Vaba eestlane , July 9, 1985

              VABA EESTLANE teisipäeval, 9. juuml 1985 — Tuesday,. July 9, 1985
r i «Miilil m iiifiiThiifWiiiriiurriiniim)!!'!,
Nr. Nr. 5
13
Kari Trei Estonia Masters KIH-Sjist
saabus R&oma olümpiamängu-
M tagasi 1. juulil tolme medali­ga
—^ kuld kaugushüppes ja ]!IÕIJ€-
M kolmikhüppes ja 80 m tõkke­jooksus.
K. Trei võistles 75-e ja
vanemate Ikiasisis, millises oli 91
võistlejat Kergejõustiklaste üldarv
©51 rekordiliselt üle 4000. ; ..
K. Trei tagajärjed olid: kaugus-
Säüppes 3.98, kolmikhüppes M3 Ja
m
m
rekordi
• Willie Banks hüppas Indianapo-lis
peetud kergejõustikuvõistlustel
üUatuslikuit kohnikut 17.97, ületa=
des brasiillase Oliveira nimel ohiud
maailmarekordi. Nädal tagasi oli
ta hüpanud uueks USA rekordiks
17.67. '
• » • • . • HiB*
soo m jdoksys
iMoskvas ]^gpallimäiigi]id& vahel
peetud 890 m Jooksust võttis osa
ka eestfane Raivo Mägi, jookstes
se9e distantsi uue Eesti rekordiga
1.46,6. Tem^ iiiMd olev endiiae
rekord oli 1.47,33. UIBS Eesti re­kord
andis talle võištliiisel neljaMda
koha kohne vemelafee Järd.
surnud
Briti Kolumbias said möödunud
laupäeval, 30^ juunU surma neli tu­letõrjujat
ja nende piloot, kui nen­de
helikopter hädamaandumisel
maanteel mägisel maastikul põlema
süttis. Meeskond oli teel metsatu­lekahjule
Revelsoke'i lähedal. Nad
olid kõik suveks ühe" Alberta kom­panii
poolt palgatud eriväljaõppega
metsatuletõrjujad.
tJks nendest oli tuntud murd­maasuusataja
ja mitmekordne Ka-najia
meister soome päritoluga
Reino Keski-Salmi. 29-aastane Rei-no
õppis viimasel kahel aastal
Sudbury Laurentian ülikoolis. Ta
kihlus kevadel tuntud Ontario suu­sataja
Petra Melewa'ga ja pidid
abielluma septembris, õnnetu surm
1;õmbas kõikidest kavatsustest kriip­su
läbi
'Helewa'te suusaperekonnas oli
see viimase viie aasta jooksul tei­ne
traagiline õnnetus. 1980. a. ke­vadel
sai nende vanem tütar Ma-ren
peale kooli lõpetamist ringrei­sil
viibides Winnipegi lähedal auto­õnnetusel
surma.
•Reino oli nagu tema südamera­bandusse
surnud rahvuskaaslane
Matti Mäki'gi alati viisakas, taga-sihoidl&
j sõbralik ja abivalmis
sportlane, keda jäid leinama võist-luskaa&
lased üle Kanada.
T.E.õ.J.K. korraldusel toimus L
juuml 1985. a. laskevõistlus haav­lipüssist.
Esikohale tuli Eric Püss,
kaitstes seega seltsi 25. aasta juu­beli
rändkarikat 1985. aastal. Tei­sele
kohale tuli H. Kuusik ja kol­mandaks
H. Sõrmus. August ja
Aide Nüüdl mälestusrändauhinda
1985. aastal kaitses L Sambla.
. '..
Järgmise klubi üritusena korral­datakse
teine kalapüligivõistlus sel
aastal Simcoe järve Royal Beachi
vetel laupäeval, 20. juuHl. Võistlus
toimub seltsi 25. a. juubeli rändka­rikale
ja, juhatuse poolt väljapan­dud
auhmdadele. Eogunemine kell
7.00 hommikul Park Motelli resto­rani
parkimiseplatsü. Võistluse al­gus
kell 8.00 hommikul. Paadid
palutakse vette lasta Virginia Beach-ist
või Provincial pargist. Paate
on võimalik rentida piiratud arvul
Pefferlaw siUa juures asuva resto­rani
omanikult. Lähemat informat­siooni
võistluse korra kohta antak­se
kogunemise kohal.
MÜÜGIL ..VABA EESTLASI" TALITUSES
Hind Saate-
$ kxAat
$1—
.50
Hiljutise tornaado hävitustöö puhul sai eriti kannatada
Tottenhamis oleva Tõnu Järve talu eWtised. Ainus,
püsima jäi oli maakividest ehitatud hoone^ kus Eesti li­pule
on Pikk Hermannile sarnanev torn ja Kanada lipule
inglise stiilis torniosa. Hoone on praegu müügil.
Foto: Jaak Järve
$1.
Prahas peetud kergejõustikuvõist­lustel
tegid naised kaks uut maail­marekordil
Helena Fibmgerova
tõukas kuuli 21.03 ja Jarmila Kra-toschvrlova
Jooksis 800 m ajaga
1.56,92.
. Lawrenceis hüppas keenialane
Moses Kiyasi kaugust kerge ta­ganttuulega
8.20. i
Inglane Roland Bradstock viskas
Phüadell>hias oda 84.10. Samal
võistlusel Bill Jasinski ja Darren
Burton hüppasid kõrgust 2.27. .
Houstonis peetud kergejõustiku­võistlustel
hüppas James Howard
kõrgust 2.35. Viinis heitis austerla­ne
Johann Lidner vasarat 79.28.
A. LaamaHj Felix Laansoo, Ly­dia
Laar, Lüsu Laas, Heinrich ja
Silvia Lahe, B. S. Laht, O. V.
Laikve, • Meeta Lainurm, Rudolf
Lall, Johannes Langel, Amandus
Lattik, Edith Laur, E. Lauri, Eric
Leesnurm, Mary Leetsman, E.
Leinberger, Paul Lepik, A. Lep-son,
Erik Liigand, E Lillepõld, Ida
Lülioja,. A. Lind, Heino Loo, Tiiu
ja Aksel Loorpere, Evald Lootus,
E. Ja .. A. Luhaäär, Aleksander
Luik, Agnes L Ä Leida Läte,
Herta Lüdig.
Mtar Maasik, pr. ja hr. E. J.
Magi, E. Maidla,. Aleksander Mar-dimae,
Roman ja Leida Marley,
Karl*Martin, Rita Matiisen, H. E.
Meema, pr. ja hr. 0. Meidla, E.
Meil, August Mellikow, Raoul Me-rits,
A. Mets, Riphard Metslang,
Evald Midenbrit, Ed. Miü, Endel
Milliste, Hans Müks, Hedvik Mut-sOj
Paul Mäepea, Helmi Mägi,
Ants ja Aino Mägiso, H. Mölder,
Peeter ja Aime Möldre, Friedrich
ja Vaidla Möller.
Karl ja Vilja OUino, Harald
Oluper, Herta Orav, Paul ja Elvi-ne
Osko, Helga Ots, Endel ja Aino
Ott, Kaljo ja Ellen Ott, Henn Paar
bo, Karl Paap, Julius Pahapill, dr.
J. Paidrä, Joosep Paist, EhnarPa-jo,
Taimo Palländi, August Pallas,
Arvo Pallop, S Palu, L. Palumäe,
tj-lö ja Hilja Paul, pr. ja hr, A.
Paulus, Aino ja Mart Pedel, Leida
Peepre, Aino Pello, Lemmi jä
Hans Pent, Walter H. Pent, G.
Perle, Jenny Petersoo, Meinhard
Pihlak, Valter PügH, Helme R.
Pik, LiaPikkov, Ülo Pikkov, Ar­nold
Pille, Oscar Piot, Otto Pin^
man, L. Ploom, Luise ja Uno H.
Poid, O. Poltov, Matti Poola, Karl
Pormeišter, Valter Ponheister»
Meeri Prants, K. Prüdik, Richard
Pulk, Artur Purika, Maimu Purje,
Ehnar Pähn, Mihkel ja Sinaida
Päike, pr. Tüli Pämsalu, Olga Pää-bo,
Edgar Püss, Evald Püberand.
Toetuste laekumme Jätkuk
EESTI SKAUTLUS VMSKÜMMEND AASTAT 2.—
ESTONIAN SCOUTING ....L................. 3^
Fired IJmberg — ISAMAA EEST Il—
EDUARD RÜGA giaaflk ja mfiaU|a . ^ . 9w—
Ivar i?a^ — ELUKOGU 10.—
H^o J6e — LUGU KÄBIST, LUGU K Ä ^ ^ 2.—
Anmi Ahmatom—'Marie Under — REEKVIEM 3.50
HerbeiiMich9ls(m<--KODUMAALT VOÖRS^ 10.—
Herbert Michelson SKAUTLKUL TEEL .... 3.--
HerbertMichebou-^ NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Heibert MicheUon — EESTI RADADELT .. 9.—
Paol Laaa — MÕTTELEND — pOte Ji pwg(»M«ri S.—
AaMd Roo8 — J^LWLAGA, KARS JA
saizuRUM
Anfii VooBm— VARJUD (Metaakdr^ . 8^
Sfltee Ekbanta — AJATAR (hndetHkogE) 4.—
JetoPlto-- RAJUSmMED^^^^^^^^^^^^^.^^..^ %.U
Um KaraksKODAKONDUR (hnrieta^^ e.—
Hannes Oja — KOPUTUSED ENlESffiS
(bdeMogQ) 1..: 1.50
Haanes Oja — TUNNETE PURDEL
(hndeMcosn) 2.75
Andres K % — MIS TOIMUS SOOMW .... 14^
E&nr Saaden — LOOJANGUL
LAHKUMINE l A U J ^ |
y.Veedam -~ LUmCH AMEERIKAS
E. Unstehi — TAGURWDI SöUDES
( M ä i ^
A. Roos — RANDAMAIE (MstaMrogi)
P«rf. FeOi OinM — KALEVIPOEG KÜTKE©
J.m.esfleid
E. Sanden ,3ÜDA JA KIVID** ,;
L Kühct — NÄTTEMÄNGURAAMAT
• (5 nSldeiidiit)-
H. lUjffinaa »^ MARm UNDER ^^I^^ 4.
Arvi Tlnlfs — VAl^UMARGI KASVANIMKUD 47
Saatdcohi Kanadoste $1.50, mii)ale $3
.50
.50
.50
.50
.50
.50
JO
.50
.50
iC20
1$^
M
.50
;50
.70
.70
13.r-
19.50
$1.
.70
.70
.50
Gisela McBilde — TALES FRQM ESTONIA
V. Kimberg-Kotkas ImitetaBkogii '
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL
E. UiBtalii — FOR FREEDOM ONLY
REHVITUD PURJEDEGA TL
NAER ON TERVISEKS
nnuur JAKS — NEPTUN '
Ivar Ivade — VMANDARAAMAX
5J5 M
S. Ekbaum Imdetmkoga ÖHUMARGK ALL.
Anüi Vonun RISTSÕNAD II
NAER ON TERVISEKS K
M. Jnhkai^— USK ON MEID AIDANUD
(Vattmik vaimnttkke sSnavIHe kodumaale) ...
TAIMI PROOS ELUKHGEL (hmleliBod)
E. Eerme — EESTI EKSLIIBRIS
VÄLISMAAL'IV .......
a Meret — TEREMI JUTUSTUS
USANDUSII
mCftete Ja nudiste yalnile levikule Eestfo
A. M§ei — EUROOPA RAHVASTE
AJARAAMAT 264 kl., koites .
14.—
8.—
8.^
18.—
7^
10.^
2.25
12.—
.70
1.^
1.—
.70
1.
.70
$1.75
.70
$ 1 -
12— $1.50
- .50
V70
01.50
5.—
...... i.
Robert Kreem — V A N p i ^ SEOTUD
E. Ptot — MAALT ja MERELT .
$22.— -^70
US$2.00
15.^ $1.50
$10^ $1.50
•.13o
Nõud pesti masinaga ja taldri­kud
ning muud sööginõud laoti
raamidele, millel olid rattad all, ja
aeti niimoodi söögisaalidesse.
Kartuli- ja muu juurvilja koori-jad
olid eraldi ruumis; nendeks
olid enamasti sakslannad, kes min­gil
moel OÜd kohapeale jäänud.
'Laos töötas kaks muhedat vana­härrat,
üks oli lätlane Hartman ja
teine endine Danzigi kaupmees.
I Nad mõlemad, oma töö- jk riietuse
peale vaatamata, nägid nii soliid­sed
välja, €t nende intelligentne
minevik oli neile nagu peale trü­kitud,
mida er suutnud neilt võtta
mingi võimuvahetus.
Toitu läks väga palju raisku.
Poola lapsed, „sindrid", olid küll
näljased, aga ei söönud rootslaste
^jfiskbullasid" valges piimakastmes.
Samuti ei läinud neil suust alla õu­namoosiga
tehtud paksud makaro­nid,
löö või lõika. Algul jagati toi­du
ülejäägid kohalikele vaestele,
keda kogus siia igapäev tohutu sa­ba,
mannergud käevangus. Sõja-haavade
paranedes Jäi mannergu-vägi
vähemaks ja et jääke ratsio­naalselt
ärakasutada osteti asutu^
sele 30 siga. Endine sepis ehitati
ümber sigalaks ja võeti ametisse 2
meest, kes siis toidu ülejäägid si­gadele
söötsid ja üldse nende eest
hoolitsesid. Sigala vanamees oli
nämud ka paremaid päevi; mis
ametimees taoli olnud, ei läinud
mul korda teada saada. Üldse oli
siin koos väga erineva staazhiga
inimesi. Väravavaht või õigemini
õuevaht oli endine kriminaalpolit­seinik,
pensioniealine vanem här­ra.
Oli usaldatav inimene. Mind
kutsus: ta ikka „Brot-Frau" või
,,Brot-Mütterchen". Olin seal kui
leiva lukk, ilma minuta või minu
käest küsimata keegi leiba, mis sel
ajal suure väärtusega, ei saanud.
Ei ohiud siis ime, et taheti minuga
hoida head vahekorda.
Toiduga oli alati igavene häda
ja sõda. Poolakatele ei maitsenud
rootslaste toidud. Nende poolt pii­mapulbri
abil vahnistatud toidud
muutusid lõpuks nii eemaletõuka­vaks,
et ei kannatanud enam nen^
de lõhnagi. Blodbudding, iiskbullar
pulbripiimal^astega Ja kuivatatud
juurviljasupp ei maitsenud enam
kellelegi. Võeti siis ametisse poola
kokk ja rootslased andsid ained.
Nagu imeväel nendest samadest ai­netest
teisiti valmistatud toidud
• muutusid söödavaks. Lisaks muule
osteti tünnide viisi, hapukapsast.
Kui kapsatünnid kööki toodi, siis
sel päeval rootslasest „husmor"
oma nägu kööki ei näidanud,
hirmsa haisu pärast nagu ta mai­nis.
Varastamine rootslaste järelt oli
kohutav. Igaüks, kes jaole sai, võt­tis.
Pesukoja töölised „huvasid'*
Hnu ja käterätte, köögist tõmmati
kilode viisi võid, juustu, kohvi, ka­kaod
ja konserve. See oli pealtnä­gijale
valus näha. Rootslased nagu
ei märganud seda — või tegid se­da
meelega!?
Esimese kolme kuu lõppedes
läks esimene vahetus lapsi ära, tu­lid
uued, kuid seekord võeti poole
vähem, s.o. 750, kuid õpetajaid
oli rohkem, ja nüüd olid õpetajad
nõudlikumad. Ei söönud lastega
enam ühes lauas ja nõudsid eraldi
serveerimist ja toitlustamist.
Söögisaale oli üldiselt 6. Kohn
suurt laste jaoks, kus kahes vahe­tuses
söödi, üks saal oli õpetajate­le
ja üks töölistele, õpetajate saa­lis
sõid ka hiljem rootsi mehaani­kud.
Muu rootsi personal sõi eraldi
nn. rootsi paviljonis. Kontoriamet­nikud
ja direktor sõid viimase ba­rakis.
Toit viidi neile suurest köö­gist
ja direktori teenija tegi siis
oma pliidil lisa nende maitsele vas-
.tavalt. • •
PUNASEMSH • •
LEivAEMAKs '[ .j:^-:
Uuel perioodil sain ametikõrgen­dust.
Sam leivatpa juhatajaks, ku­na
endine juhataja pandi kokaks.
Endine juhataja oli näpanud nü
endale^ kui sõpradeleiihtteist j saa­davat,
mispärast see uus koht oli
mulle omamoodi raske, sest tahtsin
teha lõpu sellele võtmisele. Ma ei
andnud kellelegi midagi niisama.
Tekkis tüli minu ja tööjuhataja
Formella vahel. Katsuti kavalusega
mind sellelt kohalt kõrvaldada ja
omamees asemele sokutada. Ma ei
kartnud teda, mul oli rootslaste
usaldus. Kord neljasilma all käskis
Formella endale lõigata tüki smki.
Vastasin, et see pole minu enda
teha, et rootslaste toitu välja aSida
Üma pikemata. Formella arvas, et neda suurde saali, peahoonest vei-ma
siiski võivat seda teha kui ta- di eemal. Miilitsad püssidega käi-han.
Ütlesin siis, et võin aga ei tee sid ümber maja, olid tee peal ja
ja ma keeldusin talle andmast, seisid uste juures. Need olid kõige
Olin talitanud õigesti. Formella oli vastikumad momendid sellest ajast,
seadnud minu jaoks püünise koha Kõneleja rääkis poola keeles, mil-peält
lahtikangutamiseks, sest ta lest- mina väga vähe taipasin ja
oli pärast seda kohe läinud direk- kästi kusagüe alla kirjutada. Kõne
tori juure ja öelnud, et Klaar ei lõppeäes tungis rahvas rüsinal väl-varasta
isegi oma shefi ja tööjuha- ja, ihna et oleks allakirjutanud, ja
taja jaoks, mitte kojuvihniseks, aga kadusid igaüks oma töö juurde,
kui kõht tühi jä palud, võileiva nagu oleks töö mõni päästeingel,
andvat siiski. Rootslased vaatasid eemalt ja
Nü ma olin süs nagu Joosep imestasid, et koosolekut peetakse
piibliloost, püssimeeste vahel.; Ära ei tohtinud
Minu käsutuses olid võileiva ja jääda, öeldi, et siis pole vaja hom-külmalaua
toidud üle tuhande ini- me ka tööle tulla, st. oled teenis-mese
jaoks. Arvudes võiks märki- tusest ilma.
eiba 200 kihj.saia, SO-kilone p Ä ^ läinud, juleti kergemaU hinga-kmvikleiba,
20 kilo margaruni yoi ta ja arutada. „Joosep ja Maria"
void,^orratast juustu, j)oolftun^ Mis see
m (20 kg) niarmelaadi. Peale sell^ ol^ Mis nad tahtsid? Küllap tah^
avasin rootslaste jaoks tohutu j a l - , ^id parteisse ka iükmeid värvata.
}u konserve, loikasm neile sinki ja
vorsti, samuti ka poloakatest õpe- Iga kolme kuu tagant tuli uus
tajaüe. . vahetus lapsi. Lahkuvatele lastele
Tohutu kergendus oli kui elekt- anti leivakott kaasa. Iga laps sai
ri-leivalõikaja saabus, see lõikas reisukotti pool leiba, pool saia, 200
viilu sekundis. Meie arv töötoas gr võid, sama palju juustu, purk
vähenes poole peale ja tööpäevad, konservpiima ja purk mahla, nen-muutusid
teistele normaalseks, ise de vahnistamine andis meile leiva-aga
algasin oma tööd ikka kell 6 toas kõvasti lisatööd. Vaevalt lap-ja
lõpetasin õhtul kui kõik olid sed tee peal kaasaantud kotist mi-söödetud.
Alles siis võisin leiva- dagi sõid, see oli mõeldud rohkem
ruumi ukse sulgeda. Leiba anti nii koju viimiseks. Puhkekodu ajaks
palju kui keegi soovis. Laste poolt antud riided võeti ära ja laste
olid leiva kannikanukid eriti otsi- omad aeti ülle. Juhul, kui need
tud maiuspalad. olid väga närused, lasti ka rootsi
Muutusm oma ametis päris otsi- riietega koju minna,
tavaks isikuks, isegi relvastatud
vahid, kes käisid ümber maja, tu­lid
minu juurde mõnd Võileiba pa­luma
mil midagi „head peal!" Frau
Klaari tundsid kõik.
Vahetevahel peeti ka miitinguid.
Anti käsk kõigil teenistujaü kogu-te
Grupi
mmmiiiiiii
N
r,SO
Vana
rääkis ri
tahtis seJ
selleks tl
õpilaseks]
tööd kui
nemad ei
poeg käe
seks teeb.l
Lepiti
ku, et
vaatamise
sepikotta
aastat,
kas. teger
pitsema
rauda Ja
tagus,
nes, nii ei
järel, nüli
saanud teil
seUe küll
soss (I
Kui mi
siin klassis
tükaidsööj
oleks kindi
Seda
Aga vai
hemasti ül
kem ilma
Ühendril
amet (USJ
mmistratic
kem kui
muna teiel
tomatunahl
künune k
seentes ja
senti usse
tes.
ImetlusvI
kaloreid,
saldavad p|
nud entot
väidab, et
saldavad rc
reid kui ni
maitse pok
scvad toorel
ViUi viidil
dile. Tagasil
»Noh, Vii
«Mitte v£
uuesti Hiängl
»Bob, mit|
ses?" •
,)* wciiapaei
aga esmaspi
mamma, et
rikkunud."
:„Maailma
11 tolli pikk.J
•„Muidugi.1
„Kuidas nii
,,Noh, kui|
see oleks jah