Vaba eestlane , November 14, 1978

              „ ¥ ^ B ^ EESTLÄME"QM Ilmub 2 kordQ nädalas
fBisipäeval ja miiapdeval
j
BlVifilfflltiMiMiUijl
(ms
Venelased on fcai-mid
jäD© uitö feasuliiku
leiutise — paaakimismeetri! Mõn^
xsõuikogudie ajjoikirjad on juba too-
Biud paiikimismjeetrist pilte ja se-
Istusi, todas see töötab. „Im©-
rlistapp!** olevat konstmeerinud
ssouikiogiide teadlasi tehnikud
ssing. seda iiaikatavat tosutama
seskätt suurlinnades, nagu Mosk-m,
Leningrad ja Kiiev, 'kus liiklus
südalinna osas on suurem. Kui
jiiüüd mõni suurlinna vsnelane
peaiks sattuma Veertesse, Jaa-
.panisse viõi" mistaihes lääne suur-:
lIiHia, võib- ta ainult käsi kokku
lüüa, fcui iküresti „v€ne patentlelu-ih"
on siin järele tehtud.
SAO PAULO - Brasilia inflat­siooni
protsent tõusis oktoobris
; jälle 2,9%, tõstes selle tänavu
35%-le. Kui kahel yümasel kuut sel
aastaltõus Oli veel kokkii 5%, siis
ületab see vailitsüse^^poolt arvesta-;
tüd Matsioonimäära, m
laeBu-'Imihoiiaintresse muutnud järgJKfcllt:
a.
kuu' madalamalt 'seisult..
(2o
. 1-: ja; ž^-aastastelit - tahtajali^ hoiustelt; mateab ühispaisk' Wi% mi^B, Ätajalige :liipus© akm-;
määraks on
30; km'-Jsaugusel oleva :^ väikelinna
elanikud vaMsM :öma- linnapeaks
pimeda meha GiUes; Böaudry oö
olnud linnanõüniküks^^k^
tat. Ta on suure äri omanik, mille
läbikäik ori aastat! 4 miljonit dol­larit.
•. 1 ' '
NEW YÖE^--^K<6ka
i^teeriti selle ^st, et h M olid ^^^^
ganud $3000 eesti mehe, kes pidi
tapma ühe Iraani üliõpilase. Pal­gatud
.^nõrvariks" d i deteiktüv.
Tapmisplaan tekkis ircsnantiliste
a^aphid© tõttu.
13-aastJane
vihastas
; LANETT,
seitsmenda iklassi
a©raian^
p ^ e nii, et laMms (
žsoju kust tuli 22 ikai. püsfcoliga ta-gaM
j a tdistas feokijuiha^ te­kitades,
tajle kergemaid vigastusi.
^^ŽLAl^nO^^—
Uus Mereinaa Lõunasaai^ viima­se
.saja a^tajboksul, on haifcanüd
Manema, jättes järel (lÄjustusi
niiljoni doüari suuruses, kuid
mitte ühäd suiimaijulituniat. 1 ^
algasid 14. okt. näciala-ja
muutsid säai^ siidamükus
olevad -põ|4umaaid ja asulad tõs^
s«lks. ümbes^ i inimest evaiku-
©ssnti nende feodt&dsst.
11,4% aastas
;e'hoiuste Ja laeBude;intressimäärades joiistuvad:^alates. 10. novembrist,• 1978.:
.: ;^ ; TÖIlONTro EESTI tTHISPÄNGA JlJHÄTüS:
xsa:
» W YOEK —
a. vana laevava^^ leiti Manhat-äani
lõunatipust kala­turu
juurest ühe laoruumi keldd
kaevamistel. See osa läaiiihatta-
Eiist on endine jõescpp, ^: 3 ^
kunstlikult täidjetud ja siis hoo-sied
peaiej ehit^M.
mm YÖBK — Pitetita sõitja
allmaaraudteeMasti Grand XJent-rali
jaama all (maha. politseiniku
poolt. Ta oli tulnud läbi värava
platvoöcmile ja kui polifcseinlfc ta
Mnni pidas, tungis ta pussiga po­litseinikule
(kallale/^ taskust
14 isikut tõendavt dokumenti
!kõfe eri nimedele.
M d autosõitjad elavad Wasihing-
Ixm M g ^ i t ^ ^ linnaosas
Marihittaiii põhjatipus, näitab
statistika. Seal on autoga inimese­le
pealesõitmine suhteliselt kõige
suurem. Siin elab rõhuvas osas
suurem on kuulsus, teised on siis­ki
piirdunud teemagruppide^, kus
üheks eelistatumaks on naisÄide
motiivid. Maailma suurimad fila-telistlikud
organisatsioonid on Por­tugalis,
Taanis, Hollandis ja Jaa-
.^;;BliUise bota ^võib paigutada :vä!kesele maa-alale, näitab ArvIÖ.Vilmsr eiami^ wšm
©lev ilu-, aga ka köögiviljade rohkus. ¥äikeses majas on äga võrratult palju Musti, alates tuhandeist
pisig^afilistest töödest suuremateid^j^^ pole veel raamitud ja mida vaevalt selle maja oelntsle
yUed ja l^Juitavfe^
: Hoopis üllatuslikult kaunid on
jaapani ilukapsad, lillakad ja kol­lased.
Milline filigraanlik peensu$
ja värvitoonide üleminek r(Mise^
le! Aias m midagi seotud ka Balti
maaga, nimelt baJtiluuderohi, mis
Saaremaal kasvab looduses ja oa
looduskaitse all.
Kuid siin on paljusid teisigi lill©r
sorte sügiseselt nukra ilmega.
Roosidlu m veel avaiEv^öitegai
üksik suureöieline rukküill, rooi
saQieline raudrohi j a
leumed taimed. ^
Kõigi kohta xm A. Viimsil m^
seletada või rääkida, kuidas
või teisega tuleb ümber käia, et
järgmisel aastel õiterohkus olis
veelgi-suurem.^ •
Ta aial qn palju imetlejaid.
Kontvöõraiks on aga pesukarud
kes karusmarjad sõid ja isegi ^-
hisipaaniake^lt kõnelevat ralhvast. | siinses
Juba ukseesise õue serval on pür
süüli, mis oktoobri alguseks on
oma õitseaja üdetanõd Mõne juu­res
on väike n i m ^ a r t , teiselt on
pika suve jooksul tähed plee-
Jirt)a sõiduteele on jõud­nud
oma kasvamisega liivatee üi-gid,
üks neist juba kodumaalt tut­tav
raviomadustega taim.
Sea! õuel on need kõrvuti pad-jandflokslga,
nende vahel k t a -
Eeaastane Mabuskwiis^^^^ mis
,,§lrguiiud*^ selle aja jooksul 10
sm kõrgusefcs |a vaksa.lai^^
Ä. Viüms Ütleb rõõcm tooniga,
et selles kiviktaimla osas on ka
1977. a. HoUaridisvääja arendatud
botaaniline tiübiliik^^^„
õitses tänavu esimest korda, aga
uuel kevadel on jälle võimalus ffiä-halšeHe
punasetooiÄt õit.
Kivi&tainlas'm -kõmti'. valge-õieline
kiikehari ja dr. von Mifcten-dörfi
kunagi Siberist leitud 'kuke­hari.
Nende vahel „magaVäd"
vade ootel juba muguiiiled. Po<^el-di
koltunud on liõbedane ja vildine
raudrohi, ©delvdss ja mitmed nel-g
ü ü g i d . '
õuel on närlJmud lehtedega si­rel
jä A. Vilms seletabki põhjust^
miks see kauni võrega puu on kui­vamas.
Saar ja sirel on mõaemad
samast sugukonnast, miõlemal ka
samad haigused, mis kauni puu
hävitavad. Seda saanuks küll tea*
tud ravimiga pritsides päästa, kuid
antud olukorras polnud seda või­malik
tdia.. ^.^
Majaseina vastu on kaugelt üle
pea ulatuv tomat, millel suuped ko­barad
punetama hakkavaid vilju.
Seate nimi on ^jtriplec^ (feoihne^
kordne lõikus), kuid see on väga
kaunis ka lutaimena. Selle kõrval
on tugevakasvoline rebasesaba,
mille pikad rippuvad „sabad" on
õitsemisega lõpule jõudmsis.
Sügis oma lõikuse ajaga on Jõud­nud
väikeseki aiaviijalapüe. Just
hommikul on mullast võetud ja
peenrale fadvanm ^ t u d maa- Ä
hünapähklid, mis on haruldased
Päris„pea-kalista
põõsa otsa ronisid. Ega nad
muud ei söönudki, kui vaid iinÄ
mahla marjadest ja sülitasid
seemned ja kesta suust A^ja. t
Nüüd on aiateele^^^ p I
ja seni on juba mitmed Ä va^
baduse 'kaotanud. Üks töökaaslane
on need: heameelega: puurist ära
viinud.,: '
s*^ on ka samavÄie
A. Vilms ise alustas kogumisega
16 aastat tagasi, kuigi tal on huvi
selle pisigraafilise vormi vastu ol­nud
juba var^n ja lasi J . Nahal te­gi
omale esimese eksliibrise 1961.
a. Otsese tohutusuure eksliibriste
kogüL fcwval on tai olemas väga
haruldasi eksliibriste raamatuid,
mis ilmunud sõja ajal Eestis P.
Amburi toimetusel ja tekstiga. A.
Vilms arvab, et P. Ambur on roh­kem
kui ül^ki teine eesti kunst
tutvustanud just kirjutades kõik­jal
anaaiümas eesti ekslübristest.
Kuid l Ä eksliib­riste
kõrval oh kunstiteosele
eriti mitmed just puulõikes või
Seintel on juba hea kunstinäitus©
ilumeelega nauditav maaihn:
: Ä. Vilms Ütleb, M tai on imhm
9000 ekslübrist, lisaks 400 graa-filiiselt
loodud kaarti ja kunsti­töid,
viimased on samuti pami-selt
graafika valdkonnast.
„ v v m i u i w n " raliväkoklratulekul veedeti lõbusalt aega ^m
lestuste vestlemisega, mis sel õhtul kõigU meenusid. Ainsaks mäles­tusesemeks
sellest laevast oli aga päästerõngas/ mis oli pärit põhja
läinud ja hiljem vanarauaks müüdud laevast. Päästerõngas tuli oks­jonil
enampakkumisele ja mitmedki tahtsid seda oma meelelahutus-ruumis
täletada, kuni kõrgeimais pakkujaks oli Matti Saarniit. Pildi!
Foto: Vaba
„Walnnti'' õhtul eshiesid muusikapaladega omaaegsete sõitjate lap­sed*
Pildil vasakuU Tiina H uM KalilHub^ ja Evi Valge vüiddamas;
Mende emad olid oma! ajal sõitjate hulgas. Foto: Vaba Eestlane
^ 'NEW YORK ^4Q.pOO korteri
maaaon lirai juba tile võtnud, tou­na
nende oanianikud pole maiks^
nud linnale või «tm liht­salt
maja malia jätnud. Maja v
t i seni üle siis, kui n i ^ oli 3
asstat maksmata. määruse
jär^e võetakse maja üle, kui
maksud on üks aasta malksmata.
Enn kevadeks - tõu-hüt-
farmeri-' niõõtu selle peenra­ga
veel ei saa, aga omapärased on
heed^küU.; v: . " v ' •.
• Av Vilöasii'<M . i i h ^^
aianduses olnud bonsal käabus-vormide
kujundamine.
See jaapanilik aiaiidüskunst nõuab
pikaajalist ja kannatlikku tööd
ning ^ e l vaevalt jaiakõrgusel tü­vel
oleva; vanusel?^ kogimi 15 aas-
^ ülevõetavate onajade arv 60^ tat.
65 tuhandele. Ülevõetavad majad j Aiamaal on öökülm kurgilehti
toovad Ikmale r ^ ^ sekeldusi, kahjustanud. Need on „ohina-ja
kulu, kuna nendes tuleb tava- lõng" kurgisort, miBe kurgid^ o^^^
l ^ l t ^eha ulatuslik remont^ et nagu vorstirõngad. A; Vihns isse
muuta neid jälle elamisikiõlvuli- seletab humoorikalt, et rõngasse
Ä s . ülfitõel^Vad majad asuvad tõmbumme olevat tingitud maala-yõhuvas
enamuses värviliste m- p i lügest yäiksusest. Selle kõrval
Joonidess, kus majadel on ,jE^du
TO" {külrestl
on grupp tomateid veel kasvühoos
fcollendavate vüjadegä. Ka neid on
A; Vilms on ^übriste koguja­na
väga nõudlik. Ta ei kogu ühes­ki
muus menetluses loodud eksliib­riseid,
kui otsinguid j a metallgrar
vüüre, plastikgravüüre, ImöoÜõi-keid,
iniugravüiare; ja litoga
töid. Kõik peavad olema origin^
graafikud, mitte hüjem tüpograa-füiseat
paljundatud. Ta. kogub sel­liseid
ülemaäihna olevailt kunst­nikelt.
ja omal ajal oU ühenduses
kuni 300 vahetajaga.
panadia eesti kunstnikest öii
täielikult olemas Abel Lee, Joann
Saamüt,' Rutt Tulving, Aksk Tarn-me,
Hilda Mikkelsaar, teiste^ j .
Naha, Anu Siimu, A. Veberi jt. loo­dud
töid. Kodumaal on eksliibriste
kimst eriti ikõrgel tasemel, kus E.
Okas, V. ToUi, E. Tihemets, J: Ar­rak
ja B. Mäger loovad väga kuns^
tipäraseid ^šigraafiiisi meistri
töid.:;/.:::.-V
Ka Ä. Viimsile on šenl paljude
kunstnike pcoat kokku 93 eksliilaist
vahnistatud; nedst kinkis ta üle
80-ekslübriiiseikogu Eesti Kunsti^
de Kestee kunstimuuseumile.
/ . .Maailmas olevat kõige rohkem
nsiMikke ekslübriseid Gianm
on neid tehtud
1000, .tdste :hulgasi ,ka Mm
eesti ktmstnikii poolt
Qii üle 70.000 ekšliibri-feögufe
pohiinöt-ön
kogus, seda
osa
Ilutundja maitsest räägivad veel
riiulitäied raamatuid, nende hul­gas
ka E/ü. „Looduse" Nobeli lau­reaadid,
mis ta h ü j ^ kc^umäalt
järele on saanud ja kus {liüred pei-di^
igas on oma' hambaid ,,vair
niutoidu" kallal proovinud Suur
osa on aga kutsealaist kirjandust ja
botaanüise temaatikaga füateeliat.
Lõpuks ta kurdabki, et harrastu­sed
neil aladel on võtnud sellise
ulatuse; et enam ae^a muuks ei
jäägi. Aga midagi peab tegema,
kiis ilutundelise meelega paiguta­takse
kogusse uusi kauneid meis­terliku
tunde jä oskusega loodud
töid. Neis tõuseb graafilise joone
üu eritöötluses sümisiduvält esile.
Aga varsti kattub aed lumevaiba
alla ja jäävad harrastusalaseks
kuiistiloominguHised pisigräafüised
tböd-"oma suure'motiivide:'rikkuse-:
STOKHOLM — Nüüd on selgiiiivd, et Rtias äsja 10-neks^^^^^a^
taks sunnitööle mõistetud Rootsis elava lätlase ja Rootsi koda^
niku Laimöns Niedre protsess toimus kinniste uste taga. RootM
välisministeeriumist mainitakse, et neile d ole saabimud mingn-suguseid
tõendeid, mis kinnitaksid, et Lalmpns Niedre oli spipoHB,
nagu seda kixuütatafcse tema vastu tõstetud süüdistuses.
Nagu varem on selgunud, koos­tas
Niedre endale kirgliku foto­graafina
diapositüvide arhiivi ko­dumaa
piltidest,
mis tunnistajate aidates on süü^
tud turismlpildid kuigi piltide
hulgas on vaateid kohtadesti
kuhu N.Midu võimud ei luba
• välismaalaslsõita. : •
Need fotod on tõenäoliselt võetud
teiste inwneste poolt ning antud
toasutaniisefes -Niedrele..
Venelasi on eriti irriteerinud
nende diapositüvide näitamine
läti organisatsioonides läänes
noortele, fe^s ei ole oma vaosma-te
ItodumaM näinud, "
Niisama -nale•
lutasid ifeolleegid üh© ametniku
kirjutuslaua suhvlid kinni. Amet­nik
mäa:ika&' seda Mles kaihe näda­la
pärast... '
"l^oronto Eesti Noorte-nium
on nüüd avatud noortele!
Noored ailustavad fihni- ja mäh-guiõhtuga
17. novembril kell 7.00.
Kõiik noored on teretulnud! ^Noor-temunüs
võib veeta aüiult mõne
tunni või tepe õhtu. Tulevikuka­vas
on discotants j a õpetus neile,
kes selle tehnikat veel täiesti ei
tunne. Niisiis noored, näeme teid
reedel,.li7...n0v.v V V ;
XOBX
i l j ^ f reuiiiyfII p ¥ i i v i P i i r i s i ld
fellliBUsI võtab i^fm^^ „Vaba Eestlase*' talitsss.
Baaraaiiicl saadetakse välja Los Angelesisl.
kalendei
® Kolmapäeval, 1. .nov. ..avati
Northern Distdct Library ruumes
Eesti Kunstide Keskuse korraldmo
sel Martin Kabal! fotode naUiss.
Jääb avatuks 30^ ibvembrini
® Neljapäeval, 16. nov. kell 7.30
õ; Eesti Majas T. E. Seltsi kpt,
Nõmniiku loeng „VabadusvõlUas
enne ja tänapäeval".
©Neljapäeval, 16/ nov. h«il 6—8
õ, Fairways Gallery's (1400 Dixle
Rd. MIssIssaugä) Os^traid Timim%
se erinäitus Ontario talumaasti-kest.
Jääb avatuks 22 novembrini.
©Reedel, 17. nov. kell 7.30 ©.
Eesti Maja suures saalis Eesti Et­nograaf
Uise Rlnigi rahvuslikiüi
kimstlõhtu.
® Laupäeval, 18. nov. kell 7 õ.
Eesti Majas Toronto Eesti õn^t-sejate
ja Jahimeeste Seltsi «Vals­side
ja vanatsmtsude õhtu".
® Piihapäeval^ 19. nov. kell 1
päeval Eesti Ma^as „Jõekääru
kutsub" — perekondlik pärast­lõuna
mitmesuguse kavaga.
© Pühapäeval, 19. nov. kell 6 ®.
Tartu College*is Korp! Fidwitla
50. a. juubeli kontsertaktns.
® Reedel 24. nov. M 7 ja 9 õ .
OISE aiilas (252 Bloor St. West)
ESTO 76 suurfüUL
# Reedel, 24, laup. 25; ja pühap.
26. nov. Eesti Majas' Arvule
Puström-Uusi maalide näitas.
® Laupäeval, 25. nov. kell 7.30 õo
St. Lawrence Park GoÜegiate au­ditooriumis
Ä H. tammsaare 100.
juubeliaasta lavastusena j®