Vaba Eestlane, May 29, 1968

              r4l
NÄIDEND
VABA EESTLANE kolmapäev! 29 nudi 19 - Wednesday May 196 UI
3& StiiliBPSWil IMIIRkw&wfr
ULTUURIELU
MIS PAN! MÕTTED LIIKUMA
Hiipnil LamD ei tohi esieipni! _ -- - __ muul ü MgUI 1UIUIIIUI
tekitas Stokholml Eesti Päevadel veelgi elavamat järelkaja „Eesti Päevaleht" pühenda sel-lele
rr3 kirjutusi tuntud teatritegelase Eduard Reiningi jt sulest ja Teataja" korraldas li-5- ik
tüki arvustamisele ning eeltutvustamisele ka tene lehekülje hõlmanud ringküsimuse
kus sõna võtsid Ellimaria Hallap Kalju Lepik Helmi Mäelo Helga Nõu Enn Nõu Ilmar
Vainu J3 Madis Üürike Pikemalt lavastuse kohta sõna võtnud kaks nimekat isikut meie
kultuurielus — kunstnik Endel Kõks Orebrost ja ajakirjanik rea memuaarteoste autor Jüri
Rrmmeleas Södertäljest Esitame need alljärgnevalt mõttevahetuse korras
SELLEST KUSTUMATUST LAMBIST
Stokholnu südalinna lõunaosas
ca
'omaette kõrgendik Ja sellel
agu pisut unustusse langenua
vüjak mille nimeks Mosebacke
torf ja selle ääres jällegi nagu
veidi kõrvalejäetud teatrihoone
sle nimeks Södra Teater Vii-mase
on aga ikka päris teater:
lisada istekohta rõdud peh-=e- d
pWüMoolld Ja korralikult
püsasevoldiliseks maalitud ees-se
tupsude Ja kuldnööridega na-pi
ollakse harjutud nägema saj-andi
alguses ehitet teatreis Sell-es
omamoodi auväärt miljöös
teinus Ilmar Külveti uue näiden-di
esi- - kordus Ja ka kolmas etend-us
Eesti Päevade muude ettev-õtmiste
seas Selle näidendi kirj-anduslikke
ning lavalisi väärtusi
on asjatundjad Juba mitmetpidi
valgustanud ja et see üks polee-sl- at
tekitav ja teravalt eestlase
isapälseid eluprobleeme lahkav
teatritükk on seda oli teatrisse
tõttavale publikule selgitanud
erakordselt põhjalik Ja läbimõeld-ud
zurnalistlik ettevalmistus
Xii et teatris oli seleestl tunda
elektrilist põnevust mis nagu
enesestmõistetavalt peab olema
ehtsa ja elamusliku etenduse pu-hul
Teater on kollektiivne looming
sis algab mõtetega mida näiden-di
autor oma kirjutuslaua taga
paberile paneb või puruks kisub
ja paberikorvi lähetab ja mis lõ-peb
sellega mida publik näidendi
lõppedes garderoobis Uliriideid
oodates üksteisele õhtu kokkuv-õttena
ütleb Ehk mille üle mees
ja naine autoga kojusõites vaidle-val
Ja selle alguse Ja lõpu vahel
cn palju inimesi oma argumentid-ega
oma tõdedega Ja kogemust-ega
kes peavad vaeva nägema
mõtlema õppima kujundama
õitsema ja vaidlema Ja närvee-ns- a - ning kõigest sellest kok-ka
saab see imelik fenomeen —
teater Mida Ja keda sellest koll-ektiivsest
loomingust nimetada
]a eslletuua mida pidada õnnest-unuks
ja mida eraldada puudu- -
MIITE UNENÄOMÄNG
Eesti Päevade raames etendas
Stokholml Eesti Teater 12 mall
kolmandat korda — ka seekord
osaajale — Ilmar Külveti nai-äes- di
Xamp ei tohi kustuda"
Teatnliste eelteadmiste Ja koge-mustega
varustatud arvustajad
ca selle kohta juba oma arvamis-ed
teinud esietenduse põhjal —
-- d on olnud kiitvad nii teose
J--
onle lavastajale näitlejatele
ka dekoraatorile Selle kirju-- J
autoru kui tavalisel teatri-ttUstaj- al
on sooviks esitada omi
tteld näidendi sisulise külje
J°ta selle ainekäsitlusest välju-se- s
kamp ei tohi kustuda ' nn
obeemräidend tõsisemas mõt- -
suutes haarata oma raamesse
Mr-g-a
paljusid vaba maailma ~ste P" esinevaid nähteid
-e- austliku ama nniini
f-ku-u
kirjanikku tema mate-Ue- t
hüvangut eelistavat naist
lahkub tehasetöölisest-kirja-fus- t
mehe juurest rikka ehitus-W!]- a
Juurde - tütart kes
--fub võõrast rahvusest
5 v -- —"icjsa — Kirjastajat On rikastunud namilatHH Ü ÜfSeld Jutades Ja nende
♦ Viletsaid Ka„ u- -
1 £!j w
ehi- - '""ele Pagulus ta- -
Kaid Ja aina sysuuruerneenveaviadt eplaunmgõa--
kustuda" mille ini
on
jäämiseks?
Nimetagem ehk sissejuhatu-seks
et etendus algas kiiduväär-se
täpsusega aga et kavalehe
layout — nii nagu üldiselt eesti
trükitoodetel — on lubamatult
vanaaegne Kavalehelt loeme et
riietuse eest on hoolitsenud Lii-dia
Viidas-Tiits- o temal pole sel-les
realistliku põhikoega näiden-dis
mitte palju võimalusi olnud
kostümeerimisfantaasiaks ta on
hoidnud näitlejate rõivastuse usu-tavuse
piirides lisades luksust
naisosaliste õhtukleitidele teises
pildis saavutades seal just para-ja
piirijoone luksuse ja tõusiklu-se
vahel Samas on ta aga luba-nud
härradel kanda eestiaegselt
laiasäärelisl smoklngupükse! Vi-lunud
käe Ja silmaga Roman Väli
lavakujundajana on paigutanud
kirjanik Edurinna keldrikorteris
seintele Eduard Wiiraltl gravüü
ride reproduktsioone Ja raadiole
Eesti lipukese — mis on tõsleest-lus- e
sümboliteks Teises pildis
kirjastaja Varraku rõdul on ta
loonud avararuumilise vaate õh-tusse
kumas punetavaile pilve-lõhkujatele
ja neljandas pildis
luuletaja Maramäe kabinetis
praeguses Eestis nn kasutatud
ainukese dekoratiivse elemendina
„Big Brotheri" portreed Kõik
need painajaliku täpsusega leiu-te- t
detailid koos lõikavate teksti-repliikid- e
ja näitlejate innustu-nud
mänguga lõi kohati niisugu-se
sürrealistliku elamushõngu
mis vahenditult lavalt saali kiir-gas
ja publiku jäägitult vallutas
Lensi Römmer lavastajana on
osutanud õiget ja küpset teatri-valst-u
tuues esile vajalikud kont-rastid
meeleoludes ja situatsioo-nides
Ja hoides tempo voolavana
ning pingsana Näitlejaile oli ta
jätnud küllalt võimalusi enese
väljamängimiseks nagu näiteks
toimus satiirilises etteastes viien-da
pildi ees pr Varraku (Lia-Ma- l
Wljard) ja pr Karbitsa (Heljo
Sundsvik) vahel millest osavõt-ti- s
ka valge ja nägus puudel
VAID TÕELISUS
arvet värskelt-rikast- e naisi puht-verellst- e
esimeste eesti puudli-tega"
Ja viimaste moekarjetega
Nõukogude Eestist saabunud
naisagent! kellel õnnestub kirja-nikku
meelitada Eestit külasta-ma
ja kirjanikust sõpra Eestis
kes — paigutatud väliselt Juhti-vale
kohale riiklikus kirjastuses
pärast paljusid viletsusi Ja alan-dusi
Siberi orjalaagrites kus ta
kaotanud oma naise Ja lapsed —
Ja keda nüüd kasutatakse peibu-tusllnnun- a
välismaal viibivate Ja
kirjutavate eesti kirjanike libe-dale
meelitamiseks
Ilmar KUlvetil on Jätkunud tai-pu
kõike seda ühendada põne
vaks näidendiks millele polnud
vaja kunstlikult konstrueerida
mõnda intriigi — intrUg kui sel-line
esineb ühel või teisel vüsiJ
Ja kujul paljudes-paljude- s eesti
perekonnis Ja on teatrikülasta
Jaile sellepärast nii lähedane Ja
enesestmõistetav
Kommunistliku Eesti vaimu-kultuuri
Juhtivatel asutustel on
suured ressursid kasutada vaba
eestlaskonna vaimu Ja demo-kraatliku
hoiaku õõnestamiseks
Nende seljataga seisab käskija-na
organiseerijana ja rahaandja-na-palgamaksjan- a
vene natsiona-listlik
politruk õppinud ära sa-geli
ka eesti keele et eesti rahva
„:i u „ i t-- __
Võibolla pidanuks ka mõne teise
pildi ette paigutama taolise vahe-pala
saavutamaks täielikumat Ja
teatraalsemat tihedust Võinuks
ehk ka vahetada Luule (Signe
Pinna) Ja pr Karbitsa (Heljo
Sundsvik) osad — viimasel on
ilmsesti palju väärtuslikku näit-leja
temperamenti Lavastaja oli
üldiselt osavalt kasutanud elu-kutseliste
näitlejate rutiini — eri-ti
silmapaistvalt tolmus see esi-meses
ja kolmandas pildis
Peaosa kandja Edmar Kuus oli
laval nagu „elust võetud" tulihin-geline
„päris" kirjanik kes teeb
läbi kõik kahtlused ja võitlused
— teises pildis kirjastaja Varra-ku
partyl esitas ta üksinda baari-leti
ääres istudes suurepärast
tumma mängu Esimeses pildis
konflikti sattudes oma tütrega
(TUu Väides) tõi ta teravalt esile
erinevused generatsioonide vahel
— millele on vihjatud ka teises
pildis kus seltskond istub kohvi
laua Umber ja noored on omaette
kobaras tagaplaanil ning kui lä-heb
tantsuks siis tantsivad va-nad
polkat Ja noored vatuusid!
Suurärimees Karbits (Artur Sikk)
oli parajalt praaliv ja kirjastaja
Varrak (Jussi Romot) osavalt
rahvuslik üks kogu näidendi
vaiksemaid aga tundelaetumaid
stseene toimus neljandas pildis
Edurinna Ja sekretär Laine (Ruth
Kaasik-Sunden- ) vahel — aga ka
kõik teised osalised olid omal ko-hal
— nagu öeldakse
Ilmar KUlvetil on õnnestunud
kirjutada Just niisugune näidend
nagu seda vaja oli rahvuslikeks
juubelipäevaks osutamaks suu-re
julgusega nendele probleem'
midele mis väliseestlaste elus
praegu akuutsed on Repliigid on
teravad ja tabavad situatsioonid
vaheldusrikkad sisendades näit
lejaile Utlemis-- Ja näitlemisrõõ-m- u
mis kandis ilmsesti kogu
kõneall olevat etendust Seega on
nii näitekirjaniku kui teatri poolt
lisatud tubli annus õli sellesse
lampi mis ei tohi kustuda
Endel Kõks
ja tema laänekultuurilist põhi-hoiakut
murdumiseni kõverdada
ja painutada Vabas maailmas
viibivat ja majanduslikus hea-olus
loiuks muutunud eestlas-konda
on neil võrdlemisi kerge
libedale meelitada jätmatult ser-veerides
propagandateesi et Ees-tis
olevat tänaseks kõik muutu
nud ja palju muutumas tänu
suure sotsialismimaa vennaliku
le abile" ühelt poolt mõistetakse
tervelt hukka natsionalismi mil
leks araablastel on õigus Ja juu-tidel
mitte — milleks suurvene-laste- l
õigus kuid ukrainlastel
Kaukaasia ia Baltikumi rahvastel
'mitte et sel viisil hävitada kul
tuuriliselt enamarenenud väike-rahvaste
vaimne vastupanu Kui
selleks ei piisa üksnes iganenud
Ja konservatismiks muutunud
Marxl-Lenln- i õpetusest siis võe
takse appi selleks trükipaberi
kvoodi vähendamine mitte-vene-keelset- e
teoste leviku lämmata-mlsek- s
— või siis teisel Juhul an
des paberit ainult tõlketeoste ka-jastamiseks
Ilmar KUlvet pole
vene kommunismi seda külge
paljastades tavatsenud näidendis
midagi fantaseerida — selles ole
I[me teadlikud Eestist ja sealsetelt
eesti vaimuinlmestelt saabunud
teadete ja informatsiooni põhjal
Et meie möödunud kaheküm- -
Kirjanik ja ühiskonnategelane Helmi Mäelo tähistas hiljuti Stokholmls oma 70 aasta sünnipäeva Pii-d- il
õnnitleb feda minister Aleksander Varma kelle taga seisatad II Mark Ja II Rajamaa Juubilarist
paremal pr Varma pr Sanda Umblia Ja juubilari abikaasa Bernhard Mielo
Raamat üleajateenijaist
Peeter lindsaar Pae lamehed
EKK 1967 279 lk
Peeter Lindsaar kirjutas oma
sõjaväeteenistuse sundajast kahe
köitelise teose „Ja sõdurid
laulavad" Vaatamata et aine Ja
väljendusvorm ei põimunud eri-ti
õnnestunud sünteesiks jätkas
ta oma loomingus eesti rahuaeg
se sõjamehe elu vaatlemist nüüd
Juba sellele järgneva paelamehe
astmes
Aspirant Rosenthal leidis peale
kuraasikalt veedetud aspirandi- -
päevade Ja sundaja lõpu et tsivii-lis
töö saamine polegi kerge ja
Jäi üleajateenijana edasi Kuna ta
sellega nagu läbis aukraadi ma
daldumise (reservlipnikust alloh-vitseriks)
siis Jäi see teda pide
valt vaevama kogu teoses käsitle
mist leidnud ajajärgu Jooksul
Kuigi Lindsaare jutustus on elav
ja pilk terav sündmuste Jälgimi-sel
on kasarmusündmused siiski
niivõrd staatilised ja väiksed et
neisse mingit intriigi põimida
(kaotet kaart jm) pole küllalda-se
tugevusega et kirjandusteose-le
vajalikku elulõnga sisse panna
Teosele saabki läheneda enam
Ilmus Urve Ka ruksi
luuletuskogu
Torontos ilmus äsja uus algu-pärane
luuleraamat — Urve K-arksi
esikkogu Savi" mille kaa-ne-
Ja siseillustratsioonid on
kunstnik O Tlmmaselt ning tü-pograafili-ne
kujundus Peeter Se-palt
Raamat Ilmus autori kirjas-tusel
Ja trükiti ergontype'1 ladu-imiskoja- s
ning Oma Pressi trüki-kojas
— mõlemad eesti ettevõt-ite- d
Kunstiliselt teostuselt on see
kahtlemata üks nägusamaid Ja
J erilaadsemaid meie luuletuskogu
nevüe aasta Jooksul oleme edu-jkal- t
suutnud vaba eestlaskonna
vaimsel rindel osutada vene kom
munismile tõhusat vastupanu Jal
seda kaeviku põhjas hulda on
suures osas meie vaimsete rah-vuslike
idealistide teene Kirjani-kud
ja ajakirjanikud tüübist na-gu
seda Ilmar KUlvet oma näiden-dis
on kujutanud on 25 aastat
hoidnud sirgena eestluse vaimsu-se
selga Kuid ei tohi unustada
ka neid kirjastajaid kellede äri-vaim
Ja ettevõtlikkus on võimal-danud
ka vaba eestluse eesti kir-janduse
olemasolu KUU aga on
hukkamõistetav selline kirjastaja
tüüp nagu see esineb Külveti näi-dendis
Ilmar KUlvet on näidanud mei-le
neid nõrku kohti lavalt kuid
neid nõrku kohti esineb meie
ümbruskonnas paljudes kohta-des
Väliselt ollakse küll tauni-vad
kommunismi suhtes kuid si-semiselt
kantakse endis naiivset
usku evolutsiooni nagu see ka-hetsusväärselt
avaldus 1933 a
baaside ajastul mitmete meie
tähtsate riigitegelaste suu läbi:
Need pole enam need kommu-nistid
keda nägime 1918-nda- l aa- stal"
Ma ei pea õigeks seda lavastus-likku
trikki Toronto lavastuses
et kirjaniku Eestis käik toodi la-vale
unenäona Ei saa seda sele
mälestusteosena Katseid mäles-tusi
romanisecrida on meil mit
meid kuid vaid harva on need ka
kirjanduslikult küpseiks teoseiks
kujunenud Seda saatust ei oma
äsjane teos
Lindsaare Paelamehed" naib
omavat seda tuimavõitu „naha"
päevade möödasaatmlse meele-olu
mis meie kasarmuällohvitse-ridel- e
oli omane Haprad Ja kat-kendlikud
romantilised sugemed
ei Jõusta ka teost selles osas
kuigi näib et see ainsaks lahen-duseks
selletaolises teoses oleks-ki
sisemise dünaamikaga purus
tades välise staatilise koorekihi
Veel näib veidi võõrastav (või
oli see tõesti omane 3(Vaastate
allohvitseridele?) teatud piinlik- -
kusetunne nende elukutse pärast
Hiljem seda küll polnud märga-ta
pealegi kui üleajateenija ni-metuski
asendati kaadriallohvit- -
seri omaga
Lindsaare teost võivad lugeda
meie sõjaväeteenistuse läbiteinud
ehk teatava huviga Ja leida sealt
mõnel määral situatsioonikoomi- -
lisust Teised lugejad aga nõuak
sid päris palju enam
Hannes Oja
de hulgas
Urve Karuks äratas oma luule-tustega
esmakordselt tähelepanu
paar-kol- m aastat tagasi millal
esimesed nendest ilmusid ajakir-jas
Mana" Ja tõid kohe esile
noore autori isikupärase looja-käekirj- a
Nüüd on ta Jõudnud Ju-ba
oma esimese koguni mis si-saldab
48 luuletust
Urve Aasoja-Karuk- s on sündi-nud
1937 a Ja lõpetanud Toronto
ülikooli psühholoogia alal
„Savi" on müügil ka „Vaba
Eestlase" talituses hinnaga $330
tada muuga kui argusega või tõe
likkusest põgenemisega Autori
algses tekstis esineb Eestis käik
tõelikkusena Ja kui tõelikkus pi-danuks
see esinema ka laval —
kuna kõik muu näidendis on ju
tõelikkus Unenäomängu lavale-toomisega
võetakse kirjaniku Ja
tema sõbra kohtumiselt kõik usu-tavus
ja antakse kommunistidele
kont hammaste vahele — et mui-dugi
on see kõik udujutt mis
Eesti olukordade kohta pagulas-lehtedes
Ja raamatutes kirjuta-takse
või kõneldakse — teie ise
olete selle teinud unenäoks!
Kuid Eestis on see nii nagu Il-mar
Külvet näidendis esile toob
Eestis käimine on tõelikkus: sa-dande- d
eestlased vabast maail-mas
on käinud Eestis Kodumaal
kirjutavad eesti kirjanikud ja
luuletajad sahtlitesse — seda on
nad Ise oma kirjanike kokkutu-lekult
julgenud väljendada Meie
kirjanikele on tehtud ettepane-kuid
nende teoste kodumaal väl-jaandmiseks
— Ja on nende teos-te
kordustrükke ka autoritelt lu-ba
küsimata trükitud Võime ot-sekohe
nimetada Marie Underit
Gustav Suitsu August Mälku V-ihalemma
Kodumaalt on signali-seeritu- d
meie vaimuinimestele:
ärge laske end sisse vedada! —
lugege kt kodumaalt saabunud
[kirjade ridade vahesid Ka see
Tunnustus kultuur-itegelastele
Stokholml Eesti 1'acwde kui-tuuriknnvrrrnt- sll torti muu hul-ga- s
vastu järgmine põhiline reso-lutsioon:
Iga rahvas on kõigepealt kul-tuuriline
tervik kes moodustab
küll osa inimkonnast kuid teos-tab
end erirahvusena ometi oma
kultuuriväärtuste kaudu Eriti
kehtib see väikerahvaste kohta
kelle tugevus seisneb ju peami
selt nende kultuuris
Seda seisukohta siltnaspidades
on eluliselt vajalik et eestlased
paguluseski Jätkaks omakultuuri
viljelemist seevõrra kui Me ku-sagil
iiales on võimalik Seda
tööd tehes tunneme end Uha la-hutamatu
eesti rahva liikmetena
kes oma tegevuses selle tõttu pea-vad
silmas pidama nii eestlasi
kodumaal kui ka siin paguluses
Tänu sellele tugevale alusele
mis läinud sugupõlved eriti ise-seis
vuseaj ai on pannud eesti rah
vuskultuurile võib omakultuuri
traditsioonipärane viljelemine
Jätkuda tänases Eestlski Võime
selle töö üle ainult rõõmu tunda
Ja kohustume seda tegevust
omaltpoolt täiendama Kuigi rah-vas
kodumaal rangete poliitiliste
tõkete tõttu ei saa täielikult osa
väljas loodud kultuuriväärtustest
loome neid ometi selles kindlas
veendumuses et need kunagi
Jõuavad meie Ühisesse kultuuri- -
varamusse
Eesti Kultuurlkongress Stok-holml- s
tõdeb rahuldusega et
eesti kultuuritegelased paguluses
ei ole mitte möödunud katastro-faalsetcs- t
sündmustest resignee-runud
vaid Jätkavad rõõmuga
oma kodumaal poolelijäänud tu-gevust
Kongress tänab selle tih-ti
ennastohverdava töö eest mi-da
on teinud möödunud veerand-- s
J andi kestel meie ajakirjanikud
kunstnikud teadlased kirjasta-jad
Jt soovides neile raugemata
töörõõmu edasisekski
Tulemas Arvi Korgi
uus romaan
Pärast H Mäelo romaani
Keerdsõlmed" ilmumist on Ees
ti Kirjanike Kooperatiivil A see
rias kavas Arvi Korgi uus romaan
Armud läinud armud Jäänud"
milline on praegu trükis ja ilmub
maijuuni kuude vahetusel Raa
mat on hoogsa sulega autori uus
kujutus sõjatulle heidetud noor-t- e
küpsemisest meesteks kesk
karmi aega elujulgelt Ja humo-ristlikult
esitatud
kõik on tõelikkus
Stokholml Eesti Teater talitas
Julgelt ja esitas kodumaal käimi
se stseeni tõelikkusena Ja nii Jäi
näidend ühtlaselt kandma
Neid mõtteid mõtlesin pärast
Ilmar Külveti näidendi nägemist
Lamp ei tohi kustuda" pole
m intri TKatUl tinnvnlo müVratnH
I show" ega vodevill vaid näidend
mis kuulub eesti näidendite pa-remikku
Ja omab klassika laht
risse kuulumise sugemeid
Sodertaljes Rootsis
13 mail 1X£ a
Jüri Remmelgas
ii
i