Vaba eestlane , March 5, 1987

              Lk.8 VABA EESTLANE neljapäeval, 5, March 5,
® 0
roLdfo Tõiiu Parmingii sõnavõtt Toronto
Ülikooli Convocatioe HalFis
on praegu suurem, kui kunagi.
Kui omariikluse mõte maanõu­kogus
seitsmekümne aasta eest
arutusele tuli, leidus sealgi kõhk­lejaid
— Kuidas me ikka saame,
varema ning olen veendunud, et
eelolevail aastail näeme Balti
päri tol ugä noorte jõudmist vastu­tavatele
kohtadele asukohamaade
poliitilises elus;
Kui vanem põlvkond soovib
väike rahvas, kes meile seda jätkata võitlust oma aadete eest,
lubab?'' Iseseisvuse mõtte tõstata- päranduste näol Eesti organi-ja
Jan Tõnissoni sõnad tol tor- satsioonidele võimalus tagada
misel koosolekul 25. augustil ^neie vabadusvõitlus-tegevusele
1917. vijärivad siin meenutamist, välismail niivõrd tugevad alused.
Ma osundan — et saame tulevikus korda saata as-
„Poliitüi§eks ideaaliks peaks ju, millest varem ei juletud unista-meil
ikkagi olema omariiklus, dagi. E i , me tegelikult ei nõrgene.
Selle ideaali täidesaatmiseks Vastupidiselt, meie osavus, jõud
peame eeltöid tegema ja mitte ja mõju on alles tõusu tee^^
ainult pealtvaatajatena ootama Seejuures seisab ees mõnigi
jääma, mis saatus meile teiste
armust kätte toob. Kui meie
rahvas omariikluse ideaali
täideviimiseks mitte ei suuda
nüüdset momenti kasulikult tar­vitad^,
siis ei tea, millal võiks
veel parem silmapilk tulla. Kas
nüüd või mitte iialgi."
Nii J p n Tõnisson. Kuid luba=-
gem nüüd seada rõhuasetus mu­jale,
sillale mis seob oleviku tule-vikuka.
Eestlaskonnad .kõigil
pagulasmail on praegu üle elamas
järske demograafilisi muudatusi,
millest, viieteistkümne aasta eest ei
tahetud veel midagi kuuldagi.
Kuid nüüd on kõigile vägagi
selge, et eestlaskond Läänes on •
ülikiirelt vananemas. Kanada.
ametlik statistikagi näitab, et eest­laste
vanuspüramiid on peegel-vastand
normaalsele — lapsi on
vähe. erruminejaid palju. Raske
on leida iegaabieludest puuduta­mata
jäänud . perekondi._ Keele
küsimus on jätkuvalt päevakorras.
Vaadates vaid kakskümmend
aastat edasi tulevikku on viima­sedki
Eestis, sündinud, sealt
väikelapsena lahkunud inimesed
minemas erru. Oleme praegugi
juba olukorras, kus valdav osa
mudilasist pärinevad paguluses
sündinud emadest. Oleme jõud­nud
kolmandasse pagulaspõlvkon-da.
Kui oleme siiralt huvitatud
Eesti vabadusvõitluse kestvusest
ja Eesti i.seseisvuse mõtte
püsimisest tulevikus, kui soovime
vabadusvõitlust ja iseseisvuse
taassaavutamist tulevikus välis­mailt
toetada, tuleb meil kõige
tõsisemal määral nende rahvasti­kul
iste suundadega arvestada.
Ei saa nõustuda nendega, kes
toimuvais demograafilisis muu-datusis
napad vaid negatiivset.
On selge, et suunad tähendavad
rahva üldarvu langemist mada­lamale
nivoole, kus ta aga tõe­näoselt
taas stabiliseerub.
See ei tähenda sugugi, et akti­vistide
arvus järgmisel kahel
kümnendil mingit kriisi toimub.
Rootsis, Kanadas, Ühendriikides
on juurde tulnud palju aktiivseid
noori, kuigi alati mitte olevate
organisatsiooniliste vormide
juurde. Eesti Rahvuskomitee
Ü h e n d r i i k i d e s ä s j a - v a l i t u d
koosseis on aga, näiteks,
keskmise vanuse poolest noorem,
kui ta kunagi on olnud kolme-kümneviie
aasta jooksul.
Noore eestveol teostus Musta-
Lindi Päev, noorte omaalgatu­sena
toimus Balti Vabadusristle-mine
Läänemerel, nooired ise
lõid Balti^ noörtekongresside lii­kumise,
Rootsis kerkis äsja esile
9^Esto-Nelwork'' liikumine.
Kordan^ meie poliitiline mõjy
p r a k t i l i n e ülesanne. Eesti
ühiskonnal on mitmeti katkenud
side valdava osa siin sündinud ja
siin võrsunud noortega. On häda­vajalik
luua nende kohta vastav
kartoteek ja leida uued sidevahen­did
nendele informatsiooni edas­tamiseks.
Inimene võib olla küll
umbkeelne, kuid see ei tähenda et
ta ei ole võimeline Eesti ühis­konnale
ja eestlaste huvide heaks
palju ära tegema.
On tarvilik tõhusamalt ja
mitmekesisemalt osaleda
asumaade poliitilises elus, ja seda
mitte ainult reageerijaina, palur
jaina, palvekirjade esitajaina.
Olgu lõpp põgnikehkeil palvei .
Meie ei ela enam tsaari
Venemaal, kus suurte vabanduste
ja alandlikkusega kcisrihärrale ja
tema hoovkonnale palvekirju
esitati. Olgem vaba maa vabad
kodanikud, olgein julged ja
rfõ u d k e m s e d a. mid a
demokraatlik riigikord xõimaldab
a siinne kodakondsus õigustab.
Olgu konkreetseks eesmärgiks, ct
tulevaks aastaks Kanada \alitsus
lõpetaks New Yorgis asuvaile
Eesti Vabariigi peakonsulile ja
konsulile takistuste tegemise
nende külaskäimisil Kanadasse, et
valitsus tooks täpselt ja selgelt ära
siinse Eesti Vabariigi aupeakon-suli
nime diplomaatilises
"nimistus, et Kanada valitsus ei
hakka Nõukogude Liiduga koos- ^
tööd tegema kommunismi õud-suste
eest põgenenud inimeste
taga kiusamises.
Ent siiski näen meie
peamuresid asumas ideelises
vallas. Olen korduvalt rõhuta­nud,
et Eesti Vabariigi taasta­mine
on pea universaalselt akt­septeeritud
ülimsihina eestlaste
l iS
,V>'iNr. 18
Kuid meie tegevust on kaua
aega iseloomustanud tendents ära
segada strateegiat ja taktikat.
Oleme .aastaid proovinud peale
sundida,(teinekord surve abil)
oma arvamist, et ülima sihi
saavutamisele viib ainult üks õige
tee, millelt ei tohi keegi kõrvale
kalduda ega kõrvale piiludagi.
Sellega oleme ainult nõrgendanud
meie võimalikku mõjuvõimu,
oleme sumbutanud hädavajalikku
avalikku debatti tähtsamais
küsimusis, oleme suutnud eemale
tõrjuda mitmed tuli-hingelised
rahvuskaslased.
Mis puutub taktikasse, siis on
kasulik meeles pidada, et nii
looduses kui ühiskondades on
diversiteetlikud süsteemid palju
kohahemisvoimelisemad kesk­kondlikele
muutusile, kui seda on
homogeensed ehjc keskendatud
Vabariigi aastapäeva vastuvõtul Toronto Eesti Majas. Vasakult E. V. aupeakonsul L
Söderström, Rootsi peakonsul Ingmar Söderström.
s ü s t e e m i d • mistöttu . 'diver-siteetlikud
süsteemid, osutuvad
pika aja peale elujõulisemaiks ja
tugevaimaks. Laseme eestlasil
r ü h k i d a taktikaliselt edasi
ühiseesmärgini (oma äranägemise
kohaselt nii individuaalselt kui
organiseeritult. Eestlane oma jon­naka
ja isega iseloomuga, väga in­dividualistliku
suhtumisega üm--
britsevasse maailma ei ole
ü l e ü l d s e kergesti juhitav.
Taotleda vabas ühiskonnas eest­last
keskselt juhtida on naeruväär­ne
ja mõttetu, sest eestlane ig­noreerib
juhiseid ja talitab edasi,
täpselt nii nagu ta seda isiklikult
õigeks.peab.
Eelöeldu ei tähenda, et meie
ü h i s k o n d peaks tegutsemia
organiseerimatult. Tänu tehtud
tööle vanema põlvkonna poolt
elame o r g a n i s a t s i o o n i d e -
külluses. Meil on isegi tarvis
h ä d a v a j a l i k u l t paremat
ülemaailmset koordineerimist ja
infovahetust.
Kui keskne juhtimine sumbutab
ja takistab mõjurikast tegevust,
siis koordineerimiseta oleme
samaaegselt nagu peata kanad,
kelle tegevus kuhugi üldiselt välja
ei vii. On tarvis ka kesk­organisatsioone
asukohamaa
ühiskonnas ja poliitilises - elus,
.kuid mitte selleks, et ülevalt
allapoole käske anda.
Olles käsitanud progrmmilisi
küsimusi, lubagem suunata
tähelepanu kõigele kesksemale
ideelisele probleemile, millele
lahenduse leidmine aitaks tagama
maksimaalset efektiivsust meie
tulevases tegevuses. Ümbritsev
maailm muutub vahetpidamata;
muutuma ja kohanema, oma
tegevust ja mõtlemist mugandama
peame meiegi. Tõenäoline on, et
hiljaaegsed toimingud Moskvas
mõjutavad nii Nõukogude Liidu
sisepoliitikat kui ka selle Eestit
anastanud riigi suhteid Lääne­maade,
eelkõige Kanada ja Ühen-driigega.
Toimuval on seetõttu parata­matud
tagajärjed meie
v õ i t l u s t a k t i k a l e . Võib üsna
kindlalt ennustada, et kultuurilises
ja isiklikus suhtlemises toimub
järsk tõus vaatamata ühe või teise
pagulase soovile; seda eriti kui
asukohamaade ü Id suh ted
Moskvaga soojenevad detente'i
ajastuga võrreldes veel enamgi.
Oleme aastaid seisnud keskse
'ees. Kui meist;
rahvusgrupina anastatud Eesti
kultuuritoodete tarbijateühisus,
klubi mille liikmeile Eestis toimuv,
vastupanul iikumine on piinlik,
kes ise ei julge piuksatagi Eesti
poliitilisest olukorrast, siis on aeg
siin niiöelda ,,pood kinni panna",
sest meie vabaduses viibimisest ei
ole enam mitte mingit kasu. Kuid
samaaegselt, kui lõikame ennast
kategooriliselt ära suhteist
eestlastega keda saatus võõra
võimu alla jättis ja kes seal visalt
edasi elavad, loovalt ning
okupeerijaile vastupanu osutavalt;,
siis kerkib üles tõsine küsimus,
kelle ja mille eest me võitleme? ;
Meie maailmavaates peab selge
olema: oleme üks osa maailmas
hajuli olevast rahvast, osa ühest
tervikust. Vabadusvõitluse
primaarseks ülesandeks on
lähemal ajal alused leida senini
teineteisest lahusolnud suun­dadele,
integreerida poliitiline
võitlus kodumaaga suhtlemisega:
Pagulaslältläste osalemine hiljuti
Riia lähiitel toimunud Ghautau-qua
nõupidamisel peaks selgeks
tegema igale kahtlejale, et
ideeline integratsioon on
võimalik. Kui me selle ülesandega
toime ei tule, marssib aeg meist
mööda, jätavad sündmused meid
mõjuta pealtvaataja ossa.' Ja seda
ei tohi me mitte endale lubada.
Kõiki neid mõtteid saab kok­kuvõtlikult
esitada ka lihtsa
küsimusena: Mis on meie plaan,
kui Eesti ei saa homme ega
ülehomme ega ka järgmise paari
kümnendi vältel taas vabaks? Et ta
vabaks peab saama, et tal on õigus
vabaks saada, et meie kohustus on
sellele kaasa aidata, see on kõik
vaidlematult õige. Kuid küsige
endilt, mis on teie plaan tagamaks
vabadusiha ja iseseisvustungi,
tagamaks v õ i t l u s t a h e t ja
rahvuslikku iseteadvust siis, kui
vabaduse ja iseseisvuse püüdlused
kohe ei õnnestu?
Meie rahvuslikes huvides on
luua taktiilsed alused, mis
tagavad, et juhul kui Eesti
Vabariigi aastapäeva tema sa-jandisünnipäeval
veel ikkagi
paguluses tuleb tähistada, siis
ikka veel tähistajaid ja võitle­jaid
on, nii välismail kui ka
Eestis.
Meenutades sel Eesti Vabariigi
aastapäeval minevikku, olgu ta
tähendus ka tähiseks tulevikus.
Ärgem • seejuures unustagem
austamast ja kiitmast neid meie
keskel viibijaid, kes lahinguvälja­del
Eestile iseseisvuse võitsid,
neid kes ise.seisvat riiki ja vaba
ühiskonda üles ehitasid, n^id kes
relvaga Teises maailmasõjas
vabadust kaitsesid; avaldamast
tänu neile, kes enam kui nelja­kümne
pagulasaasta jooksul oma
higi ja vaevaga,-oma vabatahtlik­kuse-
ja talguvaimuga üles
ehitasid meie siinse ühiskonna,
neile kelle kestev panus seda
ühiskonda edasi on viinud. Teie
olete meie rahvale tervikuna auks
ja inspiratsiooniks.
Meie ülesandeks jääb
ülesehitatut ja saavutatut edasi
viia ja edasi seda ka viiakse. Meie
võidule viival lipulaulul pruugib
olla vaid kolm sõna — ELAGU
VABA EESTL
Ma tänan teid lahke ja tähele­paneliku
kuulamise eest, ma ter­vitan
teid Eesti Vabariigi aasta^
päeva puhul.
T. PARMING
i i l
465-62
Täidame täpselt igat liiM prili
Suur valik lasteraame, spordi
päikeseprille.
Raamid peamiselt Euroop
Hinnaalandus k
Täidame ka kodumaiseid rets
7 RIVERYIEW G.
(1 plokk läänepool
Läti äri I
DOWNTOWN WO
Aadress: ARGADE BU
Sissekäik: 74 Victoria St. (1
Queen*ist lõunapool) Postiaa
Mall", Tor
Rikkalikus valikus impordita
lu rätiku lõng. Linaseid ma
SKANDINAAVTAST HUVI
TÖÖKS MUSTRIGA. Tasut
tage meid. Soodsad hinnad.
Avatud: esmasp.—reed'
(Algus lk. 1)
leidnud oma oodatut ja muutub
õnnetuks. See põhjustab tütarlast
pikale otsinguteekonnale asumast
Esimeses pildis on otses
rahvaloomingu kõrval U.
ja T. Metsala rahvatantsu elemen
tidele loodud tantse. Selles tant
sisid kaasa peamiselt ,,Kungla'
nooremad liikmed.
Teise pildi tegevus
Lätis, kus kalameeste tantsu^
määritletakse asukohaks rann'
küla. Sinna jõuab ka Silvi, ke
kaks lätlast püüavad tagajärje
läheneda. Grupp esitas emad
tütarde, vendade-õdede, u
õdede tantsud ja lõpetasid hoog
Lõikuse tantsuga". Läti grui
oli ehk homogeenseim nelj
erinevast tantsurühmast, k
mõnede tantsude puhul crald^
naiste rahvarõivad mai
Tantsijad on juba enamuses ti"
ealised ja sellega saavutc
mõnetise , .professionaalsuse
kuna nad 'on samas ko(^s>c"
kauem esinenud^ Esitatud tanis
olid kõik' läti rah\atantsuju "
poolt loodud uusUvjming.
Leedus oli Sil\i juba l;im,s
koos külanoortega. Ka se
grupp oli ühtlaselt hea taseiuc
esitades neli tegevusega sc .
rahvatantsu, ,.Narritnmisc ti
,,Kalameeste polka^'. ,,L{iu
tegemine^ ^ ja viimase
põ i m i ku 1 i se tantsu ko mpo
siooni.
Ungari rahvatantsudes oli tu
osa meestantsudelV pusta karje
pärandist. Seda esitati nii
meestantsuna kui ka
tütarlastega. Ungari olemuses
rahvatantsude kõrval kõ ^
oma tantsud. Toreda tshi
Brahmsi viienda ungari
meloodial esitas .
Ungarlastel oli lavastuses
-eririietuses tantsugrupipsi,
maks eri paikkontii. Rahv
mingulistes tantsudes vä
nagu eelmistegi rahvaste