Vaba eestlane , August 13, 1986

              )äeval, 13. augustil 1986 — Wednesday, August 13, 60
paigutati
[i7iäl<estusmiiynss@ VALVEARST '
i^KDALALoPUL
dr. R. Vanaselja, k l 921.7777
|Möödunud kolmapäeval, 6. SIID»
gustil hommikul paigutati major
Boris Leemani tuhk urniga Peetri
kiriku juures asuvasse mälesltus-düüri.
Praost A. Taul pidas lühe­ma
vaimuliku talituse Ja plaat ase­tati
hoiukoha ette. Sündmuse juu­res
viibisid kadunu lesk Merta Lee- 30. ja 31. aug. ning 1. sept.
man, EVaupeakonsul Ilmar Hein- dr. T.MaSmeUs, tel. 46-9-1322
soo.
V
dr. R. Pahapill, tel. 5>21-7777
Teadaann®
filat@l!stidd@
Euroopa Eestlaste IV Laulupeo
toimkond palub teatada järgmist:
Lisaks laulupeo markidele, post­kaartidele
laulupeo embleemiga ja
eritemplile laulupeo kuupäevaga
26. 7. 1986 ilmusid veel m i i^
ümbrikud laulupeo embleemiga ja muge i
eritemplid 25, 7;^^^1^^^^^^ ^
1986 kuupäevadega.
Filatelistidel/huvilistel on võima­lik
saada ka Ä e l kuni 5 nädalat
peale laulupidu ümbrikke ja post­kaarte
soovitud kuupäeva templi­ga.
Ümbrikke ja postkaarte saab
tellida aadressil: Linda Pärtel,
SchlesisGhe Str; 49, D-4000 Düssei-
Tauli ordinatsioon 30. juulil 1961 Stokholmis Jakobi kirikus. Pildil esireas
vasakult peapiiskop J. Kõpp, piiskop J. O. Lauri, praost dr. J. Taul ja assessor J. Aun-ver,
teises reas 25^aästane ordineeritav Andres Taul ja õp. R; Koolriteister. Kõik s^^^^
isa-jäBoia Tauli: on surma läbi;lahkunud.
D
•ROMET
idinud
valmivast teosest
PeeM koguduses sündmus, millega läiiistatakse kahte sa-
" ^ S g i S ü P ü ^ ^
did tideb saata suuremas ümbrikus aä^^ brdiueerlniisl Stokholmi Jaakobi Mfikus.'; Koguduse juhatus
s^ädressiler^ P^^^
vutas^ Ph.D. kraadi 1986. a. Toron- 10 71 00^ D-69Ö0 Heidelberg 1. v . . . . ' . A J nn n . . . . j u. . . t
$0 ülikm^^^l^^
konnas, kus varem saavutas :M.Sc.se^^s^
^#82.ik)ja'B.Šc;vU^^ VVl^ ^: •. ' •
did. Malle õpingud olid ,,¥abä:EesUane" esitaski vaiM- kiriku õpetust. Iga kristlane on ase- bariigi ajal ega ka paguluses; Aga
Medical Res^arch^^^ juurde lisada ka margistatud likul^ on Juma- kui see aitab teoloogilist mõtlemist
fliada stipendiiunig^^ milles tast kirikuõpetajana töÖ^^ elus. Seda küsimust arendada ja levitada, siis on see
%mäl <ah^^^ iseenesest, midagi väärt:
da, Inc;, SMvutad amdmaseks? kui sä vastad küsimusele: Kes on Lõpiiks jääb Vaid ; küsida, kust
ees- a^^ Teadmised Jumalast saadakse majanduslikku alust
Cöuncil Industrial Research^^^^ F^^^ nõu- vijcürno^' uWsua am^n n^miH nn ^ ^^^^ ^—^^ ^® Taamatu kirjastamiseks?
loWship^ Akadeemiliselt kuulub tud Saksa post kleebib " ^ ^ ^
sioon sse. ^ siis ise soovituid marke saädetiseIe.V^^."^^^^ Peetri koguduse
Välismaiseid postmarke saksa pöst^"^
tembeldada ei aga siis palgest palgesse." Raäm[at
Toronto .eestlastele^hästi tuntud
on katse anda ülevaade kiriku ope- i i ^ ^ ^ ^ ^ , ^ ^ ^tvA^ ^ ^..^ t-u sest^ JVu mal1a k1o hta. So ee on A i^rj ütleme oma südames ja elus.
me ristiusu õpetuse ja sellele ja seliikmete poole soovitusega, et
veetsi4^ kolm nädalat
asusid Äcapulcosse
kingituse asemel toetatakse raha-n
A J • >L 1 •• SL. J - nr .J. X ..^ , . . . . V . liselt nimetatud raamatu kirjasta-selles
teadmises, et käsitledes ope- Kuidas tuhte mõttele puuda anda ^^^-^^ Raamatu suurus on 200 lk
eiiitvõimlejk, sportlane^ küUaUki kulu-autor
ViiüKreew abiellusvAcapu^^^ ^^^^^^^^^^ «
^V^^^W^ - Ma olen juba aastaid pidanud teha sel^^^^ Peetri koguduse pool-
Ste^enGallatiga. Pulmapidu P^^natadä, kui USA seaduseelnõu h a k - | ^ loenguid Usuteaduse Insütuudis set sünnipäeva tähistavat kingitust,
tl f^eemide
TOihku_teulatv^tahtuse .suvekodu Aga muidugi ma sedusuUse ja vaimuliku raamat^^
Met^akinkuspidas^ praost em.,^^^^^^^ olen tähele pamiud kui erinevad on sõbrad ei võiks sama'teha. Kogu-
' ^ ' ^ ' ' ^ <ää^^ Lõ™a^ Miki on vajalik Wrjutada kiriku ira
Mehhikost ja Kanadast. Noorpaar Aafrika majandust ja oleks üheks -patusest Jumala kohta? Kas see vastuokslikud. Sellepärast pean va- oma kohustuseks võtnud nõukogu
ja sankstsiooiuks selle apartheidi v a s - j j küllalt selgeks jutluste- kogu- jalikuks kirjutada sellel tsentraal- laekuriabi Villem Noolandi, kelle
^ V . te^^ rsMtesIli sel teemal. nimele tuleb toetus saata või iUe
'['•:'.: \ [:':':' ^ ' - r,^ \ •• Roomakatoliku kirikul on vastav
•- Jutluštekofiud touiduei kui '"^^^^^
need on head. kõnelevad 4 ü e Ju- -
maiast. Jutlustekogud on aga kat v^* «ioevamhel Tflrius
iendlikud. Minu 4märk ,m anda
ülevaade apostliku usutunnistuse 2^
alusel, mis algab loomisega ja lõ- ^ 5 ^ ^ , ^ , . ! " ' '1°^' krundilt Lätte täriavas on ar-
Deb igavese eluga. Kunas te viima- 2?'!^'^J^,*!P^^^^ kaevamistega saadud
t li liu„«g»eosi«t„e ehk kuulsite juUusf tee- Zho^idiai.^Janmm^d'^ug^i 's.e^lli^se^na^ 'a^ita b ka huvitav^a id leide. Maja n*r . 5 õuelt
madel - ..attaläimid põrgu hau- iSldSm/kST ^ ^^Ija •n.rtu keskaegse elamu
da . . . - j a mis see üldse on? "''^'''^'^^ säilmed. Hoone on ehitatud enne
..Sündinud neitsist Maarjast", ja Kas I f e i e d karda et Teid en- I^"
mis tähendus sd õpetusel pn? .ahu^ n^^^
iilestõusmisP^ja kas keegi veel se-k„iuellelgir midagi xaamatus e! 'e't' reliikvia - kuldbrokaadiga
da usub? Kas meie ei ole harjunud meeMi? ümbritsetud kassi pealuu. Leidude
nüüd kõnelema .,ja vaim läheb Ju- hulgas on samuti värvilise metalli
maia juurde taeyä?" Ja mis teha — Kardan küll. Sest seda on ju- sUlatuSkolde jäänuseid, rauaräbu ja
kui meie praksis ei ole enam kiri- ba juhtunud. Aga muL on hea üle- muud
ku kõige vanema usutunnistusega vaade kolme suure kiriku õpetu-^^^^^^^^^^^^^^K^^^
aastast 325 kooskõlas? Ja muidugi sest, tutvusin Saksamaal kolm aas- mu, rohelised portreekahlid ja neh-mind
huvitab üle kõige, et mis tat Lutheri õpetusega, kolm aastat de tükid Kividel on Rootsi kuiiin-tähendus
sellel tänapäeval on. Ox^ordiš anglikaani õpetusega ja gas Gustav II Adolf ja kuninganna
Raamat ei anna eilseid vastuseid ühe aasta käisin Torontos Št. Kristiina kirjutised. Leiti ka ripat-eilseUe
küsimustele, vaid tegeleb Michaeli ülikoolis, mis on kätoliik- seid nõelatükke ja muud
tänapäeva küsimüstegai; i Uk. Ma ütfesin varem, et ma eile- ' .
vita Andres TauÜ õpetust, vaid Kl-
695 ST, CLAlRAVENUEWESTy TORONTO, ONTARIO M
.•o
Td. kodus 653-059$
00^
, Briniley ouj
Omanik Saarinm
: teisip., kolmap. ja neljap. 9r---6, reedel 9^7, laup. 9^.,
^.^.;V-":v:-:;;',-:V;;^Esmasp. suto^
Aga meil kõigil on Juta teatud RIKII Sn^tn.r M..,.cnr /
».«^,,.„.. .^„, ^..^ RIKUm aõrpgemtu sätr. a,M eutu sreoaosm, ar-akaamtoalitku^s -1^,5^3 afflurja andmisega
-^Selles see hada^seisabki. Meil või anglikaani õpetus on ennev vaatleja StaatUSe nÕudmiSt
oigil on oma individuaalsed arva- Lutheri õpetusest , •• ,j,
ini^ed.^mnu mõ^ UROs
arvamusi, keeles ... , ei:Va-'' ' '
Nr. 60
Tehti kõik Ee^^^
EXPOIe viimiseks
E6sti riigilipu ülesseadmise taol
lus Vancouveris algas juba möödi
nud aastal, kui asus tööle Vancoi
veri Eesti organisatsioonide pool
moodustatud komitee eestlaste es|
ülemiste korraldamiseks EXPO'
Sai kasutatud kõik võim alused, mj
meil saadaval koos lätlastega,
seda läbi viia. Eesti lipu küsimi
õli meil kõikidel tugevasti südi
mel, alustati raha korjamisega,
lipu ülesseadmisega- seoses plevj
kulud katta. Kui kohalik provintsi
valitsus andis eitava vastuse, pööf
dus käesolevate ridade kirjutaj
EKN'i esimehe Laas Leivati poolJ
paludes teda koos konsul I. Hei(
sooga astuda kiires korras sami
Ottawa keskvalitsuse juures 1(
saamiseks. Minu teada tehti sej
kõik, mis vähegi võimalik, ku|
kahjuks jäeti ka nende palve rahi
damata. SELLE KOHTA TUI
MEILE VICTORIAST AMETLIl
VASTUS, KUS TOONITATI OTTi
WA KINDEL EITAV HOIAK. Vi]
mane sai ette loetud VES'i'erakoj
ralisel peakoosolekul kirjatoimetj
ja L. India poolt Kõikide pettumu
oli suur. Eesti lipp sai aga kod
Kanada lipuga heisatud siiski, kd
gi ainult Kirikufondi hoone juurd
mida Mart Laanemäe, kui ta mil
te pime ei ole, siiski peaks oleni|
näinud.
On aastaid taotletud Kanada v|
litsuse ametlikku tunnustust Eesl
Vabariigile^ isegi Eesti ja Läti koi
sulitele pole antud täis-õigusi siil
ni. EKN'i väga tõhusa töö tõt«
olevat viimaste küsimus praea
kaalumisel välisministeeriumil
Kahju, et Mart Laanemäe Vancoi
verist kritiseerib meie keskorgaij
satsiooni tööd ilma faktiliste alij
teta. Tuleks ikka olukordade tad
põhja enne uurida, kui hakata i
vustama, selleks ori muuhulgf
tarvis kohustust ja kodutööd. Kaj
juks ei olnud Mart Laanemäe y|
mast ilmselt mitte teinud.
E. Lepnurl
t 9 lippu
Täienduseks Mart Laanemäe l |
gejakirjale Eesti lipu väljäpaheM
asjus Expo'1 võin lisada; et seal d
väljas 89 lippu. Nende hulgi
Eanada ja provintside lipud,
osavõtva riigi lipud ja ülejäänud {
mitmesuguste suurettevõtete nii
korporatsioottide' lipud, kel on on!
paviljonid. Riigid, kes oma pav
joni ei ole, ei saa ka oma lipij
mitte välja pannap
AS
OVER 50 YEARSOF
OG
Chev 01
5000 Sheppaid Ava. E,. Sea
PAU J
Müük
Tel. 291.50ä
Ravimtaimed, tervislikud toj
sõl^alik teenindamine eesti
300 Danforth Ave., Toront(