1979-02-13-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
r
ntaarid
iriiar! nädalavaliefisi»
istide Keskuse poolt
Eesti Muosikatonv©-^ ^
|t05 oli kahtlemata ees°
Ijaloos ü k s ainulaadse»
)i. Nende päevade kes-
Torontosse kogu Põh-kontinendi
olatoses
lesi — loojaid, peda-srpreete,
kes ei aruta»
[ainult oma probleem® ,
resid, vaid andsid mM?
esmemiste Ja de- "
)nidsga kuulajaskonna-munsikalciMnhigu
tcS-Ja
praegusaja muusika-jemissuundadest.
Loen-lonstratsiocne
tlieuda-id,
kirjanduslikud et-loorte
mausikavõistfci-fönnavestiused
mitme-iie
kultuurivarade säi-^;
Heistelt aladelt.
kaks päe^^a erakörd-ja
mitmekülgset kava
5Sngüste kultHT?ria1ade
iJõududelt. Kõike seda
ei tarvitse vist aSa
|@ga toonitada, et seüeS
[erakordselt suur tiivus-
^eie muusikaelule^ eriti
)rema generatsiooni
lestele ja tegelaskon-snverentsfle
vaimustasid
ja kellede kaasahil
[Ue suure ürituse kon- :
fi liha ja veri.
andis muusikakon-raldamine
selUses ula-lusi
tulevikuks selle-
Htuste korraldamiseks
rimiseks. Üheks kon-
[adud õppetunniks oli,
eaksime vältima ülc-ling
andma inimesteele
irituselt teisele mine-
^enemiseks ja mõtete
Samuti on käsimu-musikavõistinst
noor-tulnud
korraldada
teisel ajal, kuna see
aeganõudvaks PFDH^
lg võttis paljudelt ini-laluse
samal ajal toi-ite
kuulamiseks.
st osavõtt.oleks võlgnema
generat-
Diende inimeste arvel,
)tud meie lanlukoo-last!
cleks mitmekesi-leae^
midagi positnv-
|vat pakkunud^ Ehkki
ofi ülcfejennatud,
[ski vajanud täienda-võira:
vanameSs-
Aavika sunnapäeva
^a,^ kuna see meie
lks" tüsedamaid tu?i-l29.
jaanuaril Stokhol-
It 95raasfcaseks. Kuiga
le avasilmi tulevikku,
sealjuures unustada
mis on tulevikule
aks Ja va jaliknmaks
8
iieeriklane on esialgia
fadases ^kui Carter!
teatas, ei ta sõlmib
d sidemed kõmmuga
ning viskah Tallava
rahvusliku Hüna
parda/ Pikapeale m
sfišM paljude aja-
[laadio ja ielevisiodni
de põbjal hakaBUd
|IIimaga kokkulepe o3i
. Liidu suurte amhit'
maailmavallutamis-damiseks.
Seda aru-ttvadka
tJhendriikide
ilt" aimamised, niille^
ah ülevaate „Ncw
d mõned neist arva-a
Eestlase" lugejate-ida
neile ameertklaš'-
|si koostöö otsimises!
näiteks ütleh Kaiifor-de
vahendama'
ma B.^tone: „Mul OSD
meie suhted Hiinaga
Ma loodan, et neeiB
iiseeruvad ja moodus-aalu
Venemaa ähvar-nna
Stone mainih, et
arvamised hünTast^
mitunud. Kui nöd va-kui
,;konast hädaob-tüd
kujutatakse nei(3
Itöötahtelistena ja ar-stena^
ilmaga on päevakorra-ä
ka Hiina ja Venemas^
VALVEARST
17. ja 18. Vcsbr, dr. T. Kmtsai,
24. ja 25. veebr. iff. ESSŠMTI,
©ustal Adolf r
'Äiiiieedka ÜhenMMdes;^ Houstonis, toimus jaanuad lõpul Ja
luse (Lutheran Brotherhböd) liõnpldamane, ta äratati 29^ jaanöarlsvkuni 2. veebrnatini Myikyi
thilevikupyobleeme ning tq«5di esSle ja anaaUüsiti neid t e g u r e i d v * ^^
se knijuneniist järgmlstfa asstatd Eesti vaimulik könd oli konverenE?il tõhusalt esindatud; ^
Hiõupidamlsesit võtsid osa Kanadast piiskop K. Kaudsepp, Toronto vana Andrese kogiiduse õpeta
A. Taul, Toronto Peetri kognäduse inglise keelt kõneleva sektsipoP^ õpetaja AJälo
Jaani koguduse esindaja E. Hetasoo ning ühend nikidestK. I^vii^i^ EoppennanEi.
tn
1981. aastal möödub 350 aastat
Miima Gustav AdoHi gümnaas.
mi asutamisest. Meie^kbal on kõi;e
vBneiai Eestis, kiud ka iilts kõ o;/
vsnsmatest Hoot^i riigis.
Seoses juubeliga koondavad O i a tav
Adolfi gümnaasiumi ( v f i r m"
Minna Utma poeglaste hiimaai-taafgümnaasium,
enne seda keJ^.r
Hikolai ! gümnaasium) poisid ja
(sndis€d õpetajad oma ridu, et ü h i selt
tähistada oma ^aimastatiui at-ma
materi ajaloolist tähtpäeva.
On kavatsus3'li korraldada kokkutulek
Stokholmis, säsauti kr.,
teistes maades". Gümnaasiumi juubeliaastal
tulöks välja aiida kogute,
mis tutvustab kooli ajalugu
hilisematest aastatest, kusjuures
väärtusliku algmaterjahaä tufleks
kasutamisele kooli kohnesaja a^^-
ta juubeli pi^ul välja antud raa-
; Et see kõik Võiks korda minna,
selleks tarvis veelkordselt side
gusitav-adolflaste vahel ÜIÖS^ ehitada.
Palume seepärast kõiki endigi
õpilasi ja õpetajaid endast teatada
aiadressdl: Docent Kuno Thomas-son,
box 559, 751 22 Uppsala, Swe^
Ühtlasi teatada olemasolmtest
äBdmetest kooli ajaloo, fotode ete.
kohta. Samuti lisada oma isiklikke
seisukohti ja arvamusi juubeliaasta
tähistamise Mbiviimise kohta.
V. KANGRO, N. MET^LQV,
R. REBAS, E. RUMMA,
T. SAAGPAKK, K.:THOMÄSSON.
Houstonis Texases toimunud
nõupidamise-kohta andis „VabÄ'
Eestlasele" inforniatsioofni Vana
Andrese koguduse Õpetaja^^And-^
res Taul, kes mainis, et nõup|da-5
mine oli '/äga huvitav 0(ma'imit-'
mekesiste pmbleemide esile ker- '
kimisega, mida ei käsitanud mitte
amuir-vaimulikud ja usuelu juhid •
vaid i:a iriitincsugust© alade eri-.
' teadr=- cd. ; : • ' .
pahandus tekids ainult •
Houstonist., lahüainjisel, . kuna}
samsi ajpl saabus sinna Ifi?ia i
peaministri asetHit.ja Teng, k< 11?
. saabuinisell suleti lennuväli Jrl-,.
. gcoleku huvides muul? liiklUvSe-1
le ning Torontosse sõitjate lennuk
sai seetettu tunduvalt hjl=
' Jem valla sõlt-a, ' , .
KogusiüMnas oli koinvei^tsil
ü b 250 deüegaadi, kusjuures ©eelaste
kõrval oli esindatud ka läti
kirik. Meie esindus oli võrreldes
meie koguduste ja nejide liikmete
arvuga proportsionaalselt eriti
suuir. Nõupidamise eesmärgiks
täpsemalt määritletult oli hinnata
ja analüüsida kiriku tulevikku
järgmise 25 aasta jooksul tohutu
kiirusega muutuvates olukordar
des, eriti siin ' Põhja-Ameeriika
mandril.
Moodsia ajastu algust hakatakse
arvestama Teise maailmasõja
lõpust, 1Ö45. aastast.
Areng, sellest jast pesile m oh
md niivõrd kiire ja edusain-mud
nii kaugele ulatuvad, et
meie ei suuda enam
Mende
Efsii Ja i U i vaimitliitke Houstonis, konverentsil.. Esireas vasakult:
piiskop IC, Kaiidsepp, I/ätiEv. Luteri Mriku president
Ameerikas ^:pastoir:. A. Voitkus Moiatre?rst.' Montreali - Jaani ko-;
giiduse esindaja E. Heinsoo. Teises reas tekeli^raost R. Kiviranna
New Yorgist, tema kõrval vasakul õp. V. Koppemiann
Oiicagost, viimases reas keskel Toronto Peetri koguduse esindaja
õp, Ä. Jalonepi paremas ToroiaU® Vana Andrese koguduse .õp<B»
Insurance
Ageney
:B3 WESTMORE Dr., Saite 2®0
RcsdaJe. Ont M9V 3Y7
Td. 745-4622
SComiiientcicirfd
(Alp» 1& 2)
Ädluse.; Pirof.. Steven M. Goid-stein
ütleb seda küsimust käsitate
et teadlased, kes nürivad Hü'
soat, armastavad Hiinat, kuid tead^
lased kes uurivad Venemaad vihuvad
venelasi. Mõned ameeriklar
sed seevastu leiavad, et
ole ühendriikidele nii ähvardav
m N. Uit. Erruläinud Atlanta ärimees
Billy Beers Mnnilab: näiteks,
ei ameeriklased tunnevad endid
julgemini Hiinaga klüVenemaaga^^
Ikuna hiinlastel ei ole hävitavaid
s^ateegilisi tuumarelvi. Kuid samal
ajal leidub ka neid ameerik-
Wsh kes leiavad, et venelane on
ameeriklasele lähedasem kui hiiu-
2ane, kuna vene kultuur m kõrgem
ja praeguse pinge teietajaks
ei ole vene rahvas vaid kõmmu-lustlik
valitsus.
„New York Times" koos CBS-ga
s<M)ritasid ühtlasi ringküsimuse,
milles päriti ameeriklaste suhtumist
Hiilasse ja Venemaasse. Kü-sttatutest
suhtusid 26. prots. ^ sqod-s2ilt
Hünasse, 24 protš. t)lid Hiina
vastu ja 44 protši Jäid erapoole-ihiiks.
N. Liitu pooldasid küsitatu-test
ainult 15 protsenti, 41 protsen-
^ olid venelasjte vasti 36 .protsenti
er;
Kommunikatsioonivõimalused,
liiklus, iriformätsioon ja muud'
teigurid on teinud tohutuid edusamme
ja kasvanud kiirelt. Sar
muti on kiirelt kasvanud relvastus
ja maailma pole kunagi olnud
sellisel määral hävitavate relvade^
ge varustatud kui praegusel momendi.
Tekib küsimus, km meie
tuleme kõigi nende suurte muuda^
tustega veel toime, eriti kui paljud
tundegnärgid kõnelevad, et
inimikond on sattunud moraalselt
ja vaimselt suurte probleemide
ette, mLÜledele- on rastoe leida lahendust.
ole võirnelisöd jõudusid koondama
diktaatoriiku . k o ^^
vastu. Sellised isifed; ei taha ka
ise alluda demoikl-aatlikule: riigi-:
korrale ja (tahavad eik&isteeaidä:'
individualistideia.
: te jad". Järgnes ladius®g ettek^nd^
imrstes n i ^ ^ B. ; Ährei^
vai, • 31 veebruaril ' jäxjdkõrdselt ,,Ka^iane*^ selle järgnevaUsegfe
naeeidiv Hamütoni Eesti Seltsi koorilt R. Toi esIötMcandes .JCaP^
Segaikoori ja .,,M©tajäte"^^^^^
Üritüsana ,JAiiüe ja laulude õh- seatud ja sai šuuie aplaiisiosall^
tu'V^Öhtu oli kolta toonud :Saa.>^^-^s^
litäie kaasmaalasi, kes nautisid esitas jä%gi Ivar Ramm kellS
igat minutit, Külalistma olid Tp- õlgadel lasuski peamiselt õhtus®
rontost R. Toi abikaasaga, abi° kava sõnaline osa. Ta oli ühtlasi.
praost T. Nõmmik ja teisi. i ka terve õhtuse imilevalirnjÄ
^ Lavale kogunes arviikas laidja^ ja muusiksi^^
te liere. eriiine rõ^^ abiks abikaasa Eva Ranumi^
hulgas näha hulgaliselt noori ja klaveril,
tarmukaid ,,Helletajaid'V kui ka
noorema põlvkonna meeslauljaid.
Õhtune kava al^as muusikalise
temtusegä, mil kõlas koori mot-
, to „Vabana laulda üle aegade!",
millele järgnevalt Susan Suit eSi-
. tas B, Kangro luuletuse .,TimIe-veski'',
miile lõppedes kõlas M.
! Härma ,Iiaulifcii lapsefpõli" sega-
• Ij^orilt ja ,,HelMajatelt". E B.
Fafihliparm'! ^imir on. Jiunal, su
ramm*' luges Katrin Kopvillefm,
miile jäa-ele esbes duett sopian Äääni ^05""^^^
Valve Tali ja alt HHda Sepp sa.. pui3iiimt kaasa lauIda.^^N^ ihneta.:
msnimehsest R. Tqi kantaadist õhtee kava. ä
mõmm tolguses pr. Eva tahtnudki lõp?>eda, väajendad^"
|Ra(mmo klaveri saatel Viimase sel-esti publiku suurt tärni k^^^^^^
õlgadel oli terve õhtune mmisika- dele tegelastele meeldiva õhttf:
line©aade.\- •^i eest.
Edasi oli ka^^ ladus e t t d k^
Ka^m RammoltP. Põldmaa j ja esineiatele feis"
dumets^' j a koorilt k t o W . ? ^ H . E . S . Segakoori esinaine Vilma^
, nesIva.rRammolt luulevalimik
la^poolt seatud vaimsed juht- ,,,jaanituler'ja^^^^^
noorid oma elu korraldamiseks,; ^röndi. rf^^
kuid inimkrind nma tarhliate ,..J « „ I M T^-.»-,t.^ ^ ^ > . I ^ ^ - I ^ ^^^^ ^- KCPVlliemie OU miine
Kava lõpide jõudmisel feõl^
föorm; ja .3elletaiatelt'' R.
,J\^ängume8s", mJõnusad tahdut-gpimised
olid Edg^r Kiiikllt, soo^
loosadps Valye: Tali ja Hilda Ser?p. '•
See p^h meedis kuiilala^onriaie;-
omjfi elava ja noorusliloi Kädde^^
vuse ning ©sitamis\iisi tõttu. .Tii-"
geva. aplausi tõttu korrati ,,Mäm-giimehe**
Wu ja lõbusaimat oss.
Kava viim lauluks (tfv
,,Kungla • raSwas" .seatult R.
Mhiskpmia teooriatega
on mn^i fiwavM 'jällegi ^ töö ja vaeva
kuid inimkond oma tarbijate süi vainul''. Kandle soolodele
ühiskonna korrrllusedchüljaiiud.
iSeMistelenoooMe, eriti nendele,
eest. Esinaine tänas [rooside andr
sõnad Iva^ «am- j ^ g ^ kchaHibivat maestrot,
__„„_.,..„-.-, . ^ ; f h e l i t ö ö d e efy?t:
kes on üleskasvanud ainult ema torites nende üütfe arusaamistega ning swvis ifcalle eda^^
hoole all, oal üidised kohustused, ja; vooludega kaam läinud iäng^^^^^^^ du ^ t l muusSkai^õilul töötami":
eriti s õ j a v f e e e n i s t u s e t e . ; ? - ' i>
sed, vastuiYtöelt, mida tõest^^
juba needki faktid,'et Vietnam test on ptihalkirjaga v a s t u o t e ^ V. lianders ^ , et 5. m^^^^^
sõja ajal põgenes ongi tingitud paljud f^ff^ ^*rf^ ^^f^
miobilisatsiooni eest Kanadasse p suured probleemid ja ,^oit istus taeva äÄre ^^^^^^ kevadball moodsates
70.000 Uom- - ^ M l t ^ ^
ameeriklast. Selles olukorras oair##(nvere(ntsiI leiti et kirik peab ^- VefctikM „Kalle, ÄSaMe Ja ^inietafcud üritusest roihfceanmli.
ka selge, et Ühendriikide riigi- jääitiä vaimseks eastvõitlejaks
kaiitse aparatuuril ei ole enam va-, praeguste raskuste iUe|afixüse| Ja
suuna
koeramuri". Edasi oli kavas E. selt osa viõtta^
KcsivemitBil
jeefselt ©süe praegused ühiskondlikud
probleemid ja inimikomia
moraaliprintsiipide laostumine ja
allakäik. Nii näiteks on suureks
^obleemlks pešakostoaelu laos^
timiinö, k uM tJhöndriikidm pimi-i
neb igast vjiesit abielust kolm
ning nendest abieludest sündinud
lapsed jäävad juürbetuiks, kannatades
moraalsete ja etnüisfce väärtuste
puudiHnise
Tekivad küsimused, te setti-nad
siiiEdavad praegiBses lõhkikäristatud
niaaümas ^ülitaida
vabadust?
on
Nagu sellest iiähtub, on
M populaarsus Ühendriikides kõvasti
alla käinud sellest ajast kui
Nixon jä pssinger. Brezhneviga
sliampuseklaase kokku lõid. Põhiliselt
on Hiina kommunistlik rez-
Mm olnud sama toores ja jõhker
magu kommunistlik rezMim Venemaal,
kuid tõenäoliselt tunnevad
sõda pelgavad ameeriklased intuitiivselt,
ei Venemaa oma suure
relvastusega ja sõjaväega on neile
ei
MAALID MÜÜGIL suures vate.
H Ä a g e ett© 225-5595.
390 Priacisss A^e., Wölowdale
iHfiiHiiittiiHnninHiiHiniiiHiiiiiinnuiiiiiiiHiiisHHim
lk R J Ij /3l9BLOOAST.4öP •
• TORONTO, M5Š 1W4
I^Sissekäik- Madison Avenue —-Spadina jaam
Tartu Instituut
ergytab \m dbisfab
Tartu Instituut palub Teie
ii^|€iffidyslikki§ f@@l'iii'i'
ja testamendis meenutamist
Informatsioon: Dr. E. Aru ja
tel. (416) 447-8958
HELSINGI Wnnltsb, ©4 ta kavatseb Mbalt
transpoi^eerida-Äa •• t u ü ^
Põhjamaade tuumarelvade vaba võjondl organiseerimisf 1 saadaks
kokkulepe. S(BdaN;JLiidu se|šuk(*ti kinnitab N, L'iduäm
llkke seisukohti vahetevahel etteruttavalt käsitlev nSmemärk Juri
Kommissarov Soomes Ilmuvas ^.Kanava" (Kan?!) inimelises aja-
-artiklis- ^ ' • " •
vad Kpc |a pools aare! ja Läähe-riku^
als s õjalaevades.^: ..
Enno ,JKodu imelisem" Ivar Ram-mb:
heas esituses ja segakoorilt Järgnevalt s i i i t t e i ^M
kõlas H. Kändl,,Kaugelt Lee^ oÜ suu-
Ksim esitas B, Kangro luMetuse res valikus suu^ pakkuda, v
,^iigeteelt": JärfiTievafr oli sopr Näuditi M i ^ ja omavahelisS;^
tan ¥alve Talil jällegi mooduanr. vestlust, vahMatime^c^ mnl-dev
osa täita, esitades U. Kase- jeid ja sooviti^^^^^
mets'a,,Vaeslapse laulu" ja eriti \ S © ^ Ä
südamelähedaselt ja haaravalt R. Hamiltoni eestlaskond
Läte Küll olid jiikad s^: i l ü ^ ja Mest!
Seda elukorda on juba kom-m^
teerinud hünlased, märkida
et nad teevad soeme ajakirjanike
e - põhja! järelduse, et
kasutab küsimuses „su-
Komissarovi artMis kaitstakse
tugevalt piresident IJrho Kekkose
mõtet P ^ a | a teuulutamisest tuiu-marelvade
vabaik^ vööndiks. Ko-missaroy
Mrjuitab muiihulgas:
yN, Liidu seisukoht s e l l ^ asjas
on ^g©.-Meie': maa-selt
sellest põltoõttest, et tuumar; Pörriigüopgikat''. Sellekoihane in-relvade
yiabade v ö ö n ^ Hünä Äet-füised
pürid tuleb määrata ran- teadeteagentuurile Helsin-tunnustatud
rahvus- g^^jasaa poolt „Uus Hüna"
Õiguse normide kohaselt, nimeli^ie ajalshele saadetud te-kus
võetifcse arvosse merelüku- ^^^^'siiruü Selles märgitakse, et
miise vabadus avamerel ja rahvus- NyXiid ettepandud
vahelises laevali&mlses kasuk^^ Põhjala tuumarelvade vaba vöön-tavais
vämadesr j^l osas sellisena kui seda esita-c.
^ V . pJuri KoniissasW^
^ w ^ ^ , f ^ ee voöMi s^«:artiklis ajalehes „Kanava^'
smr ei tohi id^a^fe o^avotv^^^^^ tea^l põhjusta,
riddde mas^aladest valjaspooie nud tugevat vastüfeaktsi(K>niSö©-
ega ka sellisele veealadele mis mes.
õiguse oma
teatab V Hüna, teadeteag^
Ja jätkab SUS! , tuur, et ,,3oQiine aj
' «Võetagu ka arvesse, et \N. Liit Äehit©c3© 1^ arvustan
on tuumajõud ja selletõttu selle "^f^ Komissarovi artiklit selle
• keele" ja „super-
$35..-
$19.-^
110 56
B 5» C l » » flV*
$28.
$15.
$58.
$30.
:$u.5@
Asidressl muudatus 40 centi.
i9 2W riiW/'
t^ksiknumbil hiod 40 cegilä
nigi csaei saa 'kuuluda tuumarelvade
vab^.>yi)^
kipTvutab tuumarelvade vaba
vööndit ja tuumarelvade vaba
vöönd ei saa olla takistuses N.'
Liidu sõjalaevade liikumisele Lää;
lehed oss:,,T[M§
andmeil^ kommenteerinud, et
lüdu seisukoht on täiesti
vastuolus Põhjarir-tde
esitatud seisukohtadega.
nemere väinade kaudu,, kui need -rTpiic-y»^- * ^ ^ ^ . *
laevad ka tra^pordte tätafcõft fÄI."^"*"*^
milliseid relvi". Sl Ti^Tf "^.Jv l
reeael, 15. (|ets. juhtkirjast: „Mei9
Peamiselt Norra Ja Rootsi sS- üldine ikasu on tuumarelvade ohu
öm ešäle vähendamine nii ligidal kui ka
Paogatsbekl või posti ranafiaart
toodud mõtteid, H kui Põhjala fe^gel. N. Ludu poolt omaks-luumarelvade
vaba vöönd tege- võetud lähtealus ei muuda mingU
Ukuks saab, tuleks kontrolli öl- vüsil meie seisukohta tuumarel-la
võtta ka N. LMm twmmset' "^'^^ v®ba vööndi looante.'"
VABÄliSTLANi
Palun muUe saata VABA EESTLANE aastaEss / p(^laastaks /
veerandaastaks ^tavalise / ku:ipoštiga alat^ „ . " —
197 . fellmise,katteks lisan $
/ tshekip:/-'
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , February 13, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-02-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790213 |
Description
| Title | 1979-02-13-03 |
| OCR text |
r
ntaarid
iriiar! nädalavaliefisi»
istide Keskuse poolt
Eesti Muosikatonv©-^ ^
|t05 oli kahtlemata ees°
Ijaloos ü k s ainulaadse»
)i. Nende päevade kes-
Torontosse kogu Põh-kontinendi
olatoses
lesi — loojaid, peda-srpreete,
kes ei aruta»
[ainult oma probleem® ,
resid, vaid andsid mM?
esmemiste Ja de- "
)nidsga kuulajaskonna-munsikalciMnhigu
tcS-Ja
praegusaja muusika-jemissuundadest.
Loen-lonstratsiocne
tlieuda-id,
kirjanduslikud et-loorte
mausikavõistfci-fönnavestiused
mitme-iie
kultuurivarade säi-^;
Heistelt aladelt.
kaks päe^^a erakörd-ja
mitmekülgset kava
5Sngüste kultHT?ria1ade
iJõududelt. Kõike seda
ei tarvitse vist aSa
|@ga toonitada, et seüeS
[erakordselt suur tiivus-
^eie muusikaelule^ eriti
)rema generatsiooni
lestele ja tegelaskon-snverentsfle
vaimustasid
ja kellede kaasahil
[Ue suure ürituse kon- :
fi liha ja veri.
andis muusikakon-raldamine
selUses ula-lusi
tulevikuks selle-
Htuste korraldamiseks
rimiseks. Üheks kon-
[adud õppetunniks oli,
eaksime vältima ülc-ling
andma inimesteele
irituselt teisele mine-
^enemiseks ja mõtete
Samuti on käsimu-musikavõistinst
noor-tulnud
korraldada
teisel ajal, kuna see
aeganõudvaks PFDH^
lg võttis paljudelt ini-laluse
samal ajal toi-ite
kuulamiseks.
st osavõtt.oleks võlgnema
generat-
Diende inimeste arvel,
)tud meie lanlukoo-last!
cleks mitmekesi-leae^
midagi positnv-
|vat pakkunud^ Ehkki
ofi ülcfejennatud,
[ski vajanud täienda-võira:
vanameSs-
Aavika sunnapäeva
^a,^ kuna see meie
lks" tüsedamaid tu?i-l29.
jaanuaril Stokhol-
It 95raasfcaseks. Kuiga
le avasilmi tulevikku,
sealjuures unustada
mis on tulevikule
aks Ja va jaliknmaks
8
iieeriklane on esialgia
fadases ^kui Carter!
teatas, ei ta sõlmib
d sidemed kõmmuga
ning viskah Tallava
rahvusliku Hüna
parda/ Pikapeale m
sfišM paljude aja-
[laadio ja ielevisiodni
de põbjal hakaBUd
|IIimaga kokkulepe o3i
. Liidu suurte amhit'
maailmavallutamis-damiseks.
Seda aru-ttvadka
tJhendriikide
ilt" aimamised, niille^
ah ülevaate „Ncw
d mõned neist arva-a
Eestlase" lugejate-ida
neile ameertklaš'-
|si koostöö otsimises!
näiteks ütleh Kaiifor-de
vahendama'
ma B.^tone: „Mul OSD
meie suhted Hiinaga
Ma loodan, et neeiB
iiseeruvad ja moodus-aalu
Venemaa ähvar-nna
Stone mainih, et
arvamised hünTast^
mitunud. Kui nöd va-kui
,;konast hädaob-tüd
kujutatakse nei(3
Itöötahtelistena ja ar-stena^
ilmaga on päevakorra-ä
ka Hiina ja Venemas^
VALVEARST
17. ja 18. Vcsbr, dr. T. Kmtsai,
24. ja 25. veebr. iff. ESSŠMTI,
©ustal Adolf r
'Äiiiieedka ÜhenMMdes;^ Houstonis, toimus jaanuad lõpul Ja
luse (Lutheran Brotherhböd) liõnpldamane, ta äratati 29^ jaanöarlsvkuni 2. veebrnatini Myikyi
thilevikupyobleeme ning tq«5di esSle ja anaaUüsiti neid t e g u r e i d v * ^^
se knijuneniist järgmlstfa asstatd Eesti vaimulik könd oli konverenE?il tõhusalt esindatud; ^
Hiõupidamlsesit võtsid osa Kanadast piiskop K. Kaudsepp, Toronto vana Andrese kogiiduse õpeta
A. Taul, Toronto Peetri kognäduse inglise keelt kõneleva sektsipoP^ õpetaja AJälo
Jaani koguduse esindaja E. Hetasoo ning ühend nikidestK. I^vii^i^ EoppennanEi.
tn
1981. aastal möödub 350 aastat
Miima Gustav AdoHi gümnaas.
mi asutamisest. Meie^kbal on kõi;e
vBneiai Eestis, kiud ka iilts kõ o;/
vsnsmatest Hoot^i riigis.
Seoses juubeliga koondavad O i a tav
Adolfi gümnaasiumi ( v f i r m"
Minna Utma poeglaste hiimaai-taafgümnaasium,
enne seda keJ^.r
Hikolai ! gümnaasium) poisid ja
(sndis€d õpetajad oma ridu, et ü h i selt
tähistada oma ^aimastatiui at-ma
materi ajaloolist tähtpäeva.
On kavatsus3'li korraldada kokkutulek
Stokholmis, säsauti kr.,
teistes maades". Gümnaasiumi juubeliaastal
tulöks välja aiida kogute,
mis tutvustab kooli ajalugu
hilisematest aastatest, kusjuures
väärtusliku algmaterjahaä tufleks
kasutamisele kooli kohnesaja a^^-
ta juubeli pi^ul välja antud raa-
; Et see kõik Võiks korda minna,
selleks tarvis veelkordselt side
gusitav-adolflaste vahel ÜIÖS^ ehitada.
Palume seepärast kõiki endigi
õpilasi ja õpetajaid endast teatada
aiadressdl: Docent Kuno Thomas-son,
box 559, 751 22 Uppsala, Swe^
Ühtlasi teatada olemasolmtest
äBdmetest kooli ajaloo, fotode ete.
kohta. Samuti lisada oma isiklikke
seisukohti ja arvamusi juubeliaasta
tähistamise Mbiviimise kohta.
V. KANGRO, N. MET^LQV,
R. REBAS, E. RUMMA,
T. SAAGPAKK, K.:THOMÄSSON.
Houstonis Texases toimunud
nõupidamise-kohta andis „VabÄ'
Eestlasele" inforniatsioofni Vana
Andrese koguduse Õpetaja^^And-^
res Taul, kes mainis, et nõup|da-5
mine oli '/äga huvitav 0(ma'imit-'
mekesiste pmbleemide esile ker- '
kimisega, mida ei käsitanud mitte
amuir-vaimulikud ja usuelu juhid •
vaid i:a iriitincsugust© alade eri-.
' teadr=- cd. ; : • ' .
pahandus tekids ainult •
Houstonist., lahüainjisel, . kuna}
samsi ajpl saabus sinna Ifi?ia i
peaministri asetHit.ja Teng, k< 11?
. saabuinisell suleti lennuväli Jrl-,.
. gcoleku huvides muul? liiklUvSe-1
le ning Torontosse sõitjate lennuk
sai seetettu tunduvalt hjl=
' Jem valla sõlt-a, ' , .
KogusiüMnas oli koinvei^tsil
ü b 250 deüegaadi, kusjuures ©eelaste
kõrval oli esindatud ka läti
kirik. Meie esindus oli võrreldes
meie koguduste ja nejide liikmete
arvuga proportsionaalselt eriti
suuir. Nõupidamise eesmärgiks
täpsemalt määritletult oli hinnata
ja analüüsida kiriku tulevikku
järgmise 25 aasta jooksul tohutu
kiirusega muutuvates olukordar
des, eriti siin ' Põhja-Ameeriika
mandril.
Moodsia ajastu algust hakatakse
arvestama Teise maailmasõja
lõpust, 1Ö45. aastast.
Areng, sellest jast pesile m oh
md niivõrd kiire ja edusain-mud
nii kaugele ulatuvad, et
meie ei suuda enam
Mende
Efsii Ja i U i vaimitliitke Houstonis, konverentsil.. Esireas vasakult:
piiskop IC, Kaiidsepp, I/ätiEv. Luteri Mriku president
Ameerikas ^:pastoir:. A. Voitkus Moiatre?rst.' Montreali - Jaani ko-;
giiduse esindaja E. Heinsoo. Teises reas tekeli^raost R. Kiviranna
New Yorgist, tema kõrval vasakul õp. V. Koppemiann
Oiicagost, viimases reas keskel Toronto Peetri koguduse esindaja
õp, Ä. Jalonepi paremas ToroiaU® Vana Andrese koguduse .õp |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-02-13-03
