Vaba eestlane , July 29, 1982

              Nf. 57 VABA EESTLAOT neljapäeval, 29. juiilü 1982 ~ Thürsday/^ 29, 1982
iiiiiiiiiMiiiüiiiiiiiUiiiiüniiniffli
'ALITÜSES
Hind Saatt
kT 2.—
. 18.—
... 10.—
.... 5.—
... 10.—
$1.-^
35
.70
.50
.70
$1.-
7.50 $1.—
JST 2.— ^5
8. —
IJS 7.50
11.—
fM 3,50
IILE lo—
3.—
MEL 3.-^
9. —
5.—
Idud 5.—
18.-^
.50
.50
.85
M
.50
.50
.50
.50
.40
.30
.70
4.— M
ILJ 2.— .20
4.—
8.—
4. —
2.50
2.25
20.—
5. —
8.80
6 —
.30
.50
.30
.30
.30
.40
.40
.40
M
1.50 .30
2.75 .30
14.— .50
. i6.2a> .50
5.— .50
... 8.—
5.— •50
' 18.- $1—
.. 6.— .70
12.— $1.—
13.— $1.-
19.50 ,70
.E:
.... 3.— .50
lat
.... .4.- .50
nat
.... 5.— .50
... 3.— .50
. 2.50 .50
^iiiiiiiiiiiiiiiiiiffliiniiHiuyuiuii
pead selle uue lõh-vastu.
„KQik väga
I jaoks, see pikk kih-pteise
tundmaõppimi-usu,
et ta kunagi
ib, mis on armas-ppoolest
veider nii-kui
Evelynil oli
^aadud kihlasõrmus
>lnud imelik?
jiuidugi armunud tei-
Ised maitsed, tean^ et
}ed ämbritäied kogu
Kuid on veel mida-
I'" seletas noor proua
iva pealiigutusega,
(sina oled minu moo-i
. . ja küll sa näed,
Nancy. teadis tõe­ta
kõneles. . :
iga ebamäräane ilm.
ütleb, et see on
liim. On tunne, na-legi
töö juures õieti
naljakas? Kogu en-pärast
mu iinna-piksugu
tähtsusetuid;
)esin juukseid ja po-.
[selle rebitud pildi
ta'skust, kas ta oli
p, temale?
[äis, nagu'olekski tal
ft armsam kui mõni
hea mõte... Või
liiga palju, nii nagu
fit kena olla ta väs­ida,
kas saata või
siiski.
^rgneb) '•
Jaan Villo
aastane
14. juulü ^ tähistas oma 80-iidat
sünnipäeva meie suursportlaste
peres üldtuntud meisterjöoksja
Jaan Vülo, kes esindas 20- ja 30-
ndatel aastatel Balti riikide ja Soo­me
kergejõustiku maavõistlustel
sihnapaistvat osa jooksukuulsuste
Belsmski, Tiisväli, Rähna ja teiste
kõrval. Jaan Vülo sündis Pärnus,
kus sai alg- ja keskhariduse. Ise­seisvusaegses
sõjaväes ta võttis ak­tiivselt
osa spordivõistlustest ning
saavutas esikohti teivashüppes. Lõ-petas
Tallinnas politseikooli esime­se
lennu ja teenis Tallinnas ja Nar­vas
üle 16 aasta.i
Politsei, kui ka Kalevi sportlase­na
ta võistles Leedus, Lätis, Soo­mes,
kuuludes Eesti meistermees-konda
4x400 m teatejooksus, kel­le
nimel oH Eesti rekord. Nõuko^
gude Lüdu okupatsiooni ajal var­jas
ta ennast ikötsas, olles ühendu­ses
metsavendadega. Saksa okupat­siooni
ajal kuni Soome siü^dumise-ni
töötas ta Tallinna kriminaalpo­litsei
vanema assistendina. Soomes
jätkas kommunismivastast võit­lust
Karjala Kannaksel JR200
koosseisus.
Sõja lõppeda asus Rootsi, kust
1946. a. suvel kalapaat „Linda"
pardal 84-a pädevaga purjetas üle
Atlandi ookeani Floridasse. Mia­mis
võttis ta aktiivselt osa Miami
Seltsi asutamisest. 1948 aastal asus
ta Los Angelesesse, kus 49- ja 50-
aastatel koos Charles Kodili ja
Charles Jansoniga võtsid vastu esi­mesi
eestlasi pagulasläagritest Sak­samaalt.
Juubilar võttis osa Los
Angelese Eesti Seltsi, segakoori (se­gakoori
vanem), kiriku nõukogu ja
Eesti Maja ostu toimkonnast.
Jaan Villo elas ka lühemat. ae­ga
Alaskas, kus ta võttis osa Faur-banks
Alaska Eesti Seltsi asutami­sest.
JuubUar on nüüd pikemat
aega elanud abikaasa Leidaga oma
avaras kodus Portlandis, Oregonis,
kus ta on aktiivselt osavõtnud eest­laste
tegevusest, olles mitme orga­nisatsiooni
liige. Ülemaailmsetel
Eesti Päevadel Torontos 1972 oli
ta Oregoni eestiaste esindaja ja li­pukandja.
Inimesena on Jaan Villo
julge ja otsekohene. Ta on teotah­teline
ja õiglacfe, kes on laialt tun­tud
ja lugupeetud. Vaatamata tor-niistele
aegadele, on ta füüsiliselt
tugev ja vaimselt erk nmg noorus­lik.
V.P.
Milosz: Meie ajastu sümbol •
Mii riikide saatus i
yusi AABS'i väljaandeid
Viimase poole aasta jooksul on Balü Headaslik üMng AABŠ üks
näidanud vilgaist kirjastustegevust. Ajaldrjanduses vareni mainitud
nnlkroväijaannete nimekirjale ,3altica in Microform" ning õppivale
noorsoole määratud broshüürile ^Baltic Studies Facts for Students^
lisaks on yä Ija antud ühingu ajakirja, Journal of Baltic Studies" kaks
numbrit (nr. 3, Fail 1981 ja nr. 4, Winter 1981) nmg „AABS Newss-
Hetter*' (aprill 1982). Trükitehnilistest põhjustest tingituna on , Jourasil
of Baltic Studies"' W ) ilmumine ajaliselt veidi taha jäänud.
'Lõbusõidulaev. „Island Princess II",.miMega toimus etmlise pressi sõit RideaukanaMEo
Ly Krabi reisikiriu
IDA-ONTARIO JÄ RIDEAU
Paljud eestlased — majaomanikud,
ei tea
et teen igasuguseid
raud-ja puuaedu
krun^de ümber.
B. RISTMÄGI, td. 759-6424
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TAIiTüS
avatud, csmaapäevait
reedeni kella 9—3-m
Telefonid: toiinetus 444-4823
taUtus 444-4832
EnuSiiitDsi võetaks® vastu;
Toimetaja' kodus
v&Jjaspool tööaega:
' .Hannes Ojä 481-5316
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-ni.
KUULUTAMINE
, VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu,
üks toU ühel veerul .. $4.25
esiküljel $5.—
tagaküljel^ $4.50
^Kuulutuste Munad:
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1. Vaba Eestlase taütms
1955 Leslie St.
Don Mills, Ont.
M3B 2M3
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Lüvandi 251-6495
2. Mrs. Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano Gt.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080
MÜSTIKATELE OTSITAKSE
KASVUVÕIMALUSI
Eriliseks eksperimentaalprojek-tiks
on mustikate kasvatamine, mi­da
praegu tehakse farmides, pea­miselt
ySA's ja Kanada idaosas
Npva Scotias. Nüiid otsitakse sood­said
kasvuvõimalusi ka siin. Taa^
mai hakkab silma ka rapsi katse-^
põld, seda kollaseõielist õlitaime
näeb palju Skandinaavia riikides
ja Soomes, kus see suvel suurte
väljakutena eriti kauni pildi pakub.
Aga ka linakasvatamist katsetatak­se
Kemptvilles, mida ma sün maal
kusü mujal nägema pole juhtunud.
Loomalautades valitseb kord ja.
puhtus, lüpsilehmade saavutused
on kõik vastavalt igaühe nime-tahviü
üleval,' silma hakkab suure­joonelisi
nimesid nag „Admiral
Melinda", ,,Standout Loraine" ja
ajakirjanike üsna võhiklikke küsi­musi
kroonib ühe naljahamba sõ­navõtt,
kes avaldab soovi pulli
lüpsmiseks.
Lantsh pakutakse meüe kooli söö­gisaalis,
kuna aga koolisemester on
ammugi lõppenud, on söömaaeg
valmistatud amult meile, see osu­tub
üsnagi kesiseks ja bn.tehtud
jügavkülmetatud tavalisist poetoi-
Tudest. Teisel ajal oleksime tõe­näoliselt
saanud kohapeal valmis­tatud
eksperimentaaltoite ja läbi­proovitud
hõrgutisi,
seile laevasõitudele lisandus veel
HUGELJÕUJAÄM CORNVALL»IS
Peagi jõuame Ontario kõige ida­poolsemasse
linna — 45.000 elani­kuga
Comwalli. Seal külastame
Ontario Hydro hügeljõujaama —
Robert H. Saunders Generatmg —
mis oma nime on saanud ühe endi­se
Hydro presidendi järele, kes oli
selle projekti suurim eestvedaja.
Jõujaamu olen näinud mitmeid ja
alati on mul neid vaadates tekki-?
nud tohutu aukartus selle saavutu­se
vastu, mida INIMENE (just ini­mene
suurte tähtedega) on oma
vaimusuurusega loonud ja valluta­nud.
Nü siingi. St. Lawrence jõe kä-restikkude
hirmuäratavad veejõud
on taltsutatud tammide taha, pan­dud
eraldatuna vallide vahele
jooksma inimese omatahtmist möö­da
ja muudetud tohutuks elektri-hulgaks.
1954. a asusid Kanada ja Amee­rika
insenerid üheskoos hiigelpro­jekti
näol veejõudusid vallutama ja
nelja aasta pärast oli selle hiigel-süsteemi
kapatsiteet enam kui
900.000 kilovatti. Tegelikuks ava-talituseks
oli kohal Queen Eliza-beth
juunis 1959.
Ehituskäigust kujuka püdi sai-nuaiadki
kaevati ümber ja ajaloo­lised
ehitused vüdi endisel kujul
üleujutatavate kohtade pealt muja­le.
Kuna Saunders jõujaam asuto
turismirajoonis, sus käib siin üle
100.000 külastaja aastas ja suure­jooneline'
klaasseintega ehitus annab
võimaluse oivalisU^s vaateiks,
Ühel seinal on suur 37 x 10 jalaline
abstraktne müürimaal, mille loo­jaks
on Toronto kunstnik Harold
Town.
Mu küsimusele: „Kas ka Toronto
siit elektrit saab?" antakse vastu­seks:.
„Võime anda,; kui vaja, aga
praegu ei ole selleks tarvidust.
Elektrit saab vastastikku osta ja
müüa, nagu see sünnib ka Kanada-ja
USA vahel. Praegu varustame
me rohkem Lõuna-Ida-Ontariot."
AJALOOLINE VESIVESKI
MAKSAB 1820.000
Reisi üheks kõrgpunktiks on Mor-risburgi
lähistel asuvas Upper Ca-nada
Vülage vabaõhumuuseumis,
3. juunil 1982 toimuv n.n. „Sod
Turning Ceremony for Bellamy*s
Flour and Grist Miil", selleks toi­minguks
sõidab mini-lennükil koha­le
Torontost Ontario Turismi ja
Rekreatsiooni minister Reuben G.
Baetz.
Ministri ülesandeks on ajada sis­se
esimene vagu kahe toreda mus­ta
hobuse eestvedamisel veskitiigi
kaldale,, kuhu peatselt ehitatakse
endisagne ja ajalooline vesiveski
aastast 1822, mis töötama pannak­se
samavüsi, kui see toimus vanas­ti.
Veski ülesehitamine võtab aega
kaks aastat ja läheb maksma
$820.000.— ent sellest tuleb ainu­laadne
ajalooline ehitus terves P.­Ameerikas:
veski, mis töötab en­disaegade
viisil nü vee kui ka au-rujõul.
Tseremoonia ajal?s õn kohal
mitmeid aukülalisi, peetakse kõne­sid
ja ajakirjanikele antakse või­malus
rohkeks pildistamiseks. Ko­gu
pidu lõpetatakse ühise„barbe-cue"-
söömaajaga väljas vaikselt
virvendava veevälja kallastel.
Ontario minevikuga tutvustami­seks
külastati pikema peatusega
Upper Canada Village vabaõhu­muuseumi
ja viimasena Kingstonis
asuvat Oid Fort Henry kindlust
(ehit. aastail 1832/34). Lisaks seni-me
näidatud filmi abil ja teiselpool
jõge paistis piiritagune USA palja
sjlmagagi ära. Jõujaamade pro­jekt
konstrueeriti kahe riigi poolt
jaotatud kuludega, kummalegi
maksis see umbes 300 miljonit, nii
Ontario Hydrole kui ka the Power
Authority of the State of New
Yorkile, seega 600 miljonit.
, Eolossaalseist arvudest jäävad
veel meelde vaid mõned: ehitami­sel
tuli kasutada 6V2 müjonit tonni
betooni ja 3% miljonit tonni tse­menti.
Vee jõudude teisale juhtimise tõt­tu
tuli suuri ümberkorraldusi tehaj
eriti Kanada poolel asulaste ja ini­meste
ümberpaigutamise näol, sur-
„Thousand Islands" sõit, mis on
turistide hulgas üsna populaarne ja
korraldatakse ühe- ja kahetunnili-sena
alates mai keskpaigast kuni
oktoobrikuu keskpaigani. Ja küsi­musele:
,,Kas seal tõesti on tuhat
saart?" võib anda vastuseks:
„Ei, neid on koguni üle 1600".:
LoPUMÄRGINAALE JÄ
MÕTTEID
Etailine pressireis lõpeb Toron­tos
Ontario Parlamendihoone ees,
kus ta algaski ja lõpusõnadeks on
meie programmilehel soovid :„Ela-ge
hästi kuni me jäUe kohtume!"
Kogu bussisõidu pikkus kuue ti-hedakavalise
päeva jooksul oli 1500
km ja vastupidiselt eelarvamusile,
et seda Ontario osa tunneme ju üli­hästi,
oli seal paljugi uudset ja hu­vitavat,
eriti reisi nimiätraktsioo-nis
— Rideau Kanal 150-aastane.
Üldiselt tundub, et nii palju aas­taid
järjest toimunud Ethnic Edi-tors
Tour on kaotamas oma sära
ja uudsuse. Vastuvõtt Ottawas
tundus jahedam kui aastaid taga­si,
või on see vaid mi, et see aas­tast
aastasse^ kestnud etnilise pres­si
reis on lihtsalt muutunud lüga
igapäevaseks, luitunuks, kulunuks.
Ottawa vastuvõtu hulgas puudus
kokkusaamine ühegi polütikatege-lase
või valitsusametnikuga, välja­arvatud
üks eraviisil korraldatud
hilisõhtune vastuvõtt vaid kutsutui-le
M.P. Jesse P. Flis'l juurde par­lamendihoones.
Ometi — kõike eelmainitut kor­vas
mitmekordselt paljudes väikse­mates
paikades eest leitud soe sü­damlikkus,
mis külma ja vihma-päevadegi
mõju leevendas.
, Journal of Baltic Studies" nr.
3 on Baltikumi tänapäeva prob­leemide
erinumbriks üldpealkirja
all „Maaibnaprobleemid Balti ref-lektsiooäis".
Nagu kirjutab prof.
Rein Taagepera väljaande sisseju­hatuses,
esineb ülemaailmseid
probleeme milliste halvenemine ei
säästa Baltikumi, olgu see nukle-aarne
sõda, ülemaaümne elanik­konna
katastroof, ülemaaümne
energiakriis või keskkonna saas^
tamine. Kuigi katastroofe loodeta­vasti
ei: juhtu, eksisteerivad need
ülemaailmsed probleemid ometi ja
tõenäoliselt leiavad reflekteerumist
Baltikumis.
Seda sihnas pidades on JBS
1981 aasta sügisnumbris neid
probleeme põhjalikumalt käsitle­tud.
Prof. Toivo Miljan kirjutab
teemal„Ida ja' Lääs: poHitiline ja
sõjaline .strateegia ning Balti ran­nik".
Proff* Rein Taagepera kirjutab
elanikkonna kriisist seoses Balti­kumiga
kuna prof. Mare Taage­pera
kirjutab keskkonna saasta­misest.
Prof. Henry Ratnieks on vaatluse
alla võtnud energiakriisi seoses
Baltikumiga ja prof. V. Stanley
Vardys käsitleb inimõiguste küsi­musi
Eestis, Lätis ja Leedus.
JBS 1981 aasta talvfenumber
öördub ajaloo, kunsti ja keeletea­duslike
küsimuste juurde. Prof.
Edward C. Thaden vaatleb Eesti,
Läti ja Leedu positsioone piir­kondliku
autonoomia osas 18-dal
sajandil võreldes Ukraina seisu­korraga.
18-nda sajandi probleeme
käsitleb ka prof. Hubertus Neu-schäffer
oma saksakeelses artiklis
agraarreformide uurhnise kohta
seoses Carl Friedrich Frhr. voa
Schoultz-Ascheradeniga.
Teatrikunstist kirjutab prof.
Mardi Valgemäe artiklis j,Draama
kunstivornüna" vaadeldes Hugo
Raudseppa j^Vedelvorsti", Hella
Wuolijoki näidendit „Koidula",
Yämo Vahingu näidendit «Suve­kool"
ja Rein Saluri näidendit
„Kes ma olen".
Eesti lugejale pakub erilist huvi
^DVOKJXADID
setm
ENN ALFRED
ADVOEAAT-NOTAR
Room 1002, Royal Trust Towar
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Ont. (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
TED ROLAND LAAN
(Qdvokaat-notar
133 Richmond St W., Ste 705
Toronto, M5H 2L3
Tel. 364-7072
ADO PARK,
METHERINGTON, FALLIS
&
mag. Hilja Kukke poolt ivaldatud
tõlge ühest Hoover Instituudis lei­duvast
venekeelsest kirjast, mille
kirjutas 4. detsembril 1919' kolonel
Boris B. Poliakov, Vene valgete
vägede varustusohvitser Eestis. -
Pikk kiri annab ülimalt huvita^^
ya ülevaate kindral JiidenitsM
vägede ja Eesti võimude vahe«<
kordade kohta,
tuues ära kä mitmete tookordsete
tegelaste iseloomustusi nagu seda
nägi Poliakov.
Lisaks ül^l mainitud pikematele
eesti lugejat huvitavaile kirjutistele
leidub mõlemis vihus arvustusi,
ülevaateid ja informatsiooni. ; .
„AABS Newsletter-i" aprillikuu
numbri olulisema osa' moodustab
intervjuu Nobeli laureaadi prof*
Czeslaw Milosz'iga, kes on valitud
AABS'i esimeseks auliikmeks ja
kes osaleb ka eelseisval AABS'i
kaheksandal konverentsil St. Paul,
Minnesotas 17—19. juunil, ette
kandes oma luuletusi.
Ameerika seaduste kohaselt oa
Milosz sündinud Leedus, kuid ta
ei pretendeeri olla leedulane. Küll
aga leiab luuletaja, et tema leedu
tagapõhi on selgösti märgatav te­ma
töödes, eriti tema noorpõlve
käsitlevas teoses„The Issa Val­ley",
Prof. Milosz konstateerib, et
lään&-eurooplasple ja ameeriklase­le
on Baltikum väga eksootiliseks
paigaks,
kuna nad ei mõista seal valits®"
vaid rahvuslikke, keelelisi, usu-
M jne. komplikatsioonCb
Oma tähelepanekute põhjal aga
leiab prof. Milosz, et ta näeb
- aeglast muudatust arusaamises
Balti maade eksisteerimisest ja ül­diselt
maailma selle nurga iseärali-sustest.
Puudutades tema teoses „The
Gaptive Mind" esinevat peatükki
„Baltikumi õppetund" rõhutab
•prof. Milosz, et Balti riigid illus­treerivad
kõige silmatorkavamalt
Hitleri ja Štalini 1939. aasta au­gustikuu
pakti tagajärgi, kui Balti
riigid anti ära ja Euroopa jagati
mõjupiirkondadesse. „B^ti riigid
eksisteerisid iseseisvate riikidena ja
järsku nad kadusid maakaardilt
kahe kurjategija vahelise pakti ta­gajärjel
ja seda olukorda pi muu­detud
võiduga Hitieri üle. Just sel­lepärast
on Balti' riikide saatus üli­malt
sümboolne meie sajandi sünd­muste
arengule" ütleb poola luu-
. letajaGzeslaw Milosz.
On huvitav märkida, et Poolas
levitatakse põranda.all Miloszl luu­letusi,
mis ei ole tema kirjutatud.
Tihti on need luuletused hal­vad,
aga nad on poliitiliselt tm-gevad
ja Miloszi nime kasutades
ttahetakše neile anda suuremat
kaalu.
Lõpetas Sl-päevas©
iiäljasfreig!
MOSKVA — Sergei Petrov lõpe­tas
51 päeva kestnud näljastreigi,
öeldes, et see pikaajaline paastu­mine
väljasõidu viisa saamiseks
oma abikaasa juurde ühendrüki-desse
on liiga palja valu tekitanud
tema perekonnale. Petrovi ema lõ­petas
oma näljastreigi juba 7 päe­va
tagasi. Ainult Juri Balovjenkov,
kes tahab luba oma abikaasa juur­de
USA-sse minekuks, jätkab paas­tumist.
Advokaadid-notarid
MB Bay St, Süite 401. 363-4451
Õhtuti 447-2017 või 929-3425
TÕNU TOOME
LL.B.
ADVOKAAT — NOTAR
Yorkdale Place, 1 Yorkdale Roadl,
Süite 207
Toronto, Ont. M6A 3A1
Telefon 781-5556, 789-7579,
kodus 489-6709
LEO KANN. D.Co
DOCTOR OF (EHIROPRAeTIC
212 Dinnkk Cr.
Tel. 489-0562
EtniM ajakiijamjkk® KempMIle põllutöökoolis : sõidul katsepõldnsdlde trakttorveokil.