Vaba eestlane , November 22, 1977

              ?ABÄ E^TLÄNE tefejpä©?ai;^/noYOmbril 1977 ~^T^ 22, 1977
VABADE E E S T L A ^ HÄÄLEKANDIÄ
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba E^stlan^, 135 Tecuins^ St ToroBt<^,
PEATOIMETAJA: Karl^Ärro
^ TOIMETAJA- H^nes Oja
POSTIAADRESS: P.6;Boi 7^^^ C, Toronto 3, Oat. MfiJ 3M7
TEI£F0^1D.:; tolm^^ talitus (teüimised, feraiuti^
^^^^^ ^^^^^^^ ^^^^^^^
TEUJMISHINNAD Kanadas: aastas |3ö.-, poolaastas $16.- ja
Teerandaastas I9.~ kiripeaga aastas $48.—, ^ l a a s t^
TEIiJMISHINNAB Yällaspool Saaadat: aastas | 3 1 - , poolaas­tas
• ^7.—"ja veerandaastas 10,50. ISr^ostiga üSÄ-s:; aastas
$03.--, poolaastas $27.50 ja veerandaastas ^ 5 .— •
IMOTPOSTIGÄ ülemere-maadBsše: aastas ^.—,|«>olaast§§
: ; $31i0 ja veerandaastas liS:^ ^
ABdf^sl mnndatns 30 c. — üksiknumbri hind 35 c.
ST © ni k N
äPubasbed by Free Estonian Publislisr. Lt4, 135 T«cumseÜi St,
axm
Kui paljud teised paguluses; mLitsus aadis hooae püstitami-loWud
eesti institutsioonid pü- ^ seks laenu 3442-000 dollarit ning
Wtsevad Kanadas oma veeraad-saja
juubelit, siis äsja 10-aasta^
Eesti akadeemilised oi^amsatsi-oonid
pidid Välja panema 10 pro t-
Igeks saanud Torontos rajatud senti ehituskuludest s- t ca
t a r tu Göllege ei saa nii p i ^ elu-[ 375.(^ dollarit. Sellest vajalikust
ajaja v ^ uhkustada. Iga ometi i summast panid akadeemilised or-cin
Tartu College suutnud seHe I ganisatsioonid kokku lÖCOOO dol-
( kümne aastaga võita endale kind-1 larit, kuna ülejäänud smiima Ise-v
i s Ja asendimtu koha Toronto I nati arMtektide firm
eesti ühiskondlikus ehis ning j CoUegel ruumide kolita
praegu oleks raske ette kpjutada i^^j sageli kuidda olnud siin Ja
meie elu normaalset kulgu ilma) g^ai faütikat. Väidetakse, et or-
Tartu Collegelta. iganisatsioonidele reserveeritud
| T ^ CoUegeT saamislugu on| väikesed, köök on kitsas
üks erilaadsemaid algatusi j a et-1^^ arhiiviruumid puuduvad; Sel-t^
võtmisi meie pagulasdu rikka-1 , ^ ^ osalikt õigust, kuid
llke ^algatuste ja tegevuste-toi-j arvutama pa^as^
mingute ahelikus;^Eogu see un-Toi^ordadesa ja kaugema tulevi-tus
sai alguse väga Htitsatest a s - i ^ j^^^^j^^ seisukohtadest
laoludest eesti: a k a d e e m i U s t e l - ^ ^ ^ ^ Colle^e meie
. organisatsioonidel /Torontos P ^ - 5 akadeemiliste • organisatsioonide
dušid oma kooskäimine raumid.j^^^^ probleemide labendami-ning
nende soetamiseks peenj ideaalne: Keik organisatsioo-omivahel
nõupidamisi läbiraa-^ oma koosolekud ära
misi. Mõned organlsatsioomd ^ või kolme tuha
, olid suutnud endale juba majad. ühendMes mns suuremateks üri-
' nraretseda, kuid nagu Ä näitas, r ^ ^ ^ on alati kasutada smir
Ühele Toronto eestLa5c-k saabus'
! kaks päeva tafSži LeQia&mdi.>t
ekü Seisykohä^^^ j posti pandmi MTI lürla.
Eesti ajaloost huvitatuile hästi tuntud dr. Seppo ^lyllyniemi ön asja avaldanud mie mm- \ ^ s^ber. kes oli vubi-muse
Balti rüMde ajaloost. Teose pealkirjaks on ..Baltian krüsi B38-=41" ja sisuks polutilised ! ^nd asjatalituse päralt Leniniru-f—_•
^ • dis ning oli nüüd alustamas tee­konda
koju Tallinna, Sõber M i -
sündmused.Müncheru kriisist kuni Saksa-N, Liidu vahelise s©Ja puhkemiseni 1941. Teatavasti ära­tas
MyUyniemi saksakeekie dbknoritõõ, m ^ Saksa okupatsiooni Balti rüMdes a. 1941—44,
väga laialdast huvi Selle trükk on kirjastuse laos juba ammu lõppenud, nn et seda pole enam saai-daval
.üheski Helsingi raamatukaupluses. Kui keeleküsimus takistuseks ei peaks kujunema, võib
uuele teosele ennustada sama edu. Kõige tõenäosuse järgi tulenes MyÜyniemi doktoritöö erakord­ne
menu vähemalt osaliselt balti rahvaste hüvist selle vastu Ja see huvi ei saa tema uue teose pn-
:hul oHa .vaiksem^^^• V--;- . •
jutas muu hiilgaks roliutatult:
..Kordan veel kord. et 15. sep^
tembrist meü rakkileLba
1 enam ei •ole.*^; Ning: sus: l^as SÖ,-..
i berJ et ta on saamid Leningradist
Baiti, Tiikide viimaseid^ iseseis- *
• •| osta rukkileiba Ja; viib s
muu::i58c; ülcpolmilises ; ooi^. .ga ise iloskvašsevsaii^^l^in^ ; kotis .Eestisse, ^niuu hulz^ ka
vase aas-aiä ning. n s i c e ari^ekrsi-Tkorras-võivad BaJ:i&nda;:s.lla^jü-an^.'šõi:^^ . ' J.ühe' leivapäisi .kirjasaais' Eesrt^
öofüN. Liidu pooi: .äžsirlev xis j võiniE-i3e b .S?'^a .kah:liiš; omalaadi -opor-j-^^^g Teimale. et-.Jas'ta tuletab
uürimi^- tugineb väga.iais-das^^^i miTsais:. vabanemiseks.. ;nii5 • !v. irunismis^' tekib Myllyniemi-^^eost; ^ meelde' rakkileiva 'sõõmi
adi.5niater:auie. seile . nia-er:2ii: mau..seisirsonsjt vaaastuna TOIS^ ^ug^es • .immaa-iisni; esitamisefg^j- j j ^ ^ • -oli. irooniliselt
liiigasoü; Soome r i i g i - / - v t 2 ^ 'i, • ^
Tekkis tarvidus sealse olukor-^nimeit: e^^^^ TiznotsbEsikc 1 on hüvitav kiri X. Lüdn^t"
ra stabiliseerimiseks, mis j kerega Leedu saadikmoli kõne- j ..snnj^' . oktoobrirevolutsict^ai-eiiam:..
võimalust. ei' jäta.-.näsu- [ iUS-4.- 6,' oü siis .veei olnud^gy, aastaöäevaL kus kosu Liit'
i arvamisel et Vene sõjaväelaste oli tulrü'
nisteemmi- nmg. so^a^ ja maitse-1
politsei ej-nüvid. Saksa VälisaiDr-j
ri-. ja Lüdiiazrhirnd Koblenz^ ja j
Freiburgis.:Ingliso .Valisaznfd.ar-;j/
ei
V(
ösutus oma maja pidamine u k s i - 1 ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Colle^e-i suureks phis.
kutele organisatsioonidele sageli r asjaolud et'hoone a s ^
^ülejõu käivaks ja tuH otsida voi- südames, allmaaraudtee ää-m^
usi ühiseks koostopksja üM-; küllaltki esinduslikus
se maja muretsemiseks. ümbrusešv millist luksust ü ^
. ; õigel ajal Ja soodsal momendil: organisatsioonil oma maja näol
, töjli ^ appi arh. E. Tampõld. i on raske lubada,
> kes kavatses Toronto südalinnal „ . , , -.
Blobri jä Madiseni tänavate nur-' ^ paljud ^ e i ^ üliõpilaste
1^ - w r ^ i-A^^-rfr«, ^Of^rmiajaa Torontos, on sattu­jale'suure
uhopliaste kortenma- , . , ^
ja rajamist. T r : t e a ettepaneku.
õiks seUe asuiad,a h^e ai~tSeg^jea v a puöhsmtigtua.n üskeesö» T,a r.t u Colle^ i ,m a/j.a ndusli.k 1ju•^ hf -
taotl,e k, s foder^aa lVFa litsusel1t ^ ehi- u.n une on „o lnud kindl.a tes kätes
luslaenu 50 aas_t a pea,le j.a - k ^a t.a^k^s,„ ™mnf ?. su,u r „u h^op il.a-sm. .a,ja- .o„n„ , a. n, d-seUeta
90 protsenti eäMu-f^ '^'^^.^'f^^-J^
dest." Mõte leidis pooldÄi.t ja °^ .jasatud^&oohdes oppi-
1%T. aasta 8. no«inbrü legist-; " ' ^ ^ ^'f^
^ r-^n^^ rv^^A^-. toetatud Tartu Col-reenh
Tartu Coüege Ontario pro- . ^ . . . , ^ .
. . . .. • , I^-^is asupaiga leidnud ; Tartu
vmtsivaütsnse juures. Järgmisel; ^ ^ •
1 • J 1 ^ , i l .-^ Instituudi tegevust. ^ majan-aastal
hitusid algatusega ka Eestil , . - T ^^r- i
UliSpüaste .Selts ja n a i . o r j a i s a i / f ' ^ ' ? . ' ' ^ ^ " ^ " " . ^ ^ a ^ CoL
sioo^dnitu- .eesti. akadeemilise^ leget ja m«e akaaeemmae orja.
ühipkodule: oH .eHega ^ pandud: oomde edaspidise t e g e ^
. vundamendiks ning annab vonna-
'hise meie ülikoolinoorte koonda--
: Tartu Collef e.kujutab.: endast, ^ , ^ k , ÜJ,. i ^ , ^
::D-korniselist miapilaste korteri-; ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^ ridades eeÄlust
maja, miHe alumine korrus, po- kokkukmiluvüsetmmet. Kui
randapinnaga umbes lö.uOOrum.. rää^e uhkelt ' paljudest
M a on.ene nähtud eesti akadee-:^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ja saa^tus-milisicle
organisatsioonidele. Sel-; mida meie pagulaspõlves ole-
Id korrusel: on,eraldi si^käik ^ teinud, siis kuulub Tartu Co^
mng see. hõlmab saaH ning .
organisatsioonidele re^rvceritudrpgiyij, -'[[y ^ .
üheksia tuba,'nüMedele lisanduvad • :.
veel kõõk:ja panipaigad.\Kanada':. T ; R. A,/.
fciiv, Londoni .Puolic Hecord O:
lice j a Rootsi riigi-, ja
leeriumi.. : arhiivid .StökioLmis
gusteks spekulatsioonideks.
Balti riikide strateegiline
isninis-j st3,: osutus N:: Liidule nimelt Soo-
' me omast paljud suuremaks, 'mille
Peale- selle. on, .autor käsitanud!tagajärjeks .pärast Talvesõda oli
mtsioenti-saaa ranu^isei teei: la-punastesj
nõakOiiide
korda kütvate k ^ ) ^ ^ ja
aenoaaa- ; l i m o t s n e r ^ ^avaioasj p^^teijuM oma kõcedes ülista-dokumentide
•pubiikatsicK>^':Sak-.|la^^ poliitika .rakendami.
samaalt.; .L^ust... Inglismaalt 'he-Soome ja Balti •riikide suhti^^
üSA-s^, :N. Liidus: ja 'Ts^ehhc^ J K u i s ^ poliitika' ^varem oli .olnud
:slovakkiast ning.ajaleb-i Ho*j-sist,\ ühtlane! alustati .nüud^ '.Sodm^'
Soomest.; USA-st- Eestist - H ? T a - j läpiraäk^ Balti riikide-'
:leht.-1540)' ja Saksast. ::J • ..j st-htes .naäati ette . valmistama
arvamist,-et asjas võivad,vahest
süüdi 'olla ka venelased: ise; ja et
sid konimonismi sauii ss3vinii.si
inii)n'kQnna hõvuosuks- See läki-kadumaläinud
%-ene .ohvitser Bu-:] käitab^aga meöe,.es kommu-taev
oli. olnud-..tõeline kaabaks^".
SeUe Jutuajamise ajal ei tead-
Myllvniemi uurimuse ärjan-dusloetelu;
haarab : 97 lütlit.
nende sovjetiseeriniist- •
L5ppkokkuvõttena konstateerib >
n-isT.likits .EesJls on isegi puudus
^ igapäevasest' kiTist.. 'rääkimata
nud nii sus marssal Timotshen-15335 ližiaksupsdest Ja mnndesj
ko ihnselt. et N. lüdu polntili- \ tciõuaii^ei KnrbJ 1
ne juhtkond tabab vahejuhtu-: x. liidust! ssabüssd ^dined
mit kasutada ettekäändena Bal-j Ls^evad ole:2.d2, et kemmuni^ti-millest
23 tütlit on eesti m i e r l i Myllvniemi. et -Soome ega
t i riikide okupeerimisefes.
' , ega , ^ ; Ja. võib-olla -polnud jsellist otsust: «ssiiud
j ^ - : M i t i riigid ei saanud aru N,Lü-r5iis:-^ä.^^
de setsiaKsipk. pcIlt^Tra|3nd:u!s on
Viimasest: pärinevad N. du. jtiilgeolekupoliitiosist. piirgi-^ maatumi esitamine toimus alles 11 j j ^ ^ :
KIÜ: es52l|u ^^ptinüsiaküh ennuš-
W käesoleva.33st5 tei^vüja-
Eestist:kuna paguluses 'imunud.? mustest.ning subnisid sellest jon:' caeva. niljem, mil Leedi välismi-' on miijvrit r^-^^-im^ö-raamatuist
ja • artikleist -sita^ri.: .tuvalt kHi^tlustavalt viimase peel:-; nis-er juhtus Moskvas olemal" ' i d u s ^ te u n i 'sSs ndü? on need
•:akse. ::argmisi autoreid:, Saelis^. tulevaisse.algatusisse-.• Baltijrüki-' • Mvllyniemi kontseptsiooni j^m- ^ [oo-ULsed kokku k u i v ^ ^ d Vnül-
Kirotar. Klesment- Saarsen Lare-• iepöDlt-tuli,see umbusaldus näh-.: rss' torakab. silma^ v^^ £sjao:u:. ec: j^nr^:. si^nsT-
:õvaleeriti X,;_iiiduJa-lää^
n3 p5 n ^ ..
. issari^rerždimi^^ ell. Tese-teil,
:•; Luts.; .Maasing. • .l^amers.
':Opik?. Oras. Hei. •Selter. :TomS f kideTah^ läbiraäkimiste^iajal:: 5^,; Liidu - julgeoleku nöudrüe.
gas;'Uustalu, v^artna: • ••'^-.•^^^v^ on.'et'Ui'omis:
res:i
omista-a Balvi .riikide vas:rÄva,
rC"t Zr-.-atl-x:.
'Ludu kahtlustused takistasid? r e;nõudele. erilist;-tähelepanu. - S e l
leda 'katsetamast^.elastsemaid: a i ' i s s iu:-N.'Lümi .^alääne-riikide-vä­Nagu
loetelust näha,
osas;kasutamist :e^dnüc
ulatuslik marerjal: • Kuigi. lati-' ja : trmatiive - Balti;. maade -j2.. Soome.-, hei.":m ^suvel. oeetud' l3b.l?aaki-
I ^ u - p t ^ h u l - kasutatud • .:ccste lp
arv.-:Dn---väiksem, e
probleemide
Isuses siiski
l e a i s - s-i-r • ;e.ru v i ^^ ek>---:
.pcrtya kuld- Ifn.-3,iS^i^: s;3^4iik
en - X ; L i i : 1^! &.i5:::4 -v-^-::ilist-^
mistel:küsimus^ seisnes. - SaasajaV - kiskudes: ' fede-s;':
Bc^itl r i i k i d e küsimMs^i
. 'uheüarügid.;on;:kord^ territooritimi- omandamise,
itanud- oma:; poliitika niuutum
mist-,N; Liitu-''.- • :;- • ^-'1 .
: .Fak- -on, et territoriaalsa puutu­matule
põhimõte,teeb võimatuks
. . . .arramiseks: 0-. • f-t uurimuses • esitatud üksikasjalise-; südamesse: - ning ' - teisel: ppolt
k u i ^ Stalin ja l^olo:ov,-1 r:?j Sr?-: le.mlarerjalile ja.et :se;iel' ei p u u - S A L T •.^birääkimiste laua. taha.
:embr:5 avalikult deklarrerisid .et \ dutõenait^sus. Teiselt pxüt jäävad-1:ma et X : Liidu julgeolek:: n^u:le,
X-;Lüt':ei olerahu: £0. a Vc^fn:l:seejuures aga mimied.küsimused'^ '.- . •
tekkinud .olL^orraga j •.;•. •" - ; .õhku j rippuma.: • Kuidas ' näiteks 1 -1- ...;•.
:; süs oli nende samaaegnt ;iiiiiii- -ntahub sesse -kontseptsioo-i N.|
tus, et X. Lüt tahab . aristada '-^aailmarevolutsi^Xini taot-'
; Balti riikide suveräniteeti ja^-~"-
.puutumatust,' sürait- m^^di-d^
:vähemalt; cn tema väitelis..-:. ka-' ikkagi - vajalikuks' L e ^
sutaca olev materjal, ei' lut^; v^i;-
-.Hoolimata Stalini , teesist
'-: Sotsialismist, u h e l m a a l " pidas
2clr$o.le-v^'-.s.sš-^ vn ve-ce-:
ri^kdkud; lk:snb^:;:^;^d jub.^
^znmu- obud.- lEkv;?!,: e: vijadku]--
midr^l; l l i n ^ m ^ mis:j^ 1: ivivilj.?
kv,kku 0^$:^' n i - ^ : ^ r id ;.suun. ei-:ii •
tehin:$:dd: en .-t-^-jud ^- i-hendriili-tupidist-^
tõestada. • :a .et.
N.. ;Lüdu''taotlusis-•tuli''a:išs. .'h::
baaside-ajal: Käimasoleva r- • - - .- i
'masGja varjus ei Suudetud
saada vaštastikuseist kahtlusist'.
:jõuga ähvardamisega,'•: See. mlle. tulemuseks, oligi
Balti vabariikide; vägivaidse''^^^^^^ l
annekteerimise; : .mittetunnusta­mise
-küsimusÄ.':. Järjekordselt^^'^ ole-vaadeldav legaalsena-toimus
.see^-^v-välisministeeriumi'^..pohim-õte;reflekteerib ja;.toe-
- I ^ j a r t m ^ t ..odState.Buletin^is" J ^uaaegset ;LSÄ .seisukohta;-me-X. :Li:du. vahekordade' aren-
.2:. seotembrist avaldatud oraesu--^^^^ ' vabarpkšde.- ^lküsimtis^.-i gLi: analüseerimise teel-; kus^^r.
^. •adniinistratsic^ni^seisihi^--;- põhimõtet sellel -küsimuse 'olulist..csa mängivaõ' ;S:õme
Seletusäs;üteldakse: : • •'F ^^^^^'.president uuesti^• Helsin- J1 ...tulemusest'"
.või
loob; olukorra, et ükski, rahvus-.;otšti5;Balci "riikide sovje-rsee-^nu-vahedse.
seaduse vastane;valluta- saks.
Xiisugusele tulemusele • •
l!l^J-7niemi htrritaval komcii S :c- \
'alvesõja ...tule
ja.:.-järeldused..-Autori-väire; holasrl
:avad
välis-dnistrile.Sy. D. 1940.. -tsiteeri-l
a Leninitj .-kes oli.: väitnudl' et:
;.iieine' maailmasõda ait.ab -meid
võintule-kogu Euroopas, .nii nagu
:esimene^ aitas - meid:,võimule .Ve-nemaal,.""
. • • j- ': ,
Kas sellega ünisalt pole ,ni^; et
N. Lüdu pomtika Juba süs tegi
nii. E£gu ta teeb seda praegu,
et selle, sihid. Ja eesmärgid on
muutumatpd; Ja et see nende
-teostamiseks ainult varitseb
soodsaid võimalusi.
; 'Igal' juhul 'või niisugust: -takti­kat
..tähele'panna ju; ka 193&—4õ
Erine^Tis toUeaegse ja pr.äe-gase
olukorra vahel pn ag3
muidugi veel see- et kui nüüd, . ^,
läbirääkiniisi::peetakse suurrii-' f^^'^ 5?^X;^C'::rd:f s % ^ ^ - - l AchiV.
kide vahel, šüs olid 193$—4^ ^^ruÄ^ Koib.>^kua^ ci •
X ; Lüdu partnereiks väikesed ^^^'^ ^Är^5v^d:r. -^edst^es
Ja nõr^d pürirüdd. ^^rt^^nn^^^::^ , -^Ä?se^><^l
Just seeoärast-cci^alakiriutanu^^^^
:arvates ^-rolle^essete- - sündmuse-.:: .^^^^^^ - ^ ^ i ; - ^ ^ : -
seletamisel- Irohiem ;^rchjusf ar-.: S2:^f .S:!^^'^'^^^-:^"
vesse võtta Moloto^:ütelust; Lee. i ^t-f .^if^^^^^^^^^v ^'
du j välisministriga Sl. e. ^teimu-' .^^^^^ ^ ^ - ^ ^ ^
nud - jutuajamisel et ..Teil ,t:d?b
öla sel määral realist,let Te:aru
.tižvid^, ;w^^teo..;-. ^:>di\:<^3ul'
saate., ev väi|erahvad rulevikus; ^^.^"'''''
liks' i l - l i i :
;|. ;;•'. ",•'.::. : i . - .•''•;• lgi:,kdnyerentsi eeLjiiUlis I&TS
; V- ÜSA .on-:kindlalt ikinnitanud; etv"uuesti,oma-kirjaga'e^ti^ameerik- ^•oli. üheks, motiiviks:
'-;^,GSCZ:y;ziel^i:^,-toimumd.:kcosu;:-i£s^ d?.' veebrr 1&T6-.'- ,Vautsüs-.Kuusi^..vslitsu5e ,üukkii^ar-'^=^^^-^"csaside- lepingu,•-sõmiimiseks oä-sündmuste-:.
puhul 'Balti .rükids.
Tuli .ju nõude esitamine' Eestile
..tcx?.,-da; j-lg-o^s&
.j iO-im„:> 'ei: oie: muut:
• lutikat: '
-.£onveren-s, • tervitab Esindajatekoja - ja .Sena-ud
meie po--ri resolutsioone.'Imüega ^>innitati
loobun ja Soomega rahu t e r - k:ir-' mst
•f põgenemist'
tez:.- k:ir-; -^-^ Poola; allveelaeva; ' ..Orteli
. ssjade, ebasoodsa - ared^-ise^l^iž^
te^;-:tunnustada ,Balti• -ITSA,:seisukohtade: mu::tumaitus-.'ipärsst -Balti.'riikiues.; N.:"Liidulühenduses Kreniile väga sobivalt;
r i i l l de vägiraldset; in^orpcreeri- /mittet^znustamise : k ^ juhtkond:l^lsk£s nimelt:karrr^ välisministri soovi-.-
hävivad. Tei?^ Leedu J.oos, teiste'^ ...^^,....;u::^;^x^^ Vv^^^^
Balti• rahvastega, .kaasa- arratttd^^ 'l^-ff ^'"^ -^-^
.soome, indeikse ^^õuko^de^T^^t^^^^^^^^-
rah^e:,aüväärsesse Derre-^Sel-^ ^ l.^^^^.-^;;;.a:.i:.
l e ^ peažsite Teie a_ustama- oma.; . ;^ - . .. ; ^ .-
r^vaijuhtimist:'.nõukogude süs-1 ' p;.,^-'•,-.^-- •\'
:eemi:':.mis: tulevikiis sa^b^';vali--,^. ^^v^..^^.
sema'-kogu: EurcoparV :';;:.;-- . --^ - ' ^^Ä>v.ž::-:ä:^
..•.•Nagu kuupäevast;: näha,--'ütles
Molotov seda peale Leedu- cöu-peerimist-..,
1 1'j, • ^ • ^ - „ . - ' : , • ' • ' •' •
TJarg lk. ?>
'oSa ixi:^^: ^Ä^^t^-^^sfd-t^S:^'.^>vX---,l- '
di:rUd 'l>^(..AK^o:,|.;i.^^'
••1:;'-•:'-\':;^...-.a--^\;
Nr, 86
NÄDALi
;J6. ja 27. noy.|
r. Pahapill, tel.|
Kcsaicadasiai
Nüüd on selgu
jagati kuninganij
hejuubeli puhul
feciiotemedalit,
Jangesid teatavafi
Seni teada olevat
ristati Kanadas i l
aasta teeueteme(
i l
, • Kitltuuripäevac
toimkond teatabl
ta;l, lihavõtte aja
sini, toimuvad
jälle New Yorgis
: Avaõhtu, ikimsi
mub Eesti Majal
till, ikuid reedesel
üritused (leiavad!
Iim'is*', kus m.öc|
eestlasi lahkesti
Kava rõhutab 11
Tammsaare saja
tajliistaimist. Vm
meie seas on aJ
heiikunsfcnikke, j
koaid nende kaas)
fcantsordi. Seltsi^
k;õrgpunktiks OSI
itune š5pmspidu|
jooksul peegelda
.meie poptolku
liimm informc^ta
tuste kohta j ärd
I VVESTMORi
^ ,- Rexdale, o|
Tel.
; (Algi
ajal on mõned
jad oma meeste
des suui*t karjäil
nud võimuredel
kadelei kuliu aj
julitudel peatmi
ning sealt alla d
Kujukaks niiil
kõilvvõimsa diki
tungi lesk Chia
goslaavia diktaa
sa Jovanlca. R i i
Oiing oli Miio l j
de viimases faj
lipul ja taotles d
abil absoluutsel
Kuid tema radil
vastuvõtmatud I
matele meestel J
Mao siit maailil
teeriti Chiaiig Cl
praegu, vaiigito lj
Jovaiika Itäsi I
halvasti, Inina t|
veel Jugoslaavii|
ka tema on sjif
tivate ringkonda
Tito ei julge
avalilikuse ettel
tuuakse ette,
noorem Jovankj
]naaiimasõjas I
ajal oli Tito a n i
intrigeerija, kefj
Juhtkonnas kõij
võimsatele ami
serblaste^t sõpil
.fovaiika polnuJ
klassist ma lj
Chiaug Ching J
ta taotleks piiil
võiimi ülevõtm
et Jovanka solq
lastest sõpm jci
seHeks, et luua
" sunim puhuks
eest, et teda täi
ei heideta Ja T
i.segi igaveseks
Nii, et punasi
positsioonide p
ainult mehed v
sed, kelledele
üle mitte ainul
kuulsus ja võin
ma Ja võimult
ka sellega kaas
liPHlliiili