1983-09-29-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 29 septembril 1983 — Thiirsday, September 29, 1983 Nr. 72 r. 72
xnax
Võistlys Torontos
Laupäeval, 1. okt. toimub Er-nest
Thompson Seton pargis Don
.Mills'is suurem rullsuusatamise
võistlus 5, iO ja 15 km distantsil.
Auhindadeks on kogutud juba
3000 dollarit. Sellest võtavad osa
Isõik paremad kanada suusatajad,
nende hulgas ka Robert Vellend.
Noored alustavad kell 9.30, meeste
võistlusklassi keU 10.30 hommikul.
Võistlus algab ja lõpeb Eg-lintoni
parkimisplatsi lähedal.
Spordiuudiseid
Esodumaalt
57. spordiajakirjaniku ankeedi
Järgi reastusid. 1982. aasta parimaiks
sportlasteks»"
. Mehed:
1. Heino Puuste (kergejõustik,
; Euroopa M-i hõbemedal oda-heites)
556 p.;
2. Viljar Loor (võrkpall, maailmameister)
429;
3. Riho Suun öalgrattasõit, N .
Liidu meister) 417;
4. Jüri Raüdsik (motosport, N ,
Liidu meister 2 korda) 292;
5. Heino Enden (korvpall, maailmameister)
291;
6. Ivar Stulkolkin (ujumine) 268;;
7. Tõnu õim (kirimale, maailmameister)
168;
8. Mati Rüulmann (jääpurjetami-
\ ne, Euroopa meister 1981)
119;
9. Vaiko Vooremaa (jääpurjeta-mine,
E. meister 1982) 94;
10. Anatoli Dalidovitsh (allveeuju-mine)
91;
11. Sulev Tarros (tõstmine, 100
kg kaalus) 72;
12. Toomas Turb (kergejõustikj
110 000 m jooks) 54;
HaSseds-
1. Inna Rose (laskmine, Maailm
mameistri kuldmedal) 285(:
2. ]Jrika Salumäe (jalgrattasõit, 1
lm maailmarekord) 137;
3. Kersti Veer (vibulaskmine, N .
Liidu meister) 123;
4. Katrin Viikant (aliveeujumine,
N. Liidu meister 5 korda) 99;
5. Aivi Liiv, (ujumine, 200 m
kompleks) 75;
6. Luule Tull (motosport, N . Lii-
—^du meister) 57;
7. Marina Trofunova (ujumine,
200 m rinnuH) 37;
8. Silva Oja (kergejõustik, seits-mevõistlus)
34.
„Suracuse Chargers" värvides
võistlev Tiina Madissoo lõpetas
suvise ujumishooaja Indianapoli-ses.
Ind. 17. kuni 20. augustmi
toimunud Ühendriikide juriioride
„long-course" (50 meetriline uju-misrada)
meistervõistlustega (Ju-nior
Nationals).
Peale vastavate kvalifikatsiooni-normide
ületamist ujus ta lõppvõistlustel
100 m selili ajaga
1.10,73 ja 200 m selUi 2.29,49.
Viimane aeg on tunduvalt parem
võistleja seniseist' tulemusist, andes
sel distantsil kaasaVÕistebud
142 eliitujuaja hulgas 46. koha.
Samadel võistlustel ujus Tiina
Madissoo 18. aujuktü 100 meetrit
vabalt ajaga 1.01,58, ületades sellega
Tiina Lusiku nimel oleva Vä-iis-
Eesti (pagulus) rekordi (1.02,-
10).
Saavutatud tulemus ei annud
Tiina Madissoole siiski pääsu lõppvõistlustele,
kus kvalifikatsiooni-normiks
oli seekord 1.01,19.
Nädal varem, 10.—-14. augustini
toimusid Syracuses, N.Y.
6000 sportlase osavõtul New Yorgi
osariigi spordimängud, Empire
State Oames, kus- võisteldi 23
spordialal.
Eesti sportlastest osalesid mängudel
Kesk-New Yorgi esindus-võistkondades
Esko Kaseorg võrkpallis
ja Tiina Madissoo ujumises.
Võrkpallis saavutas Nev7 York
City ja = Lääne-Nev7 Yorgi järele
kolmandaks tulnud Kesk-New
Yorgi meeskond - pronksmedalid,
kusjuures võistkonna treenerina tegutses
Raivo Kaseorg.
Tiina Madissoo sai; Kesk-New
Yorgi teateujumise naiskondade
koosseisus 4 korda 100 (aeg
4.09,04) ja 4 korda 200 (aeg
9.03,76) vabalt, vastavalt kuld ja
hõbemedalid. Individuaalaladel
tuli Tiina Madissoo pronksmedalitele
200, meptris sehli ajaga
2.31,30 ja 200 meetris vabalt ajaga
2.13,24, Peale, selle saavutas
(ta 4. koha 100 meetri seliliujumises
ajaga 1.10,39. VES
Spordimärkmeid
Anieeriklane Sydney Maree parandas
28. aug. inglase Steve
Ovetfi 150O m jooksu maailmarekordit
3.31,36 -It 3.31,24-le,
võisteldes Kölh'is, Lääne-Saksa-maal
60.000 pealtvaataja ees.
11.— $L
FõikreaÄs. 1. Laulukoori liige,
6. Veetlev, Võluv, 10. Truu, 11.
Noorsõdur, 12. <Sõjaväeiiksuseaia-^
tine koosseis, 13. Kütja abi aurulaeval,
14. Lobma jiäälitsus, 16.
Riietusese, 18. Kuulus arstiteadlane,
tuberkuloosipisiku avastaja,
19. Uus täht Kanada poliitilises
taevas, 22. Kitsas, 24. Värv, 25.
Looduse ,,kroon", 27. Prantsuse
mehenimi, 29. Mari, 32. Loku-laud,
35. Kaitsevahend taimedel,
Toimetusele šciadetyi
kirjandMS
USURÄNDUR nr. S; 1983.
Uues numbris kirjutavad: Taimi
Proos „Elumärk:",: H . Eller „Mis
on patt?", A. Roos „Tõotatud
maa otsingul", F. W. GreerrHüt-chinson
^,Seitse kogudust", „Kas
haigus on pätt ", J. SoUennan
„Jumal lubab vihma palvevastuse-na",
P. Lepik „Reis LÕuna-Ameerikasse",
Renate Vilbäste, M. lääneoni,
S. Kaljurä, A. Tetermaniii/
1. V., Erli Lepiku, ja Krk.| vaimulikku
luuletusi, järelhüüe ja
teateid koguduste elust. h
18 alustasid opiil
Stc^kholnti eesti
(slgkoolii
Augusti lõpul alustati * Štokholmi
©esti algkooli õppetööga.: Esimest
korda istusid koolipinki 18 eesti
last klassijuhataja Aime Kase juhendusel,
üldse alustavad koolis
õppimist 20 noort. Stokholml Eesti
Algkool on tegutsenud juba 38 aastat.
Üldse on algkoolis sada last.
36. Mehejoimi, 37. Kuulus maalikunstnik,
39. Saareriik, 40. Hädavajalik
asutus-äri, 41. Ihnakaar,
42. Lind, 43. Aeglane olek.
Püstreads 1. Muinaseestlaste
kindlus, 2. Jumalakartlik, 3. Iisraeli
elanik, 4. Linn Kagu-Vene-maal,
5. Vahnis saama, 7. Looma
kehaosa, 8. Moodne, 9. Kanada
tuntumaid maalikünstnikke, 12.
Ajanäitaja, 15. Suursugune, noobel
käitumine, 16. Veider-, naljakas
zhanr, 17. Saar Tallinna lahes,
20. Virii, 21. Tuntud nuni
fototarvete alal, 23. Muinas-kree-ka
jumalanna, 26. Kolmekohane
arv. 28. Polaarala elanikud, 29.
Paneb sõiduki liikuma, 30. Luge-misõpik,
31. Vereimeja loom, 33.
Maitseaine, 34. . . .veis —- Põhja^
aladel elav loom, 37. Eesti ajakiri
paguluses, 38. Vehklemismöõk.
LAHENDW:
Põikread; 1. Pankur, 5, Palitu,
9. Osalema, 10. Road, 11. Amet,
13. Aval, 15. Vari, 17. Man, 18.
Armus, 21, Ret/ 22. Astor, 23.
Uimas, 24. Ester^ 25. Aktus, 27.
Nõges, 30. Rai. 31. Tasku, 34.
Eee, 35. Asti, 37. Otsa, 38. Avon,
40. Moro, 42. Alumine, 43. Toores,
44. Neljas.
Füistread: 1. Panama^ 2. Kool,
3. ÜSA, 4. Radar, 5. Fearui 6.
l, 7. Laev, 8. Uulits, 10.
Hind Saate-
. $ . kotafi:-
EESTI' SMAUIXÜS WSKÜMMEND AASTAT 2.— $1.—
•ESTONIAN SCOOTING : 3.— .50
Fred Limberg — ISAMAA EEST ^.^^ 18.— .70
EDUARD RÜGA graafik ja maaMJa ; 9.— o70
A. Käbin--VAM JA MULD ...........^ 5.— .70
Ivar Ivalsk — ELÜKOGÜ : 10.— $1,—
L. KaagjäiT — AASTAPÜHÄB '
pübliteoloogüisi vaattoa^^^^^^^..^^.^... . . . . 7.50 $1.—
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU MNNÜST 2.— .50
Evald Mänd — AASTATE PÄRAM>
Os:olmas va^ Taimnlikke vaatlusi) 8.— .50
Julian Kangrar — VAJDVI, VÕIM JA VABADUS 7.5® .50
Hanno Kompns — KUSTUTAMATA NÄLG
KUNOT JÄRELE
Aniia Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50
HerbertMicIielson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
Herbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL 3 —
Hei*ert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Miclielson—EESTI RADADELT .
ESTONIAN OFFICLU. GUIDE 5.—
Pani Laan — MÕTTELEND — pilte ja peegddosi 5.—
A. Küng — A DREAM OF FREEDOM . . . . 18.-^
Aögnšt Knbja — KADUNUD KODUD —
mälestosed 4.-™»
Angnst Kuhja — MÄLESTUSI KODUSAARELT 2.—
Aarand Roös — JUMALAGA, KARS JA
ERzuRUM 6.—
Antis Vomm — VARJUD flnnletiiskogn) . 8.—
SalmeEkbaom — AJATAR (Imdetuskogn) . . . . 4.—
Ants Vomm — MINU HING (Imdetni^dgiii]) ... 20.—
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS
Johan Pitka — RAJUSOLMED .
Urve Kamks — KODAKONDUR Omdetof^ogiB)
Hannes Oja KOPUTUSED ENESES
Omdetoskogn)
Hannes Oja--TUN>mmPURDa^^^^
Onnletnskogu)
Andres Küng — 1 ^ TOIMUS SOOMES? ......
Einar Šanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST
VARRAKU JUTULEHT — KUS ON
NEEME VANAVAARA?:...;......:...............„^^^^
V. Veedam >- LUmCH AMEERIKAS ........
:VARRAK — kevad 1982
VARRAKU JUTULEHT Sügis 1982 I 1
E. Uüstalü — TAGURPIDI SÕUDES
(Mälestusi 1914—-1943) . . .
A. Roos — RÄNDAMAIE (Imdetuiski^) . . .
Prof. Felix Oinas — KALEVIPOEG KÜTKES
j.m. esseid
E. Sanden „SÜDA JA KIVID" . . . . .
L Külyet — NÄITEMÄNGURAAMAT
(5 näidendit) . . . . . . . . . . . . . 1 5 . — .70
H. Rajamaa — MARIE UNDER INBVfflSENA 4.— M
Arvi Tinits — VÄLGUMÄRGL^
Saatekulu Kanadasüse $1.50, mujale $3.—
— TALES FROM ESTONIA
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.50
V70
•50
.50
,50
$1—
.50
$1.-
6.— M
8.80 .50
6.— .50
1.50 .50
2.75 .50
14.— .50
16.20 .50
5.— .50
8.— .70
5.— .50
5.— .50
u— .70
$1.-
19.50 .70
Railt, 12. Tarm, 14. Vasikas, 16.
Reamees, 18. Arest, 19.- Matus,
20. Surmi, 2$. Ararat, 26. Tita,
28. Geto, 29. Seanss, 32. Amius,
33.: Kamin, 36. Ivar, 37. Orel, 39.
Ole, 41. One.
RAAMATUID LASTELE:
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) ..
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
ÖFETA MIND LUGEMA H (õppe- ja tööraamati
eelkooliealistele lastele värvüüriUds) ....
EESTI KEELE ILUtrUTUSTIK I .
PIKKE MIKKE — Tuttsaba ja vuttsaba
5.75 .50
.50
4.— ^50
5.— .50
3.— .50
2.50 .50
•
'„¥«iba Eestlane'" civ(i8ci@ib dokumendiEi^
' järgneva Eestis koostatud ja käest-kätte
liikuva eestipoolse katse 1944. @.
sündmuste kirjeldamiseks.
n
Teise grupi eesti rindevõitlejaist
moodustavad Soome sõjaväes või-delhud
eestlased ehk nn. soome-
Soomp siirdus mehi juba 194^.
a., massilisel^s uutus Soome põgenemine
aga 1942—43. a. saksa
mobilisatsioonide väljakuulutamisel.
Põgenejateks olid need, kes ei
soovinud Venemaa vastu võidelda
Saksa, vaid pigem vennasrahva
armee ridades. Soomepoiste liikumise
algataja oli omaaegne tuntud
metsavendade juht kpt. Talpak,
kes oli sakslastega konflilcti sattu-mud.
Tal õnnestus 1 -veenda spordiselts
„Kalevit" ja Tartu ülikooli
esindajaid loobuma Leegioni toetamisest.
Omaaegse Soome jäägri-üles-.
siirduma .välismaale,: et: panna
seal alus iseseisvale üksusele,
kes vajaduse korral võiks sekkuda
kodumaa sündmustesse. Üleskutse
leidis rohkesti toetajaid ning algul
rannarahva, hiljem Soomes
viibiva adm. Pitka abiga algas
massiline põgenemine üle lahe.
EÜS-i toetusel loodi üle maa baase,
kus põgenikke varjati ning
edasi juhatati. Saksa välipolitsei
korraldas põgenemise organiseeri-jaile
rohkelt haaranguid, ent olp-list
edu ei õnnestunud neil saavutada.
Soome siirdujate hulgas oli
muidugi ka lihtsaid argpükse, kes
püüdsid Eestist põgenemisega ainult
oma nahka päästa.
Enamus Soome pägenutest astus
siiski Soome sõjaväkke^ kus
kpt. Talpaka algatusel moodustati
eversti Küüselä juhatuse all seisev
Jalaväerügement 200 (JR 200).
Rügement sai Jalkala ja Taavctti
laagrites põhjaliku ettevalmistuse,
kahe jalaväepataljoni kõrvale loodi
tankitõrje-j miinipildujate- ja
sidekompaniid. Hulk mehi õppis
ohvitseride ja allohvitseride kursustel
JR , 200 esimene pataljon
sai lahinguristsed 1944. a. . Kari-nase
rasketes suurlahingutes, kus
kaeti edukalt diviisi taandumist.
Hiljem kaitses rügement Viiburi
ja Vuoksa liini.
Eestlaste võitlusvõimet iseloomustab
hästi juhtum Kannase lahingutest,
mil raskelt segaminilöö-dud
rinnet taastama saadetud
eversti paanikas põgenevate soomlaste
kõrval ka jooksvaid eestlasi
nägi, lõi käega ja ütles: „No nüüd
on tõesti kõik läbi, eestlased ka
juba jooksevad!" Mannerheinii
päevakäsus sai rügement kiita erilise
vapruse eest. ,,Soomepoisid"
kujutasid endast iseseisvusaja lõpul
esüe kerkinud, kõrgete ideaalidega
laetud põlvkonda, kes oli
isamaa, eest valmis kõik ohverdama.
Nad olid enamuses lihtsad
poisid, keda ühendas just kohustus-
ja vastutustunne oma isamaa
eest. Soomepoisid olid opositsioonis
mi sakslaste kui venelastega,
nende peasihiks oli iseseisvuse
taastamine. Soodsal momendil
loodeti sekkuda Eesti sündmustesse
ning pakkuda patriootlikele
jõududele tuge sõltumatuse kaitsel.
Soomepoisid olid rahva seas
väga populaarsed, nad kandsid endas
rahva parimaid lootusi
ideaale.
Kokkuvõttes võib öelda, et eestlastest
koosnevate üksuste' näöl
:s olemas
sõjaline jöudy mis oleks' võinud,
kui üldolukord oleks soodsam N p l -
nud, kodumaa saatuse otsustamisel
oluliselt kaasa rääkidao
14. jaanuaril algas Vene vägede
pealetung Leningradi all. Väiksearvulise
Saksa üksuste rinne murti
kiiresti läbi hing Vene väed lähenesid
Eesti piiridele. Jaanuari lõpuks
seisis uue nõuk. okupatsiooni
oht reaalsena iga eestlase ees. Mida
see aga endaga kaasa toob, seda
teadis 1940.—41. a. kogemuste
põhjal igaüks;
Saksa sõjaväe selgroog oli Leningradi
rindel praktiliselt murtud,
armee oli demoraliseerunud ja põgenes
kabuhimius. Terve Põhja-
Eesti»oli täis pätistunud relvadeta
jooksikuid. (Siin on tegemist ilmse
liialdusega, toim. märkus.) Jõhvi
paigutatud ^välipolitsei patrullidega
suudeti jaanuari lõpuks olukord
siiski stabiliseerida. Krütiüses seisukorras
otsustas Eesti Omavalitsus
välja kuulutada üldmobilisatsiooni.
Sakslased ei soovinud eestlastest
liiga suuri üksusi moodustada,
kuid kuna Hj. Mäe poolt jaanuari
algul teostatud mobilisatsioon
aast^äigule 1924 täielikult
läbi kukkus, arvestasid sakslased
maksimaalselt 15 000 mehe kokkutulekuga
ning andsid mobilisatsiooniks
loa.
1. veebr. 1944 kuulutatigi deviisi
aH EEOT JÄLLE RELVA-KANDVAKS
MAAKS! välja üldmobilisatsioon
aastakäikudele
satsioon ootuste kohaselt kehvalt
ning Wehrmacht hakkas kartma,
et ta ei saa soovitudki arvu mehi
kokku. Kriitüine olukord oli aga
sundinud iseseisvusliikumise juhte
silmapilgu tähtsust kaaluma ning
vastumeelsusele vaatamata otsustati
mobilisatsiooni toetada.
7. veebruaril pidas Jüri Uluots
raadios kõne, mis toetas Saksa
mobilisatsiooni, „Millisel viisil me
oma rahva elu tulevikus ei kujutaks
ja millist head ja ilusat Eestit
me oma südameis ei kannaks
kui oma kallimat vara, on kõige
selle tulevase Eesti eeltingimuseks
ikkagi see, et kommunistlik nõule,
võim meie maale ei pääseks. N .
Ludul pole mingit õigust Eesti
okupeerimiseks, see on selge punane
imperialism. Meie silme ees
on ainult Eesti huvid. Me kaitseme
oma riikr ja vabadust. See on
ainus põhjus, miks me võitleme.
Eesti ei taha olla kellegi oma, ta
tahab ainult seda, mis on tema
oma. Seda oma ta praegu kaitseb
sellega, millega võib. Ta tahab
õigust. (...) Meie jõud on praegu
väikesed, me peame paratamatult
kellelegi tuginema. Seekord aitavad
meid sakslased ja me võitleme
nendega koos. Teist ega kolmandat
võimalust meil pole. AINULT
VÕITLUSES NSV H I DU
VASTU SAAME TOESTADA
OMA .SÕLTUMATUST TE-MAST!"
/
Märtsis levitati Eestis samal
kuul ametlikult tegevusse, astunud
EVRK (Eesti Vabariigi Rahvuskomitee)
Korraldust nr. 1, kus sa-niuti
toetati" mobilisatsiooni, nõuti
metsadest väljumist ning Soome
põgenemise lõpetamist. Aktiivselt
toetasid mobilisatsiooni mitmed
tuntud kultuuri- ja ühiskoxmatege-lased:
A. Gailit, K. A. Hindrey^
A. Kivikas, H. Visnapuu, J. Kõpp
jt. Mobilisatsiooni edukaks läbiviimiseks
moodustati selgitusgrupid,
kes kogu maa läbi sõitsid ning
olukorra tõsidust selgitasid.
Rahvas järgneski juhtide üleskutsele
ning mobüisatsioon õnnestus
hiilgavalt. Lakkas Soome põgenemine,
rahva suhtumine mobilisatsioonist
kõrvalehoidjatesse
muutus vaenulikuks. Mobilisatsioonist
sai omamoodi rahvahääletus,
mis näitas kõige selgemalt
eestlaste suhtumist uude nõuk.
okupatsiooni.
Mobilisatsioonipunktidesse saabusid
kõik kutsutud ning lisaks
hulk vabatahtlikke. Eriti Lõuna-
Eestist püüdis sõjaväkke astuda
rohkelt noori, kes tuU koju tagasi
või siis lennuväe abiteenistusse
saata. „Sel hetkel' mõtlesime, et
nüüd me lähme... Kõik, kuni
põlvepikkuse, poisikeseni. Narva
alla. Ja tulgu siis üle meie laipade."
Kokku tuli ca 70 000—80 000
meest. Wehrmacht oli tulemusest
meeldivalt üllatunud ning pidas
seda õigustatult Uluotsa teeneks.
Natsidele tundus aga nii suur hulk
relvastatud eestlasi kahtlasena,
nad keeldusid Icõiki mobiliseeri-tuid
sõjaväkke vfetmast. Alles pika
kauplemise peale nõustuti 43 000
mehe vastuvõtuga. Ülej^nud arvati
Omakaitse koosseisu.
(Järgneb)
B33D
OB VABA EESTUNE"
on TBiyd eeMiailLomia
üldhuvide eest!
%
KK,
P':
m
i l
m
ADVG
ENNI
ADVOl
Sloom ie02,
Toronto
Ost (B«y
Telef<
24-tundt telel
ADO Pl
TOTHERII
Advokj
365 Bay St.,
õhtuti 447-2i
TöNUl
B.A.!
ADVOKAI
Yorkdale Plac(
Sul
Toronto,
Telefol
kodusi
ANDRES
Advol
Bigelow, Hendj
789 D(
Tel.
kodus
TOOMA!
B.A«)
I ADVOl
1294 Ql
Toronto,
Tel.
Kõlj
KINDLl
H.LA1
"INSl
1482Baäi|
(Bathui
Telefon koni
JOHN li
Chartcrel
isiUnivenij
Toronto,
Tel.
Paljnd eestlase
@tteen i(
raud^ j(
kmntil
B. RIST1VIÄ<
Eesti Sihtk
Annetused, tesi
ja mälestusfonJ
vabad. Suunakf
noortele ja teist
siod
Eesti SihtkJ
kaudu tulumaj
saamiseks. —
Broadview Av|
M4|
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 29, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-09-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830929 |
Description
| Title | 1983-09-29-06 |
| OCR text |
VABA EESTLANE neljapäeval, 29 septembril 1983 — Thiirsday, September 29, 1983 Nr. 72 r. 72
xnax
Võistlys Torontos
Laupäeval, 1. okt. toimub Er-nest
Thompson Seton pargis Don
.Mills'is suurem rullsuusatamise
võistlus 5, iO ja 15 km distantsil.
Auhindadeks on kogutud juba
3000 dollarit. Sellest võtavad osa
Isõik paremad kanada suusatajad,
nende hulgas ka Robert Vellend.
Noored alustavad kell 9.30, meeste
võistlusklassi keU 10.30 hommikul.
Võistlus algab ja lõpeb Eg-lintoni
parkimisplatsi lähedal.
Spordiuudiseid
Esodumaalt
57. spordiajakirjaniku ankeedi
Järgi reastusid. 1982. aasta parimaiks
sportlasteks»"
. Mehed:
1. Heino Puuste (kergejõustik,
; Euroopa M-i hõbemedal oda-heites)
556 p.;
2. Viljar Loor (võrkpall, maailmameister)
429;
3. Riho Suun öalgrattasõit, N .
Liidu meister) 417;
4. Jüri Raüdsik (motosport, N ,
Liidu meister 2 korda) 292;
5. Heino Enden (korvpall, maailmameister)
291;
6. Ivar Stulkolkin (ujumine) 268;;
7. Tõnu õim (kirimale, maailmameister)
168;
8. Mati Rüulmann (jääpurjetami-
\ ne, Euroopa meister 1981)
119;
9. Vaiko Vooremaa (jääpurjeta-mine,
E. meister 1982) 94;
10. Anatoli Dalidovitsh (allveeuju-mine)
91;
11. Sulev Tarros (tõstmine, 100
kg kaalus) 72;
12. Toomas Turb (kergejõustikj
110 000 m jooks) 54;
HaSseds-
1. Inna Rose (laskmine, Maailm
mameistri kuldmedal) 285(:
2. ]Jrika Salumäe (jalgrattasõit, 1
lm maailmarekord) 137;
3. Kersti Veer (vibulaskmine, N .
Liidu meister) 123;
4. Katrin Viikant (aliveeujumine,
N. Liidu meister 5 korda) 99;
5. Aivi Liiv, (ujumine, 200 m
kompleks) 75;
6. Luule Tull (motosport, N . Lii-
—^du meister) 57;
7. Marina Trofunova (ujumine,
200 m rinnuH) 37;
8. Silva Oja (kergejõustik, seits-mevõistlus)
34.
„Suracuse Chargers" värvides
võistlev Tiina Madissoo lõpetas
suvise ujumishooaja Indianapoli-ses.
Ind. 17. kuni 20. augustmi
toimunud Ühendriikide juriioride
„long-course" (50 meetriline uju-misrada)
meistervõistlustega (Ju-nior
Nationals).
Peale vastavate kvalifikatsiooni-normide
ületamist ujus ta lõppvõistlustel
100 m selili ajaga
1.10,73 ja 200 m selUi 2.29,49.
Viimane aeg on tunduvalt parem
võistleja seniseist' tulemusist, andes
sel distantsil kaasaVÕistebud
142 eliitujuaja hulgas 46. koha.
Samadel võistlustel ujus Tiina
Madissoo 18. aujuktü 100 meetrit
vabalt ajaga 1.01,58, ületades sellega
Tiina Lusiku nimel oleva Vä-iis-
Eesti (pagulus) rekordi (1.02,-
10).
Saavutatud tulemus ei annud
Tiina Madissoole siiski pääsu lõppvõistlustele,
kus kvalifikatsiooni-normiks
oli seekord 1.01,19.
Nädal varem, 10.—-14. augustini
toimusid Syracuses, N.Y.
6000 sportlase osavõtul New Yorgi
osariigi spordimängud, Empire
State Oames, kus- võisteldi 23
spordialal.
Eesti sportlastest osalesid mängudel
Kesk-New Yorgi esindus-võistkondades
Esko Kaseorg võrkpallis
ja Tiina Madissoo ujumises.
Võrkpallis saavutas Nev7 York
City ja = Lääne-Nev7 Yorgi järele
kolmandaks tulnud Kesk-New
Yorgi meeskond - pronksmedalid,
kusjuures võistkonna treenerina tegutses
Raivo Kaseorg.
Tiina Madissoo sai; Kesk-New
Yorgi teateujumise naiskondade
koosseisus 4 korda 100 (aeg
4.09,04) ja 4 korda 200 (aeg
9.03,76) vabalt, vastavalt kuld ja
hõbemedalid. Individuaalaladel
tuli Tiina Madissoo pronksmedalitele
200, meptris sehli ajaga
2.31,30 ja 200 meetris vabalt ajaga
2.13,24, Peale, selle saavutas
(ta 4. koha 100 meetri seliliujumises
ajaga 1.10,39. VES
Spordimärkmeid
Anieeriklane Sydney Maree parandas
28. aug. inglase Steve
Ovetfi 150O m jooksu maailmarekordit
3.31,36 -It 3.31,24-le,
võisteldes Kölh'is, Lääne-Saksa-maal
60.000 pealtvaataja ees.
11.— $L
FõikreaÄs. 1. Laulukoori liige,
6. Veetlev, Võluv, 10. Truu, 11.
Noorsõdur, 12. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-09-29-06
