Vaba eestlane , October 4, 1979

              IA.6 ¥ABÄ E E S T M N E neljapäevail, 4. oktoobril — Tihmsday, October 4 , 1 » Hr. 74
T.E.Ö.J.S. korraldusel toimus 25.
augustil laskevõistius haavlipüs­sist.
Esikohale tuli Eric Püss, kes
•kaitses plastikatööstuse Scepter'i
pooiti väljapandud rändkarikat
1979. a. Teisele kohale tuli H. Kuu­sik,
kolmandaks M. Veskimäe,
järgnesid A. Nüüd, Edgar Püss
ja H. Sõrmus... •
Cl .
Seltsi sügisese kalapüügi hooaja
viimasel. võistlusel osutus pari­maks
kalameheks 0. Luukas 16
naelase haviga. Teisele köhale tuli
E. Lood, kolmandaks E. Saar ja
neljandaks E. Roo. Võistluse kes­tel
püüti kogusummas 9 havi.
Balti \ meeskondade vahelisel las-kevõistlusel
haavlipüssist 16 sept.
saavutas Eesti meeskonnast sajast
võimalikust 92 suma H. Kuusik,
järgnesid Eric Püss, M. Veskimäe,
H. Sõrmus j a Edgar Püss. Seltsi
juhaitüs otsustas väijaanda võist­lusest
osavõtnud meeskonnale mä-saavutas
kümme meest aja alla 28
minutit. Esimesele kahele kohale
tulid inglased M. McLeod 27.39,6 ja
B. Fošter 27.41,3. Võistlusest võttis
osa ka selle ala olümpiavõitja
Lasse Vü-en Jäädes ajaga 28.04,i(
12. kohale; tulemus on tema täna­vune
parim tagajärg.
1500 m jooksus olid jällegi kaks
eshnestele kohtadele tulijat ingla­sed,
StephenOvett ajaga 3.32,2 ja
John Robson 3.33,9^ mõlemad
sportlaste isiklikud rekordid.
Kuuendale kohale jäi soomlane
Antti Loikkanen . tagajärjega
3.37,5.
5000 m jooksu võitis endine
maailmarekordimees Emlel Putte-mans
kelle ajaks oli 13.28,1. ^Sama
aeg oli ka keenialasel Kiprotich
Ronol^ kolmas inglane Steve Em-son
13.29,0.
Odaviskes olid kaksikvõitjad
ungarlased: Ferenc Faragi vis­kas
87.96, maailmarekordi omaja
Miklos,' Nem-öth .83.62., . '
0
na
Hinä Saateks
Hanno Kompus — KustutaMata mälg himu
Londonis peetud rahvusvahelistel
k^gejõustikuVõiätlustel püstitas
inglane S. Binns juunioride vanu­seklassis
maaiknarekordi 5000 m
jooksus saades tagajärjeks 13.27.1.
Ta jäi selle tulemusega siiski kol-inaiMiaile
kohale; ^imene oli ingt
lane M. McLeod, aeg 13 25,5. H.
McTear võitis 100 m ajaga 10,21,
E. Mošes 400 m tõkkeid ajaga
^ Pariisis püstitas J . Marajo 800 m
3<K)ksus uue Praitsiismaa
.ajaga 143,0.
Lääne-Saksamäal,
peetud kergejõustikuvõistlustel
võitis kaugushüppe ameeriklane L .
Myricks tagajärjega 8.32, ameerik­lane
W. Rogerš jooksis 400 m äjar
ga 45,92, K. Mögenbürg ületas
kõrgushüppes 2.26 ja
imeler viskas oda 85:98.
Brüsselis;Ivo' vafi. Damme.-;mä-lestusvõistluste
10.000 m jooksus
Budapestiä peetud võistlustel
hüppas rumeenlanna Comelia Po-pa
kõrgust 1.86 ja 42-aastane tsheh^
hi kettaheitja Ludvik Danek sai
itagajärjega 60.80 veel ühel rahvus­vahelistel
võistlustel esikoha.
Lääne-Saksamaal KobleMis pee­tud
kergejõustikuvõistlustel 28-
äastane Ungari .odaviskaja Ferenc
Paragi lisas oma isiklüsule rekor-düe
veel 22 cm, saades 92.14. Tu^
lemus on soomlaste P. Sinersaari
— 93.84 jä A Puraneni —• 92.74
ning lääne-sakslase H. Schreiberi
— 92.72 järel 'tänavu neljas tule­mus
maailmas. •:
Samal võistlusel Dietmar Mögen­bürg
hüppas kõrgust 2.28 ja amee­riklane
Larry Myrick kaugust 8.04.
Prantsusmaa ja Ungari koondise
maavõistlusel, mille võitsid prant­suse
mehed 121:102 ja ungari nai­sed
86:70, viskas ungarlane F. Pa­ragi
oda 87.26. Prantslastest paist­sid
silma teivashüppaja "Jean-Mic-hel
Bellöt tagajärjega 5.50, Phüip-pe
Deroche hüppas kaugust 7.89 ja
Bemard Lamitie kolmikut 16.61.
Austraalia vasaraheitja Peter
Farmer tegi Prantsusmaal, Val­ves
peetud võistlusel uue Austraa­lia
rekordi tagajärjega 75.90. His­paanias
peetud võistlusel Itaalia
vasaraheitja Orlando Bianchini viis
Itaalia uue rekordi 75.i30-le.
Põikread: j 4. Eahvusvaheliselt
tuntud eesti muusikamees, 7.
Olümpiavõitja ning endine maaü-marekordi
Omanik naiste kõrgus­hüppes,
9. Lül, l i . Hüjuti ilmunud
eesti memuaarteose autor, 12. Jõgi
Lääne-Euroopas, 13. Lastemäng,
14. Jaam, 16. . . . nunel — pagulas-algaastaü
ilmunud koguteos j 17.
Eputaja, 18. Umbrohi, ko. Köögi-riist,
23. Vesilennukite tüüp, 26.
Puupakk teatud otstarbeks, 29. A.
Saali teos, 30. Väike laps, 31. Nimi
Vanas Testamendis, 32. Metall, 33.
Kalie eesti helikunstniku nimi, 34.
Vorm sõnast tegema.
Püstread:; 1. Olevat vanem kui
ineie, 2. Lahti tegema^ 3. Ajaline
mõiste, .4. Eesti maalikunstnik, 5.
Võõrasisa, 6. Lindude eluasemed,
8. Vorm sõnast minema, 10. Nivoo,
13. Paigal, 14. Riugas, 15. Naisem-mi;
19. Jalats, 21. Kala elund, 22.
Ei riku meest, 24. Mässumees Ka­nada^
ajaloos, 25. Kaardiraamat, 27.
Inglise Vedelikumõõt, 28. Büst
nurkade mõõtmiseks, 31. Valguse-ava.:
•
Püstread: i . Äaaa, 2. S
Ork,' 5,. Maaler,: 6. Utah, 7. Mea, 8.
Ellamaa, 9. Raid, 10. Karjapoiss,
14. Idu, 16. Varss, 20. Ornitoloog,
22. õnar, 23. ^auss, 26. Mägi, 28;
Äisne, 30. Ümin, 32. Laat, 34v A l ­bert,
35. Utsäl,^8: Olavi, 40. Reigi,
43. Hea, 45. ETA, 47. Ulm, 49. E r r ,
51. At,:53. K l . . .•; ; •.
,.1005 LAHENDUS-Põikread:
i . AS, 3. Oom, 6. üh-mer,
10. Kaarj 11; Räut, 12. Elav,
13: Aafrika, 15. Avali, 17. Raa, 18.
Liha, 19. Ado^ 21. Rõuge, 24. ROM,
25. Amin, 27, Armas, 29. Aun,,31.
Islami, 33. Ogarus, 36. Iil,-37.
Tsoon, 39. Arno, 41. Bis, 42. Lehte,
44. See, 46. Aula, 48. IRO, 50.; Trall,
52. V. Kangro, 54. Matt, 55. Miil,
56: Kirg. .: :
L. Wahtras--Lüvakla§§
Enn Nõu'^.yastovett:
Anna Ahmatova — Marie Under — B^eWo®
H.Michelson — Skauti^ teel
H. Michelson ~ NoorsMöö radadel
EMichelson --Eesti radaSett
Trünu" üksiknumbreid
Estonian Olficiai QMt ,
Paul Laan — MõttelendPü4fi ja
Karin Šaärsen — Lohengrliü lal künilno
Herbert Salu — Utoopia Ja fotoroloogia
Eduard Kiants — Lpneltitlased (luuleti
lona Laaman — Mis need sipelgad
(lin܀to&ogij)
A. Kubja Eadimnd kodud
Ä.Kubja-
Thirlmere puiikekodu juiiajtja
Leonid Rampe <m oma igaipäevase
töö üsõrval leidnud aega ©tževai-mistada
Eestit tutvustaiva kava,
mis esitati raadio 2CT saatejaa-maprögramiis
„View Club guešt
speaiker'-. 21. augustil Leonid
Rampe rääikis Eesti ajaloost, ees­ti
kultuurist, eesti päevadest, raži-vatotsust
ja „Kalevipojast". Saa­de
oli sisusitaitud k a muusiikaliste
vahepaladega, tois meeskoor lau­lis
'kaks, naiskoor juhe j a sega­koor
lihe laulu. Saade kestis pool
tundi.
Leonid Ramipe on määratud ko­halikuks
sotsiaalameti usaldus­meheks,
kes araiab nõu ja infor­matsiooni
mitmesuguste sotsiaal­sete
abirahade osas. Ta on vajar
duse korral abiks sooviavalduste
ja muudie vomüde täitmise juu­res.;
Alates i l . -augustist sai L.
Rampe 'õiguse tegutseda Justice
of Peace ametiülesannetes.
E. Uustalu ja R. Moora — Soom^psisiä
428 64%. fotosid
Leho Luueste — Alamuse Anduva — U
Une jutustus kirjanik Oskar Lütsni^
L; Lumiste--Atlandi aM®B
L. Lumiste — Killad bülais i
A Vomm— Ristsõnad I
A. Vomm — Ristsõnad n
Vomm - Ristsõnad n i
A Vomm - Ristsõnad IV
Aots Vomm — Minu hing (luuleto^opy
Ants Vomm •-•Varjud (luületui^^
K. Eenne—• Surnud laevad ja elavad
mälestused
E. Eerme -r- Ipäevata p&evad ja ööta õõd II
S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga, Ssrs ja Smurum
J Pitka— Rajnsõlmed
A P b i n Vaim ja muld
Unre Karuks r-Eodakondur (luuletuskogu)
E Oja— Koputused eneses (luuletuskog^)
H. Oja — Tunnete purdel (luuletuskogu)
ÄEüng—Mis toimub Soomes?
A^and Roos Juutide kuningas Tallinnas
E/Sandenr-Mitme nao ja nimega
: E. Sanden — Loojsmgal lahkramlEe TallmEiasiJ
LASTELE:
Ilme Ivandi ^ Parg^
Kalevipoeg .— Õppe- Ja tööraamat iastek
Õpeta mind lugema I — (õppe ja tööraamat,
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
õpeta mind lugema II — Õplpe- ja tööraailnaft
eelkooliealistele lastele ^Srvitrükis)
Eesä, keel© Har1utusti& I
0 0
- m
• 5.- ^ • m
AM- • ^ • ss ••.
m
AM
) 3.-»
•. 1 -
•••li
23
20
IM 30
:;. 815.';
40
2.1C
:m '
• 40
40
m : 26
20
m 20
20
• m
: / 13
40
80
30
8.80 40
5 . - / ;
• 6— •
40
20
• m
2.7S
14
25
14.— SU
40
12.50
16.20 • so..
. im):
: 2.SD •
m
Ka ipidas Preisi kõrgmeister Lut­her
yon Braunschweig suurt sõda
Poola kuninga vastu. Temale saa­tis
vend Eberhard palju mehi ap­pi;
nad läksid üheskoos Poolasse.
Seal võitis kõrgmeister Poznani
piiskopile kuuluva Slupcy nimelise
linnakese jä hävitas selle ära, see­järel
Pyzdry linna, Leczyca. linnu­se,
Kaliszi, Znirii, Gniežno, Naklo,
Pobiedziska, Srzoda^ Kostrzyni,
Kleczewi, Uniejowi, . Sieradzhi,
' Wärta, Stawi, Szadeki, linnad ja
vlinnused ning hävitas kõik ära. Sel­leks
tarvitas kõrgmeister kellegi
Vincenti Fommerist abi, keda ku­ningas
oli ametist lahti lasknud ja
kes sellepärast kõrgmeistri teenis­tusse
pii astunud. Sellega astus
niilid femingas salaja ühendusse ja
meelitas teda, et ta kõrgmeistri
juurest jälle tema juurde tuleks;
nii sündis. Niisiis tungisid nad
vendadele kallale ja lõid neid, mi
et ordu omadest 40 000 otsa sai,
kejle seas oli palju liivimaalasi;
aga poolakaid langes vähe. J a see
' o l i aastal 1331. IJärgmiseraastal
läks meister jälle jä i^õletas kogu
maa ja kindlused Kujaavias ja
Dobrzynis, Brzeshc Kujawski linna
id nad maha l a ehitasid sel-põletas
ja tuli suure saagiga jälle tat polnud sellesugust olnud, puud
koju. . ' lõhkesid külmast, nii et nad ragi-'
Teinekord läks ta jälle ZhemaiTsesid; seal külmas palju kristlasi
tijasse, rüüstas ja põletas seda ja paganaid surnuks; kui nad maal j
uuesti, sai ka suure saagi ja tuli röövisid ja'põletasid, leidsid nad ^
jälle Riiga. , . palju leedulasi õlgedelt surnult l a -
eest palus tä, et see uueks meist-1 algatusele mitte vastu astuda, siis
riks võiks saada. See oli tore mees! e i jää asi veel sell^^ vaid seda-ja
tõusis lühikese ajaga nii suure j sama võetakse juba homme ette
au sisse, et igaüks seda imeks pa- ka ordu maadel, ja et ta mitte hea
le ^teisele; kindlale • kohale.. Selle
eest põletas kuningas Chelmno
maad. ;Siis tehti rahu.
Kuidas-veiffid Eberhard
zhemaitiMe kallale tungis |a.
ne.siiäega. sõda pidas. •. ,.
Aa9tari335 hakkas meister Eber­hard
uUesti ehitama Dobelet, sel­leks
et paganatele paremini vastu
võiks panna. Seda ahistati õnneli­kult
ja viidi lõpule, varustati hästi
toidu j a sõjamoonaga ja pandi to­redad
sõjamehed sinna meeskon­naks.
Pärast seda läks ineistar
väega Zhemaitijasse, nähes väga
suurt vaeva armsa jumala pärast,
kuni ta kurjade sügavate metsade
ja teede kaudu sinna jõudis. Seal
põletas ta väga suure hulga kunin­gas
Maseke maad ja sai suure saa­gi.
Sealt läks ta ühele teisele maa­le,
mis kuulus Wingedele; sün tulid
temale juurde preisimaalased, ja
kui ta seda maad oli küllalt rüüs­tanud,
tuli ta suure saagiga jälle
koju. -
Selle järel läk ta Vilkija Imnuse
alla, mis kuulus ühele Ivani nime-e;
ta rüüstas selle maad ning
Seejärel läks ta Pihkva alla Ve­nemaale,
kus tal kaasaä oli Ams-bergi
krahv, röövis ja põletas, mis
ta kätte sai. Kõigi nende käikude
ajal oli tal alati võitu ja palju õn­ne.:
Aastal 1336 oli Tartu piiskop
Rootsis kiriku asjus korda tege­mas;
seal kroonis ta ühtlasi kunin--
gasMagnuse ja kuninganna. Pä­rast
kroonimist alustas kuningas
Magnus oma esimest ^õda vene­lastega,
piiras ümber ja vallutas
tugeva Pähkinäsaari (Oresheki)
linnusSj kindlustas selle uuesti ja
pani sinna 400 meest. Kui kuningas
jälle oli ära läinud, tulid venelased
ja võtsid linnuse tagasi ning lõid
surnuks, kelle nad sealt eest leid-sid^;
••;••••.
Aastal 1339 tahtis ordumeister
Tervete linnust kindlamaks teha,
palus komtuuridelt ja foogtidelt
kaasabi; need tulid sõnakuulelikult
hülga meeste ja toidumoonaga Rü-mamas,
kes olid ära külmanud;
nii tapsid nad k a palju mimesi,
olid maal 3 päeva ja 2 ööd. Paka­ne
kestis 5 päeva, seal kliimasid
4 venda surnuks ja ühel pöidla-mk.
• ...:-;•••
Järgmisel aastal pärast seda
läks meister Eberhard veel kord
suure' väega Zhemaitijasse, maa
ei ohiud aga kühnanud; seepärast
ei võinud ta midagi saada, vaid
pidi tühjalt koju tagasi tulema.
Kui ta nüüd oma päevil oÜ palju
tööd ja vaeva näinud, samuti va­nadusest
väga nõrk oli, siis saatis
mitte kaua pärast seda preisi
kõrgmeister Dietrich von Alten-burg
saadiku (kutsega), et meister
peab tulema Preisisse kapiitlile.
Siis võttis ta mõned vennad enda­ga
kaasa, läks Preisisse ja palus
ennast ametist lahti. Ehk küll
meister teda ametist hea meelega
lahti ei lasknud, siis' tõi ta ometi
oma võimetuse esile, sellepärast
ni; sest kõigepealt tuli ta Liivi-rriaale
veel lapsena, ta hoidis aga
kogu oma elu noorest peale pahe­dest
ja püüdis sel määral voorus­te
poole, et teda noore mehe koh­ta
väga ülistati ja kiideti. Seepä­rast
saatis meister ta Vüjandisse, anda.
meelega esimesena alustada ega
sõjaks i^ohjust anda ei tahtnud,
Bjis andis ta riialastele seda nõu, et
nad peavad kaks meest venelaste
juurde saatma piiri üle vaatama,
nendele tahtyat ta ühe tõlgi 'kaasa
sinna läks ta 14 päeva, seejärel
seati ta kumpaariiks. Varsti see­järel
jäi Ventspilsi piirkond va­baks,
süs pandi ta sinna komtuu­riks,
pidas ennast igapidi hiivüsi
ülal, et ta sealt ära Võeti ja Jel-
Kui see mi i i teoks saanud ja
saadikud venelaste juurde tulid,
nendega sõid ja jõid, läksid nad
pärast seda^ iiheskoos pihile. Nüüd
ei tahtnud aga venelased oma pü­ri
vanaviisi jätta, vaid nad näitasid
gavässe pandi. Seal tegi ta Upyte' selle oma 4 penikoormat peapüs-cmadele
palju kahju, sest kui need köpkoUna poole, kuhu nad oma pü-leedulased
Zemgalesse tulid, lõi
rieid see-Burchard nii, et neist ühe
r i tahtsid vüa ja mitte sammugi
sellest taganeda ei tahtnud. Nüüd
korraga 36 surma sai. Kui seejäre^! ei tahtnud keegi oma õigustest ära
meister Eberhard Preisisse kutsu- ütelda jä taganeda, seepärast läk-ti,
nagu varem teatatud, siis sai ta sid mõned venelased mmema, tei-niipalju,
et see' Burehard uueks sed jäid sinna ja pidasid sakslas-meistriks
seati. Ta oli maale ka--
suks ja saatis korda suuri asju, nü
nagu temast pea kuulda saab. .
ga. Nüsiis läksid nad üheskoos j sai ta lahti. Siis läks ta Kölni Rei-ni
äärde ja sai seal Püha Katarima
komtuuriks. (Ta) oli olnud 12 aas­tat
Liivmiaa meistriks suure au ja
kuulsusega Ja see oli aastal 1341.
Zemgalesse selle mäe otsa, kuhu
nad tahtsid linnust ehitada, said
kannatada aga suure pakase ja
töö tõttu,' sest niipea kui toit lauale
sai, kühnas ta täiesti jääks, niisa­muti
Õlu peekrites. Kõigest hooli­mata
sai pärast Jõulupühi linnuse
vall valmis, linnus kindlustati ja
varustati hästi isiimeste. ning kõige Kui meister Eberhard Marieii-
Burchard von Drogeloven
(Dreileben), 26. LiiviMaa
tega söömaaega, Sün o l i venelaste
hulgas üks kuri sell,, kes kirus
ägedasti saksa ordut ja tegi seda
nii palju, et tõlk lõi talle vastu nä­gu
ja tabas sel määral, et tä ma­ha
kukkus. Selle vastu haaras ve-
Sel ajal, kui uus meister jälle nelane mõõga ja lõi tõlgile haava
Lüvimaale tuli, tungisid venelased pähe. Siis haarasid mõlemad poo-
Riia püskopkonda, tülid vargsi üle led sõjarüstad ja igaüks ühines
Suurest sõjast venelaste vastu,
kus Liivimaa jäi võitjaks.
piu-i, ehitasid linnuseid ja kindlusi omadega, nii nagu see kombeks
juurdekuuluvaga. i burgi läks, võttis ta endaga kaasa
14 päeva pärast seda läks meis- juhe orduvenna, nimega Burehard
ter suure Väega Zhemaitijasse Pa- von Brogeloven (ma arvan, ta oli
jpilenunelisse maakohta. Kohe tuli üks Dorgel^^^^ süski ei voi ma
' , et mitimda aas= seda kmdlasti teatada). Viimase
ning tahtsid püskopkonnalt iiht on. Niisuguses tülis löödi 7 vene-osa
maad ära võtta. Nüüd teadsid'last surnuks, teised põg^esid
toompraost ja kapiteel küll, et nad j sealt minema ja neil oli koduni 3
üksinda venelase vastu liiga nõr- j penikoormat; sakslastel oli aga 25
gad bn; seepärast näis neüe tarvis • penücoormat, seepärast panid nad
olevat, et nad ordumeistri abiks j rutuga^ sadulasse ja
•ja toetuseks kutsuksid ja kaebak- kartsid, et venelased võivad neile
; sid temale oma häda; miš ka sün- küresti järele tulla, ratsutasid nii­dis,
nad andsid talle kõik teada, siis maha 25 penikoormat ühe pä©»
Meištrüe läks see südamesse jä ta vaga ja! andsid ordumeistrile tea-
' arvas endamisi, et kui venelaste da, mis ölpuhtunud. (Järgneb)