Vaba Eestlane, August 11, 1965

              ' '
1 y
Y
%
ii
'r ! i ?
f '
i
:--j
ii
i
il
VABA EESTLANE kolmapäeval 11 augustil 1965 - Wednesday August 11 1965
Lfck
Läbi Wisconsini viljapõldude
Tähelepanekuid ja muljeid põhjapoolsest USA-s- t
l
Toronto Kesti Ühispanga esimees A Kkbaurmõttis ühispankade Keskliidu poolt asutatud Tho-ma- s
W Doigi mälestusfondi stipendiaadina osa ühispankade tegelaste kooli õppetegevusest mis
toimus 11- -21 augustini s a Wisconsini riikliku ülikooli juures Kuna ülikool asukohas ja Wis-consin!
osariigi pealinnas MadisonN asmad ka Ihispankade Keskliidu ja selle kindlustusseltsi
peakorterid siis --võimaldus A Kkbaumil tutvuneda ka nende keskasutuste tegeluse ja juhtnate
tegelastega samuti ka Rahvusvahelise Ühistegevuse Treeningu keskusega mis on asutatud 196
aastal ja peetakse üleval Chendriige valitsuse Wisconsini ülikooli ja Ameerika uhistegelikkude
keskasutuste poolt selleks et pidevalt ettevalmistada ühistegevuse ala juhtivaid tegelasi vähem-arenenu- d
maade poolt selekteeritud esindajaist Keskuse juhatajaks on Norra päritoluga silma-paistev
ühistegevuse ja majandusala eriteadlane A L Larson kellega meie ühispanga esimehel
tekkis tihe kontakt mis võimaldas muu hulgas selgitada ka meie kodumaa ühistegevuse ja ulus-tegelast- e
traagilist saatust
Järgnevalt kirjeldab A Kkbaum oma tähelepanekuid ja muljeid reisist thendnigesse mille
ta sooritas koos abikaasaga ja selgitab lähemalt põllumajanduse ühispanganduse ja ühistegevuse
tähtsust ning selle võimsat edu Chendriiges r
ts- -
i
X- -
wS&P&KCtt
LTK
-- "-
imWnZevKmw:i
SfökSiL
Ühispankade kindlustuse keskasutus Madisonis Wisconsinis (USAs) Sama asutuse kaudu on kindlus
tatud ka kõik Toronto Kesti Ühispanga laenud ja elukindlustused
Umbes kümne aasta eest esma-kordselt
pikemat automatka ette-võttes
Ja Torontost üle North
Bay Ja Sudbury Sault Ste Ma- -
j riesse sõites tundus see reis suu-re
Ja tähtsa ettevõtmisena mis
oli kavandatud kahele päevale
ööbimisega tuttavate pool Sudbu-- !
rys Looklevad lainelised teed Ja I
peamiselt metsa-- ning kaljumaas-tikug- a
palistatud vaateväli vahel-duvate
Järvede Ja Jõgedega hoi-dis
huvi ning köitis tähelepanu
kõigile sellele mis avanes iga järg
neva uue miiliga silmale
mõneti
miilide
lahedasti
silmapaistvamaks
ISSndp Sudbu-itomc- t tunduvalt hõlbus
ryle lähenedes tekkis kummaline sõbraliku maa rahva
mällu söö-[sid-et Parved
Läbi valendavate takümneid pidasid
suitsupilvede kaugusest esile ehitamisega oma vajaduse
Kenuvaiesi piKKaaesi Kursinaiesi kaotasid olid muuaua uuae
päikesekumas taeva viimiseks kät- -
poole tõusid värvusid kai-- põhja Näh
jud mingiks tontlikult müstili-seks
nägemuseks millele tükil
ajal osanud sõnades leida
väljendust Vaade ootama-tult
Uha vallutavamalt panoraa-mile
tõusis oli täiesti tundmatu
Ja ennenägematu Kaljusel
tuhmunud pinnasel ühtegi ela
vat taime ega rohuliblet Peale
mõne hetkelist vaikimist reisi- - kuulsamat rikka- -
üllatusest mat põllumajanduse piirkonda
imestunult pahva-läbistade- s Wisconsini
Mihkel Ervarf
26
Ka 1698 a suvi oli Jällegi vihma-ne
Maa nuttis Ja taevas valas pi-saraid
Nälg andis ennast tunda
Mõis enam ei seganud talupoega-de
elusse neilt polnud enam
midagi võtta Ja viimane
veel oli kulus igale
Kõik lootsid et vihma-sadu
lõpeb Inimesed rääkisid
siiski et on seitse
nagu piiblis mainiti Vaarao Ja
Joosepi päevil
Tähva läks Pühalepa
ja viis õpetajale kuiva-tatud
kalu Hartwigi võttis küla-lise
vastu ja küsis vaikselt:
On sul midagi rasket süda
mel?'
Kõikide südamed on nüüd ras-ked"
vastas Priit sest vihma
Jab lõpmata Kihelkonnas räägi-takse
et pidi jär-jest
seitse olema Tulin
käest küsima kas see on
tõsi sest teie olete süa saadetud
tõtt
õpetaja vastas: Et armas hing
Vihmasadu võib lõppeda homme
Jamal laseb kindlasti üle maa
toult kftia ära Sa-meti
suletakse sügavuse allikad ja
tfterahiugki ning sadu keelatakse
Ara Ja Jehoova ütles ise parast
suurt eeuputus? Noa päevil ei
Jtrr~ I!l
O luv --r£X --—- il k ZZrr&t-- "" 2 tvs
t
(piam ma ~i ' _ Mk — -- JJ m y -- Ül-w_ nm w
BV K1K W I ' W - ' P IHHV E7 TFB a C ItJflB '
33 —
tasime korraga nagu ühest suust:
„Kuu maastik"
Aastatega on palju muutunud
Teed on sirgemad ja siledamad
uued ja avaramad va
hemaad lühemad arv vä-henenud
ja kiirus suurenenud
nii et Toronto ja Soo vahemaa
võib katta vaid ühe
päevaga
Soo ja meeldi-vamaks
uudiseks oli meile uue
silla ületamine mis takistusteta
mugavalt asendab endist tüli
kat sabas seismist parvede oo--
T~r"iwnt ——- - — - sfiÜPS la— i laiu jla wobca -- — —
tal kahe Ja
tunne mis on elavalt üksteisega mis aas-binu- d
tänaseni ühendust ja
mis Siiia
i Kon-loojene- va
ta kuid teel tormi
õhk Ja te sattudes vajunud
ei
mis
Ja
ei
alaneb
tavastl nende ülesanne täide
tud Ja aeg saanud
ühendriiges kulges tee
läbi Michigani metsade rohu-maade
ning laineta-vate
maisipõldude Michigani Jär-ve
randu riivates Fond du
linnani suundus sealt
Ja Uhendriige
kaaslasega üksteisele j
otsa vaadates pealinna
Õnnistatud ja neetud meri
sest
see mis
neil hingepl-demek- s
ikaldusaastaid
Priit kiri-kumõisa
sa
ikaldusaastaid
õpetaja-härr- a
kuulutama"
'a vesi
ja
ja
oli
täis
meie
ja
Wisconsinis
kuni
Lac'i ja
ja
ma taha enam maad ära vanduda
inimese pärast Ei pea edaspidi
kõigil maailma päevil mitte lõp-pema
ei külv ega lõikus ei külm
ega soe ei sügis ega talv ei päev
ega öö See kõik on piiblis kirjas
Jumal ainult karistas meid Mine
rahuga Ja elage omast piskust
ega minugi toidulaud ole teps mit-te
rikkalikult kaetud aga ma siis-ki
ei nurise mitte Jumala üle"
Priit lahkus kirikumõisast ja
rääkis õpetaja öeldud sõnad eda-si
ning inimestel oli lootus et ikal-duse
aastad siiski lõppevad Järg-nev
talv oli raske Kehva toidu
tõttu haigestusid Ja surid inime-sed
Samuti oli loomatoidust puu-dus
sest hein mädanes kõik suvel
ära Ja mis saadigi korjata oli
must Ja halb Aga inimesed elasid
ja uuel kevadel 1695 a saabusid
ilusad ilmad Päike paistis oli soe
Ja põldudel asusid inimesed usi-nasti
tööle Toodi välja veel alles-hoitu- d
Ja peidetud seemnevili Ja
külvati põllule Suvi oli korralik
vili kasvas Ja valmis ning sügisel
lõigati Ja peksti rehtedes Inime-sed
olid rõõmsad ja tänasid Ju-malat
ning õpetaja Hartwigist
peeti lugu sest ta oli öelnud et
ikalduse aastad mööduvad Nüüd
hakkas mõis jälle talupoegadel
koormus rõudma
- Ui
t&
IGliK--
:Madison'i mis asub looduslikult
ilusal kõrgendikul piiratud kolme
vähema järvega
Wisconsini põllumajandus eri-ti
piimakarja pidamine ja või
ning juustutööstus on aasta-kümneid
maailma põllumajan-duse
esirinnas sammunud ja
Wisconsini põllumajanduse üli-kooli
on kaua aega peetud maa-ilma
suuremaks ja parimaks
kust o n võrsunud mitmeid
tähtsaid agrotehnilist uuendusi
ja leiutatud uusi meetodeid
ning vahendeid põllumajanduse
edustamiseks ja talutööde rat-sionaliseerimiseks
Vaevalt leidub ühtegi teist piir-konda
maakeral kus põllumajan-dus
otse tänapäeva täiuslikule
kõrgusele on tõusnud kui seda
võib sadade miilide ulatuses nä-ha
Madisoni ümbruses Kuigi on
tegemist üksiktaludega mis kui
saared päikeses valendavate kõr-gete
silotornidega tähelepanu köi-davad
tundes lainetavate lopsa-kate
maisipõldude meres on ko-gu
pilt ühtlane Ja terviklik andes
tunnistust Ameerika põllumehe
hoolsusest teadlikust tööst omas
talus Ja tihedast hästi organisee
ritud ühistegelikust koostööst
oma kutsekaaslastega
A Kkbaum
Saabus Issanda aasta 1700 üles-tõusmise
pühad olid sel aastal
jürikuu algul Ja ilm oli soe Ja ilus
Esimese püha hommikul oli palju
inimesi kirikus öüetala HartuHH
(teatas kogudusele:
Paastukuu algul oli kuningale
'RUast teatatud et kuningas
1 August oli oma väega Riiga tungi-- 1
nud Ja nüüd on alanud uus sõda"
1 õpetaja teade oli kasin aga see
oli siiski suureks kurvastuseks Ja
üllatavaks uudiseks kõigile Ini-- i
mesed ei lahkunud kõik kohe ki-- J riku Juurest vaid kogunesid kiri-- i ku ette teele ning rääkisid õpetaja
poolt teatatud sõnumi üle Jüri-kuu
päike paistis soojalt ja maa
hakkas kuivama põldudel kõrge-mad
kohad olid hallid ning rukki
orased rohetasid Pajuurvad olid
suured ja kogu loodus ärkas uue- le elule Kevade saabumisega Ja
sooja ilmaga tundsid vanad ini
mesed endid noortena Aga noo- - red olid rahutud sest oli saabu-nud
kevad Ka loomad tundsid
kevade saabumist Laudauksd
olid lahti ja lehmad ammusid
ning tahtsid karjamaale minna
Kanad kõõrutasid kuked laulsid
ja talled maägisid Kõik tundsid
rõõmu kevade saabumisest Aega- mööda lahkusid inimesed kiriku
juurest Igas majas ja peres ju- tustasid kirikust saabunud inime-sed
uudist mida kantslist oli alla
hüütud: uus sõda oli alanud
Mõned Hiiumaa mehed kes olid
käinud Stokholmis teadsid sünd-musest
rohkem raikida la nende
poolt liikus jutt kiiresti külast
kulla roor k„r:rgas K- - XII ol
f
Soomlane valmistab
kokkupandavaid
saunahooneid
Powco Steel Products kus töö-tab
umbes 100 töölist valmistab
mitmesuguseid metalltooteid
tööstustele ja suurtele ehitustele
asutas kõrvalhamna ettevõte
! omanik Lauri Grönfors Canadian
Sauna Sales Co mis valmistab
[ja turustab saunaahjusid vee-paak- e
Ja kokkupandavaid sauna-hooneid
Elektriga köetavad sau-naahjud
on varustatud elektriele-mentideg- a
3000 4000 ja 5000 vatti
Puudega köetav saunaahi on so-biv
suvilate juurde ehitatava sau-na
jaoks Kõik ahjud on valmis-tatud
raskest metallist ja kaua-aegse
kestvusega kasutamiseks
[Sauna hoone 12" x 8' on kohapeal
osadena valmis ehitatud ja üles-panemine-ehitami-ne
võtab aega
ainult kahe mehe pool päeva
Hinnaks on $615 Canadian Sau-na
Sales juures on näidisteruum
kus kõik seal valmistatud esemed
Ja saunahoone on asjast huvita-tutele
vaatamiseks välja pandud
Lauri Grönfors on rahvuselt
soomlane ja tema poolt II Maa-ilmasõja
järele asutatud metalli-tööstus
on suurimaid ja eduka-maid
soomlaste ettevõtteid
Anna Hull-Kaika- ga
Toronto suurajalehe „The Tele-gram-"
möödunud kolmapäevases
numbris ilmus lugejakiri ilmselt
kelleltki eestlaselt mis kandis
toimetuse poolt pandud pealkirja
Viewpoint" (Vaatevinkel) ja kõ-las
tõlkes järgmiselt:
Kanada alamkoja esimees Alan
MacNaughton märkis oma ring-reisil
N Liitu: Kanada võitis
enesele vabaduse Ja iseseisvuse
visa heitlusega Ja sama maksab
N Liidu rahvaste kohta (Tele-gram- "
29 juulil)
See on julm löök näkku eestlas-tele
lätlastele Ja leedulastele kes
mite üksnes ei kaotanud oma va-baduse
vaid pidid lisaks kõigele
leppima veel sellega et N Liidu
ja selle suurepärase rahva heit-luse"
läbi saadeti tuhanded nende
kodanikud orjalfagritesse sure-ma"
Lugejakirjale on alla kirjuta-tud:
ANNA HULL-KAIKAG- A mis
on antud olukorras
paikapidav pseudonüüm kuna
taolise naiivse jutu ee6t väärib
lugupeetud alamkoja esimees
kahtlemata verbaalset kaigast
Oöttingenis Max-Plan- k insti-tuudi
arstiteaduskonnas töötab
dotsendina dr med Johannes Pii-pe- r
Bradfordis suri 12 juulil
Christfried Puurmeister Kadunu
oli sündinud a 1896 Tallinnas
nud oma lõbusate kaaslastega
Stokholmist eemal Kungsöris suu-res
metsas karujahil Kungsörist
oli Raudpea" saatnud oma õele
Ulrika Eleonorale lühikese kirja:
„Ain kära syster Mul ei ole
suurt midagi Jutustada siit Ainult
et: meie peame karujahti Sööme
paljud Joovad magame Ja oleme
rõõmsad ühelgi söömaajal ei
unustata minu õe auks tervise-- J oomist"
9 paastukuu päev oli olnud hall
udune ja sula Sel päeval oli olnud
hea jahiõnn Ka mõned karud olid
elusalt kinnipüütud ja raudpuuri
pandud et neid Stokholml viia
Raudpeal oli palav Ja ta oli võt-nud
mütsi peast Kui kuningas oli
Jälitanud üht suurt karu saabus
Stokholmist kiir-kulle- r Ta oli sõit-nud
Ja metsas eksinud enne kui
ta leidis Karl XI tema jahikaas-lasteg- a
Kuningale anti üle kokku-rullitu- d kiri mille küljes rippus
suur pitser Raudpea murdis pit-seri
ja rullis kirja lahti Jahikaas-lased'
kogunesid kuninga Umber
Kirjas teatas vana Liivimaa ku- berner Erik Dahlberg:
Rootsi Balti provintside naab-rid
on rahu katkestanud ja kunin
gas August vallutas Ullatusrünna-kug- a Riia Tsaar Peeter kavatseb
vallutada Narva"
Rahulikult võttis Raudpea sõja-teat- e
vastu ja sõnas: Me saada-me
nad sama teed tagasi kust
nad tulid"
Esialgu peeti karujahti edasi
kuid peatselt lõpetati see ja Karl
XII laks tagasi Stokholmi et teha
ettevalmistus: sõ-ak- s
Ihalda- - { tavad j
esemed
Jon cX ses
käe- -
ulatu- -
Bank of Montreal
Familu Finance
io t niinel tutvun Klan
Bring all your ______
personal credit needs j under one roof j
L0W-C0S- T LIFE-INSURE- D LOANS
Vajame eksklusiivset eesti keelt kõnelevat KINNISVARADE
ostu-müü- gi esindajat
Kõrge komisjonitasu Ja muud soodustused Meie oleme sp-etsialiseerunud
suurte investeerimiseks ostetavatele korter-majadel- e
Lähemaks informatsiooniks ja läbirääkimisteks helistada
RO 7-54- 54
R CHOLKAN & CO LTD
2232 BLOOR ST V 52" BLOOR ST W
Aga sellega ei olnud kõik hal-vad
teated veel lõppenud 20 paas-tukuu
päeval sai Karl XII Stok-holmis
kirja milles Taani kunin-gas
Fredrik teatas et Taani on
rahu murdnud Ja Rootsile sõja
kuulutanud Raudpea jäi seda
kuuldes mõttesse Kuningas oli
Raudpea nime saanud sellest et
ta kellegi nõuannet ei võtnud
kuulda ja otsustas kõik ise Seda
oli soovitanud kuningale tema isa
Karl XI kes oli jätnud pojale väi-kese
raudkasti mille Karl XII
avas pärast isa surma Ja selles
oli isa poolt kirjutatud kiri kus
mainiti:
--Võta võim oma kätte Ara kuu-la
kellegi nõuannet Lükka kõik
trooni Umber kogujad enesest ee-male"
Nii toimiskl Karl XII ja
sai omale nimeks Rootsi Raud-pea
Karl XII otsustas esimese löö-gi
anda taanlastele Sellejärgi
läks kõik kiiresti Kui Rootsis Is-sanda
aastal 1700 saabus ilus ke-vad
rändlinnud tagasi Jõudsid
käod kukkusid ja ööbikud laul-sid
karjad välja läksid Ja inime-sed
põldudel töötasid tuli lärsku
i sõjateade Kullerid ratsutasid kii-resti
kogu Rootsi riigis Ja viisid
laiali mobüisatsiooni käske mil--I les teatati milline varustus ja riie- - tus igal mehel peab olema Inime-sed
nurisesid:
Stokholmis on noorel kunin- - jgal halvasti liinud Alati olid seal
pidud ja ballid Kuningas raius
maha vasikatel paid ja purustas
tänava' ratsutades aknaruute
Nüüd on saabunud sõdaE-- e
kannatab koeu rahvas'
Mehed jäid tõsiseks mää
neiud nutsid Mõned sotus
jad lasksid endid oma kij-- 2
pruutidega laulatada Kure
naliu kui mehed lahkusid k
: t
—
j
j
Mobiliseeritud mehed kopas
Landskronasse Lõuna-Root- s
nekaldal Seal näeid ViW s
mest korda Raudpead Ja £
teda kohe pildi Järgi ära li-igale
sõdurile härra palus tf
Ja tegi kummardusi KarlJC-lii- ga
kuninglik et käsutaii
Ja suur Põhjasõda oli ax-Su- ur
sõda tõi enesega J&
muudatusi ja kohustusi tjaf- -
hapäeval teatas jäe "
Hartwig Pühalepa Bno -
list rahvale: „ Vilja et t(A f
müüa vaid kõik uleiaäk - -
da sõiaväele Iga suures
dus peab andma ühe draf---valali- ku
varustusega && "
pidi iga kirikuõpetaja fcri- r- h arJ' sa maa suuruse —
javäele ühe või kaks h- -
rääkis õpetaja P-fc-a-1 "
ju-ua- adduJdnuh lrnfc~-r- T-- - :i St -
ühe draguni Kes £
kuninga teemsu-:-- e s
õpetajale Peae s
veel vabatahtlikke t
kõigile kogunerii --
linn kus mee- -
kunsti õpetus
Kogu Püha!-'-huvig- a
ootama --
kogudusest van '
väkke Ja leid-- -'
oli nõus mine- -
J
L