1981-08-25-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 59 Nr. 59 VABA EESTLANE teisipäeval, 25. augustil 1981 — Tuesday, August 25, 1981 . 7
TALITUSI
Hind Saate-
0 klÜE $
26—
18.-
10.—
5^
$1—
S9
1©^ $1^
7.5©
3 ^ SS
SU- n.—
15.-
7,50 S©
8S
8S
59
59
10
50
40
30
30
20
40
30
30
30
40
50
30
30
40
40
2$
30
30
50
50
iraamat
•4.-
5 . -
50
40
[
jle neid näinud pärast
Imist. Juvonen tundis
hõõguma hakkavat,
iska, et pidi sellele aule
rääkima valet, aga
saanud.
-aatas kaua Juvosele
lüsis:
sind on katsutud nende
lasa minema? v
kutsutud, ega arvata-
;kski.
|;na usun, et sina ei lä-jle
matkadele. Seal on
caardile pandud ja k u i
ega siis elugi sellest •
[. Need on päris hullu-ritused
praegusel rahu
muidugi tead.
alustasin luuretegeviise-jžesõjas-
ja need jätkusid
[ata päris viimase sõja
sellest peaks ühele me-
Ipiisaraa, nõustus Juvo-jniõtlen
minagi, nõustus
Sul on peale selle
[.'isjatu on riskida^ mak-lis
taheS; E l u on täht-
|ia. Kuid küll ma seda
[i augeluuremehed neidv
sooritavad,! ja juba
III see on pagana oht-
|ba ütlesin. Mitte, ainult
ssele, vaid kogu meie
|ine vaenlane: ei vaata
badega, kui mehed l i i -
)iiri.
m kindel, nõustus jälie
(Järgneb)
ADVOKAADID
ADVOKAAT-NOTAR
üoom 1002. Hoyal Tnist T®w©s
Toronto DoMinioia Gentre
Postiaadress: P.O. S2S. Tcront®
Oet(Bay & King) MSK I K I
\ Telefon: [8^3-177?
24-tu23di telefoni valveteenistus
533 Richmobd Sl. W.. Ste
Toronto, M5H 2L3
Tel. 3(54-7172
Rootsis asuva eesti keskorganisatsiooni Eesti Komitee asemikekogu koosoleku
Alep, M . Mathiesen, E . Soomägi, Alide M^rtinson j a - K . Wahtras.
S) vasakult sekretär A.
Foto: R. Tippo
KoüseseSt päs-ast Eesti Vabadnssõda kirjutatud mäiestnstaania^
Mvärskete" elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastai)
1914—1919. Raamat ilmns 1972. a. admiral J. Pitka 100. sümü-aastaks.
237 lk. — Hind $8.80 ploss 50 c e i t i saatekulu
KINKIGE ,
oma võõrrahvosest sõpradele Eesti i^itlisBe
ingliskeelne
Evald Uastak
•••-X
Hind $7.00 plass 50 c ssateknln
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
¥ Ä B A IESTLÄN!
UI
I
sl.
1^
33 N
„yaba Eestiäse^ toimetuse Ja
talituse asukoha plaan
.TOIMETUS J A T A L I T US
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—S-ni
Telefonid: toimetus 364-7521
^ talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Karl Arro 482-0242
Hannes Oja 481-5316
; KiBoluttisi võetakse vastoj •
nädala esimesse ajalehte I^uni
esmasp. homm, kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni k o l -
map. homm. kella 11-ni.
K U U L U T A M I N E
V A B A EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
- ' leviku tõttu.
II
Rahvuskaaslasi, s:o. eestlasi kogu
rännuperioodil ei kohanud, küll
aga üllatavalt rohkesti vennasrahvast
soomlasi. Isegi rannal, top-less
päevitajate. esirinnas, olid
soomlased või teised helepäised
põhjamaalased,, rootslased, kohaliku
meessoo vaatlusobjektiks. Domineeriv
turismirahvas on siiski ing-liskeelt
kõnelev. Sellest tulenevalt
on neil ka oma ,,Sir Harry's BarV'
ja skandinaavlastele , ,3 Kronor
B a r " . Kõik näisid ülimalt nautivat
rohket päiksepaistet, ülivärskeid
mereande ja ka viinamarja vägijooke.
Disco'd, baarid j a restoranid,
eriti kus esinesid fado lauljad,
kõlasid tujuküllastest huikamistest
kuni varaste hommikutundideni.
Sooritame väljasõite mööda rannikut
läänepoole,. üle Partimao ja
Lagose kuni Sagres'i, sinna kus
Cap St. Vincenfi kaljuneemel
Prince Henry the Navigator (mere-desõitjaks
me e i saaks teda tõlkida,
kuna ta enda pikeim merereis
oli vaid ülelahe Tangieri). 15. sajandi
algupoolel kogus enda ümber
kartograafe ja kapteneid,: matemaatikuid
ja astronoome ning avas
Sagre's navigatsiooni instituudi.
Tema käe alt käsid läbi mi Colum-bus
kui k a Vasco de Cama. ^
üks toll ühel veerul
esiküljel $5.—
tagaküljel $4.50
K U U L U T U S I VÕTAVAD .
V A S T U :
1. ^^aba Eestlase telitsis
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675 •
Postiaadress: Box 70. Stn. C.
Toronto, Ont. M 6 J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Lüvandi 251-6495
2. Mrs. Leida Matrley
Postiaadress:
9 Parravano Qt.
Willowdale, Ont. M 2 R 3S8
Telefon: 223-0080
University of Washmgton Seatt-ies,
Wash. lõpetas BA kraadiga
peaainega prantsuse' keel Kriena-
Niggol.
Harvardi üiikoo;ii GambridgeSj
Mass. lõpetas Karen L. Bougas
BA kraadiga bioloogia alal cum
laudega teaduslugu tööga „Opiate
receptions pf cell membrances".
Ta jätkab sügisel õpinguid Harvardi
ülikoolis rahva tervishoiu alal.
Lõpetaja oli valitud oma klassi
marshaliks, kuulub Grimson Key
Societysse, Hästi Pudding Instituut
1770-nesse, oli 3 aastat üliõpüaste
esinduskogu liige jne. Purjespordi
harrastajana on ta sellel alal võistelnud
Harvard Womens SaUing
Teamis. Käesoleval suvel viibib ta
sõpradega purjesõitudel Vahemeres
Itaalia ja Jugoslaavia rannikute
piirkonnas.
* Selleks,et inimesed paradiisi tahaksid
minna; peab nende elu põrguks
tegema.
~ Arvo Valton
Nüüd on seal muuseum tolleaegsete
navigatsiooni instrumentidega
Ja merekaartidega.
Lantch „Pousada do Infante's" oli
pidulik ja sümapiir avara ümbruse
tõttu nauditav. Lõpetame Cap Vin-cenfi
majaka külastamisega. Seda
majakat oii meresõitjad näinud
mere. poolt, kuid meü avanes võimalus
nautida vaadet maalt merele.
Tagasiteel oli kilomeetrite kaupa
valget liivaranda ja tüüpilist uhutud
liivakivi kaljut Lagoses ja A r -
macao de Peras. Tsitru^istandused
ja mandlipuud.
Legend räägib mauri printsist,
;kes põhjamailt ,,tõmmatud'\ printsessi
kojuigatsuse sumbutamiseks
lumiste väljade järele laskis kogu
ranniku maa-alad täis istutada
mandlipuid mis veebruaris olid
valges Õitemeres, on nagu igavene
lumelagendik.
Kõige meeldiva kõrval on otse
tüütav' kääbusautode j a mootorrataste
rohkus linnalähedasil maanteedel.
Ameeriklasest tuttav, kes
sün pidevalt käinud 12 viimast
aastat, ütleb et portugallane.hüppas
eesli ajastust otsp mootori
ajastusse üma vaheajata ja ta
näib seda nüüd nautivat,
; hoolimata bensaini hinnast, mis
on keskmiselt 50 eskuudot s.o.
Can. $4.25!
Albufeü^ast idapool läbime golfimängijate
paradiisi Vüamoura,
kus moodne arhitektuur on saavutanud
haruldase pehme voolujoonelise
väljenduse hispaania stiilis
majadele. Lõpuks oleme sadamalinnas
Faros, kus on k a suur lennu-väü.
Aeg on möödunud linnutiivul. ja
kui märkad, et oled i nahavärvüt
tõmbunud tõmmuks nagu mõni ka-luritaat
õllebaais, siis on aeg liikuda
edasi Madeira saarele.
Madeira saartegrupp, Aafrika
rannikul, Casablanca külje all,
olevat .turismibroshüüride andmeil
üks ilusamaid saari maailmas.
1419 avastas portugallane Joao
Goncalves Zarco Madeira ja koos
sõsarsaarte Porto S^nto'ga see on
sellest ajast alates püsinud Portugali
väe j a võimu all. Vulkaanist
kujunenud ja oma maheda klüma-ga
on süa üle aegade kogutud kõik
võimalikud troopüised lüled, taimed
ja puuviljasordid. Orhideesid
üksi arvestatakse üle 400 erivärvi.
Turismist olenevalt on pealinn
Funchali ümbrus õitsema löönud
oma moodsate botellide ja
kõrgeMtustega.
Ülejäänud saar on aga püsinud
oma raskelt ligipääsetavas ilus,
mägestikutipud sageli looritatud
madalpilvedega, orud aga idüllüis-te
rahunautivate külakestega. E i r
a das Serrados kõmas kirikukell
madalatooniliselt, kaja kadudes
sügavalt ,rohelistesse kalju käärudesse.
Monte'§ sõidutati turiste korvi-tehnikas
punutud kelkudega allamäge,
üle ornamentaalselt mustrilise
kivisillutise.
Nalja ja naeru oli palju. Mülest
küll nende kelgumeeste erilised
valged saapad (pehmed poolsääri-kud)
on saanud endüe nimeks ,,bal-t
i c a " jäi napi keeleoslsuse tõttu segaseks.
Camara de Lobos, selles
nU tüüpilises merehulguste kalurikülas,
sattusime Püha Markuse
päeva rongkäigule. Orkester ees
ja teine taga,,õlgadel-tassiti pühakute
kujusid keset õitsvate lülede
j a loorberite formatsioone. Rahva-kogumine
oli tohutu ja igaüks oli
õnnistatud, kui sai suudelda pühitsetud
lippu või pühakute rildeõmb-lust.
Läheduses on Cabo Girao,
kõrgeim merde laskuv kalju E u roopas,
mida Winston Churchill p i das
maalimise väärseks.
Vennad Ijieid'id, all Eunchalis,
alustasid omal ajal saare külastajate
vastuvõttu oma tagasihoidlikus
eramajas, millest nüüd on kujunenud
saare klassikalisem hotellikompleks
oma väga Uusa lilleaia,
basseinide ja rannakaljudega.
Atmosfäär, kahjuks, näis sügavalt
inglise snobistlik. Moodsamad ja
rahvusvahelisemad hotellid on
„Savoy'* ja „Madeira Falacio".
Saarerahvas, algupäralt lõuna.por-tugaUased,
on väga turismisõbra-lik.
Auto rentimine, taxiautode
rohkus ja bussüiinide käepärasus
võimaldab rohket ringisõitmist,
kuigi mägestikuteed ei ole mõeldud
nõrganärvüistele ; . . Banaani- ja
viinamarjaistandused vallutavad
iga võimaliku haritava maalapikese
trepiastmeliselt mööda lõuna-,
poolsemaid mäekülgi. Lilled, lüled
ja lilled, õitsevad puud ja palmid.'
Kurvastuseks on siingi. mootor^
sõidukite rohkus ja auto on kõrvale
tõrjunud eesli või veohärja.
Küll on aga rõõmsalt ronimas
mööda kaljuservi kitse- Ja lambakarjad.
Saar on kuulus oma Madeira näputöö,
portselani ja omanimelise
veini poolest. Veinikeldrid otse
meelitavad turiste jooke maksuta
proovima, küll siit vaadist ja küll
sealt vaadist\— kuni tujuke -on üpris
hea ja ostja käsi muutub heldeks.
Siin elas lühemat aega ka Christopher
Columbus, abielludes kõrvalsaare
Porto Santo valitseja tütrega.
Tema majast, Rua do Esme-ralda'i,
on säilinud vaid tükk originaalset
müüri j a üks aken.
Praca Infante läheduses on aga
> püstitatud Golumbuse monument
J a tilluke Santa Catarina kabel.
Nädal möödus siingi lilleaias nagu
linnulennul — ja aeg on edasi
rännata. Ees ootavad veel Rivera
Cote d'Azur, Chamonix Prantsuse
Alpides ja igilumine Mont-Blanc.
Adeus Madeira, — sinust on jäänud
üusad mälestused . . .:
• Arno Aarma.
Juuni keskel toimus Tartus poistekooride
laulupäev. SeUest võttis
osa 12 külaliskoori 700 lauljaga, 19
Eesti koori 958 lauljaga, kümme
meeskoori 545 lauljaga, neli orkestrit
170 mängijaga, lisaks orkestrid,
mis olid kaastegevad rongkäigus..
Mängude meeleolu rikkus vihm,
millist hullu üma olevat vaid harva
Tartus nähtud. Ilma trotsides peeti
siiski peaproov ja laulupäevade
üritused.
Narva linn tähistab tänavu oma
725. aastapäeva. Sel puhul on Narva
ajaloomuuseumis korraldatud
näitus, korraldatakse linna tutvustamiseks
ekskursioone, avaldatakr
se ajaloolisi ja kodu-uurimismaterjale
linna miiievikust. Kirjandusring
„Narva-' valmistab ette suurt
poeesiaõhtut teemal „Kirjandus-lik
N a r v a " kuid selle kõrval on välja
kuulutatud Narva-teemaliste luuletuste
võistlus. Narva helüooja
Anatoli Raid valmistab ette kontserdiks.
Teatavasti hävitati Narva
vUmases, sõjas, kuid on nüüd uuesti
üles ehitatud ja kujunenud peaaegu
puhtakujuliseks vene linnaks.
Eesti rahvusliku maalikunsti r a jaja
akadeemik Johann Köler elas
ja töötas 1863.'^ aastal Hiiumaal
Vaemla mõisas. Tema Hiiumaa-ainelistest
töödest on tuntuim
,,Hiiu naised kaevul"., Kunstniku
Hiiumaa-perioodi jäädvustamiseks
avati juunikuul mälestuskivi Vaemla
pargis. SeUe kujundas ja teostas
skulptor Robert- Rannast.
Pihkva, oblasti valitsuse poolt
keelati vääriskalade normaalsete
kuderaistingimuste loomiseks ajavahemikul
15. aprillist IŠ. juunini
Pihkva—Peipsi järvel moqtorpaa-tidegä
sõitmine. K a Eesti piires
keelati sportliku ja harrastuskalapüügi
eskirjadega ujuvvahendite
kasutamine töönduskalade kude-miskohtades
või nende läheduses.
Ka Eesti poolsel Peipsi järvel oli
ujuvvahendite kasutamine Narva
jõe käärudes keelatiid jääminekust
15. mami. Värska lahes ja sealses
rannikualades kuni 15. juunini.
Keset Läänemere vett kõrgub
Osmussaarel must-valgetriibuline
majakas, mis ehitati 1765. aastal
Odinsholmiks nimetatud saarele.
Selle tuli pidi hoiatama meremehi,
et laev on jõudnud Soome lahte.
Praegu on säUinud seUe majaka
vundament j kuna sõja ajal Osmussaare
vallutamisel purustati tuletorn.
Teatavasti oli Osmussaar viimane
koht 1941. a. sügisel, kus punaarmee
üksused vastu pidasid,
kes võideti : alles 2. detsembril.
Praegu on vanale vundamendile
ehitatud kõrge mast. Praegused
majakavahid on kõik venelased,
nagu saare elanikudki. Saarel leidub
veel senini pooleldi kinnivari-senud
kaevikuid, suurtükkide jäänuseid
ja sadu meetreid traattõk-keid.
„Hnu K a l u r i " kalanduskolhoosi
parteikomitee sekretäriks on Arne
Tursk. T ^ a andis kevadisel laupäevakul
hiidlastele lisatööks püüda
50 tonni kalu, valmistada 20.000
toosi kalakonserve ja teha heakor^
rastustööd kolhoosi ehituste juures.
Sinimäel muldas traktorist viimast
kartulivagu, kui ^ta heitis pilgu
adrale ja tardus: adra küljes
kõlkus päikesest helendav miinipilduja
miin. Möödunud aastal oli
põllult leitud roostetatud miine,
kuid see o l i adra taga läikima nühitud.
Pärast spetsialistide kohale
kutsumist otsiti põld veel kord läbi
j a leiti kaks miini ning üks tan-kitõrjemürsk,
mis olid seni olnud
mullas viimasest sõjast saadik.
Ontario
iILL 68. THE METROPOLITAN POLICi FORCi
C O M P L A I M T S PROJECT ACT„ 1981
Standing Gommittee on Administration of Justiee tukb kokku, teisipäeval, 22. septembril 1981 komitee ruumis
nr, 1, Legislative Buildingus, Queen's Parkis, Torontos, Ontarios, et arutada Bill 68-at, mis kujutab endast
seadust Metropolitan Torontos projekti moodustamiseks j a rakendamiseks, mis parandaks seniseid mooduseid
kaebuste esitamiseks inimeste poolt Metropolitan Toronto politseijõudude koosseisu kuuluvate politseinik
© vastu. i
Komitee soovib ülevalmainitud seaduse kohta üksikisikute, gruppide ja organisatsionide ettepanekuid. Kõik
ettepanekud tulevad esitada komitee sekretärile mitte hiljem k u i reedel, 11. septembril, 1981. Soovid ettepanekute
esitamiseks suusõnaliselt tuleb samuti esitada sekretärile, kes annab n©®d otsustamiseks komiteele.
Eksemplare seaduse ingliskeelse tekstiga on
rontOj Ontario M5S 1Y8, 416-965-6015.
M C H A R B T R E L E A V E N , Q.Co, M . F , F . •
Esimees •
saadaval:. Ontario Government Bookstore, 880 Bay Street, To-
A. S M I R L E F O R S Y TH
Komitee sekretär
Room 1502, Whitney Block
Queen's Park
Toronto, Ontario M 7 A 1A2
416/965-6834
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 25, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-08-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810825 |
Description
| Title | 1981-08-25-07 |
| OCR text | Nr. 59 Nr. 59 VABA EESTLANE teisipäeval, 25. augustil 1981 — Tuesday, August 25, 1981 . 7 TALITUSI Hind Saate- 0 klÜE $ 26— 18.- 10.— 5^ $1— S9 1©^ $1^ 7.5© 3 ^ SS SU- n.— 15.- 7,50 S© 8S 8S 59 59 10 50 40 30 30 20 40 30 30 30 40 50 30 30 40 40 2$ 30 30 50 50 iraamat •4.- 5 . - 50 40 [ jle neid näinud pärast Imist. Juvonen tundis hõõguma hakkavat, iska, et pidi sellele aule rääkima valet, aga saanud. -aatas kaua Juvosele lüsis: sind on katsutud nende lasa minema? v kutsutud, ega arvata- ;kski. |;na usun, et sina ei lä-jle matkadele. Seal on caardile pandud ja k u i ega siis elugi sellest • [. Need on päris hullu-ritused praegusel rahu muidugi tead. alustasin luuretegeviise-jžesõjas- ja need jätkusid [ata päris viimase sõja sellest peaks ühele me- Ipiisaraa, nõustus Juvo-jniõtlen minagi, nõustus Sul on peale selle [.'isjatu on riskida^ mak-lis taheS; E l u on täht- |ia. Kuid küll ma seda [i augeluuremehed neidv sooritavad,! ja juba III see on pagana oht- |ba ütlesin. Mitte, ainult ssele, vaid kogu meie |ine vaenlane: ei vaata badega, kui mehed l i i - )iiri. m kindel, nõustus jälie (Järgneb) ADVOKAADID ADVOKAAT-NOTAR üoom 1002. Hoyal Tnist T®w©s Toronto DoMinioia Gentre Postiaadress: P.O. S2S. Tcront® Oet(Bay & King) MSK I K I \ Telefon: [8^3-177? 24-tu23di telefoni valveteenistus 533 Richmobd Sl. W.. Ste Toronto, M5H 2L3 Tel. 3(54-7172 Rootsis asuva eesti keskorganisatsiooni Eesti Komitee asemikekogu koosoleku Alep, M . Mathiesen, E . Soomägi, Alide M^rtinson j a - K . Wahtras. S) vasakult sekretär A. Foto: R. Tippo KoüseseSt päs-ast Eesti Vabadnssõda kirjutatud mäiestnstaania^ Mvärskete" elamustega Eesti vabaduse eest võitlemisest aastai) 1914—1919. Raamat ilmns 1972. a. admiral J. Pitka 100. sümü-aastaks. 237 lk. — Hind $8.80 ploss 50 c e i t i saatekulu KINKIGE , oma võõrrahvosest sõpradele Eesti i^itlisBe ingliskeelne Evald Uastak •••-X Hind $7.00 plass 50 c ssateknln MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES ¥ Ä B A IESTLÄN! UI I sl. 1^ 33 N „yaba Eestiäse^ toimetuse Ja talituse asukoha plaan .TOIMETUS J A T A L I T US avatud esmaspäevast reedeni kella 9—S-ni Telefonid: toimetus 364-7521 ^ talitus 364-7675 Toimetajad kodus väljaspool tööaega: Karl Arro 482-0242 Hannes Oja 481-5316 ; KiBoluttisi võetakse vastoj • nädala esimesse ajalehte I^uni esmasp. homm, kella 11-ni ja nädala teise ajalehte kuni k o l - map. homm. kella 11-ni. K U U L U T A M I N E V A B A EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase - ' leviku tõttu. II Rahvuskaaslasi, s:o. eestlasi kogu rännuperioodil ei kohanud, küll aga üllatavalt rohkesti vennasrahvast soomlasi. Isegi rannal, top-less päevitajate. esirinnas, olid soomlased või teised helepäised põhjamaalased,, rootslased, kohaliku meessoo vaatlusobjektiks. Domineeriv turismirahvas on siiski ing-liskeelt kõnelev. Sellest tulenevalt on neil ka oma ,,Sir Harry's BarV' ja skandinaavlastele , ,3 Kronor B a r " . Kõik näisid ülimalt nautivat rohket päiksepaistet, ülivärskeid mereande ja ka viinamarja vägijooke. Disco'd, baarid j a restoranid, eriti kus esinesid fado lauljad, kõlasid tujuküllastest huikamistest kuni varaste hommikutundideni. Sooritame väljasõite mööda rannikut läänepoole,. üle Partimao ja Lagose kuni Sagres'i, sinna kus Cap St. Vincenfi kaljuneemel Prince Henry the Navigator (mere-desõitjaks me e i saaks teda tõlkida, kuna ta enda pikeim merereis oli vaid ülelahe Tangieri). 15. sajandi algupoolel kogus enda ümber kartograafe ja kapteneid,: matemaatikuid ja astronoome ning avas Sagre's navigatsiooni instituudi. Tema käe alt käsid läbi mi Colum-bus kui k a Vasco de Cama. ^ üks toll ühel veerul esiküljel $5.— tagaküljel $4.50 K U U L U T U S I VÕTAVAD . V A S T U : 1. ^^aba Eestlase telitsis 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 • Postiaadress: Box 70. Stn. C. Toronto, Ont. M 6 J 3M7 Talitus väljaspool tööaega: Helmi Lüvandi 251-6495 2. Mrs. Leida Matrley Postiaadress: 9 Parravano Qt. Willowdale, Ont. M 2 R 3S8 Telefon: 223-0080 University of Washmgton Seatt-ies, Wash. lõpetas BA kraadiga peaainega prantsuse' keel Kriena- Niggol. Harvardi üiikoo;ii GambridgeSj Mass. lõpetas Karen L. Bougas BA kraadiga bioloogia alal cum laudega teaduslugu tööga „Opiate receptions pf cell membrances". Ta jätkab sügisel õpinguid Harvardi ülikoolis rahva tervishoiu alal. Lõpetaja oli valitud oma klassi marshaliks, kuulub Grimson Key Societysse, Hästi Pudding Instituut 1770-nesse, oli 3 aastat üliõpüaste esinduskogu liige jne. Purjespordi harrastajana on ta sellel alal võistelnud Harvard Womens SaUing Teamis. Käesoleval suvel viibib ta sõpradega purjesõitudel Vahemeres Itaalia ja Jugoslaavia rannikute piirkonnas. * Selleks,et inimesed paradiisi tahaksid minna; peab nende elu põrguks tegema. ~ Arvo Valton Nüüd on seal muuseum tolleaegsete navigatsiooni instrumentidega Ja merekaartidega. Lantch „Pousada do Infante's" oli pidulik ja sümapiir avara ümbruse tõttu nauditav. Lõpetame Cap Vin-cenfi majaka külastamisega. Seda majakat oii meresõitjad näinud mere. poolt, kuid meü avanes võimalus nautida vaadet maalt merele. Tagasiteel oli kilomeetrite kaupa valget liivaranda ja tüüpilist uhutud liivakivi kaljut Lagoses ja A r - macao de Peras. Tsitru^istandused ja mandlipuud. Legend räägib mauri printsist, ;kes põhjamailt ,,tõmmatud'\ printsessi kojuigatsuse sumbutamiseks lumiste väljade järele laskis kogu ranniku maa-alad täis istutada mandlipuid mis veebruaris olid valges Õitemeres, on nagu igavene lumelagendik. Kõige meeldiva kõrval on otse tüütav' kääbusautode j a mootorrataste rohkus linnalähedasil maanteedel. Ameeriklasest tuttav, kes sün pidevalt käinud 12 viimast aastat, ütleb et portugallane.hüppas eesli ajastust otsp mootori ajastusse üma vaheajata ja ta näib seda nüüd nautivat, ; hoolimata bensaini hinnast, mis on keskmiselt 50 eskuudot s.o. Can. $4.25! Albufeü^ast idapool läbime golfimängijate paradiisi Vüamoura, kus moodne arhitektuur on saavutanud haruldase pehme voolujoonelise väljenduse hispaania stiilis majadele. Lõpuks oleme sadamalinnas Faros, kus on k a suur lennu-väü. Aeg on möödunud linnutiivul. ja kui märkad, et oled i nahavärvüt tõmbunud tõmmuks nagu mõni ka-luritaat õllebaais, siis on aeg liikuda edasi Madeira saarele. Madeira saartegrupp, Aafrika rannikul, Casablanca külje all, olevat .turismibroshüüride andmeil üks ilusamaid saari maailmas. 1419 avastas portugallane Joao Goncalves Zarco Madeira ja koos sõsarsaarte Porto S^nto'ga see on sellest ajast alates püsinud Portugali väe j a võimu all. Vulkaanist kujunenud ja oma maheda klüma-ga on süa üle aegade kogutud kõik võimalikud troopüised lüled, taimed ja puuviljasordid. Orhideesid üksi arvestatakse üle 400 erivärvi. Turismist olenevalt on pealinn Funchali ümbrus õitsema löönud oma moodsate botellide ja kõrgeMtustega. Ülejäänud saar on aga püsinud oma raskelt ligipääsetavas ilus, mägestikutipud sageli looritatud madalpilvedega, orud aga idüllüis-te rahunautivate külakestega. E i r a das Serrados kõmas kirikukell madalatooniliselt, kaja kadudes sügavalt ,rohelistesse kalju käärudesse. Monte'§ sõidutati turiste korvi-tehnikas punutud kelkudega allamäge, üle ornamentaalselt mustrilise kivisillutise. Nalja ja naeru oli palju. Mülest küll nende kelgumeeste erilised valged saapad (pehmed poolsääri-kud) on saanud endüe nimeks ,,bal-t i c a " jäi napi keeleoslsuse tõttu segaseks. Camara de Lobos, selles nU tüüpilises merehulguste kalurikülas, sattusime Püha Markuse päeva rongkäigule. Orkester ees ja teine taga,,õlgadel-tassiti pühakute kujusid keset õitsvate lülede j a loorberite formatsioone. Rahva-kogumine oli tohutu ja igaüks oli õnnistatud, kui sai suudelda pühitsetud lippu või pühakute rildeõmb-lust. Läheduses on Cabo Girao, kõrgeim merde laskuv kalju E u roopas, mida Winston Churchill p i das maalimise väärseks. Vennad Ijieid'id, all Eunchalis, alustasid omal ajal saare külastajate vastuvõttu oma tagasihoidlikus eramajas, millest nüüd on kujunenud saare klassikalisem hotellikompleks oma väga Uusa lilleaia, basseinide ja rannakaljudega. Atmosfäär, kahjuks, näis sügavalt inglise snobistlik. Moodsamad ja rahvusvahelisemad hotellid on „Savoy'* ja „Madeira Falacio". Saarerahvas, algupäralt lõuna.por-tugaUased, on väga turismisõbra-lik. Auto rentimine, taxiautode rohkus ja bussüiinide käepärasus võimaldab rohket ringisõitmist, kuigi mägestikuteed ei ole mõeldud nõrganärvüistele ; . . Banaani- ja viinamarjaistandused vallutavad iga võimaliku haritava maalapikese trepiastmeliselt mööda lõuna-, poolsemaid mäekülgi. Lilled, lüled ja lilled, õitsevad puud ja palmid.' Kurvastuseks on siingi. mootor^ sõidukite rohkus ja auto on kõrvale tõrjunud eesli või veohärja. Küll on aga rõõmsalt ronimas mööda kaljuservi kitse- Ja lambakarjad. Saar on kuulus oma Madeira näputöö, portselani ja omanimelise veini poolest. Veinikeldrid otse meelitavad turiste jooke maksuta proovima, küll siit vaadist ja küll sealt vaadist\— kuni tujuke -on üpris hea ja ostja käsi muutub heldeks. Siin elas lühemat aega ka Christopher Columbus, abielludes kõrvalsaare Porto Santo valitseja tütrega. Tema majast, Rua do Esme-ralda'i, on säilinud vaid tükk originaalset müüri j a üks aken. Praca Infante läheduses on aga > püstitatud Golumbuse monument J a tilluke Santa Catarina kabel. Nädal möödus siingi lilleaias nagu linnulennul — ja aeg on edasi rännata. Ees ootavad veel Rivera Cote d'Azur, Chamonix Prantsuse Alpides ja igilumine Mont-Blanc. Adeus Madeira, — sinust on jäänud üusad mälestused . . .: • Arno Aarma. Juuni keskel toimus Tartus poistekooride laulupäev. SeUest võttis osa 12 külaliskoori 700 lauljaga, 19 Eesti koori 958 lauljaga, kümme meeskoori 545 lauljaga, neli orkestrit 170 mängijaga, lisaks orkestrid, mis olid kaastegevad rongkäigus.. Mängude meeleolu rikkus vihm, millist hullu üma olevat vaid harva Tartus nähtud. Ilma trotsides peeti siiski peaproov ja laulupäevade üritused. Narva linn tähistab tänavu oma 725. aastapäeva. Sel puhul on Narva ajaloomuuseumis korraldatud näitus, korraldatakse linna tutvustamiseks ekskursioone, avaldatakr se ajaloolisi ja kodu-uurimismaterjale linna miiievikust. Kirjandusring „Narva-' valmistab ette suurt poeesiaõhtut teemal „Kirjandus-lik N a r v a " kuid selle kõrval on välja kuulutatud Narva-teemaliste luuletuste võistlus. Narva helüooja Anatoli Raid valmistab ette kontserdiks. Teatavasti hävitati Narva vUmases, sõjas, kuid on nüüd uuesti üles ehitatud ja kujunenud peaaegu puhtakujuliseks vene linnaks. Eesti rahvusliku maalikunsti r a jaja akadeemik Johann Köler elas ja töötas 1863.'^ aastal Hiiumaal Vaemla mõisas. Tema Hiiumaa-ainelistest töödest on tuntuim ,,Hiiu naised kaevul"., Kunstniku Hiiumaa-perioodi jäädvustamiseks avati juunikuul mälestuskivi Vaemla pargis. SeUe kujundas ja teostas skulptor Robert- Rannast. Pihkva, oblasti valitsuse poolt keelati vääriskalade normaalsete kuderaistingimuste loomiseks ajavahemikul 15. aprillist IŠ. juunini Pihkva—Peipsi järvel moqtorpaa-tidegä sõitmine. K a Eesti piires keelati sportliku ja harrastuskalapüügi eskirjadega ujuvvahendite kasutamine töönduskalade kude-miskohtades või nende läheduses. Ka Eesti poolsel Peipsi järvel oli ujuvvahendite kasutamine Narva jõe käärudes keelatiid jääminekust 15. mami. Värska lahes ja sealses rannikualades kuni 15. juunini. Keset Läänemere vett kõrgub Osmussaarel must-valgetriibuline majakas, mis ehitati 1765. aastal Odinsholmiks nimetatud saarele. Selle tuli pidi hoiatama meremehi, et laev on jõudnud Soome lahte. Praegu on säUinud seUe majaka vundament j kuna sõja ajal Osmussaare vallutamisel purustati tuletorn. Teatavasti oli Osmussaar viimane koht 1941. a. sügisel, kus punaarmee üksused vastu pidasid, kes võideti : alles 2. detsembril. Praegu on vanale vundamendile ehitatud kõrge mast. Praegused majakavahid on kõik venelased, nagu saare elanikudki. Saarel leidub veel senini pooleldi kinnivari-senud kaevikuid, suurtükkide jäänuseid ja sadu meetreid traattõk-keid. „Hnu K a l u r i " kalanduskolhoosi parteikomitee sekretäriks on Arne Tursk. T ^ a andis kevadisel laupäevakul hiidlastele lisatööks püüda 50 tonni kalu, valmistada 20.000 toosi kalakonserve ja teha heakor^ rastustööd kolhoosi ehituste juures. Sinimäel muldas traktorist viimast kartulivagu, kui ^ta heitis pilgu adrale ja tardus: adra küljes kõlkus päikesest helendav miinipilduja miin. Möödunud aastal oli põllult leitud roostetatud miine, kuid see o l i adra taga läikima nühitud. Pärast spetsialistide kohale kutsumist otsiti põld veel kord läbi j a leiti kaks miini ning üks tan-kitõrjemürsk, mis olid seni olnud mullas viimasest sõjast saadik. Ontario iILL 68. THE METROPOLITAN POLICi FORCi C O M P L A I M T S PROJECT ACT„ 1981 Standing Gommittee on Administration of Justiee tukb kokku, teisipäeval, 22. septembril 1981 komitee ruumis nr, 1, Legislative Buildingus, Queen's Parkis, Torontos, Ontarios, et arutada Bill 68-at, mis kujutab endast seadust Metropolitan Torontos projekti moodustamiseks j a rakendamiseks, mis parandaks seniseid mooduseid kaebuste esitamiseks inimeste poolt Metropolitan Toronto politseijõudude koosseisu kuuluvate politseinik © vastu. i Komitee soovib ülevalmainitud seaduse kohta üksikisikute, gruppide ja organisatsionide ettepanekuid. Kõik ettepanekud tulevad esitada komitee sekretärile mitte hiljem k u i reedel, 11. septembril, 1981. Soovid ettepanekute esitamiseks suusõnaliselt tuleb samuti esitada sekretärile, kes annab n©®d otsustamiseks komiteele. Eksemplare seaduse ingliskeelse tekstiga on rontOj Ontario M5S 1Y8, 416-965-6015. M C H A R B T R E L E A V E N , Q.Co, M . F , F . • Esimees • saadaval:. Ontario Government Bookstore, 880 Bay Street, To- A. S M I R L E F O R S Y TH Komitee sekretär Room 1502, Whitney Block Queen's Park Toronto, Ontario M 7 A 1A2 416/965-6834 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-08-25-07
