Vaba eestlane , August 30, 1977

              •^ABA EESTLANE t^^pSsFal, 30. augustil 1977— , August 30, 1077 Nt 64
VABADE EESTLASTE HÄiiLEEANDJA
VÄLJAANDJA: o/ü Vaba Eestiane, 135 Tecumseth Sž Toroatos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stij. G, Toronto 3, Ont. BfiSJ 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-, podaastas |16.- ja
veerandaastas $9.—, kiripostiga aastas $48.~, poolaastas $25.50
I ja veerand^stas $13.50.
TELLIMISHINNAD ^Jaspool Eanadat: eastas $32.—, poolaas­tas
$17.— ja veerandaastas $9.50. PöripostigaUSA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
I^OTUPOSTIGA ülemere-maadesse: aa^s $62.-,
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c. — üksiknumbri hind 35
FREE i S T O W l ÄH
Publisbed by Free Estoman Publisher/Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont.M6J 2H2
Ameerika ühendriikide välispo­liitilisele
horisondile on ümunud
U M S probleem, mis ähvardab var­jutada
seni esiplaanil figureeri,
nud vahekorrad Hiina ja N. Lii­duga,
Kesk-Ida kriisi ja Aafrika
siindmused. Selleks probleemiks
on äsja Ühendriikide ja Panama
esindajate vahel sõlmitud kokku­lepe,
mille alusel Ühendriikide
I^ulu ja kirjadega ehitatud kahte
ookeani ühendav kanal läbi ^Fa-nama
maakitsuse kavatsetakse
anda käesoleva sajandi lõpul täie­likult
Panama valdusesse ja Pa-hama
kontrolli alla.
Küsimus on juba praegu teki­tanud
Washingtonis palju tolmu
ja olukord muutub veelgi pine­vamaks
kui Panamaga sõlmitud
kokkulepe läheb Senatisse kinni­tamisele,
kus konservatüvsema
hoiakuga rahvamassid on lepin­gu
{kinnitamisele vastu. See vas­tuseis
on tingitud peamiselt ka­hest
aspektist — kanali üleand­misel
Panamale kaotavad Ühend-rügid
palju oma ralivusvahelisest
prestiizhist ning strateegiline vee­tee
satub ..tundmatute jõudude
ning tulevikusJsegi võibolla kom­munistide
kontrolli alla.
ühendriikidel on teatud mo­raalsed
õigused kanalile, kuna
kanal ehitati ameeriklaste raha­ga
ja tehnoloogiaga 1903. aastast
kurii 1914. aastani ning läks
maksma 387 m i l j o n i t dollarit.
Praeguste hindade juures arves­tatakse
kanali hinda oma lüüsi­dega,
tammidega ja kuivdokkide-ga
6 kuni 7 miljardi dollarile. Pa­nama
on juba aastate jooksul
nõudnud kanali ja selle ümbmses
asuvate ameeriklaste kontrolli
alla kuuluvate niaa-alade andmist
Panamale, kuid ameeriWased on
visalt neid nõudmisi ignoreerinud.
Nüüd on lõpuks olukord Panaxna
tugevakäelise pahempoolsete vaa­detega
juhi kindral Omar Torri-jos
Herrera ja üldise olukorra
survel nü kaugele arenenud, et
Ühendriigid olid sunnitud Pana­maga
kokkulepet saavutama.
Selle kokkuleppega tahab Ühend­riikide
valitsus ühest küljest
oma positsiooni Ladina^Ameerika
rahvaste juures parandada, kuna
Panama kanali valdavatele amee­riklastele
vaadatakse lõunäö kui
koloniaalvõimule ning teisest
küljest tahetakse sellega vältida
veriseid kokkupõrkeid, mis on pa­ratamatud
kui ameeriklased Pa­namale
järelandmisi ei tee.
Kokkuleppe kohaselt anna\
ameeriklased, kanali tsooni,ümb­ritsevad
maa^alad Panama kont­rolli
alla niipea kui leping on ra­tifitseeritud.
Ühendriikide kasu­tusesse
jäävad ainidt piiratud
ulatuses territoriaalsed õigused
kanali opereerimiseks kuni 1999.
aasta 31. detsembrini, mil kanal
täielikult Panama hoolde ja kont­rolli
alla antakse. Kokkidepe an­nab
Panamale eriti suuri majan­duslikke
soodustusi, kmia amee­riklased
hakkavad Panamale ka­nali
kasutamise eest maksma se­nise
2,3 miljoni dollari asemel
50 kuni 60 miljonit dollarit aas­tas
ning lisaks sellele annavad
ameeriklased Panamale suures
ulatuses majanduslikku ja sõja­list
abi.
ühendriikides on tekkinud
suured lahkarvamised Panama
kanali kokkuleppe kiniiitamiseks.
Kokkuleppe pooldajad nendivad,
et Ühendriigid peavad oma nime
rahvusvaheliselt puhta hoidma
ning pealegi ei olevat kanalil
enam seda tähtsust, mis tal oli
varematel aegadel, kuna sealt ei
pääse läbi näiteks suured õli
tanklaevad. Samuti ei ole kana­lit
praegusel rakettide ajastul
enam võimalik kaitsta nagu seda
tehti eelmiste sõdade ajal kahu­ritega
ja lennukitega, mis hoid­sid
jaapani merejõud kanalist
aukartustärataval kaugusel.
Kuid ka kokkuleppe vastastel
on oma tugevad argumendid hing
need ei piirdu ainult Ühendrüki-de
prestiizhi kaotamise esile too­misega
vaid toonitavad, et eriti
oluliseks küsimuseks on kommu­nismi
oht. Mainitakse, et kui
Ühendriigid annavad Panama ka­nali
üle marksistlikule diktaato­rile,
kes on Kuuba diktaatori
Castro suur sõber, siis võib ühel
päeval juhtuda, et kanal satub
N. Liidu kontrolli aha. Oht sel­leks
on seda suurem, et Panama
on vaene ja sõjaliselt jõuetu riik
ning võib väga kergesti sattuda
polütiliste keerdkäikude keeris
sesse.
See on praegu olukord, mida
peab asuma lahendama Ühend­riikide
Senat kui talle antakse
kinnitada Panama kokkulepe, mis
peab saama senatis kahe kolman-dikulise
enamuse. Sellise enamu­se
saavutamine võib kujuneda
j väga suureks probleemiks, arves­tades
suure vastuseisuga kokku­leppele
avalikkuses ja poliitilistes
ringkondades.
K. A^.
L i i t y !
STOKHOLM (EPL) -Slaavi mis­jon
Rootsis on alustanud aktsiooni
„Fiiber igale nõukogude üskliku-
• le!".^'- .• ^ : •
N. Liidus trükitakse nii vähe
piibleid, et iga kogudus saab ainult
mõne üksiku piibli. Rootsis on või­malik
triikkida tervet venekeelset
piiblit kümne krooni eest. Siin trü­kiti
eelmisel aastal umbes 60 000
piiblit ja Uut Testamenti vene kee-.
^les ja teistes Ida-Euroopa k:eeltes.
Nüüd loodavad misjoni esindajad,
et oleks võimalik seda arvu tõsta.
Suurem osa. publitest viiakse sa­laja
idamaadele. On tõesti imeasi,
et rohkem piibliviijaid pole vang-
Aidake kaasa
..VABÄ:EiSTLÄSE"
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele
lasse heidetud peale nende kahe
rootslase, kes nüüd on Nõukogude
vanglas. Võib-olla oli rootslastel
nii huvitavaid andmeid olukorra
kohta Nõukogude Liidus, et neid
selle päraist kinni peetakse.
Slaavi misjon on töötanud 1920.
aastast saadik. Misjoni töö on jär­jest
laienenud. Neilt^ on võimalik
tellida raamatuid ja muud mater­jali
usklike kohta Ida-Euroopas.
Välisminister Vance raske, ülesande sooritamisei.
ühendriikide peaesmdaja UN-is — noor neeg rist diplomaat ja polütifc Andrew Young on amee­rika
pressimeeste lemmik. Kuid lemmik selles mõttes, nagu seda oli omal ajal proua Mitchell
või isegi president Harry Truman, kelle suust oodati alati midagi, mis andis sõnumile kõmisevad
pealkirjad" ja sensatsioonilise sisu. Truman jäi oma ütlemistega siiski alati riigüneheks. Hea
suuvärgiga proua Mitchell ei osanud hästi püri pidada, kus ja mida ütelda ning rikkus sellega
tublisti ka oma mehe karjääri. Noor Young ei pea püri ega hool! millestki ja ütleb, mida para­jasti
on tuju ütelda. Ta teab, et ajakirjanikud katsuvad temalt välja provotseerida kontrovers-likke
väljendusi. Kuid see teda ei heiduta, sest tema taga on kaks tugevat jõudu — mustade
avalik arvamine ja president Carteip., • \"v ',
Andrew Young asus rassivõit-liise.
teedele juba varajases noo­ruses.
Kui omal ajal Birming-ha-mis
käisid sisevõitlused rassiküsi-muste
pinnal, siis ,oli Young üks
seailseid ägedamaid, ,võitlejaid
mustade rindel. Ta sai seal pek­sa,
talle sülitati näkku ja mitmel
korral, ta arreteeriti. Kõik see
mõjutas temas ikomplekside tek­kimist,
kuid ta jäi vapralt edasi
ciyil rightsi rindemeheks.
Olles ühe usulahu (United
Church of Christ) vaimulik,
tõusis ta varsti civil rights
apostli dr. Martin Luther Kingi
, paremaks käeks.
Youngi naine Jean üüeb, et
Andrew olevat sagedane palveta­ja,
kes isegi iga kord enne ava­likke
esinemisi palvetavat, ettal
läheks hästi. Kuid kui dr. Kingi
civil rights kõned põhjustasid
massimäratsemisi, rüüstarhisi ja
isegi tapatööd, ei leidnud sügavalt
usklik Andrew seldes midagi hal­ba.
Niisugune olevat jumala kät­temaks
valgetele, olevat ta kord
maininud. Andrew Young seisis
muide dr. Kingi kõrval, kui see
Memphises ühe motelli rõdul
maha lasti. Vaevalt Young hak­kas
sus küsima, kaš ka see ei ole
jumala kättemaks.
Kui Amew oli juba valitud'
kongTessiliikmeks (ta sai selleks
ka valgete hääli), hakkas ta aja­ma
liberaalset poliitikat, niivõrd
kui see mahtus civü rightsi põhi­mõtetesse.
•
Yorgi limiaosa Queensi..;
•Ning iga kord on president. Car-ter
andnud talle õiguse, vähe­malt
õiguse oma arvamusi väl-
• - Ja'ütelda.
"Kuid Yoimg on kontroversne
ka isiklikus käitumises. USA pea­esindajana
UN-is elab ta Wai-dorf
Astoria luksu&körteris, mis
täidetud Löuis XIV antiikmööbli
ja Steubenviide kristalliga. Young
liigub seal itavadisellt ringi palja­jalu
ning lapitud dzhiinsides, sa­geli
nõnda vastu võttes ka tutta­vaid
välisriikide diplomaate. Tra-ditsioonüist
diplomaadirüetust
triibuline pükstega ja knge muu
seesugusega ita ei tunnusita.
Mitmed parempoolsed poliiti­kud,
muuhulgas senaator Barry
Goldvater bn nõudnud Yoimgi ta­gandamist.
Ka mitmed üldtimtud
kolumnistid on rünnanud Youngi,
mainides, et ta oma ebadiplo-maatlikuvsüuga
teeb USA poliiti­kale
rohkem kahju kui kasu.
Kuid Carter kaitseb Youngi ja
Young ise ütleb, et ta tahab
jääda ÜN-i peaesindajaks vähe­malt
nii kauaks, kui on ametis
president Garter.
Miks Carter kaitseb, mi visalt
Youngi? Ajakirjanik : Michael
Pousner kirjutab, et Carteri kui
aiLsa inimese südametunnistus
lihtsalt ei luba Youngi vallanda­da,
kuna ta ön noorele neegrist
poiittiküle palju tänu. võlgu. \
Andrew YöuQg toetas välmis-kampaania
ajal Carterit ja toi te­male
83 protsenti Ameerika neeg­rite
häälitest.JKui Garter ühes va­limiskõnes
libastus oma ütlemi­sega
, ^etnilisest puhtusest", mis
talle ähvardias kalliks maksma
minna, siis pii Young see mees,
kes päästis olukorra. Miks peak­sime
süs veel .imestama, et
Young määrati UN-i peaesinda­jaks
ja kõigest, oma käitumisest
hoolimata püsib nii tähtsal posit­sioonil?!
, ^Newsweek" teatas hiljuti, et
UN-i peaesindaja Andrew Youngi
nimi on „vaikseit ja, tähelepane-tult"
nihutatud välisministeeriu­mis
teisele kohale välisminister
Cyrus Vance järele. Vädisininis-teeriumis
on nimelt seinatahvlil
aadressidejuhend ametikõrguse
järjekorras Ja varem oli seal Vä­lisministri
nime järele välismi­nistri
asetäitja nimii Välisminis­teeriumist
oli seletatud : ajakir­jandusele,
et kuna Young on UN-i
peaesindaja, seega 'valitsusliikme-ite
tasemel, siis peab ta ka ni­mestikus
omama vastavalt pro-tokoUüe
fteise koha välisministee­riumi
ametkonnas. .
• VES/—s.; •
Kanada parlament võttis hüjuli
vastu otsuse, millega streikima
asunud lömuväljade . lennuliikluse
kontrollametnikud saadeti uuesti
tööle. SeUega arvati, et asi ön kor­ras,
kuna rahva poolt valitud esin­dus,
kes on äemokraatlikn süstee­mi
juures kõige kõrgemaks võl^
muks riigis, oli öelnud streigi koh­ta
oma sõna. Parlamendis kinnita^
ti, et lennukontrollijäte streik on
niivõrd hävitava mõjuga Kanada
j prestüzhile ja majandusele, rääki­mata
lennuväljadel ootavate reisi­j
a ^ vintsutustest ja kannatustest,
et Kanada ei saa endale sellist luk­sust
lubada.
Kuid asjad ei ole siiski nii liht­sakoelised
kui parlamendis seda
arvati, Kontrollametnikud tulid
küll tööle, kuid lennulükhis ei ole
muutunud normaalseks. Lennukid
stardivad ja maanduvad Kanada
lennuväljadel suure hilinemisega
ning iemuilünid on sunnitud isegi
mõned lennud tühistama. Sellega
näitab lennuliikluse kbntrollametv
nike ametiühing, et Kanadas ei
ole peremeheks majas mitte parla­ment
vaid ametiühing.
Kõige selle omapärase mäagu
juures on märkiniisväärne ja sil­matorkav,
et valitsus on võrdlemi­si
abitu tekkinud olukorra likvi­deerimiseks
ja kontroUametnike
korrale kutsumiseks. Sellised strei­gid
jätavad paratamatult mulje, et
liberaal-demokraatlik valitsemis-süsteem
ei ole lihtsalt võimeline
riiki sellisel kujiil ja viisil valitst-ma
nagu/ see praktiliselt vajali­kuks
osutub. Edasi-tägasi mäng ja
ametiühingu jõu demonstratsioon
sellises eluliselt tähtsas sektoris
nagu seda on lennuliiklus, kriipsu­tab
järjekordselt alla seda mõtle­matust
ja naüvsust, millega strei­gi
õigus anti riikliku kontrolli alla
kuuluvatele eluliselt tähtsatele ala­dele,
niis võimaldab mõnetuhande!
inimesel segi lüüa kogu riigi nor­maalse
elu ning tekitada tohutuid
majanduslikke kahjusids ja inim-lilike
kannatusi. See jätab mulje,
et demokraatlik süsteem on vaba­tahtlikult
andnud ennast varjatud
diktatuuri meelevalla alla, kuid
keegi ei-julge seda ütelda nmg al­gatada
soomülkast väljarabele-
•mist. • •
Kui president Ford tahtis saa-1
ta Angoolasse CIA jõude, kut^
sus Young kokku pressikonve­rentsi
ja protesteeris ägedalt
selle ettepaneku vastu.
Press mamis tema seisukohta
vaid paari reaga. „See asjaolu
näitab, kuivõrd Washingtoni aja­kirjandus
on CIA poolt kont­rollitud,"
ütles Young hiljem.
Ajakirjanduses ofi nüüd kordu-vajlit
kirjutatud,' ikuidas Young ~
olles Canteri' poolt nimetatud
ÜSA -peaesindajaiks UN-i — oma
kõrget positsiooni kõigutab eba-diplomaatlike
väljendustega. Ta
nimetas Lõuna-Aafrika praegust
valitsust ebaseaduslikuks, maini­des,
©t konnriunistlikud Kuuba
üksused olevat stabüiseerinud
olukorra Angoolas, nimetas ras-sistlikiiks
nelja endist USA pre­sidenti,
nelja välisriiki ja New
• o
Hiina ajalehtede järgi on alates
revolutsioonist Hiinas 1949 hima
väeüksused hävitanud 170 vaenu­likku
sõjalaeva ja üle, m lennuki,
kes on ähvardanud hiina territo­riaalvett
või õhuruumi.
Vaenulikud laevad on kiusanud
hiina kalureid ja uputanud ning
vallutanud kalapaate. Venelased on
põletanud maha maju, vägistanud
lapsi ja pütsutanud immesi, kes
olid köidetud vene laeVade külge,
väidetakse.
Venelased on katsunud võtta üle
Hiina laevastikku, tehes ettepane­ku,
et mõlemad riigid asutaksid
ühise laevastiku jä radarijaamad.
1967 takistas Hüna rannikukaitse
nõukgoude agente, kui iieed taht­eid
pildistada hiina laevu ja sõja­lisi
seadmeid.
•sse
USA Immigratsiooni ja Naturah-satsiooniameti
kokkuvõtted kõnele­vad,
et viimastel aastatel ön
USA-sse saabunud eriti rohkesti
immigrante Kaug-Idast ja ka La­dina-
Ameerika maadest. 1975. a.
kohta avaldatud kokkuvõtted näi- ^ kaubade produtseerimiseks,
tavad aasta jooksul USA-sse im-migreerujäid
- järgmistest maa­dest:
Meie loeme sageli okupeeritud
Eesti kommuriistliku juhtkonna
kõnesid, mis kinnitavad, kui palju
Eestis nüüd toiduaineid ja kaupa­sid
produtseeritakse ja kui vilets
oli elu iseseisvas Eestis. Meie kuii-'
leme kä Moskvast sageli kommu­nistlikku
süsteemi ja rahva käe­käiku
iiüstavaid tiraade, millede
kohaselt nõukogude rahval on
värsket puuvilja ja liha võtta ter­ve
aasta jooksul idng et nõukogude
mimene on varustatud moodsate;^
riiete ja mööblitega ning et tal ei
tarvitse seista pikkades ootesaba-des.
Kuid need ön ainult ilusad sõ­nad,
mis on läbi imbutatud kõige
labasema propagandaga. Tegeh-kult
kuuleme Eestis käinud ini­meste
käest, et kaupasid ja toidu­aineid
on vähe saada ning et nende
kvaliteet on väga vilets. Ning ise­gi
selle pisku saamiseks tuleb sa­geli
seista tundide viisi väsitava­tes
sabades.
N. Liidu süsteemis esinevad
puudused kajastuvad sageli tagasi­hoidlikult
ka sealses ajakirjandu-ses,
kusjumes agaükski leht ega
kiitiseerija ei tohi kehtivat süstee­mi,
kommuniistlikku parteid ega
selle kõrgemaid juhte puudutada
Nii näiteks ilmus „Pravdas" alles
hiljuti kuue veeruline pikem artik­kel
kus anti bürokraatidele juht­nööre
paremate ja esmdüslikuma-
Mehhiko 62.205
Filipimid
Lõuna-Korea 28.362
Kuuba 25.950
Rahvuslik Hiina 18.536
India _. L.. • _:.. . . _15.773
Dominikaan i .. _ 14.066
Portugal _ _ _ _. L 11.845
I t ä a h a 1 1 . 5 5 2
Jamaüca 11.076
Inglismaa . 10.807
Kreeka ..^^ 9984
Kanada 7308
Kolumbia- 6434
Trinidad ning Tobago - 5982
( Brezhnev ja tema ümber kogu­nenud
jüngrid teavad, et paremaid
kaupasid oleks võimalik produt
seerida eraalgatuse korras, kuid
süsteem ei luba seda teha. Ja nii
lonkab, kommunistlik Venemaa
oma majandusega päevast-päeva
edas, lootes detente polütUta kau­du
hankida läänemaaUmast ma­janduslikku
abi, tehnoloogiat ja
vajalikke kaupasid. Kommunism
on nagu kihutav hobune, mille sel­ga
ronmud meestel ei ole enam
võimalik maha hüpata ja sõit lä­heb
lakkamatult edasi — lõpuks
kasvõi põrgu,
Nr. 64
3. ja 4. seij
tiks dr. PetH
4: ja 5. sept^
461-0912;
Toronto
kirjutab ot.|
' North Yorg.
ku Mazo del
• pa, müle ni
de vahendil]
raskusi: Hai
. vta on oluk(^
kuna SUU!-,
kuulub elal
ma plaanid
; kunstide kj
miseks poi]
ton ostis
Vmais 320.0(
majja ian
küsib ta se
ba 600.000
Teatavas'!
ostmist kj
• kus Töron
• kele eestlaj
keet- ja ;k|
: müügil ok
netajatelt
seid.
Eestiks
roiamai
rciamial
Scarboij
. raaimatuk(l
e^laimaj
ÄDTO MÜI
Scajrboro
kogudesse
keelseid
l^edk mail
et eestiks
semisöks
suured si
paliju eesi
da kui vd
teada; anj
gusse kõj
rfiMnaituil
tõaiäalisj
arvösse.
gUtnOTištl
Tanävui
Slavien
K. Rowm
tusel ko[
vic Hist
on dr.
ELiit.es
Balüc Pl
Empire,
Estonial
venestai
Baiti prc
las(f.e olul
märlanej
L Sellenij
tänavusel
rnöodunJ
Inštituucj
Tuleval
looiine^lj
met ja d
di ir poj
Raamati
niäad-
\
MuugJl
3'}'i-ISSffffi-iyiS'??;"!?;^'