Vaba eestlane , March 5, 1987

              Lk. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 5. hiärtsil 1987 - Thursday, March 5, 1987
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
¥ÄBA CESTLANE
VÄLJAANDJA: O /Ü Vaba Eestlane,. ,
20 A Willüwdale A v e , Willö^dalc, Ont. M2N
P R E I E S T O N I A N ;
FUBLISHER: Frcc Estonian Publishcrs Ltd.
' 120 A Willowdalc A v e , Willowdale, Ont. M 2 N 4Y2
Tegevtoimetajas A r v i T i n i t s . Toimetajas Olaf Kopvillem
Toimetuse kolleegiumrKarl Arro; .H Iniss •
iTelefonid; toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni
Teliimishiiinad Kanadas: ajalehe tariipgü aastas S6().—, pool­aastas
S34.— ja veerandaastas $18.—, kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt Sl 11.—, Jb60.—, $31.—
TellimishiBHiiiad väljaspool KanadaSs aastas $80.—, poolaas­tas
S44.— ja veerandaastas $23.—. i klassi posti ja lennu­posti
hinnad vastavalt — USA s l 15.—, S62.—, $32.— mu­jal
välismaal $140.—, $75.— $40.—
Aadressi muudatus $1.— — Üksiknumbri hind 75 c
Kuulutuste hinnad; üks.toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6.—.
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip, homm.
kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080.
Nr. 18
MeeleavaWiiiselt Massey Halli eeso Vaade plakatitemerele ja demonstrantide hulgale
Foto: T. Säägi
aa>ltCCZ><l<S;S4l«!a>(>«B>i>«E»l>«EB><l@E»<l<3!E>0«XS>(t«SX»«Q!>I'
on vabade eest!a§te häälekandja.
' On üldtuntud tõsiasi, eMkii
midagi läheb kusagil viltu, siis
hsikatakse energiliselt otsima
süüdlasi. Süüdlaste otsimine on
seda intensiivsem ja sageli ka
ejnotsionaalsem, kui tegemist on
üldiste või riiklike probleemide-gay
mille kohta demokraatlikus
iiliõskoniBas on igal inimese! alati
midagi ütelda. Seda näeme ka
praeguse JÜhendriikide nn.
liaani afääri juures, kus
süüpinly on tõmmatud presi«
deht Reagan ja ten^a administ­ratsioon,
kes müüs väga kum­malistel
tingimustel ja as­jaoludel
Iraanile moodsaid
relvi, s^is võimaldab Iraanis
võimul olevatel muhamediusu
fundamentaiistidel edukalt oma
võitlust Iraagi vastu jätkata.
Kuid vähe sellest -r-%a relvade
müügist saadud rahast antr
Shveitsi pankade kaudu üle Ni­karaagua
antikommunistlikele
partisäniüksustele, et toetada
nende võitlust Nikaraagua
marksistliku rezhiimi vastu.
Iraani afääri uurimiseks\
nimetati ametisse mitu komis-
Jontja üks neist ^ mille rakendas
tööle president Reagan ise, on
oma ülesandega lõpule
udv Komisjoni lõpp-resümee
ei ole armuline
ühendriikide administrat-ega
ka
anile. Mõlemad
terava kriitika alla — aidminist-n^
atsioon amatöörliku ja naiivse
asjaajamise ning president Rea­gan
operatsiooni puuduliku juh­timise,
suunamise ja järelvalve
pärast. Komisjoni teravamad
nooled on siiski suunatud
Riikliku julgeolekunõukogu ja
CIA juhtide vastik, kes ei olnud
komisjoni arvates kahtlase väär­tusega
operatsiooni teostamisele
asumisel oma ülesannete
kõrgusel ning ajasid asju lapsi­kute
võtetega, sattudes seal­juures
vastuollu isegi seaduste­ga.
Kuid mõned analüüsijad ei ole
komisjoni töötulemustega rahul
ning leiavad, et suur hulk
küsimusi on jäänud vastamata.
et uurimiseks loodud institut­siooni
liikmed on pannud
tegelikule läbiviimise:le, kuid
peatuVad ainu11 pogusa11
küsimuse juures, kes oli kogu
selle bisärse aföäri initsiaator ja
tiivustaja. C IA osa käsitamisel
mainitakse siiski nagu mööda
minnes, et C I A direktor
William Gäsey ei uurinud
relvamüügi tehingu juurde
asumisel lähemalt, millist osa
mängis Iisrael asja algatamisel
ja miks ta ei selgitanud selle
leic ib kahtlemata oma tõetera,
kuid sealjuures tuleb arvesse
võtta, et relvatehingute otsusta-jac*
ja läbiviijad olid tugevalt
mõ Jtatud sellest vastastikusest
lähedasest koostööst ja usaldus­likust
õhkkonnast, mis valitses
Ühendriikide, ja Iisraeli vahel.
„Economisti'V arvates viidi
ameeriklased eksiteele lisraeM
luufeasutuselt saadud ebakor-rektsest
ihformatsioonist
ja poiniuisiejouaude kohta. See
võib tulevikus mõjutada Iisraeli
ja Ühendfiikide vahekordi.
„..^iLr«>j. on on-hestunud
Iisraeli osa relvaskan-tist
mi ongi
kus apieeriklased murravad
Iisrael kasutas Iraaniga
taktide loomisel sidemehena.
Algataja .küsimust ei käsita
enam ka Ühendriikide ajakir­jandus,
mis on pööranud oma
peamise tähelepanu ja kriitika
presidendile. Ühendriikide
valitsusele^ CIA-Se ja Riiklikule
j u I g e ole k u n õ u kogule.
Küsimusele vaatab siiski veidi
teisest vaatevinklist Briti kaalu-jakiri
„Economist*'v kes
j et seniste tõendite koha­selt
oli see Iisraeli Valitsus, kes
as ja prganiseeris relvade
itvahgide vahetamise
tehingu ning tiivustas seda ka
siis kui Washington hakkas pet-tagasi
tõmbuma. „Eco-r
ii
kide ametlikud esindajad eesot­sas
president Reaganiga hoidu­vad
Iisraeli avalikust kritiseeri­misest.
Ajakiri väidab iroöniM-selt,
et Ühendriikide Kongress
on pehme nagu tarretis, kiul
arutamisele ja hääletamisele tu­levad
Iisraeliga seotud küsimu-^
Kui Kongressi uurimiskomi-tee
liikmed juba ens?e Iraani
küsimuse juurde asumist kin­nitasid,
et nad ei ole huvitatud
Iisraeli jälitamisest, siis ka­jastub
ka see äsja oma töö
lõpetanud komisjoni aruandes.
Komisjon analüüsib ja
kritiseerib nende tegevust, kes
tegid Ühendriikide nimel otsu­seid,
kuid ta ei taha ratta peale
tõmmata neid, kes asja algata-siväd
süüdlasi ainult endi
liuSgast. Oma kohad on juba
kaotanud Riikliku julgeoleku­nõukogu
juhataja admiral John
Poindexter ja tema nõuandja
koL-ltn..: Oliver Nörthkuna
Teheranis relvamüüki orgarii-seerimas
käinud Riikliku julge­olekunõukogu
endine ülem
Robert : McFarlaiie viidi
enesetapmise katse pärast haig­lasse.
Relväaföäri viimaseks
ohvriks ön presidendi
lähem nõuandja ja
operatsioonide juhž
Regan, kelle massiteabevahen-did
tegid oma lakkamatute rümi»
seks.
Küsimus seisab
kas president Reagan suudab
Valge. Maja uue operatsioonide-juhi,
endise senaatori Howard
Bakeri juhtimisel oma kaotatud
populaarsuse tagasi võita ja üle­jäänud
valitsemisperioodi
edukalt lõpule viia. Eeldused
selleks ei ole eriti roosilised,
kuna demokraadid hakkavad
nende kontrolli all oleva
Kongressi toetusel kindlasti
tegema suuri pingutusi oma
presidendikandidaadi popülari-seemiseks
ja Reagani mahatege­miseks.
Ja Reagani käed on
kusagil nähtavasti kindlalt
seotud, Iraani relvaskandaali
telgitaguste nende kõigis üksik­asjus
avalikkuse ette
Prof. Tõnu Parniing ja dissident Aarne
Vahtra arutasid N« Liidu poliitikat
Pühapäeval, I, niärtsilkoguiiesEesti^^
kuulajaskond, kes paistis olevat väga huvitatud N, Liidu
uuemast ,jUutmispöliitikast". Selle üle^^^rä^
Ülikooli eesti õppetooli praegune juhataja prof.^^^
oiing ja hiyuti Pariisist T
Biud endine N . Eesti kulloüritegclaiie ja pra^gm^^^
rnine, liigne truüalamlikkus, liia-datüci
kampaaniad ja naeruväär­sed
Joosungid^ väitis ta. Nendest
küsimustest olevat võrdlemisi
avameelselt kirjutanud Peet Kask
Sirbis ja vasaras.
' K u i d Vahtra arvas, et kui kõik
need väärnähted likvideeritakse,
siis ei seisa N L i i t enam koos.
Seepärast ei hakicä Gorb^tšhov
kindlasti täielikult iäotäma,
ainult maskeerima. Sest
on kõmmuni sm 19. sa-jandi
ideoloogia, ^ niis kunstlikult
püsti hoitakse. Ilma vene im-p
e r i a 1 i s m i t ä hääbuks see
jseeenesest.:^-.-^ : '••^/.
Siiski on need uued
Avasõna ütles prof.
kes ka kohe ,vasja tuuma"
asus. Ta jagas „uutimise" ja
,,glasnpsti" iielja alasse j a vaatles
igat neist eraldi. Kõige rohkem
muudatusi olevat N . Liidus
kultuuri alal .Selle alla käib loov
tegevus, massiteabed, kriitika,
ühiskonna-sektor eriti alkoholi­tarvitamise
piirarnises jne, Rõhu
asetas ta perekonnaelu soodusta­misele,
kuna Nv Liidu vene (ja ka
läänepoolsete piirimaade) iive on
langenud ja loomulik juurdekasv
väike.-; •
Teiseks tuii majandus, kus uut-mispoliitika
hõlmas teenindust,
põllumajandust, hindade j a palka­de
Vahekorra korrigeerimist;
turuhindade tõusu lubamist joe;
Eriti tähtis on majandusele see, et;
tulevikus lubatakse ma]<sta palku
toote kvaliteedi järgi, ütles prof:
Parming.
Kolmandaks on poliitili^^
sektor, see tähendab, võimustruk­tuur.
On ette nähtud parteielu
demokratiseerimine ja partei
raames isegi mitnie-kändidaädiga
valimised: Partei kontrollib valit­sust
ja ka põhiseaduse meetmete
rakendamist. 1977.a. põhiseadu­ses
on parteile päris seaduslik
võimupiirkond kätte määratud;
enne olid need võimupiirid nii­öelda
kirjutamata seaduseks.
Neljanda aspekti, ühiskonna ja
selle ,,uutmisc^' kohta rääkis
Aarne Vahtra, kes ütles et'ta on
enne põgenemist olnud 13 aastat
Eesti kompartei liikmeks. ^ Ta
tsiteeris kultuuriajakirja ,,Sirp ja
vasar'' ning tõi näiteid muudest
N . Eestis ilmunud trükistest.
Tahetakse tuua N . Liit 20. sajan­disse
jä selleks on tarvis kaotada
ülemäärane bürokraatia, lavasta­tud
demokraatia, ideede keelusta-
• 5;
rnõningal itiääral Kodu-Eestit
aidanud, ütles Vahtra. Näiteks
Kunda fosfõriidi-kaevändüste
plaan paistab öleVat kõrvale pan:
dud: Ta tegi näite „varigidele
pussnugade ^ andmisest". millega
n ^ kindlasti kasulikku tööd
saaksid teha — kuid pussnugadega
saab ka väivurite kõrisid lõigata.
See on, mis |juhtus mõninga
määral Tshehmsjä Poolas.; Ka äs­ja
Kanadas külas käinud N; Eesti
kirjanik Ülo Tuulik kirjutas
võrdlemisi positiivselt Kanada
eesti pagulastest, mis on
esmakordne.
Siis sai jälle sõna prof. Parm­ing,
kes rääkis suhtlemisest USA
ja N . Liidu vahel. Ta kinnitas, ct
N-. Liit vajab Siberi väljaarenda­mise
jaoks Lääne kapitali. Seda
näitas ka hiljuti Moskvas
toimunud nn. rahukonverents'".
Sealt tagasi naasnund endine USA
riigimees Henry [Kissingeron ma­jandussuhete
paratidaihise vastu,
kuid la jääb vist hüüdjaks häälek^
kõrbes. USA ja Kanada konservaj
(Järg lk. 9)
Kommentaarid
ühendriikides ja Kana
tekitas palju kõ
televisioonikompanii A
14 -1 u n n i 1 i n e s e e r i a - s a a
„Anierika'S mis anti 15. ve
ruarist kuni 22. veebruar
edasi ameerika ja kanada te
võrkude kaudu. Kuna seer
saade tegeles erakordselt ko
roversiaalse teemaga, kirjel
des elu Ühendriikides kiim
aastat pärast seda kui venelas
maailma tugevaima suurriigi
üle võtnud, siis ulatus
dastmõistetavalt see kõmu
läbi raudeesriide Moskvas,
kus tembeldati seer
nõukogude rezhiimile solvava
ja N. Liidu-Ühendriiki
vahekordi häirivaks.
Tegelikult ei olnud venelas
eriti palju põhjust filmi pe
vihastada, kuna see ääret
primitiivne, naiivne ni
tõsielust kaugele kõrvale kaid
filmiteos oli okupantide suht
võrdlemisi helde, pühendad
rohkem tähelepanu ve
kõrgemate ohvitseride arm
vahekordadele neile kerg
alistunud ameerika naistega k
okupeeritud rahva te
roriseerimisele ja opositsioo
allasurumisele. Ühelegi fil
vaatajale ei jäänud vi
kahesilma vahele, et okup
sioonijõudusid esindavad ve
kindral Samanov ja k<
Denisov olid erakordselt sü
paatsed tegelased ning ainu
vastik ja toores vallutaja oli Id
Saksamaa ohvitser major Gu
man, kelle ülesandeks
juhtida Uhihenud Rahvas
O r g a n i s a ts I o o n i eri 1 i
V,rahüsäiiitajäte'* üksusi, k
tegelesid võimalike ülestõusu
ja rahvuslike eneseavaldus
mahäsürumisegav Nii^siis jä
sakslane!
Filmi suurim viga seis
kahtlemata selles, et kogu lu
on üles ehitatud valele vu
damendile — Ühendriikide ri
ja rahva alistumisele ve
okupatsioonile ilma vaštupan
ta. Selline võitluseta alistümi
ei ole kuidagi praktilis
mõeldav, kuid filmi käsikir
autor ja lavastaja Donald Wr
kasutab seda oma loole liha
vere andmiseks^ tegelaste-tüü
de väljakujundamiseks ni
sündmustiku ülesehitamisek]
Ja ei ole tõenäoliselt va
pikemalt selgitada ega seletad
et kui ehituse vundament
vilets ja äbarik, siis ei ole
pealeehitusest palju loota.
,,Amerika'* struktuur
konstrueeritud lavasta
seisukohalt praktiliselt, ku
film ei tegele kogu Ühendriiki
territooriumiga vaid ain
Kesk-Lääne osariikide piirko
naga. See annab käsikirja koo
tajale ja lavastajale võimalu
keskendada oma tähelepa
võrdlemisi kitsale sektorile ni
selle raamistikus eksisteerivat
le ja tegelevatele inimestel
Ning film vaatabki selles ko'
kusurutud pildis vene okupat
ooni ajal elavate inimeste pr
bleeme ja igapäevast sünget ei
Näeme pikki toiduaine
sabasid, rusutud ja lootuset
meeleolu ning tutvume uu
korrale kaasajooksikuteg
Kuid selles kitsas raamistik
näeme ka rahvusliku tün
ärkamist ja vastupanuliikumi
organiseerimist, mille eesots
on kohalik poliitikategelane
endine presidendikandida
Devin Milford, kes
et