1978-11-14-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. Nr. 84 ¥ÄBÄ ]^TLÄNE (fceisipä^al U- ^ ^^^^S ^ Tuesday Hovemte 14, im
lumis ninapidi koos
jitab (kuidas 'värvaine
tõngayüiile üle läheb.
saab iga naine tü-
Isaasa, ikodus seinale
Kas nad 3ca potisi-
5mist proovisid ja
It läbiviisid, seda ma
Jtus selleiks anti kaa-
)vigu igaüks kodus
lääres oli hunnik sa-j.
Aga kui Inge tü-
;;ätevaiiel natuke mu-masinal
keerutas
|iis karastuseiks põle-ddesse
heitis, gla&uu-itustehnikas
värvis —
[iah savi hakikas elatul!
värvi, pinnal
Ilutsedes õilmitsema
ole inimenegi teh-lairäst...
ja elab.
[i igale kaasa pott võ!
lilleväas, raha eest
nüüd mõnda asja
ilustaimd jä taevani
[teist jälle madalasse
id, siis antagu mulle
ft asja aga tean kmd-ie
tõepärasuse juures
Ringi liikmeid ja"
koos vähem kui 200.
naisi oli rohkem
sellest ei olnudki nii
on hiidlane, siis se-le
igo. jutu vaheajal
Idi, et ta oii „ermus
fees t ^ sögelegi
Ta on LõunarOnts-te
GUdi esinaine-lae-
|üb potterite gildi Ju-
H>graaliüse Ringi B -
ja hoolas perenaine
hoolsam esieoiiade
on päritud ködusaa»
>äraäidataksei xi^iijalt
Vomänikuiks on Inge
(linija — Reinu naine.
tegevuse järele väl-fcööstuseš
(meestel sau^
)erelauda õhtusöögile,
ija kõhuga enc'^^^^^^^^^h^
teises toas sohval
lestist saadud diaposi»
linal jälgida.
päev o i i . , / '
lid kooliraamatutes,
bitäh neile, Ifees selle
7 .
— N. Liidu perenaiste-sel
ajal hakatiKi propa-ipsast,
niida kirjeldav
rase toitainena. Vii-
|on rahva hülgas haka-visaij
kuuldused, et
N. Liidus kä^eval
fäga vilets ning et eel-tuleb
elanikkonnal ar-
Sise toiduainete uappu-
KUNSTI
b 85 €o
Itnses
Nai)
|cedel9--^,laiip.ÄM.
® Piiblitunnid algavad neljapäeval
16. novembril kell 7 õhtul pastoraadis.
Kavakohaselt tuleks vaatluse
alla Markuse evangeelium.
®. Anna Eenma testament on kohtu
poolt kinnitatud. Loodetaüsse,
et !ka teised juriidilised toimin^
gud peatselt Icpetataikse' ja et kinnisvara
'kogudusele lähemas tulevikus
kinnitataikse.
dD Vabadussõja alguse 60. aastapäeva
tähistamine vabadusvõitlus
se nädala raames toimub pühapäeval,
26. novembril ikell 1 p.l.
YWCÄ ruumies) 75 McNab Street
South, Hanülton, Hamiltoni Eesti
Võitleijate ühingu korraldusi.
0* O I
Abel Lee, ikes ei oh Toronto®
juba mitu aastat indiifiduaainäi-tust
teraldanud^ ja
10. dets. Eesti Majas esitada ülevaatenäituse,
andes valiku 1968—
1978. ^aastate loomingust.
Eesti Kunstide Kesikuse
sääsiooni poolt korraldatavale
fotoyõistluselö saadetavate tööde
tähtaega on pikendatud ja viimane
tähtpäev on nüüd 10. detsember.;:-;
ao
Realistide Koondis Kanadas aastapäeva
kokkutulek toimub reedel,
,24. novembril s.a. kell 7.30 õhtul
Tartu College restorani ruumes.
Koosvüfaimine on \ õhtusöögi ja
veiniga ja juhatus loodab rohkele
osavõtule.
.. Ta' alustas ..tmisoonis ja siis mip
mehäälelise laiguga, mis on an-sambli-
heli harmoonias mida^^
wwt Ja praktiliselt lOi
ammendamatu oima
kõlavärvide
jõudes stiili mõisteni, tä seletas,
et stiilidest saab kõneleda kui dissonantsi,
ebakõlalise akordi kasu^
tamise annusest, kuna mõned autorid
vaaitlevad kogu muusika ajar
iugu kui dissonantsi ai«ngut või
võidukäiku heliloöimngus.
Järkjärgult , läbi koorünuusika
selgituse jõudis ta eesti koorimuu;
sika juurde, ajajärku mil eesti
koorilaul sai õhutust vennastekoguduselt,
kes olid eeskujuks esimestele
eesti kooridele. Puudus
eesti kooriUteratuur, 1862: a. ilmus
alles eshnene Jannseni „Eesti
Laulik^V kus oli ka Jannseni oma-loommgut.
l u i d 180. üldlaulupeoks oli
kavas jübä kia^ eesti lauhi, mõlemad
Saebelmann-Kuilileidilt.
Eesti koorilaulu literatuurile on
omaseks ja populaarseks saanud
nn. „segastiil", mille tugevamad
esindajad on Kapp, Saar, Tobias,
ka Kreek, Oja. Vettik ning Tubin.
Kä võõrsil elavaist heliloojaist kasutavad
pea kõik sama stüli. Lõpuks
ta leidis, et vaatamata kõikidele
tehnüistele stülidele ja ismi-
TartuInstituudi viimases „ . opiinn^ •
laiilus. Ta tegi seda nüvõrd Mäitlikult,^ H ©1! selleks pnheks ©rgaius^'*^«l ule paarikümme-liikmelise
segakoori, kes need vaadeldavad stiiMd otse kunlajaüe lauluga se^^^^T^^J^' aisaks esitati veel kahel
prozhektoril diapositiive laulude nooüdest, k i s dr. B. Toi osutas stiilivõtetele. Euv! seMe
• omalaadilise loenguõhtu vastu oM swir, <^«iiB««'ft'« saal oli kiulajaicitaiis.
õhtu avas Tartu Instituudi sekretär
dr. E. Anija, öeldes et dr. R.
Toi ei vaja meie ühiskonnas tutvustamist,
kuna ita on siinses muusikaelus
kõigile tuntud
Dr. R. Toi ütles, et helikunsti
mitmepMgeliste väljendusvormide
hulgas d r koorilaul vahest populaarseim,
hiida soodustab koorilaulu
sotsiaalne positsioon ühiskonnas,
majanduslik küündivus
kujude osas ning koori-örganisat-siooni
šotsioloogüjne kvaliteet koori
on märgata, et meie nooruse
pneratsiooni süda on eesti rahvalaulu
juures.
See oli väga ülevaatlik, mõnel
määral ehk Uigagi spetsiifüine
niitte koorüauluga tuttavaüe, kuid
H. Toi elav ettekandestiil tegi
selle igati nauditavaks ja kaasa-elatavaks.
R6ALT0R
-EESTI'KINNISVARA
Torcito piirkonnas ©sstlastelö abto Juba aastast 1954. Meie
pikaajaline praktika ja sõbralik teenimine on teie hu^d©
rimaks kaitsoks.Kotest teenimist hr. Linholm*üt telefonil
õhtuti heUstada 489^32.
PIDEV NÕUDMINE' ELUMAJU. MÜÜGIKS SAADA!
segakoor aga pakkus pba tõeli-head
koorilaulu.
olid tegevad Asta Ballstadt
teisel klaveril istujate seljataga ja
kolmelükmeline ansambel, Heidi
Laikve ftöödU, IbMamiets kitarril
ja Hanno Bohl >kandiel, kes lõ-pupala,
Vettiku rahvaviisile toetuva
„Viru tantsu* • muutsid suurepäraseks
näiteks eesti rahvaviisi
ilust ja jõust
ettekandest pikema kokkuvõtte
ühes edaspidises numbris);-
Helsii^is .tähistas septembri lõpul
oma 50. sühmlpäeva eesti k i ^
janduse tõlkija, ja tutvustaja Matti
Bauhala, kes aaista tagasi sai tunnustuseks
Eesti Tõlkefondilt Kanadas
rahalise preemia. Si-Rauha*
la õppis soome filoloogiat Jsrvä
kylä ülikoolis, kus ta kuulas ka
eesti keele kursust. Kui keeleoskus
oli küllaldane hakkas ta tõlküna
eesti kirjanili:e teoseid soome keelde.
Tema ivahendusel on soome
keelde ^udnüd rida eesti autorite
;.• töid,millest lähemal ajal on ilmumas
A. Vaitoni' ,,Läbi unemaasti-
Ta on eesti Mr janduse tö. ise
teiaud oma perekonnaasJaL,
na üks ta tütardest, Elina ön asunud
teda abistama ja vihnane raa-itnät
ongi Juba koostöö tulemu-
• s e k s . • • -i
Elukutselt on tä soome
õpetajaks Mustiala kutsekoolis.
uus! j a paraMdame: vaiQ '
Sama ipäeva lõiitul tölmiis Agu
ja Tiüia i;ts'i feodus vastuvõtt,
tutvutenine, lülMettäcanded ja
koosvübimlhö. Kuna järgsnlse
päeva kava oli JküUaltiki pikik^ siis
cihtune feavE lõp«Mi a«gs
tekande spordi tähtsusest ašseie
igapäevases elus tegi te> Osmiste.
Prof/kaur^ Ä snaapinsm^
sest Tallinam-iPirita imjoonls to^
tudes faktidele J a isMikele
mustele;;jõudes loogilisel© järel-duiseie,
mllcs uued olüimpiaretoStu-sed
M t a l on haik^^ vajuma.
Seitsmes eÄteamaste Tead^ toimus3r-^. novembrini Universifty of
Maryland-UnSversIty College/Centre of Adult Educatton ruumides Washingtoni lähedal. Korraldata
ftoimkom esimees mag. Ag^ ahikaasa Tilna^ga ja ettekannete toimkonna esimees Leo
Ormisfe oHd konverentsi tiksikasjaM^ ja viisid selle k a sujuvalt läbi Nende konverentside
peamine mõte on teaduslikke ettekandeid esitada heas eesti keeles, seejuures tarvitada
nü väile kui võimalik võõr-^^v^^^^
loengu ettekandja püüffllj neid tMeta4a(Statiönw^^^
ei Ma). Osavõtjaid cmimbes 30^TO Torontost.
Ettekanded oMdakadeemüiseltvH^
mistatud; Pani: imestama kiüdas oskame leida;eestikeelseid sõnni: v5! väljendusi teadusIik-tehnlEise
informatsiooni edasiandmiseks' arusaadavas msü
•Reedel, 3/ nov. toimusid sõnavara
täiendaanise komisjoni,
koosolek—juhataja diCiKete Soosaar/
abi l ^o Ormiste oa geodeetilise
töögrupi ikocKSoleik — juhataba
©ndirie Tallinna Teihni^kaüli-kooli
professor Paul Kaur, abi
V. Raiendi Selle töögrupi senist
tegevust o l i juhtinud L. Ormiste,
kelle ettefpanekul see ülesanne anti
V. Raiendl kätesse. Koosolekul
selgus, et Eestisse puutuvat geodeetilist
ja ikartograMili^^^^^^ informatsiooni
on T(M^sm
.apate.//'^>':^^-::
Prof. Kaiiff on jujba osa oma air-l#
dst Ä š i aödiiM Keskarhiivile
liakewoodis ja soovitas
seda teha ka teistel vanemapöl-ve
liaupäevaõhtu pakkus.. eesti mis oiii'. tinginud teatud stabiüsM-eatrisõprädele
kaasahaarava ja
meeldejääva teatrielamuse, kui
jälle etendus A. H. Tammsaare
Põrgupõhja TOS^^^^^ ¥ ^
dramatiseering; ka neile kes seda
varem on näinud, oH see maa^
ilm ja need sündmused aegmna-iud
oma põhiliste elutõdedega. St.
Lawrehce; Centre-l^mm. Hallis,
kus Mitmekultutirlline Teatripi-dustu?
tänavu järjekordselt toimub,
oli peaaegu täissaal, näidates
kuivõrd eestlased hindavad
se. Ka peategelased Rudolf Lipp
Jürkana, Põrgupõhja uue Vanapaganana,
Riina Reinik Juidana
ning August Tomband Kaval-Ant-suna
on saanud õnnelikult samas
õpitud osas rohkem' kordi esineda.
Uusi on juurde tulnud, kuid
nende lühikesed osad pole muut-nudl
lavastuse k^iku. Riina Reini-kul
on lavastajana alati bravuuc-stist,
hoogsust mida seekordnegi
,,Põrgupõhja" omas, kus lavastus
toimus sujuva tempoga.
E.Rinikkajndis ette oma
uurimuse: ^Ameerika
tehnoloogia kaasaegse
valguses «kuni a. 1830."
tele faktidele ehitatud loeng selgitas
ikuidas Ameedka&t kujunes
üks tehnilisemalt arenenumaid
niäid. T ^ ^ (kirjandus: kanalid
848 trükist, navigatsioon 534
trükisty teed ja maasõidukid 456
triikist, tööstus 370 trükist, sõja-
Ime tehnoloogia 268 trükist Jne.,
kcikikiu üle 6000 trükise feuni a.
1^0 pani aluse Ameerika
eOGAN PONTIAG. BmCK LTB:
348 DaufOrtfe Ave.
Telefoniris: 461-35es
. LEMANS
^PHQEM
CENTURY;':.^
- G.M.C..veoautod
Pruugitud autod
: Majandusteadlane
Ta£mm;;ito8s löötab^^
meni pf Ccanmeröe Bureau of
Eoonomic Analyšis juures ja on
ajaJsirija<3usines® Cpnditions Oigest"
toimetada j a fcõn^es teemal:
.statistiliste näitaja
lus konjuniktuuTi anal
ga huvitav etteiteiimie^^^^^^ ette^
arvestada majandus© arengu perioode,
tõuse j a languseid jä kuldas
imgeerida võiÄniste i t o
Eestis ilmunud
4. nov.
kand©d täpselt teell üheksa hommikul.
Pörof. P, Kaur avas teiamal
— ,3lestis toimetatud põhilised
loodimised 1816-^L843-V
des;isMikke andmeid ja mälestusi,
rullus silmade ette kuidas loo-dimisi
tehti tsaaride ajal Vene
kindralstaabi juihtimisei Kroonlinnast
TaHinna ja Tapalt Rüga.
Sdgus ka, i k u ^
yabariigi^ !^
maamõõdu osakond, ;kuidas prof.
Kirde korralda^ täpsušlbodimisi
kasutades Veeteede Valitsuse mar
ja sadaanas ,,ffeefperT' asuikohaiks,
:. mitte, aimates, et. see lioöne va-misel.
Filöbog
sis 1977. a. N.
,iBöstirli •
nastikku"... Sell©
koostais Ilmäir PäAelpoeg koos
teiste iköUeegidega, ikusjuures ka
imitimed eesti keele j a eriala k^
misjonid (m kõvasti tööd.
Seesl^ldab umbes 2800
mu lehekülje, ^
aren^
ja viis konverentsi.
Kõige suuremad vaidlused t Ä i -
sid Alaska ja Briti-Kolumbia piiri
parrast. Teatavasti venelased
müüsid Ala^äUSÄ-le 7.200.000
dollari eest a. 1867.
sammu tänaseni/ sest vastasel
korral oleks Vene piff ulatanud
Briti j a USA saavutasid lõpliku
J. Tootsi ettekanne: „Tühjus"
selgitas, et absoluutset tühjust ei
ole olemas j a tehnHiselt ollaksö
võimelised produtseerima tühjust
mis on lUmbes 2000 klm. maakorrast.
Tiihjust vajame moodsas
elektroonilises tehnoloogias ja
selle produtseerimine on väga kal-
Ais menetlus. 1 kuupsentimeeter
õhku koosemb 10 ühefcsateistküm-astmes
moleladist.
Br. Rein Süberberg teõneles:
.•Neutrinod nieutronitäihtede ja ga-läbikonnasf.
Ga-on
umbes 10 üheteist-astnaes
tahte B a ^
^ie päSfee. Galaktika uurimine
ja seal peituvad ©nergi^iifcad
<wi liihtealt i m l ^^
\ Ernst liübeck, USA Keskarhiivi
juhataja andis ülevaate nende te-g^
sest ja hamldustest mida on
kaasmaalased kinkinud arhüvile.
Br. Berb&rt Valdsaar andis ülevaate
AssociatkMi for the Äd^
vancemmt of Baltic Studies, Inc.
esimene konve-teatritegevust
vastupidi soomlastele,
keda eelmisel õhtul oli samas
teatrisaalis yaid veidi üle 100.
A. H. Tammsaare tänavune
juubeliaasta on siinsed eesti teät-elavaks
muutnud oma
a meie suure kirjaniku loomingust.
,;Pörgup51iia uus Vanapagan"
oM Tanimsaare viimane
töö ja hoopis erinev ta varajasemast
loomingust. Seles on nähtud
maailma terava ühlskonnakiütili-se
sihnaga, kus ön eesti rahvaluulest
võetud lihtsajneelse Vanapagana
ja kavala Kaval-Äntsu vastastikune
sõprus, mida võib sümboolselt
laiendada kogu rahvale.
Kaval-Äntsul pole mingeid tõdesid,
Vampags^a^ä tah^
saks saada.' Romaan on mänglemine
aforistlike ja vaimukata dialoogidega,
kus palju pahupidi
pööratakse, et selgust lõplikult
kätte saada.
Tegevuse. ühele lavapiidie ase-tatus
on tinginud staatilisusOvkus
paljugi tuleb jutustada, süzhee
arendamiseks/mis Iseenesest olid
teose dramaatilisemad osad. Laval
oli Kaval-Antsu intrü^de sõl-mitseminej
nende lahendus jäi lavataguseks.
Sellisenagi oM see l i gi
3-tunni kestvusega lavastus
pingeliselt arenev ja aja möödu-mhie
oli märgata tegelaste vananemisel,
mis eriti sllmatprkav oli
Juula juures. Tiina Lipu flavaku-junduis
oma väga jämedate puutüvedega
õue pildis oli
Vanapagana mehiselt suure
ga. Pr. R» Toi niuusikallsed sissejuhatused
oma arhaiiisieit ürgse
värvinguga iiihtisld^^^m
ne juurde, laaril Klvllo hoolitses
valgustuse eest, kuid paaril korral
tekitas koomilise kõrvalefekti
hakata rääkima keskhommikust
kui laval oli alles hämar.
Riüia Reinik on seda lavastust
saanud mitmel korral esitada,
enamuses sama näitlejaskonnaga.
tõttu on tekkinud uusi mõis|ei^
jä seadmeid/millede fcohta^^p^^ tolmus '10 aastat tagasi sar
duvad veel eestikeelsed vasted ja
neid ei ole k a eelnimetatud
sõnastikus..
ins. V. Raiend esitas ettekande:
, ^Maamõõtmise areng Kanadas
ja IJiSAy^*^^^^^M^
Briti kolooniad, nende
ja areng dn olnud
samane. ÜSA eslm©n!e'; presK
George Washington oli _
riv maaimõõtja, samuti Tho^^
^as University of Maryland ruu-ttiides
ja mille presidendiks praegu
on dr. ivarlviaÄ.
Stokholmfs 8—11 juunini, 1979.
Saltlfciuni tutvustamiseks inglise
keeHes on tehtud tohutu töö.
„ praegu vendastel<M ^
oliimpiaehltüsed ja thigitüna V tegutsesid osaliselt^^to
selest meie täpsusloodimised na.^^
ea andmud ioodetM tagäjäfffflo • i -sel^ küte' -av 17S3-r^l906,
on ametlikeks., keelte
inglise ja saksa keeled.
; P r . Ellen Parve-Vaidisaar laulis
ja kõneles leelutamisest ja eesti
^ahvapülidest. Eesti raihvalauliku-oli
kuni 800 leehitust peas. ;
i>r, Kieto Soosaar kandis ette
abikaasa, •Reet. :m
koostanud lastele loomade, lindude,
kalade ja putukate eestikeelseid
vasteid. Ladinakeel on
olnud suuÄs abiks. Kavatsevad
hüjem asuda taimede juurde.
: Uno Teemantvto töötab Washingtonis
Kimgressi Raamatuika^
gus, andis ülevaate, mida seal
kõike viõib leida E ^ t i ja eestlaste
koihta, ainult peab teadma kust
otsida ja muidugi aega on vaja.
Referent andis unabes kilogranM
ulatuses raamatute peaKdrju ja
lühireferaate Kanadasse kaasa,
näiteks R. Antik'u:,,Eesti bibliograaf
ia seniseid saavutusi ja tu-leviku-
ülesandeid", kirjutatud va-barügi
ajal. Äga raamatukogu varustab
ka N.-Eestit, saates sinna
igasugust kirjandust.
ipühapäeval, 5. nov. tolmus autorite
infonnaalne hõimmikiieine
ja nauljete vahetaanine. Järgmine
tJK -79 toimub oktoobris 1979,
jällegi ]\([a.rylandi Ülikoolis energilise
mag. siis loodetavasti juba
dr. Agu i3ts'i esImeSiekB' olles.
E. Lipp Jürkana on lavastuse
keskne kuju, keEe osa on ta nin
suurepäraselt efektikaks kujundanud,
et sefe juha iseenesest on mõjuv.
Ta väljenduste kolunaks aeglus,
kuid siiski iillatav mõtete
loogffiisus, on nü tasakaalustatud
tema fiiüsllise iilima rahuga. Tema
sõprus Kaval-Äntsuga oli püsiv,
kuni see nagu loodusjõud end
kütkest vabastas. Ometi oli selles
suiires kohmakas õndsust Ihaldavas
mehes vägagi palju õrnust.
Meeldejääv lavalooming E. Upu
osade hulgas.
Jürka esimeseks naiwSeks oli Li-sete,
keda mängis ElmaVahämäe,
teist n^^Juulat Rüna Reir
nik, kes sai näidendi traagikat
kandvaks kujuks, arenedes jõulisest
misekujust eluraslrasis hal-listunud
emaks ja kannatajaks.
See aastate koorem 9li väga üme-kalt
edasi antud ta välimuses, kus
lõpus nii vanaks ja yäüieseks kol^-
kukiiivanud naine oli vaid süle-lapselilodt
oma inehe suure kogu
kõrval. Riina Reinik on Juula ja-vakujus
andnud ühe oma meeldejääva
kuju, mida ta nüüd samase
suurusega kordas.
Jürka lihtsameelsust kasutas
Kaval-Antsu sepitsuste lakkamatu
vool. August Tombänd suutis
sellel pideva tõusuga ühest nõksust
teise viia kuni traagilise lõpp-iahendusehi.
H. Veilher oli polit-
Seikonstaabli, P; L ^ ^ n arsti osades.
Arvo Vabamäe, vaatamata
oma tervislikule seisundile^ täitis
pastori osa, olles õnnelik, et tal
võimaldus kaasa
teatrikunsöSe,:
Noortest olid lavastused
Aedma Jürka ja Juula poja Kus°
tana ja Aiine Lüs Tüll nende tüt»
re Maiana. U e m a d said oma
osadega hästi hakkama, A. Ä^-
ma väljendas protestitundeli^
meeleolu oma vanemate kaitseks
ja õe saatuse kättem^jana; A. I^.
Tüll andis usutava raetsakolkasž
suurde maailma igatseva noore
tütarlapse kuju, kes tahtis olla
nagu teised inimesed, kuid maa-ilm
oli sisult hoopis erinev metsar
kodu vaijalosest.
Põrgupõhja uuto rentnikena
olid R. Raag ja Meei! Lehesalu
tema naise Mareti osades. Lava-
Inspitsiendiks oli Merike Teene
ja kostüümid oli valmistanud
Marta llldo. Lõpul^ palju aplaiB-si
ja
Enne teatrietendust ja yahea/e»
gadel toimus diapositüvide pro^
gramm, kus üheks osaks oli mit-kultuufiline
teatriorganisatsioon
ja pidustused, teiseks fotokroonS-kat
Eesti Rahvusteater Kanadas
25. aasta pikkusest lavakunstai-sest
tööst. Programmi oli koostanud
ERK esimees Udo Leppik,
helüindile oli teicsti ingliskeelsena
rääkinud Andres Raudsepp. Sellest
kavast ilmnes kui palju lavastusi
ja loovat tööd on need 25
aastat suutnud oma hõlma kogu»
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 14, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-11-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e781114 |
Description
| Title | 1978-11-14-05 |
| OCR text |
Nr. Nr. 84 ¥ÄBÄ ]^TLÄNE (fceisipä^al U- ^ ^^^^S ^ Tuesday Hovemte 14, im
lumis ninapidi koos
jitab (kuidas 'värvaine
tõngayüiile üle läheb.
saab iga naine tü-
Isaasa, ikodus seinale
Kas nad 3ca potisi-
5mist proovisid ja
It läbiviisid, seda ma
Jtus selleiks anti kaa-
)vigu igaüks kodus
lääres oli hunnik sa-j.
Aga kui Inge tü-
;;ätevaiiel natuke mu-masinal
keerutas
|iis karastuseiks põle-ddesse
heitis, gla&uu-itustehnikas
värvis —
[iah savi hakikas elatul!
värvi, pinnal
Ilutsedes õilmitsema
ole inimenegi teh-lairäst...
ja elab.
[i igale kaasa pott võ!
lilleväas, raha eest
nüüd mõnda asja
ilustaimd jä taevani
[teist jälle madalasse
id, siis antagu mulle
ft asja aga tean kmd-ie
tõepärasuse juures
Ringi liikmeid ja"
koos vähem kui 200.
naisi oli rohkem
sellest ei olnudki nii
on hiidlane, siis se-le
igo. jutu vaheajal
Idi, et ta oii „ermus
fees t ^ sögelegi
Ta on LõunarOnts-te
GUdi esinaine-lae-
|üb potterite gildi Ju-
H>graaliüse Ringi B -
ja hoolas perenaine
hoolsam esieoiiade
on päritud ködusaa»
>äraäidataksei xi^iijalt
Vomänikuiks on Inge
(linija — Reinu naine.
tegevuse järele väl-fcööstuseš
(meestel sau^
)erelauda õhtusöögile,
ija kõhuga enc'^^^^^^^^^h^
teises toas sohval
lestist saadud diaposi»
linal jälgida.
päev o i i . , / '
lid kooliraamatutes,
bitäh neile, Ifees selle
7 .
— N. Liidu perenaiste-sel
ajal hakatiKi propa-ipsast,
niida kirjeldav
rase toitainena. Vii-
|on rahva hülgas haka-visaij
kuuldused, et
N. Liidus kä^eval
fäga vilets ning et eel-tuleb
elanikkonnal ar-
Sise toiduainete uappu-
KUNSTI
b 85 €o
Itnses
Nai)
|cedel9--^,laiip.ÄM.
® Piiblitunnid algavad neljapäeval
16. novembril kell 7 õhtul pastoraadis.
Kavakohaselt tuleks vaatluse
alla Markuse evangeelium.
®. Anna Eenma testament on kohtu
poolt kinnitatud. Loodetaüsse,
et !ka teised juriidilised toimin^
gud peatselt Icpetataikse' ja et kinnisvara
'kogudusele lähemas tulevikus
kinnitataikse.
dD Vabadussõja alguse 60. aastapäeva
tähistamine vabadusvõitlus
se nädala raames toimub pühapäeval,
26. novembril ikell 1 p.l.
YWCÄ ruumies) 75 McNab Street
South, Hanülton, Hamiltoni Eesti
Võitleijate ühingu korraldusi.
0* O I
Abel Lee, ikes ei oh Toronto®
juba mitu aastat indiifiduaainäi-tust
teraldanud^ ja
10. dets. Eesti Majas esitada ülevaatenäituse,
andes valiku 1968—
1978. ^aastate loomingust.
Eesti Kunstide Kesikuse
sääsiooni poolt korraldatavale
fotoyõistluselö saadetavate tööde
tähtaega on pikendatud ja viimane
tähtpäev on nüüd 10. detsember.;:-;
ao
Realistide Koondis Kanadas aastapäeva
kokkutulek toimub reedel,
,24. novembril s.a. kell 7.30 õhtul
Tartu College restorani ruumes.
Koosvüfaimine on \ õhtusöögi ja
veiniga ja juhatus loodab rohkele
osavõtule.
.. Ta' alustas ..tmisoonis ja siis mip
mehäälelise laiguga, mis on an-sambli-
heli harmoonias mida^^
wwt Ja praktiliselt lOi
ammendamatu oima
kõlavärvide
jõudes stiili mõisteni, tä seletas,
et stiilidest saab kõneleda kui dissonantsi,
ebakõlalise akordi kasu^
tamise annusest, kuna mõned autorid
vaaitlevad kogu muusika ajar
iugu kui dissonantsi ai«ngut või
võidukäiku heliloöimngus.
Järkjärgult , läbi koorünuusika
selgituse jõudis ta eesti koorimuu;
sika juurde, ajajärku mil eesti
koorilaul sai õhutust vennastekoguduselt,
kes olid eeskujuks esimestele
eesti kooridele. Puudus
eesti kooriUteratuur, 1862: a. ilmus
alles eshnene Jannseni „Eesti
Laulik^V kus oli ka Jannseni oma-loommgut.
l u i d 180. üldlaulupeoks oli
kavas jübä kia^ eesti lauhi, mõlemad
Saebelmann-Kuilileidilt.
Eesti koorilaulu literatuurile on
omaseks ja populaarseks saanud
nn. „segastiil", mille tugevamad
esindajad on Kapp, Saar, Tobias,
ka Kreek, Oja. Vettik ning Tubin.
Kä võõrsil elavaist heliloojaist kasutavad
pea kõik sama stüli. Lõpuks
ta leidis, et vaatamata kõikidele
tehnüistele stülidele ja ismi-
TartuInstituudi viimases „ . opiinn^ •
laiilus. Ta tegi seda nüvõrd Mäitlikult,^ H ©1! selleks pnheks ©rgaius^'*^«l ule paarikümme-liikmelise
segakoori, kes need vaadeldavad stiiMd otse kunlajaüe lauluga se^^^^T^^J^' aisaks esitati veel kahel
prozhektoril diapositiive laulude nooüdest, k i s dr. B. Toi osutas stiilivõtetele. Euv! seMe
• omalaadilise loenguõhtu vastu oM swir, <^«iiB««'ft'« saal oli kiulajaicitaiis.
õhtu avas Tartu Instituudi sekretär
dr. E. Anija, öeldes et dr. R.
Toi ei vaja meie ühiskonnas tutvustamist,
kuna ita on siinses muusikaelus
kõigile tuntud
Dr. R. Toi ütles, et helikunsti
mitmepMgeliste väljendusvormide
hulgas d r koorilaul vahest populaarseim,
hiida soodustab koorilaulu
sotsiaalne positsioon ühiskonnas,
majanduslik küündivus
kujude osas ning koori-örganisat-siooni
šotsioloogüjne kvaliteet koori
on märgata, et meie nooruse
pneratsiooni süda on eesti rahvalaulu
juures.
See oli väga ülevaatlik, mõnel
määral ehk Uigagi spetsiifüine
niitte koorüauluga tuttavaüe, kuid
H. Toi elav ettekandestiil tegi
selle igati nauditavaks ja kaasa-elatavaks.
R6ALT0R
-EESTI'KINNISVARA
Torcito piirkonnas ©sstlastelö abto Juba aastast 1954. Meie
pikaajaline praktika ja sõbralik teenimine on teie hu^d©
rimaks kaitsoks.Kotest teenimist hr. Linholm*üt telefonil
õhtuti heUstada 489^32.
PIDEV NÕUDMINE' ELUMAJU. MÜÜGIKS SAADA!
segakoor aga pakkus pba tõeli-head
koorilaulu.
olid tegevad Asta Ballstadt
teisel klaveril istujate seljataga ja
kolmelükmeline ansambel, Heidi
Laikve ftöödU, IbMamiets kitarril
ja Hanno Bohl >kandiel, kes lõ-pupala,
Vettiku rahvaviisile toetuva
„Viru tantsu* • muutsid suurepäraseks
näiteks eesti rahvaviisi
ilust ja jõust
ettekandest pikema kokkuvõtte
ühes edaspidises numbris);-
Helsii^is .tähistas septembri lõpul
oma 50. sühmlpäeva eesti k i ^
janduse tõlkija, ja tutvustaja Matti
Bauhala, kes aaista tagasi sai tunnustuseks
Eesti Tõlkefondilt Kanadas
rahalise preemia. Si-Rauha*
la õppis soome filoloogiat Jsrvä
kylä ülikoolis, kus ta kuulas ka
eesti keele kursust. Kui keeleoskus
oli küllaldane hakkas ta tõlküna
eesti kirjanili:e teoseid soome keelde.
Tema ivahendusel on soome
keelde ^udnüd rida eesti autorite
;.• töid,millest lähemal ajal on ilmumas
A. Vaitoni' ,,Läbi unemaasti-
Ta on eesti Mr janduse tö. ise
teiaud oma perekonnaasJaL,
na üks ta tütardest, Elina ön asunud
teda abistama ja vihnane raa-itnät
ongi Juba koostöö tulemu-
• s e k s . • • -i
Elukutselt on tä soome
õpetajaks Mustiala kutsekoolis.
uus! j a paraMdame: vaiQ '
Sama ipäeva lõiitul tölmiis Agu
ja Tiüia i;ts'i feodus vastuvõtt,
tutvutenine, lülMettäcanded ja
koosvübimlhö. Kuna järgsnlse
päeva kava oli JküUaltiki pikik^ siis
cihtune feavE lõp«Mi a«gs
tekande spordi tähtsusest ašseie
igapäevases elus tegi te> Osmiste.
Prof/kaur^ Ä snaapinsm^
sest Tallinam-iPirita imjoonls to^
tudes faktidele J a isMikele
mustele;;jõudes loogilisel© järel-duiseie,
mllcs uued olüimpiaretoStu-sed
M t a l on haik^^ vajuma.
Seitsmes eÄteamaste Tead^ toimus3r-^. novembrini Universifty of
Maryland-UnSversIty College/Centre of Adult Educatton ruumides Washingtoni lähedal. Korraldata
ftoimkom esimees mag. Ag^ ahikaasa Tilna^ga ja ettekannete toimkonna esimees Leo
Ormisfe oHd konverentsi tiksikasjaM^ ja viisid selle k a sujuvalt läbi Nende konverentside
peamine mõte on teaduslikke ettekandeid esitada heas eesti keeles, seejuures tarvitada
nü väile kui võimalik võõr-^^v^^^^
loengu ettekandja püüffllj neid tMeta4a(Statiönw^^^
ei Ma). Osavõtjaid cmimbes 30^TO Torontost.
Ettekanded oMdakadeemüiseltvH^
mistatud; Pani: imestama kiüdas oskame leida;eestikeelseid sõnni: v5! väljendusi teadusIik-tehnlEise
informatsiooni edasiandmiseks' arusaadavas msü
•Reedel, 3/ nov. toimusid sõnavara
täiendaanise komisjoni,
koosolek—juhataja diCiKete Soosaar/
abi l ^o Ormiste oa geodeetilise
töögrupi ikocKSoleik — juhataba
©ndirie Tallinna Teihni^kaüli-kooli
professor Paul Kaur, abi
V. Raiendi Selle töögrupi senist
tegevust o l i juhtinud L. Ormiste,
kelle ettefpanekul see ülesanne anti
V. Raiendl kätesse. Koosolekul
selgus, et Eestisse puutuvat geodeetilist
ja ikartograMili^^^^^^ informatsiooni
on T(M^sm
.apate.//'^>':^^-::
Prof. Kaiiff on jujba osa oma air-l#
dst Ä š i aödiiM Keskarhiivile
liakewoodis ja soovitas
seda teha ka teistel vanemapöl-ve
liaupäevaõhtu pakkus.. eesti mis oiii'. tinginud teatud stabiüsM-eatrisõprädele
kaasahaarava ja
meeldejääva teatrielamuse, kui
jälle etendus A. H. Tammsaare
Põrgupõhja TOS^^^^^ ¥ ^
dramatiseering; ka neile kes seda
varem on näinud, oH see maa^
ilm ja need sündmused aegmna-iud
oma põhiliste elutõdedega. St.
Lawrehce; Centre-l^mm. Hallis,
kus Mitmekultutirlline Teatripi-dustu?
tänavu järjekordselt toimub,
oli peaaegu täissaal, näidates
kuivõrd eestlased hindavad
se. Ka peategelased Rudolf Lipp
Jürkana, Põrgupõhja uue Vanapaganana,
Riina Reinik Juidana
ning August Tomband Kaval-Ant-suna
on saanud õnnelikult samas
õpitud osas rohkem' kordi esineda.
Uusi on juurde tulnud, kuid
nende lühikesed osad pole muut-nudl
lavastuse k^iku. Riina Reini-kul
on lavastajana alati bravuuc-stist,
hoogsust mida seekordnegi
,,Põrgupõhja" omas, kus lavastus
toimus sujuva tempoga.
E.Rinikkajndis ette oma
uurimuse: ^Ameerika
tehnoloogia kaasaegse
valguses «kuni a. 1830."
tele faktidele ehitatud loeng selgitas
ikuidas Ameedka&t kujunes
üks tehnilisemalt arenenumaid
niäid. T ^ ^ (kirjandus: kanalid
848 trükist, navigatsioon 534
trükisty teed ja maasõidukid 456
triikist, tööstus 370 trükist, sõja-
Ime tehnoloogia 268 trükist Jne.,
kcikikiu üle 6000 trükise feuni a.
1^0 pani aluse Ameerika
eOGAN PONTIAG. BmCK LTB:
348 DaufOrtfe Ave.
Telefoniris: 461-35es
. LEMANS
^PHQEM
CENTURY;':.^
- G.M.C..veoautod
Pruugitud autod
: Majandusteadlane
Ta£mm;;ito8s löötab^^
meni pf Ccanmeröe Bureau of
Eoonomic Analyšis juures ja on
ajaJsirija<3usines® Cpnditions Oigest"
toimetada j a fcõn^es teemal:
.statistiliste näitaja
lus konjuniktuuTi anal
ga huvitav etteiteiimie^^^^^^ ette^
arvestada majandus© arengu perioode,
tõuse j a languseid jä kuldas
imgeerida võiÄniste i t o
Eestis ilmunud
4. nov.
kand©d täpselt teell üheksa hommikul.
Pörof. P, Kaur avas teiamal
— ,3lestis toimetatud põhilised
loodimised 1816-^L843-V
des;isMikke andmeid ja mälestusi,
rullus silmade ette kuidas loo-dimisi
tehti tsaaride ajal Vene
kindralstaabi juihtimisei Kroonlinnast
TaHinna ja Tapalt Rüga.
Sdgus ka, i k u ^
yabariigi^ !^
maamõõdu osakond, ;kuidas prof.
Kirde korralda^ täpsušlbodimisi
kasutades Veeteede Valitsuse mar
ja sadaanas ,,ffeefperT' asuikohaiks,
:. mitte, aimates, et. see lioöne va-misel.
Filöbog
sis 1977. a. N.
,iBöstirli •
nastikku"... Sell©
koostais Ilmäir PäAelpoeg koos
teiste iköUeegidega, ikusjuures ka
imitimed eesti keele j a eriala k^
misjonid (m kõvasti tööd.
Seesl^ldab umbes 2800
mu lehekülje, ^
aren^
ja viis konverentsi.
Kõige suuremad vaidlused t Ä i -
sid Alaska ja Briti-Kolumbia piiri
parrast. Teatavasti venelased
müüsid Ala^äUSÄ-le 7.200.000
dollari eest a. 1867.
sammu tänaseni/ sest vastasel
korral oleks Vene piff ulatanud
Briti j a USA saavutasid lõpliku
J. Tootsi ettekanne: „Tühjus"
selgitas, et absoluutset tühjust ei
ole olemas j a tehnHiselt ollaksö
võimelised produtseerima tühjust
mis on lUmbes 2000 klm. maakorrast.
Tiihjust vajame moodsas
elektroonilises tehnoloogias ja
selle produtseerimine on väga kal-
Ais menetlus. 1 kuupsentimeeter
õhku koosemb 10 ühefcsateistküm-astmes
moleladist.
Br. Rein Süberberg teõneles:
.•Neutrinod nieutronitäihtede ja ga-läbikonnasf.
Ga-on
umbes 10 üheteist-astnaes
tahte B a ^
^ie päSfee. Galaktika uurimine
ja seal peituvad ©nergi^iifcad
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-11-14-05
