Vaba eestlane , July 29, 1982

              lk. 2 VABA EESTLANE .neljapäeval, 29. juulil 1982 Thursday, July 29, 1982 Hr, 57
VABADE EESTLASTE HMLEKANDM ^
VABA£68TLANi
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don
Ont. M3B 2M3
.TOIMETAJA: Hannes.Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trä^
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) ,444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.—
ja veerandaastas $13.-—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29 — ja veerandaasta» $15.—
Aadressi muudatus 50 e. — Üksiknumbri •Cc
RIE ESTONIJ
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
1955 LesHe St Don Mills, Ont. M3B 2M3
illlilllitlllllilllllllllllllliililllllilllllllillillllllill^
OTSE-festiyal Stokholmis, noorteko©r esiiaemas Jaan Seimi Juhatusel. Foto: H. Trummer
jaH
Tasapisi hakkab maailmale teadr
vusse tnlemaN. Liidn ja Hiina va-bekordade
areng. USA oma Tai­vani
poliitikaga annab sellele pide­valt
mit hoogu juurde, et vanad
aatekaaslaised võiksid uuesti kaela-ikuti
teineteist leida.
Üheks lähenemise mooduseks
oli pärast 16-aastast vaheaega toi­munud
kergejõustikiivõistlused ka­he
riigi sportlaste vahel, kuSs
üheks N. Liidu esindajaks oli
eestlasest kolmikhüppaja Jaak
Uudmäe. Tema spordkeisi vaatle­vas
artiklis ajalehes ,,Edasi" öel-dalöse,
et ,,yiiekümnendatel aasta­tel
oli just N. Liit see, kes abistas
irahva-Hünat igati nii treenerite
kui spordivarustusega. Ehkki Pe-
Mngi juhtkond suhtub nüüd meis­se
vaenulikult toetab NSV Lüt
naaberriigi naasmist spordiliUcu-müsse
ja on korduvalt pannud et­te
taaselustada maavõistlused ja
muud ühised spordiüritused. Para­ku
vältis Hüna RV seni kontakte,
sirendades sidemeid hoopis Lääne­ga;"
Nüüd olid esimest korda
kops ideoloogUised kaksikud.
Hiina sulatab oma vahekorda N.
Luduga vähehaaval. Peking, keda
toetab kolmas maailm, on haka­nud
otsuna kešikteed Moskva ja
USA vahel. Mida jahedam£di;s
puutub Hima ja USA vahekord,
seda enam läheneb Hiina N. Oi-dule,
vähemalt on N. Liit osavalt
neid jahenemisi omapoolsed huvi­des
kasDtaniid. Hiinlased on siiski
öelnud, et pole olemas märgatavat
edu sidemete uuendamisel Moskva-
^ mitte enne kui N. Lüdu sõnad
uhtuvad tegudega. Selline vastus
anti möödunud märfisiknul N; Lü-in
presiäendfle Leonid Brezhnevi-
SeUde nõudele vaatamata on
suhted soojenenud kahe kommu­nistliku
hiiglase vahel, pidevalt on
olnud kontakte, poolametlildce ja
ametlikke. Hiinlased üüevad, et
vahekorra paranemine N. Liiduga
d tähenda eemaldumist USA^st
Taivamle müüdud relvade pärast,
kuigi on ilmnö, et see on toonud
esüe teravat USA-^vastast kriitikat
üldine vaade diploünaatide hulgas
on, et Hiina on otSsustanud ajada
kahe suurvõimu vahelist teed, va­lides
oma kaitsealuseksVkolmanda
Maailma. Selletõttu ta on kritisee*
irinudUSA-d selle Kesk-^
Lõuna-E(M'ea poliitika pärast.
Hüna sündmuste vaatlejale po­le
praegused muudatused Hiina ja
N. Liidu vahekorras mitte põhili­sed
vaid rohkem funktsionaalsed.
Seal ön mõningat sõbralikkust,
aga põhilised erinevused jäävad' ja
need ei laie vahekorda normali­seeruda.
Ometi on mitu sündmust.
Mis kronoloogilises järjekorrad
mäitavad tsuhete sulamist
oktoobris 1981 te^ N. Liit et­tepaneku
piuiküsunušte üle läbi­rääkimiste
pidamiseks. Hiina lubas
ettepanekut uurida, aga pole veei
nõustunud uue!sti alustamist.
Tänavu Veebruaris N. Lüdu pea-minister
Nikolai Tihhonov i^kis
Jaapani ajakirjanikele^ Moskvas, et
N. Lüt ei taha hoida end tagasi
vahekordade parandamisest Hiina­ga.
Aga ta ütles, et see areng ja
tahe ei saa olla ühepoolne;
Märtsis kolm hima ökonomi^
külastasid Moskvat uurimaksi N.
Lüdu plaanimajandustj kus lieid
vastu võttis N. Lüdu plaanikomis-jom
abiesimees Alesander Bachw-;
rin.. •
• Maikiml- N.. ILiidn valisminSstee-riumi
Kauge-ida osakonna direk­tor
MihhaU Kapitsa külastas Pe-
Idngit, kus teda Hüna riighneeste
poolt vastu võetii Ta ütles külas­käigu
ajalj et ta loodab, et Hiina
leiab tee välja pimedast käigust.
us välisministri kolialt
Pdiitilised ja^M^^ Lahkumi!
ootustekohaseSf tulnuks tagasi lükata
WASfflNGTON (Vaba Eestlase kirjasaatjalt) — ühendrükide pealinnas on ikka veel kõneaineks ja po­liitilise
spekulatsiooni objektiks USA riigisekretäri ehk väUsministri^ erukindral Alexander Haigi järsk ja
miatušlik lahkumine oma teeiiištuskohalt. On ju tegemist ameerika valitsuse kõige tähtsama kabinetUiik-mega.
Kuigi nüüd on uus välisminister, George Shultz, asunud oma ametikohuste täitmisele, süs sellele
vaatamata ei v^ibüarutlušod ja oletused, miks sarnane vahetus üldse aset leidis. Järjest kergitatakse üles
kaks küsimust: esiteks, miks Haig lahkus ja teiseks, kas välisministrite vahetus võib endaga kaasa tuua
muudatusi Ameerika üliendriikide välispolütikas.
Mai lõpul Hiina Internatsio­naalse
Maubandu^ nõukogu dele-'
gatsioon külastas Moskvat kau­banduslike
võimaluste
Varem õn sel aastal Hüna ame­tivõimud
btsustamid anda suure­mat
kaalu N. Didu uurimustele.
See otsus tehti Hima Kommunist­liku
Partei vanemate lükmete
poolt, kus ekstreemsed N. Lüdti
vastased tpfded lasti aUasumituiks
jääda.
Neist nähtub, et pärast aastaid
täielikku eraldumast näivad kaks
rüM jälle väikeste sammudega tei­neteisele
lähenevat saavutamaks
normaalset naaberlikkii vahekorda.
SeUejum'es see veel ei ütlej et KB!-
na loobuks N . M hul^
kamõistmisest Afganistanis ja
Kambodzha^
Mõned
Hüna püüe vahekordade
seerimiseks! johtuvat võimalikust
järel-Brcäelmeyi ajajärgide pnõfle-misest
Nü kaua aga kui Hiiäa pü-ril
on iahingvalmis 45 nõukogud®
diviisi ja seni kui N. Oidu väe­osad
asuvad Afganistanis, polevat
otseist sõprust loota. Kuid N. Lü­du
suured majandusUkud problee­mid
võivai viia suuremale järel-andmisele.
Analüüsides Hüna ja N. LSidm
suhteid usuvad ameeriklased, et
km efflalgul oleksM^^ m
vahel veelgi smirem eemaldumine
Taivani pärast, Isee ometi ei mnii-daks
H ^ põhilist strateegilist
asendit Kiüd kahe ideoloogUise
kommunistliku rezhiimilähenemip
ne pole süski mitte võunatu ja
USA võib end leida koos Taivani-*
ga üsna
lalSa
Milleks siis Alexander Haig õieti
lalikus? Lahkumise põhjused olid
kahte laadi: poliitilised ja isiklikud.
Poliitiliste põhjuste esirinnas sei­sab
Kaigi vaadete lahkuminek pre­sident
Ronald JReagani ja presiden­di
lähemate nõuandjatega küsimu­ses,
kuidas suhtuda: suurejooneli­selt
kavandatud gaasitorustiku ehi­tamisesse,
mis plaanikohaselt hak­kaks
tooma suurtes kogustes maa­gaasi
Löode-Siberis asuvatest Nõu­kogude
Lüdu maardlatest Lääne-
Euroopasse. Teatavasti on viima­sel
ajal Washington, eriti pärast
Poola sündmusi, rakendamas kau­banduse
ja krediitide osas karmi­mat
joont Moskva suhtes. Leitakse,
et Nõukogude Liit on suurtes ma­janduslikes
raskustes nmg arvatak­se,
et LääneriiMdel ei ole mmgit
vajadust venelasi sellest august
välja aidata, mille nad ise on enda­le
kaevanud. Just vastupidi— pee­takse
silmas, et kaubanduslike ja
rahanduslike kitsenduste kehtesta­misega
Moskva suhtes oh ehk või-malik
mõju avaldada Moskva välis­poliitika
suunamiseks leplikumale
ja yähem agressiivsele joonele. "
ühendriikide liitlased Lääne-Eu-roopas,
eelkõige Saksamaa, aga ka
Prantsusmaa ja teised, on selles
küsimuses ermeval arvamusel
Washingtonist v
Nemad loodavad saada kasu ka­vandatud
ja kokkulepitud gaasi-magistraali
ehitamisest.
Ehitusmaterjalide ja tehnoloogia
ekspordiga Nõukogude Liitu, mida
viimane hädasti vajab tuhandete
küomeetrite pikkuse gaasitorustiku
ehitamiseks, loodetakse leevendada
praegu valitsevat majanduslikku
surutist ja tööpuudust.
Peale selle on Lääne-Euroopa va-litsiBvates
rihgkondades ikka veel
kehtiv arvamus, et mõlemapoolselt
kasuÜke majanduslike sidemete
kaudu on võimalik rajada ja suu­rendada
poliitüisi kontakte ja vas­tastikuseid
arusaamisi Moskvaj^a,
mis kõik vähendaks poliitilisi pin­geid
Euroopa kontmendi südames.
Vähenialt selline on Washingtoni
arvamus oma Lääne-Euröopa liit-lasrükide
majanduslike ja poliitilis­te!
taotluste osas.
Üi ^ndriikide endine välisminister
Alexander Haig võttis sellist eu­rooplaste
suhtumist kui paratama­tut
realiteeti, mida tuleb Washing­tonil
oma välispoliitika; kavandarni-seii
osiselt arvestada. Keegi ei ole
tulnud välj a Haigi vastu süüdistiis-tcga,
nagu tema oleks leebe '/5i
pehme oma suhtumises Moskvasse.
NÄTO-pakti endise vägede ülem^
juhatajana tunneb Alexander
Haig väga hästi Nõukogude Lüdu
ilililllllllll!g!tlliSllllillll!IIII!IIIIIIIIIIIillSlllllin!li!lllll9IIIiilllllH
välis- Ja sisepoüitüta olemust.
Kuid samal ajal just sellepärast —
nende suurte kogemuste tõttu, mi­da
ta sai tihedas läbikäimises Lää­ne-
Euroopa poliitilise juhtkonnaga
— pidas ta äärmiselt vajalikuks
HA hoida alal kõige paremat vastasti­kust
arusaamist ja koostööd Lääne-
Euroopaga.
Haig oli jõudnud hinnangule, et
lääne-eurooplasi ei ole enam .või­malik
kaasa tõmmata joonele, mis
näeks ette majanduslike sidemete
katkestamist Moskvaga. Seepärast
arvas ta, et Washingtonile ei ole
kasulik seista rangelt vastu Mosk­vaga
ko-opereerimisele gaasima-gistraali
ehitamisel, mida liitlased
LääneEuroopas pooldasid.
Mitmed teised president Reagani
lähemad nõuandjad olid aga teisel
arvamusel, nende hulgas eriti tuge­valt
ühendriikide kaitseminister
Caspar Weinberger. Ja teisel arva­musel
oli ka president Reagan ise.
Ta langetas otsuse, mis keelab
ameerika firmadel igasuguse teh-noloogUise
abi andmise kavanda­tud
suure gaasitorustiku ehitami­seks
Alexander Haig, leides et tema
poolt soovitatud joon või hoiak ei
leidnud USA presidendi poolehoidu,
pettus sügavalt ja protesteeris te­ma
arvates eksliku otsuse vastu.
Ta jõudis järeldusele, et tema ei
ole ühendrükide väüspolütika kõi­ge
tähtsam formuleerija, nn nagu
ta seda oli ametisse astumise algu­sest
peale soovmud.
Teine olulisem poliitiline lahku­minek
Haigi ja president Reagani
vahel OÜ lisraeU ja Araabia riikide
vahelise konfükti küsimuses. Haig
andis rohkem ja tugevamat toetust
lisraelüe, kui seda teised Reagani
nõuandjad soovisid, kes tahtsid ol­la
konfliktis juutide ja araablaste
vahel rohkem^ erapooletul ja tasa­kaalukamal
seisukohal. MiUeks
Haig mi tugevalt lisraeU agressüv-set
poüitikat toetas^ selles osas va-ütseb
teatud määral selgusetus.
Üheltpoolt võisid Haigi, kui sõjaväe­last,
sellele limüe kaüutada sõja-
Us-strateegUised kaalutlused.
msrael on lõppudelõpuks sõjali­selt
kõige tugevam jõud Lähis- ja
Kesk-rldas, kellega.potentsiaalsete
suuremate konfliktide puhul on
kasulik koos töötada.
Aga seUe kõrval võis Alexander
Haig mõjutatud oUa oma poüitüis-test
ambitsioonidest Ei ole mingi
saladus, et Haig arvas end olevat
ühe võimaüku Vabariiklaste partei
presidendikandidaadi 1984.' aastal,
sü juhul kui' Ronald Reagan ise
enam teiseks ametiajaks ei kandi­deeri.
Sel puhul oleks aga juutide^
sõbralik, hoiak ohiud Haigüe sise-poüitüiselt
suureks eeüseks.
Kolmandaks väüspoliitüiseks lah-kummekuks
Haigi ja president Rea­gani
hoiakute vahel oli suhtumine
Pekmgi, kommunistlikusse Hünas-so.
Reagaml ja tema lähematest
nõuandjatest sõpradel on juba; va­nast
ajast sümpaatia TaivanUe pa­genud
rahvusliku Hima vaütsuse
vastu. See tuleneb Vabarüklaste
partei parempoolse tüva lähedas­test
sidemetest Tshiang-kai-sheki ja
teiste hüna rahvuslaste juhtkonna
liikmetega. SeUe sümpaatia tule­museks
on jätkuvalt hea suhtumine'
Taivani. See äga ärritab kommu-nistüku
Hima valitsust Pekingis.
Haig väüsmmistrina pidas geopo-iütiüstel
kaalutlustel vajalikuks lä­hedast
koostööd Pekingiga ja vähe­ma
tähelepanu pööramist Taivani
soovidele.
Kõigi nende polütiüste eriarva­muste
kõrval võisid aga Haigi lah­kumises
veelgi tähtsamat osa män­gida
isiklikud momendid. Pidagem
sumas, et Alexander Haig kunagi
ei kuulunud Ronald Reagani lähe­ma
kaaskonna hulka. Haigi poüiti-üses
karjääris olid peamisteks abi­meesteks
endise d presidendid
Nixon ja Ford.
EeaganU on Washmgtoni toodud
oma meeskond Kaliforniast, keda
tuntakse Kalifornia maffia nime
all. I
Nende isüdik läbisaamine Haigiga
kujunes algusest peale vastuoluli­seks
ja mitte Kalifornia meeste,
vaid just Haigi enda süü tõttu.
Haig on iseloomult agressiivne ja
dommeeriv, Kalifornia mehed õud
aga harjunud: rohkem „easy:
gomg" ja lahedamalt käituvate ise^
loomudega. Peatselt arenesid puht
admmistratüvsel pmnal mitmesu­gused
arusaamatused Haigi ja Rea^
gani staabi vahel Valges Majas.
Neid arusaamatusi aitas vahepeal
leevendada ja summutada Reagani
isUdüc sõber Clark, kes nimetati
Haigi abücs välisnimisteeriuniisse.
Aga siis, kui Glark toodi üle Val­gesse
Majjaj presidendi nõunikuks
rahvusüku julgeoleku küsimustes,
süs kaotas Haig vastuolusid sum-mutava
puhvri enda ja Valges Mav
jas paikneva Reagani staabi vabel.
Sellest saadüc muutusid Väüsnii-nisteeriumi
konflUctid Valge Maja­ga
üha teravamaks, mis viisidki
Alexander Haigi lahkumiseni. Haig
esitas lahkumispalve lootes, et se­da
vastu ei võeta. Aga Reagan võt­tis
lahkumispalve vastu ja Haig oli­gi
omadega läbi. Müliseid muuda­tusi
võib USA väUsmmistrite vahe­tus
Endaga kaasa tuua, seUest ehk
ühes järgmises kirjutises.
Kodumaine rahvaluule
ülal kõrgel Toompea lossis
istus Vaino nägu mossis.
Sisse astus 5van Käbin,
üfles: Kärla, kõik on mil
0tsas pekk ja otsas või,
mis eesti mats meil' kokku tõi.
Lihakarnis puhtad letid,
kadunud on tai ja pekid.
Venemaale lämd kõik lambad,
eestlane, pane varna hambad!
— Kõike rohkem on kui mullu?
Selle rääkijad on vist hullud.
Ministri jutus kõike küUalt
eesti rahvas liht!salt pillab,
kõike kokku topelt ostab,
nü minister meUe kostab.
Milleks hambapastat müüa
kui ei ole enam süüa?
Tallmn, juuU 1982
Kommentaar
Kanada meedia, nii ajakirjandus
kui ka elektroonlUne, on äärmiselt
visa järjekindlusega Kanada rahva­le
katsunud selgeks teha kui halb
on Kanada majanduslik elu. Riik
an pankroti äärel, kui mitte juba
sisse langemas, rahvas nälgimas,
vähe ehitatak^se odavaüüriga ma­ju
ja palju on muid sellega seotud
hädasid. Iga päev leiavad reporte­rid
uhiuusi„asjatundjaid", kes
mõistavad rahvale selgitada seda
viletsust mida inimesed ise ei mär^
ka.
Aastate jooksul on sel ajude pe­semisel
olnud ka vastavad tulemu­sed.
Rahvas on hakanud kurtma
ja kaebama ning teevad üksteise
võidu maha riigi valitsustj kelle
nad ise süski on valinud ning
nõuavad uulsi hüvesid, olukorra
parandamist, oskamata siiski aln^ .
satki mõtet omalt poolt väljenda­da.
Ainult mÕni ülšik näib näg€.
vat kaugemale mujale maailma ja
siis avastab, et Kanada on praegu
ikka veel maailmas üks parimaid
rüke nü majandusUkult, sotsiaal­selt
kui ka muude võimalustega.
Kuid nende arvamised peale lah­tiste
silmadega vaatamist on väga
harva jõudnud ajalehtedesse väi^
keste lugejakirjadena nagu peaks
, ajaleht häbenema, et nad ka muud
kui hukatust näevad.
Põhjused seUise psühhoolsi teki­tamiseks
on sageli väga ebamäära­sed,
peamiselt vist põhimõttega j et
halvast saab kergemüii uudiseid te­ha,
selst ajalugu tehakse ju tapmis­tega.
Selletõttu on päris üllatav luge­da
„The Vancouver Sun" 21. juu-ü
numbris juhtkirja „A gleam of
light" (Üks valgusekiir), kus juht­kirjanik
ütleb, et halbade uudiste
udu läbi, mis on igal pool, näib
üks valguse kür ilmuvat nähtavale
Kanadas - i - selle rahvas, kaua ise-enelste
poolt eksiteele viidud on
ärkamas, väga hUja oma halasta­matu
majandusliku väljavaadete
juures. See on, ^või peaks olema
esimene samm paranemisele.
Ainult esimestel vähestel kuudel
on kanadalased hakanud aru saa­ma,
et aastad halba juhlünist tm-gis
kõrgeid hindu ja seda maks­takse
nüüd sügava retsessiooniga.
Parema juhtimisega kodus võiks
retsesJSsioon olla kergem, kui see on
isegi maaümaulatusega tormis Ka­nada
looduslike rikkuste juures.
Aga nuttes maha voolanud püma-ookeani
pärast ja süüdistades va-litsuisi,
ärimaailma vÕi töölisametl-ühmguid
on asjatu aja- ja pisarate
raiskamine. SellekÕrval tuleks
ühiskonda kui tervikut süüdistada,
kui see pidevalt on nõudnud õi­gust
rohkem tarbimiseks kui see
Bse produtseerib.
Keskne fakt, mis ilmneb meie
aja meeletusest, on et me ei saa
küresti oma raskustest pääseda ei
ühegi valitsuse aU ega poUitika lä-
M. Meie ees on pikaajaline võitlus
tõsta rahvas puudujääkide mül­kast,
laenudest ja maksudest, isegi
kui maailmaolukord peaks varsti
paranema. •
Üks käsusõna on lõpuks iselgc:
ei ole mingit pagemise võimalust,
kui Kanada hoiab oma majandus­liku
inflatsiooni kõrgemal kui te­ma
primaarsel välisturul, Ameeri­ka
Ühendriikidel. Oma erakordsete
eksituste ja puuduliku eelarvega
on valitsulsel õigus uskumiseks, et
inflatsioon ' on kõige kurja juur
Kanada majanduselus, nagu oma
äsjases rapordis hoiatas ka Orga-nization
for Economic Cöopera-tion
'and Development
Kindlasti pole palju võunalusi
mflatsiooni parandamisekis kui va­litsuse
defitsiit on 20 mUjardi aas­tas,
mis surub üles intressi prot­sendi
ja hoiab palga-profiidi-hinna
spiraali pidevalt tõulsuteel. Ja mit­te
ükski valitsus — kui soovitav
see võiks olla muudel põhjustel
— ei muuda seda fakti. Ükski
altematüvne valitsuis pole veel tei­nud
ettepanekut usaldavamate
sammudega praeguse poliitika
asendamiseks, kuigi neil on detai­le
ja eksimusi hea kritiseerida na­gu
nad väga sageli seda on temud.
Ametlik opositsioon, hailstes või­duvõimalusi,
püüab kürelt pressi­da
uusi valimisi, kus nad vaevalt
võiksid kaotada. Nad on lubanud
madalamaid laenuprotsente (ilma
selgitamata kuidas nad võiksid se­da
teha väljaarvatud rohkem in-flafisiooniraha
trükkides) ja vähen­dada
defitsüti: Niisuguseid ettepa­nekud
lihtsalt pole võnnalik teo»-
(Jätg lk. 3)