Vaba eestlane , April 25, 1985

              1985 — fhuisday, April 25, 1985 Nr. 32
Kajm<Bgs®J sõpra jauaatorifi
AGNES Sa A L I M P SOOSALU
UNES ja OLAF POLTOV
MA ja IHESmiNANB KOGER •
> LOORA ja VALDUR LEÜNWIR
ROBERT PUR
Oötamatislt ialliito meie amas mhew Ja siivilaiiaab®ff
JAANALMGR
T»l.293-2128
773-2014
ooaaaoboBBoiiRaaaaadaaaooooaflBaaaBBaa
Eestlane uiieQM
ciutoseeria esimene
Mälestavad.leiBaas
: ; : ^
: FREEM perekonnap:
:B.RIJHN0 per^^
: • . H. SEPFperekcwiiiaga^
ö s f i e
Oshawas asuv Kanada autotöös­tus
General Motors alustas uue
produktsiooniliiniga — j Oldsmobile
CutlassGiera'ga, mille esimene au­to
jõudis välja 9. aprillü. Esime­seks
otsjaks oli eestlased Liidia ja
r t J, r e - - u . • 1 . 1 ' 1 . /. , Siegbert Ellerbuschid, keda'auto-
Eesti gaiae nende 65. aastapäeva Jcoosviibimisel tulid tervitama eesti skaudid, tuues võtöiete üleandmise puhui meedia
neie õnnitlusi ja kingitusi. Pildilmoment kingituste üleandmisest. ^^^^(^^
Eesüäsesnr.27) ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ F^^^
^ ^ ; •'^•^^^^^^^^^ m alg^^ valmib igal päeval
; 1120 Ciera ja Pontiac 6000 autot,
gaidlus 1950. a:, Argentiinas 1951. General Motors Oshawa tehas on
modemiseerituim Põhja-Ameeri­aated,
siirad rõõmud, kas... ,
rikas elamus.
Hoia neid kui kalieid aardeid
leed on varandus;
Kiiigo)
a.' ning Brasiilias 1968. a.
Aastate jooksul on; osa malevaid
, , , . , , V. , tegevuse lõpetanud noorte juurde-kasvatiissüsteemiks
eesti tütarlas­tele.
Aga need olid tegevusrohked
aastad, täis rõõmsaid ja päikese-paistelisi
päevi. Õpiti lamdma kodu­maad,
laagrites õpiti palju uut, sõl­miti
sõprussidemeid, mis kestnud
nud ühismalevateks koos skautide­ga,
vastavalt asukohamaa vajadus­tele
ja mõjudele. Nii tegutsevad
praegu ühismalevad Rootsis ja
Saksamaal ning gaidide malevad
Kui näiiie saab 65-aastaseks, loe- I,:T-'„ ^ i + Austraalias, Kanadas ja ühendrii-
...t.. „_„_..„v . ^ ^ ^ labiigasuguste hilisemate raskete r-^^^
m
V%a amast Vennake^^
takse teda juba pensioniealiseks,
elutöö tehtud ja ta võib minna ra­hulikule
puhkusele. Seda aga ei
aegade. ;
Löödi ka side välismaadega, mit-lismaa
kaevurife
amef iühinigu juht
Moskvas
, Inglismaa kaevurite ametiühingu
kides. Arvuliselt kuulub eesti gai- juht Arthur Scargiiri, kes hoidis
dide lükmeskonda üle 800 liikme, peaaegu aasta 180.000 inglise söe-kõrgseis
oli aastal 1959, mü eesti jl^aevuritebalegaalses streigis ja pi-saa
öelda ühe 65-aastaseks saanud gaidide ülemaailmse pere arv ula- di nüüd kaotuse v^^^
sMinud 29. dfiteenibril 1923 Pangodis
surnud 16. aprillil 1985
noorteorganisaftsiooni, nägu eesti
gaidluse kohta, sest ees seisab veel
pikk ja tegevusrohke aeg. Kodu ja
kooli kõrval^ on gaidlusel suur mõ­ju
ja tähtsus tütarlaste kasvatami­sel
ning kujundamisel harmoonilis-teks
inimesteks,
üieniaailmse gaidide vanema
na eesti gaidide laagritest j ä üri­tustest
osa võtsid. Peale peavane-ma
gdr.Hünersoniisiklikii kontak­ti
Inglismaa gaididega said)ka tei­sed
gaid juhid peatselt võimaluse
rahvusvaheliseešt; iiritustest osa
võtmiseks. Kaks esindajat käisid
tus 1300-ni. . töölised läksid tööle tagasi,, nähti
Igalpöol on meie ühiseks tegevu- üllatuslikult olevat külaskäigul
se süündajaks jäänud gaidlikudpõ- Moskvas. Kui Lääne, ajakirjanikud
Puhka
ÕIE KÄRNER
TD J r. ir 1 ^ i x i T „Our Ghalefis" Šveitsis juhtide
tokkutulekul, kaks gaidi riibišld
himõtted, meie esivanemate tradit­sioonid
ja meie kaunis" emakeel.
Tahame kasvatada tublisid eesti
naisi, kes on teadlikud oma üles­annetest.
Astume julgelt tulevikule
lootusega eesti gaidluse
1910. a. gaidlus Inglismaal. Gaidlus
kui: kasvatussüsteem^ rajatud ise
1936. a. Poolas, üks Rumeenias ja
te^nalt küsisid külaskäigu põhjuse
üle, ütles Scargill, et ta oli tulnud
kohtuma internatsionaalse kaevuri­te
organisatsiooniga, tõenäoliselt
uute juhendite saamiseks. Streigi
murdumisel ta ähvardas Inglise va-taastamisele
vabal kodumaa pin- litsust, et ta pole sellega veel oma
nai. ; AiH Silm, gdr; võitlust lõpetanud.
Stokholmis suri 16. veebruaril
Harald Tori, sündinud 14. novemb­ril
1905 Eestis. ^ •
Lundiš suri 16. veebruaril Ölle
Aiidres Saiu, sündinud 6.: märtsE
•194a Rakveres.-;:-,
TäUümas suri 14. veebruaril Sal­me
Vainu, sündinud 1; m*drtsil 190^
: 'JärvamaäL
Rootsis Mötadalis suri 18. veeb-iruaril
Anna Haljas, sündinud 29.
: oktoobril 1907 Torgus.
Rootsis suri 10. veebruaril Edgar
Faltis, simdinüd 5. aprip 1929;
Göteborgis suri 21. veebruaril
t RudoH Eriksoo, sim<^ 20. april-
:.;1E.1902^;:-V-.v::-'^^
Rootsis suri 2Š. veebruaril EH-
§äbet Havam, neiuna Pihlak, sun­dinud
28. märtsil 1900 Jõelähtmes.
Kopenhaagenis suri 20. veebrua­ril
Riho Raudi, sündinud 6. jaanua­ril
1895 Tallinnas.
Uppsalas suii 18. veebruaril Ag-nls
Päring, sündinud 14. juuml
1903 Tallinnas. ^ ^ ^
Göteborgis suri 28. veebruaril dr.
Boris Schmuul, sündinud 25. augus­til
1914 Eestis.
B,ooisisljyse^s suri 5. märtsil
Osvald Hell, sündinud 10. augustü
1916 Neemes.
Rootsis Halmstadis suri 6. märt­sil
Elmar Kalju, sündmud 22.,veeb-ruarü
1926 Ridalas. /' /
Göteborgis suri 5. märtsil Joosep
Ruukholm, sündinud 9. šeptembrü
1908 Pärispeal.
Göteborgis suri 4. märtsil Meida,
Süg, sündinud 25. veebruaril 1915
Tapurlas.
käis 1938. a. Leedu juubelilaägris
ja 1939. a. viibis esindusrühm Un-lus
ka eest tütarlapsi. Mulal esi­mesed
üksused tekkisid, selle kohta
pu«duvad^täp^emad andmed J a gansrahvusvaheUses'laagris, kus
nende saatusest on kaums vahe
teada. Aga laialipillatud gaidüksu-sed
hakkasid üksteisega kontakte
looma ja moodustasid 1920. aastast
peale malevaid. M i loetakse 1920.
a., mil 21. märtsü loodi Tallinna
malev, eesti gaidluse sünniaastaks.
Järgnesid Tartu ja Väiga malevad
1921. a., 1924..a. registreeriti Lää-kogu
laager kannatas ähvardava
sõja eelaimuse all. Osavõtjad pää­sesid
vaevalt koju, varustus jäi pü­ri
taha. ülemaaümseist konverent­sidest
võeti jõudumööda osa.
1940. a. lõpetati Eesti Gaidide
Maleva tegevus vabal kodumaal
okupatsioonivõimude _poölt ja kui
• vr- -.nor -.noo 1944. a. sügisel meie rahvas paisati
a. Narva
nu, 1934
1936. a
Saare
Klubi.
Nädalalõpp laagri keskel pühendatuci
külalisteleToetusi jambonauti^^
võimalikanda 1. juunini
Kanada ülemaaline suurlaager ^Ganadian Jambo<-
ree*'^ toimub iga nelja aasta tagant erm^
vintsis. Seekord on see Ontarios, Guelplus — iisna To-
'a^Saia ^^r^s^ '^^^^^^^^ pääsemid ronto „ukse alF^ Kuna Kanadas on kümme provintsi, siis
."Tapa ja'lõpuks'1937. a l ! ^ jamboree jäUe Optarios toimuda 40 aasta pärast.
ja Akadeemüiste Gaidide g^^^^g^, ^^^^ «(.J '85" mitmeti tähelepanu "
nG ai-dji-dj e MVMk umi•n e OVÜ uudJn e, 1h,u- millegiga. KuiJd viim, a,s e. d iseseis- fIoÜÜnÜkUnÄcCpÄcO
: ., . . vuseaastad Olid andnud hea. õppe- -
PlaV HflTSH^WaS<;<4d^knn.lr^i tunni noortejuMdele.; Nagu käsuks Selguma hakkab jamboree aja- iidele saadetud „Scouting Newsis*'
mS Ä s i f^, -IJles siiski võib tulla muu- antud registreerimisk^^^^^
omale isesi korterid Saffeli toimu ^^se läkituse sisu:- „ühfe hoida - datusi. Transpordiraskuste tõttu on hind poistele $7.00, taiskasvanute-
• • se© on praeguse aja kõige suurem jamboree algus ja lõpp kavandatud le $9.00. Kui meie hundud jambo-käsk
meie rahvale. Meie peame, kahele päevale. Eesti rühma ajad reed, külastavad Eesti Päeval, siis
kõik selleks tegema, et võiksime on 3.—II. juulini (teine võimlus on mõeldav et eesti hundud seda
rasked ajad üle eMa,- ilma et oli 4.—12.) Soovitav on sõita ühi- võimalust ei kasuta,
meie rahva elujõud ja eluhoog selt bussiga, mille sõiduhind edasi- Enne jamboreed toimub eesti
praeguse aja raskuste all kaha- tagasi on $7.50. Eraautodega jam- esindusüksusele eeWaager 25./26,
sid algaastail koondused koolimaja­de
kütterüumidesj aga ei kunagi
klassiruumides; Töö organiseerimi­seks
tekkis vajadus -ühendava kes­kuse
järele ja 1922. a. knrhitas
Eesti Škaudisõprade Selts Tartus
gaidide peavanemaks Eleonore Hü-nersoni,
kes seUei kohal püsis kuni
oma surmani 1949. ä. Eesti Gaidide
Maleva Peastaap loodi aastal 1924,
Peastaapi kuulusid peale peavane-ma
veel Gaiderite Kogu juhataja
gdr.• Liis Jüske,' sekretär gdr. Sig­rid
Elken ja kaks juhtide Kogu
neks. Seda suudame
1944-45. a/
ainult ühisel
üksused Sak­samaal,
Rootsis ja Taanis. Lühir
kest aega tegutsesid eesti gaidid ka
Inglismaal. Eesti gaidlusele Ka­nadas
panid aluse 1949. a. Rootsist
saabunud gaidjuhid ja ühendriiki-boreele
sõit võib põhjustada kohu- mai nädalalõpul Toronto lähedal
tava liiklusummiku. Woodland Trail laagrialal.
Nädalalõpp on suur külaliste
periood. Laupäev, 6. juuli on laag­ri
n.n. „hospitality" päev,
mille kestel poisid külastavad
teiste all-laagreid,
Eel-laager on arvatava!sti kon­fliktis
Toronto Eesti Täiendus-keskkooli
Montreali-ekskursioo-niga,.
kuid nädalalõpü-ürituste
rohkus ei anna teist valikut
poolt vaHtud liiget. Gaidjuhtide^K^^^^ Saksamaalt saabu- esinevad ise või naudivad teiste et- Poisid peavad otsustama, kumba
gu Hikmeiks oM pea^^^ lük- ™^ j"^"^v Austraalias tekkis eesti tekandeid ja kostitamist. ' nad tähtsamaks
med, malevate vanemad ja juhid.
Hakati tundma vajadust põhi­määruse
järele ja nii moodustatigi
; 1925. a. selle koostamise komisjon.
1929. a. kinnitas Eesti Škaudisõp
Pühapäev, 7. juuli on eesti all- TOFTINFB
laargis Eesti Päev ja oodatakse ! " ! ^ r ^ , n ^ ^ w ^
^ oma rahvast. Loodetavasti ™ 0 N A U 1 1 D E I^
saadakse sel päeval kasutada läag- Seni on jamboree esindusüksuse-
^ ri ühte esinemislava eesti esindus- le laekunud järgmised toetused:
rade Seltsi Lüdu peakoosolek Eesti Annetused, testamendi-jÄranduscd rühma ettekanneteks. Jako Luide $1000.—, Ets Trei
Eesti Sihtkapital Kanadas
Gaidide põhimääruse. 1922. a. ala- J* mälestusfondid on tulumaksu-tes
'kuulus Eesti Gaidide Malev vabad. Suunake oma annetused
—r
rioorlükmena ülemaaümsesse Qai- ^ ' ' ^ ^ ^ ^ prganisat-
FLOWERS & eiFTS
dide Lütu, miUe täisüikmeks teda
võeti 1928. aastal.
Tegevus muutus kindlakujulise-maks,
kui noortel oli võimalus osa­võtuks
ülerügilistest üritustest na­gu
laagrid ja juhtide nõupidami- ^f^adview ^ve., Toronto, Ont
sioonidele
lesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi
— Eesti Maia. 958
Esmaspäeval, 8. juulil on eesti
all-laagris vastuvõtt teiste üksuste
ja Kanada skaudikeskuste juhti­dele
meie töö ja eriolukorra tut­vustamiseks
/
—, n.n.
päev.
sed. Trükiti vajalikud laulikud ja
käsiraamatud; Juhtide koole peeti
Tartus, Tallinnas ja Viljandis. 1933.
a. peeti esimene suurlaager I<^arva-
Jõesuus, 1936. a. teine Kiidjärvel.
Juhtide laagreid peeti Doberaanis,
Kubjas, Mändjalal, Helmes ja
Kloogal. Paljudesse malevatesse
tekkisid Vanemate Kogud, kes olid
moraalseks ja majanduslikul^s
toeks noortele nende töös..
, Iga algus on raske „ Kulus äaš-
M4K 2R6
Tähdepanu!lJUS ASUKOHT
ölSdD Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue'
$1000.—, St. Catharinesi Eesti
Selts $ 100.—, Eesti Kaubalaevasti-ku
Juhtkonna Koondis Torontos
$100.—, anonüümne toetus maks­tud
Toronto Eesti Ühispanka
„välispoliitinne^' külalis- $50.— ja proua Kraav $20.—
Lisaks nendele tasub Eesti Skauti-.
. Jamboree hündupäev-on kesknä. de Maleva staap iga poisi laagri-dalal,
10. juulil, millal Torontost maksust $50.— ja annab poistele
jamboreele sõidab VIA-erirong. ^esti üksuse märgid. Jamboüksu-
Registreerimine sellele toimub juh- i^hid jä poisid on tänulikud abi
eest ja võtavad veel rõõmuga uusi
~ •" • ' [ ~^ ~ toetusi. Vastu. Neid on võimalik
kasutada, kui need tulevad enne 1.
juunit. Toetused üksuse juhile: Ha-rold
Kivi, 135 Northwood Drive,
Horth York, Ontario M2M3W9
Tel. (416) 221-1159
Willowdale, Ont. M2M 2K2, Kui
soovitakse toetuse mahaarvamise
võimalust tulumaksust, siis palu­takse
tshekk kirjutada Eesti Siht­kapitalile
Kanadas.
Kiri
Vaatar
vai otse
ja soojj
Seltsi 4J
osavõtja J
meeoluliil
Kava
Orkestri
koi^ ji
Esitati
viisidest.!
kester es
selt.
Marja-oma
ba]
omaloomi
keeleoski
TERR
ko juhai
akordionil
rea tantsi
loiga.
Sopran
Vüe klavl
najala õu
': kelm",
ma tunnel
süda ja
nõudel J.l
Teises
tienne või
hatusel nl
mise rul|ij
sitsioonidf
Segako
aastapäe
organisee
juhatusel
tutvustas
ja laulug
Söderma
„Kevade
serdii võ
191
M4I
KE
SOOl
fAU\
ALUl
34 CI
281-111
Scarl
ILM!
ca 4301
mi
Raamal
LASEl
lida k(
deksKi
TeUimi
c/o E.|
või tel
Tshekic
JONI