1978-08-24-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Hr. e
J'
4.^; aug. toimusid Lakewoodis, N. Jerseys igaraastased Ees-ti
mängud, mis on peamisfelt sportKkku l a a ^ . Leidsid aset u j u mise-,
kergejõustiku-, võrkpalli-, korvpall!-, gauatennise-, väli-tennise-,
male-, bridžM-, golfi- Jä laskevõlstlused. Kõikjal pM palju
osavetjaidrkiHlgi osaliselt toimusid veistliuisecl viluiiase, kuid
sooja ilmaga.
Ujujaid oli 20 ja peale viimar
seid ülcsikalasid, kus pumsitajti
. hulk E. Mängude rekordeid, toimusid
perekondlikud teateujumised
maade vahel. Kanadait esindas
Kreemide perekond, ujudes ikoos-r
seisus Piret, Madis, Viiu j a Mai
Kreemid, itulleš liõbemedalile.
Kuldmedali sai Tremnuthldfe
perekond Lakewoodist ja k o l -
mandalcstuM kadunud J u l.Ean-p
i n p o e g jspoja-;
Tuleval aastal ori loota paljude
perede osavõttu selÜstesit teate-üjumiistesit,
niis eriti tekitas põnevust
puibliku M g s s . ^ ^ ^
Võiikpallis| võistles 6 meeskonda,
kiis võiffcjafes tuli Toronto Ka^
jev, võites finaalides New Yorki
2:0. Järgnesid Baltimore, Syrar.
cuse, N. Yorgi E.Ü.S. j a Toronto
Kalevi vöteranid. Viõitjas mees^
konnas: mängisid L. Nieländer;
V. Novek, T. Ilves, H ; Piirsalii, M .
Põldmä, R. Hemmeli 4 Luiker,
A; Tõllaseipp ja T. ToHasepp.,,Kalevi"
veteranid olid H . Jaaguste,
A. Teiits,E. Loorand, A. Aug, Ä.
Ruus,. Luiker j.t. Naiste võirkpal-iis
sar ikuldimedali USA-Baltimore
naiskond ja hõbemedali Rootsi
gaidide naiskond. Kanada naiskond,
kus o l i vaid 4 mängijat kohal,
^ i saanud võistelda.
Korvpallis tuli esimeÄs New
Yorgil m e ^ o n d , teiseks
woodi noored jä kolxnandaJks
meeskoni.
dast Mai Kreem, Lakewoodist
Eda Treumuith ja New Yorgist
Harry Tarmo apontllkel üritustel
kaasaaitamise eest paljude aas-fcaite
jooksul. :
Mai Kreem tõi ühtlasi tervituse
Kanada eesti spprtlasite nimel.
Järgmisel päeval o l i eestlaste kogunemine
ookeani kaldale, et veeta
ilusat päeva emie (kojusõitu.
Osalt siirdusid, noored New
Yorki, et osa yõtta lalikuniis-
' peost Rootsi j a tJSÄ/Känada
• ,noorte::vaLljd^;
E. Märsgud Laikewopdis olid
eesifcujullkult korraldatud väga
abivalmis ja iilksmeelsete spordijuhtide
poolt. Tuleval aa:Jtal ta-hetaikse
eriti hästi korraidadaj
XXV^diad E. Mlängud, kuhu oodatakse
:. suurematosavõttu; Kanadast.
• -.^ -
Põifcread: 1. ianh Wkm-Kmar
das, 5 . Poipulaäme eestitoorilaul,
9; USA 20. saj. ipresideinit,' 10. Tallinnas
17. sajanda töötaimid
fcuaÄiik, 11. "ülhe mehenime
prantsusepärane vorm, 13. Me^
tall, 15. Mtitoloogilijie olend, 17.
Loodusenäihe, 18. Linn Jaapanis,
21. Kinnitusvahend, 22. Võluese
, ^ l e v a l a s " , 23. Mitte (kõigil, 24.
Põhja-Eesti suuremaid (jõgesid,
25. BüihaMk 'fcõotus, 27. Leiht teatud
asidmetega, 30. Kolmikvoikaal,
31. Alevik Läänemaal,: 34.' • Al-
Kõik ijJaUimängud toimusid ees-kuijuliikes
voimlais ja vihm e i saanud
neid segada. Ainult Valgiispi-du
toimus E. Maja saalis, kuna
väljas olid istmed veel niisked.
Ujumisvõistluselt eriti silmapaistvad
Treumuthi perede
noored ja Piret K r e ^ ^ koos
Laine TremUthlga purustasid E.^
Mängude 50 m. rinnuli reteordiy
aeg 41.4
Kergejõüsjiikus oli 60; osavõtjat,
kiis silima paistsid vennad Grab-bi'd.
Vaher j jt.
õhtusel Valguspeol jagaiü: ka
aiöiindu, ikus ÜSA Eesti
du ikiüdteeiieteniärke said Käria-
® Tiit Heinsoo töötab Filippiini-dfil
ühe USA firma viitsepr^ideh^
dinä. Tema abikaasa Kristi kuiilus
oma firma esindajana delegatsiooni,
mis käis pr^ident Carteri juu-
^ Washuigtonis käšitto
maal elunevate ameeriklaste mak-
(D • B r , .-JCaljo : Magi,/ ;õp.-E:^ Mägi.
poeg lendas mõni kuu tagasi vabatahtliku
sõjaväelasena eriülesannetega
Koreasse. Samal ajal on ta
võimalus oma magistritööd lõpetada
poliitikateaduse ja ajaloo alal
Marylandi ülikooli Korea osakoima
juures.: r:-
@ Rahvuskomitee esinduskogu l i
ge Kälif^niast Viivi Piirisüd OÜ
kutsutud ^lihüriiliikmeks Granadk
Hüls Kennedy keäkkooli ajakirjaiji-dusõpilaste
võistlusele a jale-he
toimetaja valimiseks.- Toimeta-
^iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiifinHSüiit^
j®ks valiti Nancy Spbel, kelle isa
Roland Sobel on Eesti päritoluga.
Ta tuÄiieb peagu kõiki Eesti ise-seišvusa^
seidP sportlasi ning tegutseb
praegu televisiooni- j a iü-minäitlejana!
Viivi Piirisild on
Valley Press Glubi sekretär.
© Floridas toimus arstiteaduse
eriteadlaste konverents kuhu
kutsutud korraldava organisatsiooni,
„Experta Medica'f poolt tihiks
esinejaks dotsent &c. Ilmar Sulg
Rootsist. Tema loengu teemaks oli
;,Cerebi^l Manifestätions of Epi-sodic
Gardiac Dysiliytmias"v mis
käsitas südame ja ajutegevuse sõltuvust.
Ettekanne valgustas haiguslike
häirete mõju ajust südamele
ja vastupidi. Dr. 1. Sulg on
teostanud šelM alal üle kümne
aasta uurimusi. Enne Floridasse
tulekut ta oli esinenud Soomes
ettekannetega Põhjamaa Neuroloogia
kon
m a - k a s a i h h i pealinn, 35.
põUutööriist, 37. Poes tmiiMgE, 3S.
Asta Willmaimi teos, 40. Tera,
välke tükk, 42. ISardetay m
loom, 43. Nc<xr abielunaiiie, 44.
'Büstiread: 1. Usuline talitus, 2.
Alati, 3; Sama, imis 21 põikridar
des, 4. Portsjon, doos, 5. Lennuki
shassü, 6. Peeri ikairv, 7. Linn
Pranitsiišmaal, 8. Veelind, 10. Ve-delikiunõu^
12. E m a tourdesõna),
14. Orient, 16. 18. Maalri-värv,
lö. Atalt^^ü^^
itaalia viiulimeistrite suguvõsa,
25. Toidunõu, 26. Kiaaluühik, 28.
Alus, 29. Naiivne, 32. Mittevaimu-lik,
i l m a l t inimene. 33. Eesti ooperilaulja,
30. Tööstuspiixlkond
Salfcsamaaly 37. Osa ringist, 39.
Kuiu, 41. Araabia, nimi. .
RISTSÕNA NK. 972 LAHENDUS
Põikread; 1. Kreeka, 6. Jeekim,
10.^Ovaal, 11. Kungla, 12. Äestus.
13. E s i t ^ , 14. Esto, 16. Pati, 18.
Sool, 19. Epikoros, 22..' • Mõra,; 24.
Palavik, 25. Koostis, 27. Vesi, 29.
Kalapaat, 32. Niit, 35. Osav, 36. &
no, 37. Pannood, 39. Tennis, 40.
Rangus, 41. Mugul, 42. Lurjus, 43.
^ Püstread:. l.-Kukkel,, .2.:Ernits,
3. Kole, 4. Avasilmi, 5. Partner, 7.
Eres, 8. Kutsar, 9. Mossis, 12. Äkki,
15; Oodatav, 16. Puusiik, 17. Topis,
20. Paks, 21. Varas, 23. õkva, 26.
Öi tioorus, 28. Etendus, 29. Kortel,
30. Lanner, 31. Alas, 33. Tiiger, 34.
Mooses, 37. Pinu, 38. t)ali.
Eestimaa rüütlite flähtstaag pidas
oma' piduliku koosoleku samal
päeval. ReeVeli Linnavolikogu ja
-valitsus tegid sedasama, Juubeli-feõnedeš
'kinnitati partei ja rahva
ühtsust, murdmatut truudust keis-rihärrale
j a omaaegse kapitulatsiooni
suurt progrössiivset täht-
I T^ptundideks Imjunesid Suure
]^eetri vabastamine tekstiilkattest
-Heiiiaturul 29. septembril 1910. a.
Turg ülendati platsiks, Heina asemele
pandi talle Peetri nimi ja kuju
üipber sagis kardavoisid, san-darme,
soldateid, limia jä rüütcl-toria
aukandjaid ja ametnikke,
aga ka muidurahvast. Uue Turu
veresaunast ei obud ju veel täit
viit aastatki; möödas.
Selle päeva õhtul ja Veel 30. sep-
•temb^ilgi jõid härrad ja isandad
oma peente prouade nähes ja nägemata
prantsuse veini ja vene
vodkat nii palju kui mahtus — ja
küllap see alistajate ja alistatute
suure ühtsuse pühitsemine oleks
ehk järgmisse kuussegi ulatunud,
kui mitte vägev torm Põhjast po-
. • lekS; jampsi "lõpetanud. Torm, pii
lOOr
au-pi-orkaani
taoline, pülutas puid küljeli
ja tõstis majadel katuseid
pealt, ajas laevu randa ja punistas
planke ning aknaid. Aga oli veel
Romancvitest tsaaride aeg ja ajalehed
e i ' tarvitsenud teatada, et
elu linnas kulgeb normaalselt",
nii nagu nad nüüd seda peavad
tegema isegi pärast suuri maaväri-semisi,
sest dünastiata tsaarid
dusõnnetüsi ei tunnusta. Uus
sanmias, Peeter Peetri platsu
das orkaanüe vastu, kuigi
laiali lendasid ja need, mis ei olnud
metallist, hoojpisnäfuks muutusid
vihmas ja tormis. Tol
oli Tallinnas monumente
,,Russälka" oli küll juba ,7 aastat
püsti ja jäi ka püsti 30. sept. 191Ö.
a; tormis. Ta seisab veel praegugi,
kima Peetril oma platsil oli aega
antud ausambana napilt 7 a astat
ja lisaks veel mälestus- Või mitmegi
meelest häbisambana 5 aasiat.
Tõsi küU,:Peetrikultus Tallinnas'
oli palju vanem kui V . Bärenstam-m
i k u j u ^ Kandis ju sõjasajdam,
millele tsäarihäirä Nikolai i:^ oma
käega põhja^õvi oli pannud, Peeter
Suure sõjasadama nime. I^eeter
lased igaaastastel regattidel. Selle
auhinna võitis 70 aastsit eraie nüüd
nii maaüma-ajaloolise tähtsusega
sündmuseks kuulutatud 1980. a.
Olümpiaregatti tolleaegne ja pärastine
,,Tšeliuloose'' omanik ja direktor
EmilFahle.
surnuaia taga asuv
endine Noblessneri laevatehas sai
Peetri laevatehase nrnie. 1881. aastast
alates oli tema väike elamu
Lasnamäe kalda all Kadrina või
Kadri orus. Uus kultus-ese (1910)
keset laienevat ja kasvavat*Tallin--
na^ oli eri tähtsusega ja pidi alamaile
meelde tuletama, et tsaar on
küll kaugel, aga ikkagi siinsamas.
ajal
. . . kaahida, kas ei tuleks Peetri
kuju asemele mõni teine kuju
seada," Sellise ülesande andis Tallinna
Linnavalitsus oma Ehitus?
osakonnale 17. septembril 1919. a;
üheksa vahepealset aastat — tallinna
Peetri' pÜBtitamisest 1919. a.
siigiseni — olid Vene Impeeriumile
tolle ajaloolisel kujul lõpu teinud.
Nikolai II oli tapetud ja bolshevi-kud
püüdsid vaevaliselt, aga visalt
ühendada kõigi' maade proletaar-l
a s i . . . Sõda peeti ka Eesti vabariigiga,
ajal juba
peal, Tallinnast kaugel. Aga ikkagi
OU ka taUinnas; palju taht^mat
teha kui ausambaid teistega asendada.:
• P e a l g i - ei hodi eestlane
samba-aust, temale jätkub sellest
küll; mis meheteod kaasa toovad.
Alles 4. juunü 1920. a. hakkas ehi-ituskomisjon
Peetri kuju asja arutama/
: \:-V-'
Punased d i d _süs juba Eestiga
' s õ ja eest
15 miljonit kuldrublagi välja maksnud.-
Komisjon otsustas üle noatera,
ainult esimehe „raskemä hääle"
abü, Peetri kuju maha võtta, aga
graniidist alus alles jätta; kivimüraka
ümlirust kavatseti lillede istutamisega
kaunistada. -
. Et Peetri asju 4. juunü 1920. a.
arutama hakati oli ilmselt tõuke
saanud 24 isiku (mi on dokumendis)
kirjast Linnavolikogule j a -valitsusele.
See k i r i kannab kuupäeva
15. aprill 1920.a.
Selles tehakse ettepanek Peetri
plats ümber; nimetada ,,1920. a.
Rahu platsiks". Alla on kirjutanud
pärastised härrassotsid Karl Vir-ma,
Leopold Johanson,. Hans ja
Mihkel Martna'd, aga ka V . Ernits,
T. Loik, J . Mikiver, JiEpner jt.
Ettepanek šaacäeti Linnavalitsusest
„arvamuse avaldamiseks"
taas ehitusošakonda. Selle tehnika
Nõukogu oligi ettepanekuga „täies-tl
päri", aga iküsib, nagu poleks
17. sept. 1919. ä. kirja olemaski:
„Kuidas Peetri ausambaga toimetada?"
(4. juuni 1920. a. vastus Lin-naval.
aprülhkirjale).
tehnika nõukogus avaldati arvamust,
et Peeter tuleks Kadrioru
lossi viia ja plats õige vana nimega
taas. Harju platsiks muuta.
. IL juunil 1920. a. ön Linnavalitsuse
protokolli pandud, et Peetri
kuju mahavõtmisega võib olla
nõus, aga las ta sü$ki seisab seal
seni, kuni leitakse midagi paremat
asemele panna... Selle parema
hankimiseks pidavat haridusosakond
ülemaalise korjanduse tegema.-
:
.5. juulü 1920. a. Haridusosakond
seda asja juba arutaski. Uue „kU'
ju" kohta ettepanekuid ei tehtud,
Enldsie tammetõm
(ettekanded noortele
Ii. Wehtras — LüvaMass 18
Enn Nõu — VastaveU
Anna AhiMtova — Marie
H. Michelson - Skantlilnü teel
5.-
3J
3.
H. Mlchi^n Emü radadelt
Eduard Krants — Lmnelütlased
(luuletuskogu)
I S i t e t o OMctetGiitd© '
Paul Laan — Mõttdend — PUte ]a peegdM
Karin Saarsen Lohengrini lalkomlne
Herbert Salu — Utoopia ja fototoloogia
T i ^ " iiksiknunibrdd
A. Subja — kadunud kodud mSlestnseiS
A. Kubja — MSlestasi kodusaareHt
A. Kubja - Palukesed
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepislä
426 lk. + 64%.!oi<»id^^^^^^^^^^^^^^
Leho LumJste — Alamuse Andros — biograagi
line jutustus kirjana Oskar
L. Lumiste — Atkmdi aknaB
L. Lumiste — Killad külas
A. Vwnm — Ristsõnad I
A. Vomm — Ristsõnad II
Ä. Vomm - l^stsõnad l E
A. Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vomm — Minu hing
E, Eerme — Suraud laevad ja davad
5 : -
4J0
1.50
1 -
1.^
2.1c
2M
2.25
20
<1D
K. Eerme —
S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand Ro<»s — Jnmala>garl^ ^ Eraurssa
J. Pitka ~ Rajnsõlmed
A. Käbin - Vaim ja muld
Urve Karuks — Kodakondor (luuleuiskogis)
H. Oja Koputused eneses (luuletuskogu)
H. Oja — Tunnete purdel (luuletuskogu)
A. ICüng — Mis toimub Soomes?
E. ^ ä e n MitMe näo ja nimega
5 . -
1.S0
2.75
14^-
30
40
40
20
25
25
50
50
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastel©
Õpeta mind lugema I r - (öpp«> ja tööraamat
edkooUealistde lastel© värvitrükis)
õpeta mind lugema 15— õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrüki
EQBÜ keele-H^jutastik' I • '
2.1
2^
aga Linnavalitsusele otsustati teatada
vajadusest „läbi rääkida asjatundjatega",
nagu näiteks professor
Amandus: Adamsoniga. Sellel
koosolekul protokollitud sõnavõttudes
on esindatud vabariigi intelligentide
õige erinevad arvamused,
kogu meie tollase „monumen-toloogia"
seisukohad.
Skulptor August Weitzenberg ütleb
veendunult, et „ y . . ei ole üle-^
üldse sünnis monumentisi maha
võtta". Äga ärhit^t Eugen Ha-bermann
ei pea Peetri kuju hoo-pisiki
mitte ajaloolise väärtusega
monumendiks, vaid väidab selle
olevat 'kuberner Korostovetsi puge-misvaimu
„demönstratiivlise sünnituse'
'. Habermann ja Q. Grreiffen-hagen
soovitavad .. .Peeteri sar
damasše asetada". Gottlieb Ney
arvab hea olevat ,,rahva iieeleolu
uurida" ja otsustada s e l f e ^ r g i,
mida „suuremad hulgad" spovi-vad.>
Peetri kuju on Ney meelest
siiski ajalooline mälestusmärk,
sest kuberner Korostovets on 50
aasta pärast unustatud, aga kurb
,,mälestub Vene valitsusest jääb"
Kahjuks ei olnud Ney ennustus
Õige; uusi Korostovetseid on tulnud
idaM kubinal, aga mälestuse
asemer Vene valitsusest on meil
see Vene valitsus ise.
Otto Kiesel j a Chr. Brüller, koolimehed
mõlemad, peavad Peetri
ausamba õigeks kohaks mõnd
muuseumi. Briiller lisab, et etem
ori mõelda loovast tööst kui hävitamisest
. . . H : Öllik on veelgi
konkreetsem j a soovitab kalli rahaga,
mis ikuju äravedamiseks kulub,
parem juba Vabadussõjas langenute
haudade eest hoolitseda.
Liririavalitsus kinnitab veel 21.
veebruaf-ü 1922. a. s.o.- poolteist
aastat hiljem, et ta jääb oma 11.
juuni 1920. a. otsuse juurde. See
kinnitus järgneb alamkapten Gustav
Kirschbaumi ning advokaatide
Harald Velhieri ja Harry Wismani
taotlusele samast kuupäevast (21.
n 1922.. a.) lubada neile Peetri kuju
omal kulul „ära korjata" ja
Provintsiaalmüuseumr viia. „Mõ-ned"
nüned ähvardavad kuju ,,dünamiidiga
õhku lasta". See aga annaks
põhjust agitateiooniks Eesti
Vabariigi Vastu, nagu toimuks siin
barbaarsüsi ja rahvuslüdu liialdust.
Dünamiit üheU poolt võib
välja kutsuda sellesama teiselt
p o o l t . . . Viidatakse „ . . . vene
soost kodanikele".
Gustav Kkschbaumist, pärastisest
Kustas Utustest, saigi lõpuks
see mees, kes omal kulul" Peetri
tõepoolest püstiasendist pikaliasen-disse
kamandas.
tõt-
„pä-
Vahepeal oli „lisaasjaolude^
tu kerkinud veel üks Peetri
randi" probleem, millega seoses
ausamba omaniiku õigused ja kohused
päevakorda tulid. Villem E r nits
oli kuulda saanud, «t hõl^epär-jad
Peetri ausambalt olevat hoiul
Vene kh-ikusv Ta andis asjale käigu
ja 7. novembrü 1921. a. oli siseminister
Karl Eibund käsu andnud
pärjad õ i g e cmianiku kätte t^^^
metada. õige omanik pidi olema
Tallinna Linnavalitsus. Linnapea
A. Uuesson on 15. novembrü 1921.
a. ministri käsu nurgale oma resolutsiooni
pannud: Välja nõuda
ja raekotta hoiule viia." Seesugu^
se otsuse tegi Linnavalitsus veel
samal päeval. .
mši
Mm
te
l i .
m •
mm
Nr. 63
tammmm
ENNALI
ADVOKAAT-I
Hoom 1912, Royal
Toronto Domii
Postiaadress; P.O.I
Ont. (Bay & Kin|
Telefon: 8(
24-tundi telefoni
ADO PARI
HETHERINGTOl
&
PARI
Advokaadid-
)J65 Bay St, Snite
õhtuti HL 7-2017
ItÄAMATUI
JOHNLSi
C.A^
Cbartered Ac|
55 Üttiversity A^
Toronto; Ont.
Tel. 862-1
KAASMAi
Puhastan keemüisel
ning) Teie diivanidj
bad seinast seina ji
oma kodus. — He|
447-98
SUVEMAJi
Baysville Vahedal
jfirve U
Helistada pmanil
tel. 839-
VABAEE!
UI A
ST a
"4, . •• i
"•••|-
Ul , RICHMO
s
Ui
„Vaba Eestlase*
talitase asuM
TOIMETUS
avatud esms
reedeni kellj
Telefonid: toimel
talitus
Toimetajad kodi
väljaspool tööa<
Karl Arro
Hannes Oja
Kuulutusi yõe<
"nädala esimesse
esmasp. homm.
nädala teise ajal]
map. homm.
KUÜLUTi
VABA EE{
on tasuv ajale^
leviku
Kuulutuste I
üks toll ühel vee
esiküljel
tagaküljel
KUULUTUSI
VASTI
), Vaba Eestlase
135 Tecumsetll
Telefon 364-7C
Postiaadress:
Stn. C, Toront
, Talitus väljasj
Helmi Liivan^
L. Mrs. Leida Mi
149 Bishop
Willowdale, Oj
Telefon: 223-0(
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 24, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-08-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780824 |
Description
| Title | 1978-08-24-06 |
| OCR text |
Hr. e
J'
4.^; aug. toimusid Lakewoodis, N. Jerseys igaraastased Ees-ti
mängud, mis on peamisfelt sportKkku l a a ^ . Leidsid aset u j u mise-,
kergejõustiku-, võrkpalli-, korvpall!-, gauatennise-, väli-tennise-,
male-, bridžM-, golfi- Jä laskevõlstlused. Kõikjal pM palju
osavetjaidrkiHlgi osaliselt toimusid veistliuisecl viluiiase, kuid
sooja ilmaga.
Ujujaid oli 20 ja peale viimar
seid ülcsikalasid, kus pumsitajti
. hulk E. Mängude rekordeid, toimusid
perekondlikud teateujumised
maade vahel. Kanadait esindas
Kreemide perekond, ujudes ikoos-r
seisus Piret, Madis, Viiu j a Mai
Kreemid, itulleš liõbemedalile.
Kuldmedali sai Tremnuthldfe
perekond Lakewoodist ja k o l -
mandalcstuM kadunud J u l.Ean-p
i n p o e g jspoja-;
Tuleval aastal ori loota paljude
perede osavõttu selÜstesit teate-üjumiistesit,
niis eriti tekitas põnevust
puibliku M g s s . ^ ^ ^
Võiikpallis| võistles 6 meeskonda,
kiis võiffcjafes tuli Toronto Ka^
jev, võites finaalides New Yorki
2:0. Järgnesid Baltimore, Syrar.
cuse, N. Yorgi E.Ü.S. j a Toronto
Kalevi vöteranid. Viõitjas mees^
konnas: mängisid L. Nieländer;
V. Novek, T. Ilves, H ; Piirsalii, M .
Põldmä, R. Hemmeli 4 Luiker,
A; Tõllaseipp ja T. ToHasepp.,,Kalevi"
veteranid olid H . Jaaguste,
A. Teiits,E. Loorand, A. Aug, Ä.
Ruus,. Luiker j.t. Naiste võirkpal-iis
sar ikuldimedali USA-Baltimore
naiskond ja hõbemedali Rootsi
gaidide naiskond. Kanada naiskond,
kus o l i vaid 4 mängijat kohal,
^ i saanud võistelda.
Korvpallis tuli esimeÄs New
Yorgil m e ^ o n d , teiseks
woodi noored jä kolxnandaJks
meeskoni.
dast Mai Kreem, Lakewoodist
Eda Treumuith ja New Yorgist
Harry Tarmo apontllkel üritustel
kaasaaitamise eest paljude aas-fcaite
jooksul. :
Mai Kreem tõi ühtlasi tervituse
Kanada eesti spprtlasite nimel.
Järgmisel päeval o l i eestlaste kogunemine
ookeani kaldale, et veeta
ilusat päeva emie (kojusõitu.
Osalt siirdusid, noored New
Yorki, et osa yõtta lalikuniis-
' peost Rootsi j a tJSÄ/Känada
• ,noorte::vaLljd^;
E. Märsgud Laikewopdis olid
eesifcujullkult korraldatud väga
abivalmis ja iilksmeelsete spordijuhtide
poolt. Tuleval aa:Jtal ta-hetaikse
eriti hästi korraidadaj
XXV^diad E. Mlängud, kuhu oodatakse
:. suurematosavõttu; Kanadast.
• -.^ -
Põifcread: 1. ianh Wkm-Kmar
das, 5 . Poipulaäme eestitoorilaul,
9; USA 20. saj. ipresideinit,' 10. Tallinnas
17. sajanda töötaimid
fcuaÄiik, 11. "ülhe mehenime
prantsusepärane vorm, 13. Me^
tall, 15. Mtitoloogilijie olend, 17.
Loodusenäihe, 18. Linn Jaapanis,
21. Kinnitusvahend, 22. Võluese
, ^ l e v a l a s " , 23. Mitte (kõigil, 24.
Põhja-Eesti suuremaid (jõgesid,
25. BüihaMk 'fcõotus, 27. Leiht teatud
asidmetega, 30. Kolmikvoikaal,
31. Alevik Läänemaal,: 34.' • Al-
Kõik ijJaUimängud toimusid ees-kuijuliikes
voimlais ja vihm e i saanud
neid segada. Ainult Valgiispi-du
toimus E. Maja saalis, kuna
väljas olid istmed veel niisked.
Ujumisvõistluselt eriti silmapaistvad
Treumuthi perede
noored ja Piret K r e ^ ^ koos
Laine TremUthlga purustasid E.^
Mängude 50 m. rinnuli reteordiy
aeg 41.4
Kergejõüsjiikus oli 60; osavõtjat,
kiis silima paistsid vennad Grab-bi'd.
Vaher j jt.
õhtusel Valguspeol jagaiü: ka
aiöiindu, ikus ÜSA Eesti
du ikiüdteeiieteniärke said Käria-
® Tiit Heinsoo töötab Filippiini-dfil
ühe USA firma viitsepr^ideh^
dinä. Tema abikaasa Kristi kuiilus
oma firma esindajana delegatsiooni,
mis käis pr^ident Carteri juu-
^ Washuigtonis käšitto
maal elunevate ameeriklaste mak-
(D • B r , .-JCaljo : Magi,/ ;õp.-E:^ Mägi.
poeg lendas mõni kuu tagasi vabatahtliku
sõjaväelasena eriülesannetega
Koreasse. Samal ajal on ta
võimalus oma magistritööd lõpetada
poliitikateaduse ja ajaloo alal
Marylandi ülikooli Korea osakoima
juures.: r:-
@ Rahvuskomitee esinduskogu l i
ge Kälif^niast Viivi Piirisüd OÜ
kutsutud ^lihüriiliikmeks Granadk
Hüls Kennedy keäkkooli ajakirjaiji-dusõpilaste
võistlusele a jale-he
toimetaja valimiseks.- Toimeta-
^iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiifinHSüiit^
j®ks valiti Nancy Spbel, kelle isa
Roland Sobel on Eesti päritoluga.
Ta tuÄiieb peagu kõiki Eesti ise-seišvusa^
seidP sportlasi ning tegutseb
praegu televisiooni- j a iü-minäitlejana!
Viivi Piirisild on
Valley Press Glubi sekretär.
© Floridas toimus arstiteaduse
eriteadlaste konverents kuhu
kutsutud korraldava organisatsiooni,
„Experta Medica'f poolt tihiks
esinejaks dotsent &c. Ilmar Sulg
Rootsist. Tema loengu teemaks oli
;,Cerebi^l Manifestätions of Epi-sodic
Gardiac Dysiliytmias"v mis
käsitas südame ja ajutegevuse sõltuvust.
Ettekanne valgustas haiguslike
häirete mõju ajust südamele
ja vastupidi. Dr. 1. Sulg on
teostanud šelM alal üle kümne
aasta uurimusi. Enne Floridasse
tulekut ta oli esinenud Soomes
ettekannetega Põhjamaa Neuroloogia
kon
m a - k a s a i h h i pealinn, 35.
põUutööriist, 37. Poes tmiiMgE, 3S.
Asta Willmaimi teos, 40. Tera,
välke tükk, 42. ISardetay m
loom, 43. Nc |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-08-24-06
