude kulmude ja Uhavate põs­kedega
mees, sammus voodi poole,
sirutas feäe välja ja sõnas
Saksa keeles lisas ta;: ^IBrra liselits ja K„Endla"."
Meeves^ astuge lähÄaJe >—:lutvus-tah
härrasid omavahel — adivokaät
Meeves jä suurfcauiMees Herm
,jTere! Tulin h a i ^ vaatama.
A i d a s käbarad käivad?"
,,Pahasti! Kas sa ukse taga L i i -
Va Annust d koliianiid?"
Külaline vüpas peaga minu poo­l
e ja kiisis sosinal: ,,Kes see on?
,,Riia advokaiat. Võime kõnelda
vabalt ta ei mõista sõnagi eesti
Viisakused vahetatud, tõmbusin
akna juurde tagasi. Kaupmees
võttis taskust pudeli:;
„Vota rohtu, vana vennas! Kui
ei ole päris surmatõbi, siis saad
viinast abi!"
Eülalihe asetas pudeli voodi ette
lauale ja jätkas
inise plaanid ja ära lase end teistel
ii
Manta-teatas,, et ^kohvilaud: on
kaetud. :
Kaupmees vaatas kella, hüppas
Üles ja lausus: >,Ei, mul ei ole
kohyi jaoks aega — voorimees oo­tab
ja nõuab muidu hingehinda." j testamendis oma
ei lahkunudf vaid istus
ti
„See on mõistlik, et teed testa­mendi.
Aga selleks ei lähe sul va-saama
selle mees; kes hak-kab
ise maad harima. Kapt^a
ja advokaati. Asjata kulu! festa- [ Gross ei tule kõne alla — tema kui
mendi juures ei ole sul palju pea- meremees müüks mõisa ära ja os
murdmM--^ pärijad on j ^ taks endale uue laeva. Valitseja
Nifcolaikäesdeks see nagu vor^^
„Seda küll, aga mul on peale rõingas koera kaelas. Ta müüks
seaduslike pärij kel- selle kohe parunile edasi. Parun
ieie mõtlema.'' . . v . i g a t s e b « m u ~
,,Selge lollus! Mijon^^ maa­mehel,
tegemist linna seltsidega?
Kui sa nü ema varanduse mööda
maaihna laiali pillad, mis jääb siis
järele pärijatde!"
V „Kõige suurem mure on taluga
kellele parandan Bapissaare.|
Pärijaid on ju kolm," | Ta
,,Mitte kolm, vaid feaks —
kas kannavad vanaisa Lessingu ni- „EllM saadab sulle palju tervist,
me, minav ja Nikolai.** on sulle suur pivei:^ k^^
„Vaiiaasä oli Leisik." kgd oma pulmakingituši, siis pea
oft ükskõik. Lfyomuliknij meeles, et Gertrudiä ja Friedal on
Ijõbedat ja kulda külluses — see
QXi ikokku veetud Saksamaalt ja
ülemeremaadei. Mul ei ole ohiud
^ieks raha— kõik, mis teenin,
läjieb ärisse. EUin oldks sülle väga,
tänulik, kui sa tema p ^ e mõt­led.".";,:
Ole mureta ma ei
ma. Tahtsin tuua sulle torti, kuid
Herrbergerii juüi^ ei leidnud niir
dagi parajat. Ijepishokolaadiga!"
Ismael muigas: „01e terve mind
meeles pidamast! Te hellitate nii­viisi
vanamehe ära. Näe, Herman
tõi mulle poole tunni eest vüna —
pudel praegugi siin laual."
„Ah, Herman käis sän ja tõi vii­na?
Siis pidi tal selleks küll tähtis
põhjus olema. Tema juba kop^^^^^
asjata välja ei anna. -Voorimees
läks tal ka midagi maksma."
,,Käis nõu andmas, kuidas ma
u
il
jjÄsjata ta end kuhitas
ole ju sugugi surija nägu. Saad
terveks, Võtad noore naise ja elad.
tänitas:
MIIUS onupoeg, see Herman! Ta
unustab, et vanaisa nmii oli Leisik
ja mitte Lessing. Leisiku nime ta
häbeneb, aga, mõis kõlbab küll.
Vanaisa d i tõsme eesti mees —
Herman ja Nikolai ei ole muud kui
sakste suuvoodrid! Mina. olen sa-msugune
Ko&ep Leisiku lapse­laps
kui sina ja nemad. Minu me­hel
on küll saksa nimi, aga ta on
tuline eestlane. Usu, maaharijat
ei tule Hermanist ega .Nik(daist.
Nikolai tingiks parun Ostenilt kui
maamarssalilt Papissaare eest
välja vönni^ütli: Kui hästi see kõ-sul
ei laks— Nikolaus van Lessing!"
,,Kellele pean ma süs talu pa­randama?
Süiu mees ja poeg 01
meid kõiki üle. Ära pane mu nalja ju meremehed."
pahaks! Oled vah^t kuulnud, kui­das
kuningaid arstitakse. Kui ku­ningas
jääb vanadusest jõuetuks,
pannakse ta juurde sängi noor tü­tarlaps
ning varsti lööb vanamees
kepsu!" naeris proua. „Kas Her­man
viis oma tahtmise läbi?"
„Me aiva riidlesime, t a ei lepi
, et tahan meeles pidada
vallavaeseid, kirikut
n i n g " ii
„Ega nad mere külge laulatatud
de. Minu mees küll talupereme
heks ei hakka, aga poeg Leo küll.
Ta ongi juba merest tüdinud. Mul
aitab sellest, kui ühe pärast muret
tunnen. Perenaiseks f.jään esialgu
mina, pärast dtein pojale tubli noo-i^.
Km!valiteeja^^to õpe-m
fc86
iflllllilllUINIHIIIiin
Väljj
¥filis-Eesti El
TeUimised koos rahas
laamatud ja plaadid|
KaulKadak,
E M t Jõesaj
V. Poska-Griint
A. RedjfheDn
B. Riissow, Lü^
Alfred Lut^:H^
I Paulson, Vai
Aadu Lüüs,
Jüri Remmeli
Jüri Remmeli
J iM Remmelj
Edv. õun
Oskar Angeh
Giovanni Guai
Oskar Mamers
Oskar Maraerij
Märt Raud
Märt Raud
Märt Raud -|
Jaan Lattik
Henno Jänes
KÜarui Saarsei
Karl, Robei-t
Jaan Kuusk
Gustav Suits
Koguteos Ees
1. Eesti nagu ta oU
2 Euroopa kohal
3. Punane aasta
4. Maa vabastamine I
5-Punavägi tõrjutak^
A. Traksmaa
Marie ünder
Oskar Looril
Gustav Ränk-
Jüri Kaun
Karl Aug. Hi]
GertHelbem^
Koguteos Lalj
sõjas
3>r. Peter Kle
^ Eesti MuusiJ
IlbKätoin —
Paul Laan
- : Karin Šaai
•: ISiJSTI SAATUSAAS']
6 raamatut brosh.
1. Rahu vabaduset
2. Ahastuses Eesti
S. Kommunistlikus
4 Poliitilised põge
5. Ikestatud rahva^
S.Ikestus kestab.
Borgelin, R.
Mannerheun,]
Veski, J . V.:
• Kann: Pränts
! Aren. Lepp j*
Paloheimo jt.|
Tedre; Eesti
Tammeorg 3t|
Hoost: To£ '
Eesti Floora:
vm $18,-
Bootsmä^
Puksoo: Raj
Vool: Köögi^
Hugo: Juni£
Leho L i
Ehnar Öun:
HannoKomi
inglis- ja|
Eesti lüürik?
luulet, Mj
B. Betlem:
Rich. Ritsihg]
L. Meri: Vi
V. Vaga; K i
B. Kangro:
Ruudi Tooms
Andres Künj
Herbert Salul
Eesti N.Ent
Mõningad üJ
Eesti Kunstil
Eesti Kunstii
Eesti Kunsti^
Tartu ülilM<
Villu Toots:
V. Raam; G(
Vük Toots: I
Paul Kammi
Eestimaa, k<|
Tamara Hai
eesti rahA
Helene Kum|
A. Mäemets
T. Timm: Vj
E. Kask: E<
T. Randla:
E. Laugaste]
G. Kristjane
V. Müler: E|
Tallinna re^
Pangsepp:
SahneMž