Vaba eestlane , August 10, 1982

              VABA EESTLANE neljapäeval, 5. augustil 1982 — TKursday, August 5,1982
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABAgeSTUNi
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 JLesüe St. Don Mills,
Ont, MSB 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Tröas
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.—
ja veerandaastas $13.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—, pool­aastas
$29.— ja veerandMsUd $1^
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 c.
FREE ESTONIAN
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
1955 Lesüe St Don Müls, Ont. M3B 2M3
New Hbrizon'! jiaubelü Eesti Majas esitasid eesti peiaslonändesli
Herma väljapanekute ees.
kimstilkarrastajad oma töid. Pildil Julie
Foto: Vaba Eestiane
QiililillllllUliiliilHIIIillliliilllilllinilllllliilillilllllllllililllllliilillllllllililll^
Uus ohukolle Kesk-ldas
Probleemiderofike Uhis-lda
Välismaailm ei tea täpselt,
mis jiilitub Iraagi-Iraani sõjalisel
irindel. Mõlema poole sõjateated
<on üksteisega täielikult vastuolus.
Kui lugeda Iraani informatsiooni
sõjaliste operatsioonide kohta, siis
dHi vastase kaotused nii suured ja
masendavad, et Ehomeini sõdurid
tel ei ole enam mingisuguseid ras­kusi
oma soomusmasinate! ilma
vahepeatulseta Bagdadi sõita ja
Iraagi pealinna vallutada, kuid sar
Esial ajal kuulutavad Iraagi tele­grammid,
et Iraan on meeletute
pealetungioperatsioonidega kaota-
Mud tuhandeid sõdureid ning isegi
Ehomeini ei suuda oma ässitavate
kõnedega sõduritesse enam nii pal­ju
vaimustust pumbata, et need
oleksid valmis tema Isuurte Ideede
|a ambitsioonide eest surema.
Tõenäolisena tomdub, et Iraani
suure hooga alanud pealetung on
jäänud Iraagi iiha suureneva vas-
Inpanu tulemusena takerduma ning
Iraagi vallutamine ja president
Saddam HusHseini kõrvaldamme
(Dsntub raskemaks ülesandeks kui
Khomeini ja tema sõjalised nõu-iondjad
seda kalkuleerisid.
Iraani sissetungi Iraaki võib pi-
(äada üheks suuremaks kogu Kesk-
Ida praegust poliitilist ja jõudude
tasakaalu ähvardavakis sündmu­seks.
Kui esialgu arvati, et sün on
. . • • ^ •
tegemist amult Iraani diktaatori
Ehomeini kättemäksnaktsiooniga ja
Iraagi presidendi Saddam Hnssei-ni
kukutamise plaaniga, siis nüüd
võib Ehomeini ähvardavatel sõ-mavõttodest
järeldada, et Iraani
praeguse rezhiimi kavatsused on
palju suuremad ja kaugeleulattBva-mad,
kuna Ehomeini kavatseb
(Dma väed saata pärast Ira^ val^^
lutamist ja sea! uue rezhiibniii Iteli-testamist
Iisraeli vastu, eesmärgi­ga
vanutadalennis^emm,
Euid see oleks Ehomeini gran-
Idioosase napoleonlikD plaani üks
osa. Plaani teine osai näeb ette sõ­jalisi
operafidoone Iconservatiivse-
6e Araabia riikide Saudi Araabia,
Kuvahij Omani, Qatari ja teiste
vaÜDtamiseks, kes m läänemaailm
ma peamised yasiostajad õliga.
Nende riildde vastu ' sõjakäigu
alustamisel loodab Khomeini eriti
abi tema radilraalset islami fnnda-mentalismi
pooldavatelt viiendatelt
kolonnidelt, keda leidub Saudi
Araabials ja teistes õlimaades. Iraa­ni
fanaatilise diktaatori kavatsused
m tekitanud nendes riilddes teata­va!
määral paanilise ja äreva mee-
Jeolo mng Ehomeini ähvardusi ar­vestades
on kons^rvatüvsed õlirii-gid
toetaaud Iraagi sõjakäiku Iraa-
I M vasto seni^^^l^
dollari Isuumse sammaga, mis OB
läinud peamiselt relvade ja
se varustuse ostmiseks.
[ Ehomeini suuri Vi
strvfötades tekib paratamatidt
elavat jõudu ja moodsaid relvi
oma suurte ambitsioonide teosta­miseks?
Sellele küsunosele OE
püüdnud anda vastust paljud sõja­lised
eklsperdid ja polütilised vaat­lejad,
kuid nende analüüsid pole
kaugeltki üksmeelsed. Eahtlemata
on Khomeini! praegu vee! varus
elavat jõudu, et oma hoolimatute
pealetungidega kokkusulanud di­viise
täiendada, kuid ka siin või­vad
lõpuks näpud põhja ulatuda,
Isuna suurem osa fanaafilistest re­volutsioonilistest
elütdiviisidest m
Juba purul£s löödud ja sõjalised ta-gasUöögid
võivad tunduvalt mõju­tada
sõdurite võitlusvaimustust.
Kuid veelgi olulisem on sõjalise
varustuse küsimus, kuna moodne
sõda nõuab hävitatud relvade
asendamiseks pidevat uite sõjamsi-sinate
Ja laskemoona juurdevoolu.
Iraani senine visa vastupanu Iraa­gile
ja äsja suurte jõududega alnSs-tatud
sõjakäik Bagdadi vallutamim
seks ja Saddam Husseini Icukuta-misel£
s laseb oletada, et Ehomemi
rezlüun on saanud kusagilt pide­valt
lisa oma relvasts&ele mng luu-reandmete
põhjal on see lisa tu!^
nud väga I lomimalistest erinevatest
alSikatest — Põhja-Eoreast, Iis­raelist
ja viimase! ajal tunduval
määral N . Ludust.
N. Liidu osa Ehomeini sõjalisel
toetamisel on eriti silmatorkav ja
märkimisväärne, kuna Moskva oU
varem Iraagi suur tugisammas ja
Husseinlle relvade levereerija.
BrezImev ja tema kaaslased jloot-sid,
et Iraani koldknvarisemisel
võunaldub venelastel Iraagi abil
oma mõjuvõimu Iraanis suurenda­da,
Iniid sedamööda kuidas sõja-õnn
pööras Iraagi kahjule
sedamööda kadus N . Liidu huvi
Isa Husseini toetamiseks ning tseÜe
asemel suunati oms relvasaadetised
hoopis Ehomeinile ja tema revö-lutsiooniUstele
armeede!^. Ehomei­ni
sõjalised vajadused viivad ta
samm-sammult üha Isuiiremal mää­ral
N. Liidu oriniti Ja Mbs&va
mõjuyõimia piirkonda, mis loob
venelastele uusi hiUgavaid võima­lusi
oma agressiivse poliitilta jätka­miseks
maailma suuremate õliva-rude
piiriumnas.
N. Liidu lähenemine Iraanile on
praegu Walshingtonis ühelts suure­maks
probleemiks, mille konnal ki­puvad
tagaplaanile jääma ise^
Liilianoni sündinused. On mõel­dav,
et uue Ühendriikide väüsmi-mstrl
Shultzi ametisse asumisel
toimuvad suuremad muudatused
ka Üheiidriikide senises Eesk-lda
poliitikas. Nende muudatuste raa­mides
ei mängi Ühendriikide
Eešk-Ida poliitika kujundamisel
ii enam Iisrael, vaid Iisraeli
ühekülgse toetamise >^mel!iaka-takse
looma tihedamaid sidemeid
ja koostööd Araabia riikidega.
m
ieiruti hävitcimiei® ei iahendci Pcilestiin^ prabteem©
Lübanom olukorda ja palestiiilaste positsiooni puudutavad artiklid on antud mitmeist tunnetest mõjus­tatuna
usulisest seisukohast ttähtuna. Need küsimused vajavad selgitamist, arvab soome ajalehe ,;Hel-singin
Sanomat" toimetaja Erkki Paakkinen Ja katsub valgustada oma rahvast neis küsimusis. Siin maal,
kus ajakirjandus on tugeva lisraeli-poolse kaUakuga, on need selgitused huvipakkuvad meilegi.
PALESTIINLASED
OMAETTE RAHVANA
Palestiinlased pole sugugi vii­maste
sõdade järel laagrielu veet­ma
ja telkidesse elama jäänud
araabia hõimlaste grupp, vaid oma­ette
rahvas, kelle riigiks organiseeT
rimise katse hävis-1948. a. Lähis-
Ida-sõjas ja sellele järgnenud olu­korras,
LRO Lähis-Ida pagulasorganisat-sioon
Unrwan'is registreeritud pa­gulasi
oli aastal 1978 kokku 1.757.-
269 isikut, kellest laagrites asus
614.073 ja mujal 1.143.196. Lisaks
oli Süürias ja Jordaanias registree-ritad
põgenikke umbes 225.000, mil­lega
oma kodud jätnud palestünlasi
oli nimekirjades 2.092.269. Arvesse
ei ole võetud neid palestünlasi, kes
olid jäänud elama Iisraeli riigi ala­dele.
Kuigi Soomest on olnud üsna vil­gas
turism Iisraeli, vaevalt teavad
paljud, et Iisraeli poolt okupeeritud
Gaza ja Jordani läänekalda aladel
on 28 pagulaslaagrit, kus on kokku
279.578 elanikku. Unrwan pagulas-.
teks registreeritud palestiinlaste
arv neil aladel on kokku 664.371.
LRO VÕTTIS ENDALE RIIGI
ÜLESANDED'
Varem Inglise mandaadi all ela­nud,
iisraellaste eest pagenud või
pagema sunnitud pälestünlasil ei
ohiud ühegi teise riigi kodakond­sust,
mistõttu LRO võttis oma hoo­le
alla riigile ja valitsusele kuulu­vad
ülesanded nagu tervishoid;
koolid ja vältimatu elatistarvetega
varustamine.
Selline tegevus kuulus oma ise­loomult
LRO ülesandeisse, aga sel
juhtumil kohustas seda asjaolu, et
olukord oli tingitud LRO Palestü-nr.
jagamispoliitikast. Iisraeli riik
on omal viisil LRO laps, kes on
põhjustanud oma sünnitajale aina
raskusi ja keda on tõesti võimatu
hoida distsipliini all. Palestiina pa­gulaste
abistamistegevusse on osa-listunud
ka arvukad vabatahtlikud
organisatsioohid ja paljud riigid ot­sese
abistamisega;
KUTSEOSKUSE PUUDUMINE
TEKITAB RASKUSI
Palestünlasi on sageli võrreldud
Soome karjalastega ja araabia rii­ke
on süüdistatud; seUes, et neid ei
ole asustatud neisse riikidesse ala­listeks
elanikeks. Küsimus ei ole
süski päris samasugune.^
P'alestiinläsed tunnevad oina
identsust palestiihlasteha. Väike
osa neist on võtnud omal ajal pa­kutud
Jordaania kodakondsuse.
Kutseoskusega ja koolitatud tööjõu-jalise
koMoipõrke
erakordselt suur tähtsus Kesk-lia
tulevase poUitilise palge kujunda-miseL
Eiii Ehomeinfl õnnestaks
N. Lüdu toetusel rautada Iraak
ja rajada seal Ehomeinile meele-päraue
valifisiis, kes loob tihedad
sidemed Süüriaga^ siis sünniks
sellest võunas sõjaliselt tugev telg,
mis on võüneline laiutama oma
mõjuvõunu üle kogia Eesk-lda õli-aUikate
^komnsu
du on üsna hea asetada nende
maade tööturgudele ja neid töö­tab
ka rohkesti õüriilcides, eriti
Saudi Araabias, Kuid. probleemi on
tekitanud see, et pagulaste enamus
on talupojad või lihttöölised ilma
mmgisuguse kutseoskuseta.
Jordaanias ja Lübanonis, kuhu
peaosa palestiinlasist põgenes, oU
karjuv maanälg omagi talupoega­de
hulgas ja need, alles iseseisvuse
saavutanud riigid, olid muuski as­jus
suurtes raskustes ja o M ohiud
suuremal määral arengumaadelt il­ma
maapõuevaradeta. Samasugune
olukord oli ka Süürias. Oma ras­keist
oludest hoolimata on need
maad teinud palju pagulaste heaks.
Suurem osa palestiinlasist elatab
end oma tööga ja ainult neüe, kes
ei ole tööd leidnu^, annab ünrwan
toiduabi, mis aastal 1978 oli 3 Soo­me
marka (ca 75 centi) päevas.
TÄNAPÄEVA HARITUIM
RAIIVAS SEAL PIIRKONNAS
Märkimisväärne on olnud ulatus­lik
LRO ja abistamisorganisatsioo-nide
poolt tehtud haridustöö, kus ka
rahva enese algatusvõime panus
on olnud tulemusterikas. Nüüd või­dakse
ütelda, et palestiinlased on
tervikuna võttes Lähis-Ida kooüta-tuim
ja harituim araabia rahvas.
Hoolimata pagulase raskest olukor­rast
nad on olnud võimelised aren­dama
oma tervishoidlikke, kultuu-rili&
i, tootmisalalisi ja hariduslik­ke
organisatsioone. Kahjatsetavalt
ka muude rahvaste vüsü on nende
hulgas arenenud vägivalla masina­värk,
mUle mõju näib neile nüüd
muutuvat üsna hävitavaks.
üks palestünlaste probleem on
see, et nende organisatsioonid on
peamiselt olukordade sunnil sündi­nud
väga hajuvil olevaina. Distsip­lineeritud
tegevus ühise keskjuha­tuse
raames nõuab tõenäoüselt veel
valulisi õppetunde.
Palestiina probleem on nii laia­ulatuslik,
ja kätketud paljud^se
eriküsimustesse, et selle lähedus
ei leidu Beirutis, kurgi üütugevad
iisraellased hävitaksid kõik seal oli­jad.
Vastupidi selline julm lihuni-kutöö
on pööranud üsräeilaste enes­te
vastu. Palestünlaste positsioon
on tõusnud endisest tuntuimaks ko­gu
maailma silmis ja tekitanud tu­geva
juudivastase meeleolu.
Vähetähtis tuleviku seisukohast
e i d e ka sellise seisukoha tähen­dus,
sest kättemaksu „silm süm^
ja hammasrhambä vastu" põhimõ­te
kuulub nii juutide kui ka mu-hameedkste
usutunnistüsse,
PARTISANIDE TEGEVUS
JÄTTIS PINGE
Soomlaste kirjeldusis on siiüdis-tatud
palestünlasi ja süürialasi ju­ba
Liibanoni partisanisõja puhul
aastal 1975—76. Beiruti peatoime­taja
Joseph G. <)hahii on avaldanud
neid aastaid käsitleva dokumen­taalteose,
kus ta valgustab sõja
tausta. Tema arvates cli sõjaks
plahvatamise peapõlijus rügi ise­seisvumisel
aastal 1943 sõlmitud
rahvüskokkulepp^ tulemus, mis ta­kistas
sptsi.ialse süsteemi kujunda^
mise ja mida autöriteetseistki kat­seist
hoolimata ei saadud muuta.
Hulgus ja viletsus kasvasid rind-rimiuti
kuni surve purskas välja
„Beirut ön segu pilvi puuduta­vaist
kontorikõrgehitusist ja uh­keist
hotellidest mille kõrval on lin­na
räpased agulid,, kus mimesed
elavad kiratsedes vüetsat elu. See
on ohtlik hiilguse ja hirmutava vi­letsuse
kõrvuti elu", kirjutas Cha-mi.
Vasakpoolsed muhameedlased,
kellest osa oli Lõuna-Liibanonist
pagenud; said oma kõrvale tugeva
relvastatud grupi — palestiinlased
ja sõjaõnn oli pöördumas- parem­poolsete
falangistide ja nende poo­lehoidjate
kaotuseks, kui vahele tu­lid
araabiariikide rahukaitsjate ük­sused,
kes olid moodustatud pea­asjalikult
süürialaštest.
Need võtsid võimu ja kaotustes
kannatanute juhtimise oma kätte ja
„Pax Syriana", süüria rahu, kattis
Liibanoni nü kui suurtükitorni va­ri,
ütleb piltlikult toimetaja Chami.
Lübanoni uuesti moodustatud va­litsus
katsus aeglaselt ja asteas1>
melt saada asjad oma võimu aUa,
aga see ei õnnestunud kunagi täie­likult.
Valitsuse: rusikas, armee oli
hajunud partisanisõjas. Ohvitser­konnas
olid ohiud parempoolsed
kilstlased ja meeste koosseis va­sakpoolsed
muhameedlased.
Lahendamata olev partisanisõda
hoidis pmge üleval ja seda ei peh­mendanud
sugugi eri rühmade ja
rahvuste grupid, kelle arv tõusis
40-le.
„LI1BAN0NI VÄRAVAD OLID
LHGA LAHTI'
Tänapäevane Lübanon oli pide­valt
ohiud varjupaigamaaks kirju^
tas Chami. Armeenlased, kurdid,
palestiinlased, polütilised ja majan­duslikud
pagulased paljudest araa­bia
maadest oüd tulnud Lübanoni,
mille, väravad oüd üigagi lahti. Sel­le
juures tuleb tähele panna, et rii­gi
pindala on väiksem kui lOOOO
ruutkilomeetrit. °
Kui riigivalitsusel puudus võim
ja abinõud, siis eriparteid ja rah­vusgrupid
organiseerisid oma kait­seks
mülitsaüksusi, ja see öÜ algus
üldisele relvastumisele; mille taga­järjed
oli näha nüüdsel hävitaniise
Kuna korra taastamine Liibano­nis
partisanisõja järel Süüria rahu-üksušte:
ähvarduse aü oleks aida­nud
Liibanoni araabiäriikidega, süs
see e i sobinud Iisraeli plaanidega,
vaid nad toetasid parempoolseid
jõude peagu avalikult, pidades sel­lega
ülal pingsa iüng''©^
-olukorra. •
Palestünlaste relvastatud selgrioo
murdmisele lisaks on Iisraelil nüüd
sama eesmärk kui oli araablastel:
tugev Lübanoni keskvalitsus, kes
tooks riüd jälle rahu ja korra. Sel­le
vahega vaid, et riik oleks see­kord
seotud lisraeüga.
Iisraeli rünnak Lübanoni on näi­danud
endisest selgemini tänapäe­vase
sõja iseloomu: sõdurite kao­tused
arvestatakse sadades, aga
tsiyülisikute, naiste ja laste omad
kümneis tuhandeis. Elame täiesti
uueaegses sangari- ja rüütUtegude
ajajärgul!
Endine on ainuüksi ebausuline,
usulise pimeduse fanatism nü kau­geil
niaailma ääremail kui kodus.
Kes võiks ettekujutada, et ristiusk
need lähtekohad suunaks oma aja­lukku
ja kanoniseeriks oma Piib-
Hs? •-.••^.,^^^^::•--
Kommentaarid
Hemo Kiik ei ole olnipeeritud
Eesti tippkiijaiiik. Ometi on ta
võrdlemisi popu!aame mees, kes
tegi endale nime kolhoosieluldr-jeldava
romaaniga „Tondiööma-ja".
See romaan tekitas Eestis tea­tavat
sensatsiooni, lama selles on
kolhoosielu käsitatud satüriliselt
elikki autor ise väidab, et ta on
vaadelnud praegust riigistatud põ!-
lupidamist läbi humoristliku priMi.
Nüüd on avaldatud ajakirjas
„Loomingus" Hemo Eükiga pi­kem
jutuajamine, mis hõlmab 17
lehekülge ajakkja ruumist» Euja-nikult
küsitakse ühte ja teist, ise­gi
seda, kas ta joob viina ja koh­vi
(vastustest selgub, et Idrjanik
kohvi üldse ei Joo ja viina suhtes
ön põlaimõtteline parajuslane),
kuid eriti tahetakse temalt teada,.
miks on tänapäeval raske tabada
inunese omapära, piiijoom? «Loo­mingu"
soov läheb selles sektoris
veelgi kaugemale, kuna küsunuse
selgitamiseks ja täpsustamiseks
maalitakse, et minevikus tundub
Immene palju selgema nähtusena
Ikui tänapäeval.
Hemo Kiik'i vastus «Loomingu­le"
on tagasihoidlik, kuid siiski
erakordselt kaugeleulatuv ja läbi-paistey.
Eu*janik vastab muu-hul-gas:
„Ajastu on inimestele summuti
külge monteerinud. On arvatud, et
munesest kipub nüüdistsiviüsatsi-ooni
iseärasuste tõttu võõranduma
mitte ainult töö, vaid ka ta elu ja
et inimesest enesest sõltub ta saa­tus
ikka vähem Ja vähem. Täna­päeva
inunene kannatab eneseteos­tuse
vaesuse all ja see on väga kau­geleulatuvate
tagajärgedega näSi-tus.
Meie talupoegliku lahva enese­teostus
toimus talus. Talu oli igale
immesele mõistetav eluring, küllalt
väike, et ta saaks end parajalt'\
suurena tunda. Talus elati, tehti
tööd, töö ja elu oli üks Ja sama.
Kõik, mis tehti, tehti endale, oma
Öodiile. Tehti jõudu säästmata, tu­lemusest
tunti rõõmu ja ebaõnnes­tumise
üle kurvastati. Elu oS5
konkreetseist emotsioonidest läbi
põimitud, need andsid päevadele
värvi, hümestele omapära. Inimene
võis oma tarkust, fantaasiat Ja
jõudu panna sellesse, mis talle va­hetut
rõõmu valmistas. Ja pers­pektiiv
«ü — mida hooldatum ta­lu,
seda parem ön ükskord lastel.
Lapsed osalesid maast-madalast
töös ja tfõõmudes, kasvasid kindlat
peispektuvi tunnetades, neile ei ol­nud
tulevik ähmane teadmatus, ra-^
hutust või ükskõiksust sisendav
haaramatu maaüm. Aga kui palju
on tänapäeval neid peresid, kus
räägitakse oma tööst ja taotiustest
sellise vaimustusega, er see lapsi
rs^idma hakkamise east alates
kaasa tõmbaks?"
Tundub üllatavana, et „Lo«>-
Ening^^ on sellise ülistava hUmangu
eesti talu kohta oma veergudel
ära trükkmud. Senise ametliku
versiooni kohaselt oli eesti talu­poeg
rahvavaenlane ja kuulus koos
taluga hävitamisele, mida teostati
massUiste Idlüditamisaktsioonide-ga.
Elli nüüd eesti talu ja talupoja
!£aitšeks okupeeritud Eesti Eirja-nike
Liidu ametiikus ajakiijas väl­ja
astutalcse — ehkki kaudselt ühe
Mrjaniktt su|i läbi — siis võib ai­nult
oletaida^ et bolshevilikudele
oni yümašed näljaaaste^^
palju tuslca valmistama ning püoi-pe^
e hakatakse aru saama? et Irol-'
hoosamajandüs ja riigbtatud põllu»
ön "
rumisele.
Kui Inglismaa Ja
Faüdandi säärte tuleviku määrit-lemisel
oma relviEiSstatud jõud^^^^^^
teekonnale saated ning kõik relva­liigid
lahingutesse rakendasid, siis
võidd argentiinlased oma ajalehte­dest
ning inglased oma publil^tsi-iiHmidest
lugeda^^ k^^^
pöiad** võitlesid Ja kui suuri ka(I^-
tusi nad vastasele tekitasid.
Falklandi sõda on nüüd ajaiugu
ja kogu see omapärane j ^ t lõppes
teatavaisti inglaste võiduga. Briti
ajalelitedest Võisime pärast Argen­tiina
vastupanu kokkuvarisemist
lugeda, mUUsteMirepäraste tang^
haaretega injgiise armee vastan
vastupanu murdis ja millfise pro­fessionaalse
täpsusega Ja löögival-midusega
kõik kavatsetud operat°^
siobnid Inini lõpliku võidu saavu­tamiseni
läbi yüdi* Eliidi nagu
nüüd selgub, on see ainidt a!sja
üks kiilg, niiütelda ,,paraadK^
ning kõik sõjakäigu operatsioonid
Nr. 58
Nl
7. ja 8.
dr.
14. ja l |
dr.
® Seose
asukohal
kJnud pi
Ustega,
gijooke I
võimuij
maga'm;i
hetesl
ja juha tl
sele võtil
mus .südi
setelefoil
sed küL-Iidega
vi
©Rootsi
des karil
laeva pjl
ve koosil
ma üleni
sest me j
merevägi
sisseiiõu(
lõppsum
krooni i\
na, milk
lütusi
koickii n
ses,
©Eskiis
kciid pal|
hale sõit
gist, Soh|
Mängiti
sejalgpal
teks oli, I
tahtis,
päeva oi
bimine.
.® Rootsi
Kalm äril
ettevõtte
tetäitja
vates 1.1
direktoril
holmis.
tevõtte
rektoriks
da aupe|
noorem
ei läinud
plaanikol
' 'i ti ja plaJ
Falklal
Briti a jJ
teteist J
kõiki i n i
paista e i
kinnitavJ
sõjalisedi
jakäiguki
valmista!
ku!9 üigi
üksteist 1
A^enl
iniiH cninl
uiuu i<ii
mat nuri
takse ohj
läinud ei
j{unnhu^sciiGfl - 11
last-Nol
teta sõdu
naktt aja
selle ase j
Kummal]
gentüna 1
vaheridhi
sid läskij
y '•• • lunatus
Falkland^
tele nird
. Jade rÕJ
puudumi
Ingllflj
eeÜugusi
1 . ' • nide te?.g
• ma.;- NS
korraldai
kerkinud
tika rask
, v»e Kurj
gneiinvtõiirndl a
ei U.IÖ ji
5,mUSftC7T
naajalo<