1986-02-14-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
' ; /
Nr. 13
eht.Jeatoj®"
nymber
iisis ilmuv eesti ajaleht Tf.»j
mis alustas selle aastaga 411
laiku jõudis oma 2000-0
hm. Ajaleht on praegu Pe«i
ee - Eesti Organisatsioon
potsis väljaanne, kus erilin.'
ktus on poliitikal, kultuuril
ndlikel kusimusil ja noo J
emidel. Ajalehe vastutav väi
a on Johan Ungerson ase
VIihkel Mathi^sen. kuna Tot
k kuuluvad Aksel Mark
mietaja), Harri Kiisk (tegev
aja) ja Arvo Horm. Toimetu-liandvas
kogus on Jaan Ruus
Komitee). Peeter Tõnus
Rahvusnõukogu). Vello
(Eesti Rahvusfond) ja. Kaliu
(Eesti Kultuuri Koondis)
Jiama. '
iakümnete jooksul on toime-olnud
Bernhard Ingel. Oskar
Ilmar Talve. Evald Uustalu
Mikiver, Harri Kiisk, Tõnis
Aleksander Varma. Aksel
Arvo Horm. Adelaida Lem-leist
on eriti silmapaistev töö-olnud
Oskar Männil Ja Har-tkil.
hiiiiniiiiiiiii iiiiiiiiiiliiiiiiiitiiiiiiiiiiiiii
KAI KÄÄRID
ÄD MÜÜGIL suures vallkug.
|Helistage ette 225-5595
Princess Ave., Willöwdale
|i|iiniiiiiiiiHiiiiiiiiiniHni{niiii(niniiiiniiinn
las
*e$te@rit€iks§
lotõusude vosti
W DELHI — Politsei arre-
2Ö00 demonstreerijat, kes
|teer isid märga ta va it tõstetud
ni ja toiduhindade vastu. A i -
!00 protesteerijat jõudsid põ-kui
politsei kohale saabus
peaministri Rajiv Gandhi
»ne ees.
likcedset©
bbidste
verents Trip>@ii§
|lPOL.I — Liibüa juht kolonel
imer Kaddafi avas kahepäe-radikaalsete
araablaste konve-kutsudes
neid üles muutma
jiivsemaks nende võitlust ,.im-
|ismi vastu" Euroopas ja
>. teatas üks konverentsist osa
|d palestiinlane. Palestiina
1 ja oli tagasi lükanud Liibüa
tileskutse su-uremaks vägival-
JSA majandusliku boikoti ja
ite .manöövrite pidamise pä-
Liibüa vetes.
paal, lilledega on
Foto: Ervin
— Friday, February 14,19S6 Lk. 5
.0
MONTREALI PENSIONÄRIBIE
KLUBI PEAKOOSOLEK ; :
pühade perioodi oli Montreali
seltskondlik tegevus kauhis
tagasihoidlik, esimeseks nimetamisväärseks
kokkutulekuks oli
Montreali Pensionäride Klubi 1986.
aasta peakoo^lek pühapäeval, 12.
jaanuaril peale iumalateenistust
kiriku seltskohdlikes ruumes. Koos
oli 40 liiget. Enne ametlikku algust
pakuti koosolijaile kohvi.
Koosolekut juhatas esinaine Johanna
Toome, protokollis EUa Sai-tenis.
Esitatud päevakava ja möödunud
aasta aruanded kinnitati
ühel häälel. Esinaine teatas kahe
senise juhatuseliikme D. Muru ja
J. Vooti lahkumiUst oma kohtadelt
kellele avaldati tänu tehtud
töö eest. Kuna alusel on
juhatuse koosseisus etteriähtud 10
liiget, siis valiti uuteks liikmeteks
prl. L. Ravä, Karl Koppel ja Boris
Liidumäe. Liikmemaks $5.00 otsustati
jätta endiseks. Koosolekul võeti
rohkesti sõna ja arutati klubi
pakilisemaid probleeme. Sellejä-rele
esinaine J. Toome andis iile-vaate
klubi möödunud aasta tegevusest,
mis oli vkga mitmekülgne
ja rahvarohke: koosviibimisi — 29,
üldarvuga 1500 inimest, mis annab
keskmiseks külastajate arvuks 52.
Maksumaksjaid liikmeid oli möödunud
aastal 140.
Ettekansiete õhtutel esitati: kunstialast
neljal korral, filme — 4,
reisukirjeldüsi — 3, muusikat — 3,
ajalugu — 2, segakava — 2, kirjandust
— i , õigusteadust — i - mälestusi
— 1, mpenäitusi— 1, jõuluõhtu
— 1 ja kavata kooskäimisi—
(5. Peakoosolek lõppes sõbralikus
vaimus ja võib loota, et klubi tov
gevus jätkub to^fsvas suunas ka
sel aastaL
Järgmisel reedel oli klubi esimene
juhatuse koosolek, kus ametikohad
jagati järgmiselt: esinaine
^Johanna I^ome, 1 abiesimees —
Boris Liidumäe; II abiesimees —
õpetaja Heino Laaneots (sotsiaal-hoolekanne),
sekretär — Ella Salte-nis,
laekur — Agnes Järvalaid,
abilaekur — Karl Koppel, tegevuskava
koostaja — Helmut Höövel,
varahoidja —, Nikolai Karklin,
ametita liige — Edith Tomsen ja
liikme kandidaat — Leida • Rava.
ralise peakoosoleku kiriku selts-^
kondlikes ruumes, kuhu koguduse
liikmeid oli l0kku tulnud 50 ümber.
Kosolekut juhatas nõukogu
esimees Peeter Möldre. Esitati koguduse
tegevuse- ja majandusaruanded,
samuti ka 1986. aasta eelarve
$57,180.00 suuruses. Majanduslikult
oli 1985. aasta olnud rahuldav,
mille tõttu nõukogu ettepanekul
käesoleva aasta annetuste
alammäära ei tõstetud.
Tegevuskavas oli pikemaid sõnavõtte,
eriti sotsiaalhoolekande
osas, kus koguduse liikmete vabanemise
tõttu õpetaja töökoormus
järjest suureneb. Ämetivanüse tõt-valiti
uuesti tagasi" Kiriku nõukogu
koosseis kujunes järgmiseks:
Peetei* Möldre — esimees, Victor
Vaus -~ abiesimees, Leonid Kallas
— sekretär, Rudolf Tarn mark
— laekur, Anton Pindam — arve-tepidaja,
Ants Pärtelpoeg -—matuse-
ja abistamisekassa. Ende! Klav
— kmnisvarad, Innar Teose — Vallasvara,
Võideni ar I^iilend — abi-sekretär,
Leonti PirOsok sot-siaalhoolekanne,
Meeme Sultson —
noortetöö ja Herman Hagel
anietita liige.
Aruande kohaselt on koguduses
485 liiget, neist on üle 65 aasta vanuseid
58 prots. Jumalatieenistüsi
on peetud 1985 aasta jooksul 64,
neist 52 Montrealis ja 12 mujaL
TlJtVUSTATI EMILY CAiariga
Montreali Pensionäride Klubi tänavune
esimene kavaline ettekan-leidis
aset 24. jaanuaril Jfaani
koguduse seltskondlikes ruumes.
Kavas oli National Film Boardi
film kanada nimekast naismaali-kunstnikust
Emily Carr'ist. Esime-iie
osa käsitles kunstniku noorust,
vanemaid^ kodu ,kunstiõpinguid ja
suhtlemist oma perekonna ja ümbrusega.
Teine osa andis ülevaate
tema maalimisest rännakuil, skit
seerimisi kokkupuutes indiaanlas-alustas
E. Carr juba
1910-tel aastatel võrdlemisi etnograafiliselt,
kuid see teda ei rahuldanud
ja ta katkestas töö teatud
ajaks: Edaspidiseks maalimiseks
andis talle tõuke hea sõber, kunstnik
Lawren Harris ja 2p-ndail aastail
alustas ta jälle tööga; Oma
loomingus püüdis ta tabada sealsete
indiaanlaste hinge, vastavalt
sellele kujunes ka tema stiil, muutudes
ekspressionistlikust kuni sürrealismini.
Sarnane tegevus muutis
E.Oarri eraklikuks isiksuseks,
kes oma suurele kunstilisele an^
dele vaatamata oli ebapraktiline
inimene ja kannatas pidevalt majanduslikku
puudust Ja ebaõnnes-
;tiamisi.
•-'Emily:,Carr .:sündis:;-l87iv Briti;
Golumbias ja suri samas 1945 aas-
— NvLUdüKoiiim
t £ r 71-aastase ¥iktOF Grishini, pikimaajälise teenistuskäik
gugapoliitbiBFOo liikme ja juhti^^
Tassi teadeteagentuur teatas, et
Grishini vabastamine toimus pensionile
mineku tõttu", kuid ära Jäid
tavakohased tänusõhad teenistuse
eest kommunismi ülesehitamisel,
millest Järeldatakse, et ta võis sattuda
polu alla.
Grishin oti langenud Mihhail
Gorbatshõvi noorendamise poliitika
ohvriks,
küna ta asenäaiti nooremal nnietiie-ga,
kiel on tööstusalälisi kogemu-siv
54-äastase Borijs leltsiniga
(Yeltshin), kes on uusitisinuk
Kremli poIni^BSises ringis.
Ta valiti kommuriištlikü partei sekretäriks
möödunud juulis, kuid esialgul
ei ole öeldud, kas talle an-liikme
kohr.
Uudises ei öeldud kas Grishin
kaotab oma koha ka poliitbüroos,
aga arvatakse, et selle kaotab, nagu
Juhtus hiljuti Nikolai Tihhinöviga,
kes läks pensionile peaministrina.
Grishin, kes oli nimetatud kompartei
Juhiks Moskvas 1967. aastast
alates, on viimane poliitbüroo liige
selles vanas grupis^ kes tõusid võimule
Leonid Brezhnevi ajal Need
on Gorbatshõvi poolt ükshaaval
lahkuma sunnitud.
Grishin sai poliitbüroo kandidaadiks
või mittehääletusõigusli-kuks
liikmeks 1961. a. Ja kümme
aastat hiljiem ta nimetati täisõiguslikuks
liikmeks.
Tema lahkumine ei olevat tulnud
siiski üllatusena, juba mõni
aeg on liikunud kuuldused^ et ta
on teel välja.
Tema nimi on olnud seotud ress
kuuldüstega ja skandaalidega
Moskva elamuteehitamlse üm-ber,
mida partei oli juba aasta
alul uurinud.
Ajalehe teated väitsid, et ametnikud
märkisid ehitusel olevaid maju
enneaegselt valmis olevaina, et
plaan oleks täidetud, kuid elanike
sisseasuniisega viivitati mitmeid
kuid, sest majad polnud tegelikult
valmis.
II maailmasõja ajal pandi Grishini
ülesandeks tööstuste muutmine
sõjatööstusteks, mistõttu ta oli
eemal aktiivsest sõjategevusest
frondil.
Kutse iKNjoEf
ai
MONTREALI JAANI KOGUDUSE
AASTAKOOSOLEK
Pühapäeval, 19. jaanuaril pidas
Montreali Jaani kogudus oma kor-
Juba varakult: tekkis noores tütarlapses
kunstiline huvi oma lähema
ümbruse ja loomade vastu.
Kuna ta oli ülitundelik Ja eraklik,
siis ei sobinud ta teiste omaealistega
ega oma ^perekonnaga.
Kunsti õppis ta Los Angeleses Ja
Euroopas, eriti Londonis. Hiljem
oli ta suurema osa oma elust Briti
Columbias, suheldes lääneranniku
indi lanlastega ja maalides peamiselt
leid ning neid ümbritsevat
maastikku sketsides ja vesivärvi-
KESK-AMEEMKAGA :
Jaanuari viimasel reedel
Montreali Pensionäride Klubis ettekanne:
Lühiülevaade Kesk-
Ameerikast ja film Guatemalast.
Kõnelejaks oli J. Ülavere, kes on
neid alasid kiilästanud kahel korral,
viimati 1962, aastal.
Kõneleja tutvustas riike pindala
suuruse järjekorras alates suurimast:
Nikaraagua, Honduras,
Guatemala, Panama, Kostariika^
Belize 150.000, elanikuga, kogu
rahvaarv on 23 mil. Kesk-Ameerika
põlišelanikeks on olnud maiad
ja asteegid. 16 saj. lõpul vallutasid
hisp|aänlased Mehhika ja hiljem
Kesk-Ameerika ning Lõuna-
Ameerika. Kesk-Amerika osas valitses
enne hispaanlaste tulekut
kõrge nraiade kultuur. Millegi pärast
jätsid nad oma linnad ja iišu-lad
maha ja dzhunglid on neist üle
kasvanud, kuid ehitused on küllalt
hästi püsinud.
J, ülavere märkis, et põhilised
pärismaalased on parimiiii säUinud
Guatemalas, kuna teistes riikMeš
on nad tublisti segunenud hispaan-lastega.
Kostariikas ja Panamas
elavad peamiselt valged, kes on
väikepõlluniehed. Valitseb demo^
kraatlik kord, kus puudub isegi
sõjavägi. Nii Kostariika, kui ka
Panama on majanduslikult kõige
paremas seisukorras.
Maastikuliselt on see ala mäges-tikuline,
avarate orgudega ja vihmametsadega
ning valitseb troopiline
kliima. Kõik riigid on enamuses
põllumajanduslikud. Guatemala
ekspordib kohvi, banaane, suhkrut,
väärispuud, liha, kummi jne.
Poliitiliselt on neis riikides kauemat
aega valitsenud diktaatorlik
võim, eriti Salvadoris ja Nikaraaguas
ning sõjaväe hunta Guatema-veelgi
öddvaiiiaks
Lend , ,ESTIVÄL" , mis lahkub
1. mail kell 3.30 p.l. Torontost Ko-penhaagenisse,
kusjuures tagasitulekuks
on valida kas 14. või 21.
mai, on reisibüroo poolt tehtud
veelgi odavamaks; hinda on alandatud
$90 võrra ja nüüd on kogu
sõiduhind $549.00. Tingimuseks on,
et pool sõiduhinnast tuleb tasuda
kohe Ja teine pool 14. märtsiks P.
Lawson Travel (Mgr. Freda
Pelz) reisibüroosse, 130 Bloor St.
W., tel 920-{
da.
las. Salvadoris valitses riiki pidevalt
14 ja Nikaraaguas 46 perekonda^
eesotsas Samosaga. Kui Kuubas
kadus sealne perekondlik diktatuur,
siis algas ka ülestõus Salvadoris
ja Nikaraaguas.' Praegu
käivad seal võitlused, kus toetajaks
on kommunism. V
Üldsõnalisele ülevaatele Kesk-
Ameerikast järgnes kitsasfüm. See
oli võrdlemisi väike ja jälgimine
pingutav, kuid andis teatud pildi
ja ettekujutuse Guatemalast, kus
vestleja selle filmi oli ise teinud,
peale selle oli võtteid teistest riikidest.
Nägime musta liivaga randu
Belizes, kus ookeani lainetus rannal
oli väga hädaohtlik oma murdudega.
Vaesus paistis kõikjal suma,
eriti mis puutus elamutesse.
Rahvas te^eb kodukäsitööd ja müür
tab seda laatadel ning turgudel.
Osa rahvast kannab oma rahvarõivaid.
Teatiid aegadel korraldatakse
fiestasid igasuguste maridega
ja rongkäikudega. Vestleja oli
teatud aja veetnud Gutemala ilusama
järve Atitlani kaldal olevas
hotellis ja teinud mootorpaadiga
sõite järvele, mülest oli rohkeid
võtteid, mille ümbruses asuvad 12
surnud tulemäge.
Vestlus andis kuulajaüe-vaatajaile
teatud pUdi sellest maaümaosast
ja oli sujuvalt edasiantud.
• • - , - - . id .
_ EKN Informatsioon — Eestfia§°
te Kesknõukogu Kanadas juhatus
kutsub kõiki rahvuslikult meelestatud
kaasmaalasi osavõtma £V 68»
aastapäeva vastuvõtust, mille EV
aupeakonsul Ilmar Heinsoo jsi
EKN kanades ühiselt korraldavad,
et seltskondlikul alusel luua lähemaid
kontakte eestlaste ning siinsete
välisesindajate, känadäiaste jsi
irabvusgruppide esindajate vahel.
Vastuvõtt toimub kokteilõhtuna
Toronto Eesti Maja suures saalis,
reedel, 21. veebruaril s.a. kell 7.0®
õ. ja vastuvõtu kulud kaetakse
eestlastest osavõtjate poolt. Sellele
vastavalt on osavõtumaks eestlaste»
le $25.— isikult. Kuna väliskülali-si
kutsutakse sellele vastuvõtule arvukamalt,
on väga oluline, et eesto
seltskonna esindajad suuremal arvul
vastuvõtust osa võtaks. Vastuvõtt
pakub head võimalust Kanadsi
poliitika- ning avalilkuelutegelastega
tutvunemiseks. ^ i
Palume etteregistreerida EKN
büroos koos vastava osavõtumaksuga.
Aadress: Estonian Central
Couiicil in Canada, 5>S8 Broadview
Ave.,"" Toronto, Ont.M4K2R6.
Kohapeal võib ka osavõtumaksu
maksta.
Eestlastel palutakse kogunedai
vastuvõtupäeval kella 7j00 ja 7.3(1)
õ. vahel.
Eesti Mai
loe
Eesti Mäjandusklubi on igal
aastal korraldanud mõne majandusalase
loenguõhtu, kõiki eestlasi
huvitavate küsimuste üle. Tänavune
loenguõhtu peetakse esmaspäeval,
17. veebr, kell 7.30 õhtul. Tarvo
Toomes, Moneystart Inc. juurest
kõneleb majanduslikust planeerimisest,
investeerimisfondidest,
RRSP-dest ja RRSP likvideerimisest
ning muudest sellega
seotud küsimusist. Loengule
järgneb diskussioon;
Kuna RRSP sissemaksude taht'
päev läheneb, on Eesti Mäjandusklubi
juhatuse arvates ülalnimetatud
loeng väga huvitav Ja kõigile
kasulik, mispärast Eesti Mäjandusklubi
Kanadas on varunud arvukale
osavõtjaskonnale Eesti Maja
keskmise saali ja osavõtt on
tasuta.
f • f D •
f .3 t
i t *
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 14, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-02-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860214 |
Description
| Title | 1986-02-14-05 |
| OCR text | ' ; / Nr. 13 eht.Jeatoj®" nymber iisis ilmuv eesti ajaleht Tf.»j mis alustas selle aastaga 411 laiku jõudis oma 2000-0 hm. Ajaleht on praegu Pe«i ee - Eesti Organisatsioon potsis väljaanne, kus erilin.' ktus on poliitikal, kultuuril ndlikel kusimusil ja noo J emidel. Ajalehe vastutav väi a on Johan Ungerson ase VIihkel Mathi^sen. kuna Tot k kuuluvad Aksel Mark mietaja), Harri Kiisk (tegev aja) ja Arvo Horm. Toimetu-liandvas kogus on Jaan Ruus Komitee). Peeter Tõnus Rahvusnõukogu). Vello (Eesti Rahvusfond) ja. Kaliu (Eesti Kultuuri Koondis) Jiama. ' iakümnete jooksul on toime-olnud Bernhard Ingel. Oskar Ilmar Talve. Evald Uustalu Mikiver, Harri Kiisk, Tõnis Aleksander Varma. Aksel Arvo Horm. Adelaida Lem-leist on eriti silmapaistev töö-olnud Oskar Männil Ja Har-tkil. hiiiiniiiiiiiii iiiiiiiiiiliiiiiiiitiiiiiiiiiiiiii KAI KÄÄRID ÄD MÜÜGIL suures vallkug. |Helistage ette 225-5595 Princess Ave., Willöwdale |i|iiniiiiiiiiHiiiiiiiiiniHni{niiii(niniiiiniiinn las *e$te@rit€iks§ lotõusude vosti W DELHI — Politsei arre- 2Ö00 demonstreerijat, kes |teer isid märga ta va it tõstetud ni ja toiduhindade vastu. A i - !00 protesteerijat jõudsid põ-kui politsei kohale saabus peaministri Rajiv Gandhi »ne ees. likcedset© bbidste verents Trip>@ii§ |lPOL.I — Liibüa juht kolonel imer Kaddafi avas kahepäe-radikaalsete araablaste konve-kutsudes neid üles muutma jiivsemaks nende võitlust ,.im- |ismi vastu" Euroopas ja >. teatas üks konverentsist osa |d palestiinlane. Palestiina 1 ja oli tagasi lükanud Liibüa tileskutse su-uremaks vägival- JSA majandusliku boikoti ja ite .manöövrite pidamise pä- Liibüa vetes. paal, lilledega on Foto: Ervin — Friday, February 14,19S6 Lk. 5 .0 MONTREALI PENSIONÄRIBIE KLUBI PEAKOOSOLEK ; : pühade perioodi oli Montreali seltskondlik tegevus kauhis tagasihoidlik, esimeseks nimetamisväärseks kokkutulekuks oli Montreali Pensionäride Klubi 1986. aasta peakoo^lek pühapäeval, 12. jaanuaril peale iumalateenistust kiriku seltskohdlikes ruumes. Koos oli 40 liiget. Enne ametlikku algust pakuti koosolijaile kohvi. Koosolekut juhatas esinaine Johanna Toome, protokollis EUa Sai-tenis. Esitatud päevakava ja möödunud aasta aruanded kinnitati ühel häälel. Esinaine teatas kahe senise juhatuseliikme D. Muru ja J. Vooti lahkumiUst oma kohtadelt kellele avaldati tänu tehtud töö eest. Kuna alusel on juhatuse koosseisus etteriähtud 10 liiget, siis valiti uuteks liikmeteks prl. L. Ravä, Karl Koppel ja Boris Liidumäe. Liikmemaks $5.00 otsustati jätta endiseks. Koosolekul võeti rohkesti sõna ja arutati klubi pakilisemaid probleeme. Sellejä-rele esinaine J. Toome andis iile-vaate klubi möödunud aasta tegevusest, mis oli vkga mitmekülgne ja rahvarohke: koosviibimisi — 29, üldarvuga 1500 inimest, mis annab keskmiseks külastajate arvuks 52. Maksumaksjaid liikmeid oli möödunud aastal 140. Ettekansiete õhtutel esitati: kunstialast neljal korral, filme — 4, reisukirjeldüsi — 3, muusikat — 3, ajalugu — 2, segakava — 2, kirjandust — i , õigusteadust — i - mälestusi — 1, mpenäitusi— 1, jõuluõhtu — 1 ja kavata kooskäimisi— (5. Peakoosolek lõppes sõbralikus vaimus ja võib loota, et klubi tov gevus jätkub to^fsvas suunas ka sel aastaL Järgmisel reedel oli klubi esimene juhatuse koosolek, kus ametikohad jagati järgmiselt: esinaine ^Johanna I^ome, 1 abiesimees — Boris Liidumäe; II abiesimees — õpetaja Heino Laaneots (sotsiaal-hoolekanne), sekretär — Ella Salte-nis, laekur — Agnes Järvalaid, abilaekur — Karl Koppel, tegevuskava koostaja — Helmut Höövel, varahoidja —, Nikolai Karklin, ametita liige — Edith Tomsen ja liikme kandidaat — Leida • Rava. ralise peakoosoleku kiriku selts-^ kondlikes ruumes, kuhu koguduse liikmeid oli l0kku tulnud 50 ümber. Kosolekut juhatas nõukogu esimees Peeter Möldre. Esitati koguduse tegevuse- ja majandusaruanded, samuti ka 1986. aasta eelarve $57,180.00 suuruses. Majanduslikult oli 1985. aasta olnud rahuldav, mille tõttu nõukogu ettepanekul käesoleva aasta annetuste alammäära ei tõstetud. Tegevuskavas oli pikemaid sõnavõtte, eriti sotsiaalhoolekande osas, kus koguduse liikmete vabanemise tõttu õpetaja töökoormus järjest suureneb. Ämetivanüse tõt-valiti uuesti tagasi" Kiriku nõukogu koosseis kujunes järgmiseks: Peetei* Möldre — esimees, Victor Vaus -~ abiesimees, Leonid Kallas — sekretär, Rudolf Tarn mark — laekur, Anton Pindam — arve-tepidaja, Ants Pärtelpoeg -—matuse- ja abistamisekassa. Ende! Klav — kmnisvarad, Innar Teose — Vallasvara, Võideni ar I^iilend — abi-sekretär, Leonti PirOsok sot-siaalhoolekanne, Meeme Sultson — noortetöö ja Herman Hagel anietita liige. Aruande kohaselt on koguduses 485 liiget, neist on üle 65 aasta vanuseid 58 prots. Jumalatieenistüsi on peetud 1985 aasta jooksul 64, neist 52 Montrealis ja 12 mujaL TlJtVUSTATI EMILY CAiariga Montreali Pensionäride Klubi tänavune esimene kavaline ettekan-leidis aset 24. jaanuaril Jfaani koguduse seltskondlikes ruumes. Kavas oli National Film Boardi film kanada nimekast naismaali-kunstnikust Emily Carr'ist. Esime-iie osa käsitles kunstniku noorust, vanemaid^ kodu ,kunstiõpinguid ja suhtlemist oma perekonna ja ümbrusega. Teine osa andis ülevaate tema maalimisest rännakuil, skit seerimisi kokkupuutes indiaanlas-alustas E. Carr juba 1910-tel aastatel võrdlemisi etnograafiliselt, kuid see teda ei rahuldanud ja ta katkestas töö teatud ajaks: Edaspidiseks maalimiseks andis talle tõuke hea sõber, kunstnik Lawren Harris ja 2p-ndail aastail alustas ta jälle tööga; Oma loomingus püüdis ta tabada sealsete indiaanlaste hinge, vastavalt sellele kujunes ka tema stiil, muutudes ekspressionistlikust kuni sürrealismini. Sarnane tegevus muutis E.Oarri eraklikuks isiksuseks, kes oma suurele kunstilisele an^ dele vaatamata oli ebapraktiline inimene ja kannatas pidevalt majanduslikku puudust Ja ebaõnnes- ;tiamisi. •-'Emily:,Carr .:sündis:;-l87iv Briti; Golumbias ja suri samas 1945 aas- — NvLUdüKoiiim t £ r 71-aastase ¥iktOF Grishini, pikimaajälise teenistuskäik gugapoliitbiBFOo liikme ja juhti^^ Tassi teadeteagentuur teatas, et Grishini vabastamine toimus pensionile mineku tõttu", kuid ära Jäid tavakohased tänusõhad teenistuse eest kommunismi ülesehitamisel, millest Järeldatakse, et ta võis sattuda polu alla. Grishin oti langenud Mihhail Gorbatshõvi noorendamise poliitika ohvriks, küna ta asenäaiti nooremal nnietiie-ga, kiel on tööstusalälisi kogemu-siv 54-äastase Borijs leltsiniga (Yeltshin), kes on uusitisinuk Kremli poIni^BSises ringis. Ta valiti kommuriištlikü partei sekretäriks möödunud juulis, kuid esialgul ei ole öeldud, kas talle an-liikme kohr. Uudises ei öeldud kas Grishin kaotab oma koha ka poliitbüroos, aga arvatakse, et selle kaotab, nagu Juhtus hiljuti Nikolai Tihhinöviga, kes läks pensionile peaministrina. Grishin, kes oli nimetatud kompartei Juhiks Moskvas 1967. aastast alates, on viimane poliitbüroo liige selles vanas grupis^ kes tõusid võimule Leonid Brezhnevi ajal Need on Gorbatshõvi poolt ükshaaval lahkuma sunnitud. Grishin sai poliitbüroo kandidaadiks või mittehääletusõigusli-kuks liikmeks 1961. a. Ja kümme aastat hiljiem ta nimetati täisõiguslikuks liikmeks. Tema lahkumine ei olevat tulnud siiski üllatusena, juba mõni aeg on liikunud kuuldused^ et ta on teel välja. Tema nimi on olnud seotud ress kuuldüstega ja skandaalidega Moskva elamuteehitamlse üm-ber, mida partei oli juba aasta alul uurinud. Ajalehe teated väitsid, et ametnikud märkisid ehitusel olevaid maju enneaegselt valmis olevaina, et plaan oleks täidetud, kuid elanike sisseasuniisega viivitati mitmeid kuid, sest majad polnud tegelikult valmis. II maailmasõja ajal pandi Grishini ülesandeks tööstuste muutmine sõjatööstusteks, mistõttu ta oli eemal aktiivsest sõjategevusest frondil. Kutse iKNjoEf ai MONTREALI JAANI KOGUDUSE AASTAKOOSOLEK Pühapäeval, 19. jaanuaril pidas Montreali Jaani kogudus oma kor- Juba varakult: tekkis noores tütarlapses kunstiline huvi oma lähema ümbruse ja loomade vastu. Kuna ta oli ülitundelik Ja eraklik, siis ei sobinud ta teiste omaealistega ega oma ^perekonnaga. Kunsti õppis ta Los Angeleses Ja Euroopas, eriti Londonis. Hiljem oli ta suurema osa oma elust Briti Columbias, suheldes lääneranniku indi lanlastega ja maalides peamiselt leid ning neid ümbritsevat maastikku sketsides ja vesivärvi- KESK-AMEEMKAGA : Jaanuari viimasel reedel Montreali Pensionäride Klubis ettekanne: Lühiülevaade Kesk- Ameerikast ja film Guatemalast. Kõnelejaks oli J. Ülavere, kes on neid alasid kiilästanud kahel korral, viimati 1962, aastal. Kõneleja tutvustas riike pindala suuruse järjekorras alates suurimast: Nikaraagua, Honduras, Guatemala, Panama, Kostariika^ Belize 150.000, elanikuga, kogu rahvaarv on 23 mil. Kesk-Ameerika põlišelanikeks on olnud maiad ja asteegid. 16 saj. lõpul vallutasid hisp|aänlased Mehhika ja hiljem Kesk-Ameerika ning Lõuna- Ameerika. Kesk-Amerika osas valitses enne hispaanlaste tulekut kõrge nraiade kultuur. Millegi pärast jätsid nad oma linnad ja iišu-lad maha ja dzhunglid on neist üle kasvanud, kuid ehitused on küllalt hästi püsinud. J, ülavere märkis, et põhilised pärismaalased on parimiiii säUinud Guatemalas, kuna teistes riikMeš on nad tublisti segunenud hispaan-lastega. Kostariikas ja Panamas elavad peamiselt valged, kes on väikepõlluniehed. Valitseb demo^ kraatlik kord, kus puudub isegi sõjavägi. Nii Kostariika, kui ka Panama on majanduslikult kõige paremas seisukorras. Maastikuliselt on see ala mäges-tikuline, avarate orgudega ja vihmametsadega ning valitseb troopiline kliima. Kõik riigid on enamuses põllumajanduslikud. Guatemala ekspordib kohvi, banaane, suhkrut, väärispuud, liha, kummi jne. Poliitiliselt on neis riikides kauemat aega valitsenud diktaatorlik võim, eriti Salvadoris ja Nikaraaguas ning sõjaväe hunta Guatema-veelgi öddvaiiiaks Lend , ,ESTIVÄL" , mis lahkub 1. mail kell 3.30 p.l. Torontost Ko-penhaagenisse, kusjuures tagasitulekuks on valida kas 14. või 21. mai, on reisibüroo poolt tehtud veelgi odavamaks; hinda on alandatud $90 võrra ja nüüd on kogu sõiduhind $549.00. Tingimuseks on, et pool sõiduhinnast tuleb tasuda kohe Ja teine pool 14. märtsiks P. Lawson Travel (Mgr. Freda Pelz) reisibüroosse, 130 Bloor St. W., tel 920-{ da. las. Salvadoris valitses riiki pidevalt 14 ja Nikaraaguas 46 perekonda^ eesotsas Samosaga. Kui Kuubas kadus sealne perekondlik diktatuur, siis algas ka ülestõus Salvadoris ja Nikaraaguas.' Praegu käivad seal võitlused, kus toetajaks on kommunism. V Üldsõnalisele ülevaatele Kesk- Ameerikast järgnes kitsasfüm. See oli võrdlemisi väike ja jälgimine pingutav, kuid andis teatud pildi ja ettekujutuse Guatemalast, kus vestleja selle filmi oli ise teinud, peale selle oli võtteid teistest riikidest. Nägime musta liivaga randu Belizes, kus ookeani lainetus rannal oli väga hädaohtlik oma murdudega. Vaesus paistis kõikjal suma, eriti mis puutus elamutesse. Rahvas te^eb kodukäsitööd ja müür tab seda laatadel ning turgudel. Osa rahvast kannab oma rahvarõivaid. Teatiid aegadel korraldatakse fiestasid igasuguste maridega ja rongkäikudega. Vestleja oli teatud aja veetnud Gutemala ilusama järve Atitlani kaldal olevas hotellis ja teinud mootorpaadiga sõite järvele, mülest oli rohkeid võtteid, mille ümbruses asuvad 12 surnud tulemäge. Vestlus andis kuulajaüe-vaatajaile teatud pUdi sellest maaümaosast ja oli sujuvalt edasiantud. • • - , - - . id . _ EKN Informatsioon — Eestfia§° te Kesknõukogu Kanadas juhatus kutsub kõiki rahvuslikult meelestatud kaasmaalasi osavõtma £V 68» aastapäeva vastuvõtust, mille EV aupeakonsul Ilmar Heinsoo jsi EKN kanades ühiselt korraldavad, et seltskondlikul alusel luua lähemaid kontakte eestlaste ning siinsete välisesindajate, känadäiaste jsi irabvusgruppide esindajate vahel. Vastuvõtt toimub kokteilõhtuna Toronto Eesti Maja suures saalis, reedel, 21. veebruaril s.a. kell 7.0® õ. ja vastuvõtu kulud kaetakse eestlastest osavõtjate poolt. Sellele vastavalt on osavõtumaks eestlaste» le $25.— isikult. Kuna väliskülali-si kutsutakse sellele vastuvõtule arvukamalt, on väga oluline, et eesto seltskonna esindajad suuremal arvul vastuvõtust osa võtaks. Vastuvõtt pakub head võimalust Kanadsi poliitika- ning avalilkuelutegelastega tutvunemiseks. ^ i Palume etteregistreerida EKN büroos koos vastava osavõtumaksuga. Aadress: Estonian Central Couiicil in Canada, 5>S8 Broadview Ave.,"" Toronto, Ont.M4K2R6. Kohapeal võib ka osavõtumaksu maksta. Eestlastel palutakse kogunedai vastuvõtupäeval kella 7j00 ja 7.3(1) õ. vahel. Eesti Mai loe Eesti Mäjandusklubi on igal aastal korraldanud mõne majandusalase loenguõhtu, kõiki eestlasi huvitavate küsimuste üle. Tänavune loenguõhtu peetakse esmaspäeval, 17. veebr, kell 7.30 õhtul. Tarvo Toomes, Moneystart Inc. juurest kõneleb majanduslikust planeerimisest, investeerimisfondidest, RRSP-dest ja RRSP likvideerimisest ning muudest sellega seotud küsimusist. Loengule järgneb diskussioon; Kuna RRSP sissemaksude taht' päev läheneb, on Eesti Mäjandusklubi juhatuse arvates ülalnimetatud loeng väga huvitav Ja kõigile kasulik, mispärast Eesti Mäjandusklubi Kanadas on varunud arvukale osavõtjaskonnale Eesti Maja keskmise saali ja osavõtt on tasuta. f • f D • f .3 t i t * |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-02-14-05
