Vaba Eestlane, May 11, 1968

              VABA EESTLANE laupäeval 11 mall 196S - Saturday May 11 1968 Lk 1
Sõjakooli iaLtnnu
[eoli kokkutulek
on mõnede To-rifJiS- ie
endiste Eesti
2£? mup
KuKKusaamise
?d
korral-rotil- e
Md senini ei ole veel
iSnsea öutud
jTüWaimeratud koolid meie
JLa oud ühed tähtsamatest
kaeblev EV 50-e-s juubeliaas-™c'el- u
"selleto ülimalt sobiv kus
iWiud meenutaksid kuna--
ftisaid aegu Ja neid' kelleni
Esolev kutse enam ei ulatu
Kokkutuleku ajaks on 30 Juuni
14 juuli ka Seedrioru" suve-tjjvjf- c
järgnevad pühapäev ja
Jsssaspaev nn juuli pikal nädala-"u- l
Kohaks on Torontost umb
toali põhja pool Black Riveri
pastel asuv 100-aakrili- ne maa- -
teade parkimise Ja telgitaml--H
võimalustega Jõgi on igati
oodse suplemiseks Ja kalastami
seks kellel selleks aega ja närve
jjtfcsb Osavõtjail oma toit ja öö-tsuse- ks
telgid ja magamtsvarus-- s
kuna Kohapealne suvemaja
f) ole kuhan avar suurema pere
--ajutanuseks
Vaatamata viimasele sõjaväeli-ke
auastmele tegevväes või res-ervis
on see kohtumine mõeldud
l&ple ülalnimetatud koolide kasv-andikele
Kanadas ja Ameerikas
kes ennast veel aspirantidena või
kadettidena tunnevad nagu kas
vandikke varematel aastatel nl-aetat- L
Ja kindlasti koos abikaas-adega
Et osavõtjate hulgast ülevaadet
saada palutakse kõigil asjast hu-vitatuil
sellest teatada R Mar-leyl- e
telefonil 223-008- 0 või kirja-fcku- it
aadressil 149 Bishop Ave
TClowdale Ontario hiljemalt 20
naiks k a Kui leidub küllaldas-elt
osavõtjaid siis peale registr-eerimist
saadetakse kõigile päe-vakava
ja täpne teejuhis
Xii siis pärast viimast manööv-rit
Valdeki männikus kohtume
jille Mustajõe taktikalistel
M-FAd- M
DR MARET TRUUVERT
DR ANNE-L- Y WÄLLIK
HAMBAARSTID
67 Qendenan Ave
Toronto 9 TELEFON RO 6-13-
91
Vastuvõtt kokkuleppel
EESTI HAMBAARST
DR S HOLMIERG
m Jane St (Annette'1 J)
Vastuvõtt kokkuleppel
Tel 762-3M- 0
LEO KANN DC
DOCTOR OF CHIROPRACTIC
1020 Mt Pleasant Rd
TeL HU 9-05- 62
Kodune: HU 14573
Veterinaarid
DR T KALM VS
EESTI LOOMAKLIINIK
B'w Cross Animal Hospital
132 Danforth Ave
♦Danf orth—Broadview )
Ilmus:
--Mõ5
Tel
i
K"ad 196J
463-555- 5
llr -- ~1UjM Vt1-- ? s7111B1B1&_1VB11B
Maailma vanimaks kunstiesemeks peetakse kivist skulptuuri mis on leitud Afganistanist ja kujutab
inimese pead Skulptuur on pärit mõnede teadlaste anates ajajärgust 15000 aastat enne Kriitide undi
Nägemusi Tuulsest Unnast
METROPOLI VARJUS
Rahutult tuksleb Chicago pulss i teenivad pigem humanitaarseid
meresarnase Michigani kaldal hüve kui reaalseid
Seitsme miljoni elanikuga suuru-selt
maailma neljas linn ja Am
ühendriikides elanikearvult teine
kasvab ta rahvaarv iga kuu um-bes
11000 võrra Millest aga õieti
tuleneb selle metropoli kummali-selt
kõlav nimi? Loomulikult in-diaanikeel-est
sõnast „checagou"
mis tähendavat seda paha haisu-ga
looma skunki teised aga ütle-vad
et checagou tähendavat met-sikut
sibulat On aga ka neid kes
seletavad et vana indiaanikeelne
sõna tähendab midagi võimsat ja
jõulist ning selleks on Chicago
tõepoolest saanud oma 160-aasta-s- el
arenguteel Sellest ajast ala
tes kui esimene valge laps nägi
ilmavalgust Chicago jõe kaldal
väikeses onnis aastal 1805 Ja kui
Chicago registreeriti linnana 4
märtsil 1837 elanikearvuga 4170
Veel 125 aastat tagasi viis ainult
üksik postitölla liin Chicagost
idapoole ja veohärjad tirisid kau-padega
laaditud kanuusid mööda
Mississippi madalikkudest täna-seks
on aga Chicago üks maailma
elavamaid transportkeskusi mis
ühendab ka Illinois Waterway
Great Lakes — St Lawrence Sea-wa- y
ja Mississippi River Systeml
maailma suurimaks sisesõda
maks Michigani kaldal
Linn tulekahjude ja
rüüstamiste küüsis
Chicago metropoli areng on
üks tüüpilisi võrdkujusid kogu
Ameerikale ja tema ümbruskon-na
tööstuslik põllumajanduslik
ja kaubanduslik panus koos selle
põhja-laän- e piirkonna elanikkon-naga
teeb välja umbes veerand
kogu ühendriikide elujõust Esi-meste
valgetena saabusid siia
1647 a prantsuse uurija Louis
Joliet ja paater Marquette Kaks-kümmend
aastat hiljem ostis
ühendriikide valitsus indiaanlas-telt
tüki maad jõe kaldale Ja ehi-tas
sinna kindluse — Fort Dear-bom'- 1
Kindluse Umber mis 30
aastat hiljem hävines tules tek-kis
asula millest arenes tänane
Chicago Hiigellinna areng ei- - ole
aga läinud kogu aeg tõusuteed
j Veel mäletatakse Chicago suurt
tulekahju 9 oktoobril 1871 mis
hävitas 17000 metmesugust hoo-net
jättis 100000 inimest peavar-Jut- a
Ja kahjud hinnati 200 miljo-nile
dollarile Ja nädal pärast mu
viimast külastust Chicagosse sel
kevadel algasid neegrite rahutu
sed Ja rüüstamised millede kes
tel põletati vähemalt 1100 maja
rakendati korra Jaluleseadmiseks
10000 sõjaväelast Ja
Al Capone'i
impeerium
Kaugete aegade tagant on see
metropol Jäänud me mällu oma
kuulsate tapamajadega tööstus-liku
keskusena ja gangsterlteku- -
ninga Al Capone impeeriumina
Veelgi ei ole kogu tema „õukond"
Ja kannupoisid" likvideeritud
ning aegajalt kõmmutatakse
omakohtutes maha vastaseid Ja
kahtlusaluseid Ja olgugi et pilve-lõhkuja
nimetus manab meis esi- -
le kujutelma New Yorgist ometi
esimene seesugune kõrgehitus
püstitati siiski Chicagos 1859 Chi-cagot
on nimetatud ka tornide
linnaks" ja ta pilvelõhkujate pa- -
Vaba Eestlase" talituses noraan vastu Michigani Järve kai--
last uu iijiajiuuiu3 uicago mei- - ttsiknumber 75 c ropoli mitmepalgelises näos 2el- -
tat Ilimlne 13— dub aga ka palju suurehitusi mis
Chicago ülikool mis asutatud
1890 omab hoonetekompleksi
mis hõlmab 85 Inglise losside stii
lis ehitist ja Ilmakuulus on Chica-go
muuseumite rajoon Michigani
kaldal ja Grant pargi ümbruses
Teaduse ja Tööstuse muuseum
on Uks ainulaadsemaid Kunsti-muuseum
südalinna Michigan
Avenuel sisaldab muuseas täius
likumaid prantsuse meistrite ko-gusid
Ameerikas ja Loodusajaloo
muuseum esitab oma Kreeka ko- -
elavama i muidugi G F
arenemispildi Egiptuse Armour kes
muumiatest kuni tänapäevani
on loodud rahamätsee--
nlde annetustega keda on võlu-nud
peale maiste väärtuste ka
teadus kunst ja kultuur Sama-selt
on loodud ka Max Adleri pla-netaariu- m
Ja John G Shedd ak-vaarium
mis sisaldab pnam kui
10000 mitmesugust veelooma Ja
omab erirongi mis sõidab
Jooksul kümneid tuhandeid
Järjest uute eksponaatide koha-letoimetamiseks
Lugematuid mä--
lestussambaid ja monumente lei-dub
Chicago parkides Kolumbu
sest Goetheni indiaanipeali- -
president
Ainulaadne tearimlspga
gade kaev" mis kujutab inimesil üksi Ja meil on
möödumas Versailles'1
purkkaevude kahekordses suuru
ses koopia värviliste tulede illu
minatsioonis
Kolm ooperit ja
kümme teatrit
ooperimaja
kümmekond alalist teatrit pide-valt
vahelduvad külalisetendused
ja ilmakuulsat Chicago
niaorkestrit juhatas kauemat
aega saksa dirigent Reiner
Chicago on suurimaid teatri fil-mi
teelvisiooni muu „show
businesi" tsentrumeid ühendrü- -
kides New Ja Los Angelesi
kõrval Ja see tugev
on minugi Chicago poole
vaatamist e põhjuseks
Rahvusvaheline artistide kaa-der
esineb ka tuledemeres
rites stuudiotes luksuslikes öö-klubides
revüüdes Ja kabareedes
Aga mitte kaugel kesklinnast kus
tuledesära kaob hämarusse
kutsuvate pilkudega
peavad nõu tumedavõitu
härrasmehed" teatrites Ilutseb
burlesk Ja lahtiriietumise akte
sooritatakse viimase politsei
poolt lubatud pürlni See on Chi-cago
öösel — sama kontrastide
mitmekesine valguse ja
varjuderohlce nagu ta päevgi Aga
seda vaatleme rohkem järgmises
Ja nägemuses
linnast — kui läheme tagasi Wa
bash Avenuele mis oli Chi
cago ööelu Ja teatrikeskuseks ja
mis mullegi sai nagu sümbolik5
Ja kummaliseks kokkusattumu
seks oma tähenduselt
Chicago hligeltapa-maja- d
ja mammut-hotelli- d
Oma rännakuteel ja otsiklemis
tel üle selel suure ma ei
ole kunagi tahtnud kirjeldada
päevapiltlikku — kui
must või räpane on kui
rõsked tema allmaa-raudtee- d või
kui hoolimatult võistlev Ja küü-narnukkidega
trügiv suurlinna
inimene olen püüdnud kir
nägemuste kogusummat
Õl elamust oma mõ- -
Judega minus on esile kutsunud
Seda peegeldavad ka Chicago nä
gemused Ja kõnelevad tema
võimsad Kas või Jällegi
seesugusest hoopis teiseliigilisest
et näiteks 1 miljard mitmesugust
looma töötatakse Umber Chicago
tapamajades Ja lihatööstustes
aasta Jooksul Sellega võiks toit-lustada
25 kõige suuremat linna
Ameerikas või siis kogu
aastase hhatarviduse Prantsus
maal
Norras ja Rootsis kokku Chicago
lihatööstuste pioneerideks olid
lonnaadide taga kõige
Aasia Ja
Kõik need
aasta
miile
ning
Chicagos kolm
Fritz
„daa
mld"
kord
Alati
mida
katta
Taanis osjab suunduda ka
Swift ja Philip D
olid ka esimesed
külmutusvagunite tarvituselevõt- -
Jad Suure majanduselu keskuse
na on Chicagos suurimaid hotel
limajandust maailmas Mu viima-ses
hotellis oli vaid 1200 tuba aga
see oli alles keskmine suurus
Conrad Hilton samas majadeblo-ki- s
omab tuba kauba--
kontorid teatri uisuvälja Jääre-vü- ü
Parajasti oli seal toimumas
Ühendriikide Ringhäälingute Kon-verents
Raadio Ja TV Jaamade
juhtkonnale kuhu ootamatult
saabus kõnelema president John-son
„Teie olete avaliku arvamise
kujundajad ja peegeldajad" ütles
kutest Washingtoni ja Lincolnini „tehke vastutustunde
Lorado Tafti Jlc-Jg- a elahähcvad pesasse
omaette vaid ko- -
ajast Ja Unistused ka kogu maailma rah- -
Sümfoo
Yorgi
külgetõmbe-jõud
teat
jalu-tavad
rohke
viimases tuulises
mandri
reaalsust
Chicago
jeldada
nähtu
kajad
vastepere liikmena " Oli hele-das
kevadpäikeses keskpäev kui
tulin alla mööda Michigan Ave-nue- d
mööda ajaloolisest veetor-nist
Ja Chicago Tribune" pilve-lõhkujast
Tema alusselntesse on
müüritud klvikllde Rouenl kated-raalist
Valgest Majast Püha
Peetri doomist Suurest püramii-dist
Santa Maria saartelt An-tarktikast
ja Stokholml raeko-jast
K K— k
1
VAŠA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast ree
deni kell 9—4
Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5
Toimetajad kodus väljas-pool
tööaega
Karl Arro 7662057
Ilmar KUlvet 425-980- 5 Heino Jõe 7(56 51M
Talitu? väljaspool toW
aegm:
Helmi Lllvand) 2516495
KUULUTAMINE
VABA EESTMSES
OB tarar ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Ulu toll ühel veerul
kuulutused tekstis 1175
esiküljel $220
Korteikuulutused alam-määr
1120 Kirikute organl-aatsloonid- e
ja isikute teada
anded $100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitu
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Stn C
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marley
149 Bishop Ave
Willowdale Ont
Tel 223-008- 0
UL0 S00TS
äTW ~r F I 1
ä
'±Ak v:
LOODUSES
Ilmade soojenedes ronivad maa
alt välja sipelgad vähemasti seal
kus muld ei ole mürgistatud Si-pelgaid
on olemas mitmes suuru-ses
ja värvis neid on musti pu
naseid kollaseid Väikseim sipel-galii- k
on väga tilluke suurim on
üle tolli pikk Brasiilias Sipel-gad
elavad pesades ehk ühiskon-dades
kus on kindel kord Ja kom
bcd Nad on üsna targad putukad
Ja ei tegutse mitte ainult vaistu
abil
neil on hea mälu ja nad on ol-melised
isegi kiiresti õppima
nagu laboratooriumis tehtud
katvrtrM järeldub
Sipelgad askeldavad usinasti
oma pesa Umber jooksevad siia-sinn- a
Ja edasi tagasi Ometi on
sellel sagimisel oma mõte Ja igal
sipelgal oma tööjaotus ühed ehi-tavad
pesa teised vaatavad tõu-kude
ja munade järgi Ja kolman-dad
käivad toitu hankimas Oma
rteeradaslcl taieiD sipelgas lumm
Belgias Hollandis j- - kuid
4000 ärid
pälkese mälu abU jtedest pesa puu otsa
tugevad Ja võivad tassida endist
palju raskemaid asju Sipelga sil
mad ei ole kuigi teravad kuld se
da tähtsamad on tema katsesar
ved ehk tundlad (tundel — nn-tenn- a
feeler) Ilma tundlateta
oleks ta üsna abitu eriti pesa pi
medates käikudes
sugulased lurilas-teg- a
ja ka mesilastega
Sipelgate ühiskond sarnaneb he
rilaste omaga Igal suvel ilmuvad
sipelgapesast tlivulised isa- - Ja
emasipelgad (emased on suure-mad)
Ja lahkuvad pesast pulma-lennul- e
Sipelgad oskavad ilma
ennustada Ja lendavad ainult siis
kui on Järgnemas vähemasti kaks
ilusat ilma Peale pulmalendu
I kaotavad emasipelgad tiivad Ja
on Ja et mip ei osalt tagasi
on
Ja
osalt aga asutavad uusi pesasid
Suures sipelgapesas on sageli mi
tu munejat emasipelgat Ja arvutu
hulk töölisi (Herilastel ja mesi-laste- l
on üks ema Igas pesas)
Emaslpelga munetud munast
tuleb tõuk ehk vastne keda töö-sipelgad
toidavad Tõuk kasvab
teeb siis omale kesta Ja muutub
nukuks Nukk omakorda muutub
sipelgaks Paljude liikide töölls-nuku- d
endile kesta ei tee kuid
isa-- Ja emaslpelgate nukkudpl on
enamasti kestad Umber Töölls-sipelga- d
hoolitsevad et munadel
tõukudel Ja nukkudel oleks paras
niiskus ja soojus tassides neid
vajaduse korral mujale
Sipelgaid on mitut liiki ja Igal
liigil on erinev elulaad Paljud
elutsevad maa alustes pesades
nagu murelane (Lastus nlger)
kes on Välke must üsna tavaline
sipelgas Kui tema pesa on vanem
Ja suurem osa pesast väikese
mättana maa peal Samuti maa
all elab väike kollane sipelgas
Eesti ohvitseride
kokkutulek
Seoses Eesti Päevadega korral-dab
Eesti Ohvitseride Keskkogu
USAs (EOKK-s- ) traditsioonilise
eesti ohvitseride kokkutuleku pü-hapäeval
19 mail algusega kell
10 eJ New Yorgi Eesti Majas
Eesti Korporatsioonide Liidu ruu-mis
(alumisel korral) millest pa-lutakse
osa võtta kõigil eesli oh-vitseridel
USAs Ja Kanadas kes
eelolevate Eesti Päevade puhul
viibivad New Yorgis
Kavalises osas on ette nähtud
lühike omavaheline mõtetevahe-tuse
koosolek kus tuleb arutusele
Eesti Vabariigi Sõjakooli 50-d- a
Juubeli tähistamine Ja Teise maa-ilmasõjas
langenute auraamatule
andmete kogumise Ja väljaandmi-se
küsimused Rõõmustaval kom-ge- l
on auraamatu aktsioon leid
nud väga sooja poolehoiu laiaula-tuslikes
ringkonnis eesotsas meie
ohvitserkonna Ja vabadusvõitleja-tega
KoosvUbimlne on meeste oma- -
kunstlnäitus
Kuna pärast kella 1300 algavad
meie kirikutes Jumalateenistused
SIPELGAS
ruinmirrlanr (Uislus (utigimt-sus-)
rlab määniliuatcs ja peh-kinud
puutmedfs kus uuristab
käike ja koopaid
Väike punane raudsipelgas ehk
rautsikas Formlca fusca) on üs
na mürgise namniuMiiiri
kuid tema pesad ei ole suured
Vfiga suured pesad ehltnb endale
aga Pöhja-Euroop- a suur metssi
pelgas ehk kuklane Formlca m
fa) kelle pesad on kõrged okas
test kuhilad Pesast hargnevad
laiali teerajad mida mööda sipel
gad käivad metsas toitu hankt
mas Need sipelgad on mitmel
pool kaltse all sest nad puhasta
vad metsa röövikutest
Soojemates maades on sipelga-liik- e
kes kasvntavnd omale maa
all seeni ja teisi kes korjavad
talmeivasid salvedesse Mõned
peavad lehetttlsld lehmnde eet
seda teeb tihti ka mullnmurelane
iLaslus On sipelgaid kes peavad
omal teisest liigist sipelgaid orja
dena Uks liik õmbleb omale leh--
ja Sipelgad on
Sipelgad on
on
Selleks krtratad niiti neiut
tõugud keda lutitakso suus ji
liigutatakse edasi tagasi idc
õmlilusr
On ka sipelgaid kes pesa ci ehi
tagi vaid rändavad suure male
vana läbi metsa süües kõike ette-juhtuvaid
putukaid Ja loomi —
Ämblikud pääsevad aga nenae
käest kavalusega riputades endid
niidi otsa kuhu sipelgad ei tea
tulla
Eesti mütoloogias on sipelgad
ühenduses maaalusto vaimudega
ja surnute hingedega Eniiu uue
tare ehitamist vaadati kas tare
asupaigal elasid mustnd või pu-nased
sipelgad Kui olid mustad
sipelgad siis võis sinna taro ehi
tada kui punased siis tähendas
see halba Ja õnnetust näiteks tu-lekahjul
(Näib et Juba vanasti ei
ennustanud punased head)
Läänemere kallastel leiduvast
merevaigu: on leitud kivistunud
sipelgaid (Merevaik on ürgsete
okaspuude vaik 50 miljonit aas
tat vana) Tavalisim merevaigus
esinev sipelgas on raudsipelgas
(Formlca fusca) kes elab nüüdki
Euroopas Vähemasti kalvksa
valgus kivistunud sipelgallikl on
sarnased nüüdistele
üks khistunud sipelgas ((icv
omjrmex) oli alguse uus kuid
aastati siiski hiljem elusana
Borneos
Sipelgad on väga vanad putu
kad Nad olid Juba siis olemas
kui Sahara kõrb oli mere all lii
malaaja mägesid ei olnud Ja Põh-Ja-Euroop- as
kasvasid suurte
mändide metsad mis olid sugulu
ses Uus-Mcrema- a kauri männiga
Mõned sipelgad jäid männi vai
gusse kinni kivistusid koos vai-guga
— Ja toovad nüüd tervitusi
iidsetest aegadest
siis on kokkutulek nii korralda-tud
et soovijatel on võimalik
Jõuda jumalateenistusele
EOKK juhatus palub käesole-vat
teadet võtta kokkutuleku kut-sena
Tehnilistel põhjustel ei ole
võimalik kelleglle kutseid osavõ
tuks välja saata Palume seda
teatada oma kolleegidele!
ühise löunasögl korraldamisel
on soovitav et osavõtjad end ette
teataks aadressil EOKKUSA s Ju
hatus 243 East 34 th Street New
York 10016 NY või telefon RA
1-45-
89 hiljemalt kuni 15 mai sa
Kokkutuleku korraldamise ku-lude
katteks koos lõunasöögiga
5 dollarit isikult
Eesti Ohvitseride Keskkogu
P-A- m Ühendriikides juhatus
Sydneys New Walesi ülikooli
füüsika osakonnas senini tööta-nud
mag Elmar Laisk kinnitati
arvates 1 veebruarist Macquarie
ülikooli matemaatikafUUsika tea- - tduskonna lektoriks Nimetatud
ülikool asub samuti Sydneys
vaheline Daamidel on võimalik Tänavusel Lundi ülikooli dok- -
viibida samal ajal Eesti Maja 'tori promotsioonil 22 mail on fi--
ruumides kus toimub huvitav losoofia doktorite hulgas prom5--
veeritav ka dr Juhan Reitalu Ma- -
möst kes hiljuti kaitses oma