Vaba eestlane , March 3, 1987

              Nr.. 17 VABA EESTLANE teisipäeval, 3. märtsil -1987 - Tuesday, March 3, 1987 . 3
VABARIKJI AASTAPÄEVA AKTUST KOHVIL EESTI MAJAS
EVa
maisena, elacSa sirge seljaga
oli selleks sädemeks, mis süt­tis
leegiks külmal küünlakuul 69
aastat tagasi, kutsudes Eesti
poegi ja tütreid ise oma saatust
määrama oma isade igipõlisel
asukohamaal. Ja kõigi raskuste
kiuste sai tõelisuseks lugematute
eesti sugupõlvede unistus, mida
eesti laulik oli Visionaarselt ette
ennüstaniud:
,,,jä '^iriu: mõte^ ja sinu. meel
• kord tuksub su rahva ;
rinnast ,
Šõjarusudest ja yaremetest
tõusis Eesti oma rük, mida
eestlane asus üies ehitama meie
rahvale omase visaduse ja jon­niga.
Kahe lühikese aastaküm­nega
ehitati üles moodne,
stabiilse majahdusega ja õitseva
omakultuuriga õiguseriik, kus
kõigil oli tööd j a leiba. See oli
saavutus, mis äratas imetlevat
tähelepanu kaugel väljaspool
meie väikese kodumaa piire.
Sellel E.V. 69-ndal aastapäe-va
I m e^n u t a m e sügav a
rahvusliku uhkuse ja tänutuBi-dega
Eesti Yabadussõdav mis
tagas ja kindlustas meie riikliku
iseseisvuse. Kogu maailm nägi,
et eestlane oli valmis oma vaba­duse
eest võitlema ja ohvreid
kandnia. Nende ohvrimeelsuse
viljaks oli Eesti Vabariik, mille
mälestus ei kustu iialgi, vaid
julgustab ja tiivustab meie
rahvast uskuma ja lootma Eesti
rahva uude ülestõusu.
Eesti sugu on asunud oma
põlisel kodupinna! mitme aasta­tuhande
vältel. See maa Lääne­mere
kaldal qn eestlaste ajaloo­line
asupaik. Ühelgi võõral ei ole
õigust sellele maale, metsadele
ja randadele. Sellepärast on
praegune N. Liidu sõjaline oku­patsioon,
mida hinnatakse
150.000-meheliseks garnisoniks,
E. V. territooriumil mitte ainult
ebaseadu^ljk Tartu rahulepingu
tingimuste ja rahvusvaheliste
õigusnormide kohaselt, vaid
veel enam, meie kodumaa
hõi\(ang on meie rahva tõelise
tahte otsene ja toores vägista-
.mine.- .
N. Liidul ei ole mingit seadus-flikku
alust pidada oma suura
okupatsiooni-vägesid ja
nõu kogude haId usaparat uuri
Eesti pinnal. Nendel ei ole min­git
õigust ekspluateerida Eesti
rahvale kuuluvaid maapõueva­rasid
ja rööymajandada meie
maid jä: metsi. Nende ei oSe
mingit õigust muuta meie
rahvastiku koostist piirides, mis
rikseeritud Tartu rahulepingiis-güs.
Nendei ei ole mingit õigust
eemaldada meie rahvast sunni-vaisiliselt
Eesti territooriumilt.
Nendel ei ole mingit õigjist teha
eestlasest nn. ,,nõukogude ini­mest'',
sest eestlane tahab jää
eestlaseks omal
aa i i iira;a..; va lit su st e
ihvusvaheliste foorumite ees.
Selle IHU.„väiišvõitlusliku
levuse'' konkreetseks taga. jär-
.s on, et,,vene.versioon*'meie
ülevõtmise kohta ei
ole: leidnud aktsepteerimist
enamiku vaba maailma riikide
spoolt. Meie. välisesindused.' püsi­vad
-endiselt tunnustatutena.
•Juba : mitmendat .aastat, kuulu­tab
Ameerika Ühendriikide pre­sident
14. juuni,,Balti vabaduse
päevaks" ja kutsub oma rah­vast
üles toetama Balti rahvaste
õigustatud vabadiistaotlusi. 13.
jaanuaril 1973. võttis Euroopa
Parlament suure häälteenamu-sega
vastu resolutsiooni, mis
toetab Balti rahvaste vabadus-nõudlust
ja kohustab osalevate
riikide välisministreid Balti
küsimust viima ÜRO ette.
Ameerika välisministeeriumi
ametlik "binemine selle resolM-siooniga
iäks eetrisse; 49 keeles
üle 1(K) miljoni kuulajale.
Olukord kodumaal on tõsiselt
muret-tekitav. Venestamine on
muutumas päev-päevalt inten­siivsemaks.
Selleks aitab
oluliselt kaasa Karl Vaino
reeturlik poliitika, mis
pimesi- Moskva
eeskirju refereeriti Soome ajale­hes
,,Ilta Sanomat" kui Vene
kommunistliku partei uusi sala­jasi
juhtnoööre Eesti NSV kora-muhistlikule
§e programmi ja vene
rakendamise tõhustamise kohta
Eestis. Kuidas Soome ajaleht
1> rida vasakult:. Eva P r i i , Alfred Sepa, Jaan Terts, Evi K i l u , Piret Komi. 2. rida: Roosi
Salme Vesi, Erika
^^^^^^^^^^^^^^^^ F^^^
li teha olukorra muutmi-oma
rahva huvides. Ta
jõudis lõpuks äratundmisele, et
ta peab pääsema vabasse
maailma, et „saada rohkem ja
valjemini rääkida Eesti rahva
saatusest viimaste aastate jook­sul
kui tunnistaja, kes vahen-aparätuurist.'•
; • Ühes antud intervjuus ta sel­gitab,
et ta kuulus
aastatel teadlikult astusid
parteisse, et selle kaudu pääseda
kõrgematele ametkohtadele,
mida muidu oleks ehk taidetud
venelastega. Ta pettus aga
raskelt, kui ^selgus, et Karl
Vaino-Voinovi range. Moskva-truu
liin ei
l i - •
• i .B •
.aupäeval , 2 1 . veebruaril tolto^^
aleva pidulik koondus Eesti Vabariigi 69. aastapäeva
ihislamiseks. Poülsada
slaule Ja kuülasicl maleva vanema Heino Jõe ettekannet
inaailma eestlajakirjändyšesl^
ate eesti ajalehtede iiäituso^^^^
Eesti skautluse 75 juubeliaasta
enda kätesse sai, on küsimus
omaette. Võime ainult oletada,
et selleks võis olla keegi Eesti
kommunistliku juhtkonna
tipus, Ikes ei -ole' nõus venesta-damisega
meie kodumaal j
sihilikult libistas selle üli
salajase dokumendi va
maailma silmade ette.
See direktiiv
tas järjekordselt ühe Nõukogu­de
paljukorratud valedest, — et
mingit venestamist Balti maadel
ei eksisteerivat, rääkimata
plaanikindlast venestamisest.
Via usun^ot .Karl: Väino, • kelle:
õigie nimi on Voinöv ja kes
poseerib; jküll • eestlasena,., kuid
oskab vaevalt eesti keelt, truu­alamliku
Moskva teenrina peab
tundma end Tallinnas üsna eba­mugavalt,
kui selline dokument
sattus vaba maailma pressi
tähistamiseks toimub Lembitu
Malevas ^akirjanduslik võistlus
poistele, mis nõuab eesti
Suures ringis istuvate osalejate
põrandal oli yä^ke ring ^
jundatud kõikidest vabas
maailmas ilmuvate eesti
^ Aarne Vahtra, kes muide on
ümber asunud Kanadasse,. on
ühinenud vabade eestlaste võit^
lusega ajakirjanduse ja ,,Vaba-dusraadio"
kaudu. Tema ana­lüüs
venestamise süvenemisest
ja selle ähvardavatest tagajärge­dest
meie kodumaale on kahtle­matult
õige ja kontrollitud teiste
allikate kaudu juba varem.
Samuti oleme teadlikud^ et
kommunistlikud võimumehed
tipp-positsioonidel Tallinnas on
Moskva hüpiknukud, kes on
tundetud Eesti rahva tõeliste
soovide, vajaduste ja rahvuslike
pürgimuste suhtes. Nende silmis
uudiste ümber-küljendamišt.
Samale tee;
üksuse vabariigi aastapäeva
pidulik koondus'
ajalehtede .lugemist ja skautlike^^^^a^
Maleva vanem Jämesäär, kes ise
OÜ pühendatud ka on lehemeeSv tutvustas poišteir
kõiki ajalehti, nende ilmumise
sagedust; toimetajaid j^^^^^^^
iseloomu .Toimetajate hulgas on i
rnuide: kaks, škäutmasterit - r
Juhan KoklaStokholmis ja Õlaf
Köpvillem Torontos.
Vabas mäailmaj» ilmub üfieksa; :
eesti ajalehte. Kaks korda nädalas
ilmuvad Eesti Päevaleht' 'Root­sis
ja ,,y9bä -EestlaneV'/ Kord
nädalas ilmuvad , ,Meie Elu"
Kanadas; ,,Vaba Eesti Sõna"
Ühendriikides ja \,Meie Kodu"'
Austraalias. Kaks korda kuus i^^^^^^^
sest arvabv kõneleb järgnev muvadvvTeatajaV' Rootsis
Je. Näilise rahu all on Eesti tege­likult
üks rahulolematuse
pada," lõpetab see briti ajakir­janik
oma reisikirjelduse.
Igal suvel tähistavad kõmmu-nistlikud
võimud kodumaal
nn. ,,Vabatahtlikkü ühinemist
N. Liiduga 1540 aasta suvel".
Mida meie rahvas tegelikult
sellest vabatahtlikust ühinemB-kodumaal
elava tundmatu
autori luuletus, mis on laialt
ii
Aarne Vahtra, ENSV. kyituiii-riminssteeriumi
: kõrgiem .amet­nik,
13 aastat kommunistliku
partei liige ja kiirelt ülespoole
tõusev noor haritlane kommu­nistlikul
karjääriredelil palus
aastat ;tagasi:;variupaika
Kuna Vene okupeeriv võim
Eesti piniial pidevalt ja sihi­kindlalt
rikub mainitud Eesti
rahva põhilisi õigusi, siis peavad
vabad ee.^tlased, nende organi­satsioonid
ja meie välisesindu­sed
oma primaarseks
rahvuslikuks kohustuseks neid
oma otsust selja keeramiseks
kommunistlikule korrale Eestis
just venestiamise sü venemise tõt­tu.
Ta kinnitas traagilist olu­korda
kodumaal sõnadega:
,,Rakverest ida pool ei ole enam
Eestimaa.
on uue nõukogude inimese
müüt tähtsam kui Eesti rahva
ne.
See tõsiasi on.olnud peamiseks
ajendiks koolinoorte ja üliõpi­laste
demonstratiivseteks yälja-astumisteks.
Tuntud Inglise aja­kirjanik
PonaldFields,:' kes hil­juti
^viibis pikemalt Eestis,. kir­jeldab
oma muljeid
, ^The Guardian' ^ jäi
,,Kuigi eestlased ei saa
praegu sõjaga ega vä|
kaitsta, nad pn siiski võimelised
oma rahvuslikku enesekindlust
avaldama. See. on
ette tulnud üliõpi-
Eesti Hääl" Inglismaal • Üks
kord kuus ilmub ,,Välis-Eesti"
levinenud just õppiva noorsoo' Rootsis ja kuus korda aastas ilmuti
hulgas. See kõlab nõnda:
Räägi mulle ajast,
räägi mulle ruumist
räägi isamajast,
räägi tollest j|uunist
mille kohta ringi
käib üks loll legend
nagu meie ise-oleks
tapnud
9 /•.
,,Eesti Rada'' Saksamaal.
Nende ajalehtede varal ;, seisab
koos'' eesti rahva elu vabas
maailmias - — ESTÖ-d, skautlike
noorte suur- ja maailrrialaagridv
kõik poliitilisi aktsioonid Eesti
vabaduse taastamiseks ja teated
eestlaste elust ning tegevusest
„ ... .... . Ajalehed vähetä^^
See on uks naidemeBe rahva üksiknumbreid jä võtavad
vaiksest vastupanust ja protes- vastastiku teateid, mis huvitavad
üst^si^eerivaolukorra^^^v^^^^^
Sellel E.V. aastapäeval mõtleme ; eesti ra^^^
aga erilise socyuse ja rahvuslik
ii : a ema
ära
hüppamisele oli ta tunnetus, et
temal kui eestlasel, kes oli suh-sioonldel;
on heisatud j a mitte­lubatud
iseseisvuseaegset sini-must-
valget lippu. Spontaanseid
rahvuslikke meeleavaldusi on
toimunud rokk-kontsertidel ja
dumaistele patriootidele, kes kiirus^^^^^^^
... ^ globaalne eestlmtäieUkuit
süsteemi 11'.;, ütles
vanglais ^ karistuslaagÄ^
Weedjulgedmied ,,Tasiyad'' on saades ei loe. ei telli ega kirjuta
olnud valmis ohverdraa oma eesti ajalehtedele, siis te lõhute
tervist ja elu, mitte aga maailmas üles ehitatud eestluse.