Vaba eestlane , January 11, 1977

              Nr. 2 Nr. 2 VABA EESTLAI® teJsipä0?7aly 1)1. äril 1977 — Lk. 7
lamiltoni
•lis
rikule Hamilto-liku
saalis Täi-tevakooli
jõuiu-k
vanavanemaid
inake hulk kõh-obtu
avas pa3-
' lik.- "• -
la uhiuutes pü-ja
ülikondades,
põskedega, ko-
^igrid Randoja
lölasid koorilau-
I' ja „0h,-lained
kja Merike Ko-
^äikese näidendi
Esitasid väga ke-la
õpHašed:
Kalm, KarlTe-hchuk
ja Karin
kataja pr. Tam-
|ärgnes luulepõi-igrid
Randojalt,
ik'ilt ja Karin
salt .ja tublilt
id õpilased jõu-
Idis pealkirjaga
Tegelasteks olid:
^aa,'Ellen Rand-
Tüa Ploom,
fia Sukk. Tammy
i, Thomas Lauri-
|>p ja Shawn Till;
^teks ja nägusate
jtriteks olid noo-
|et Aasa ja Meri-
(sõna oli vanema
Karl Teralt,
laripunkti jõulu-
|ellel oli igale hea.
ce maiustus käe-
[•õõnisat ametit"
ügi F: Koger. Õn-
[ägudega lahkusid
kõrval teadmi-
|i-aid jõulude algu-osa
oli alles tu-laste
osas küll
bä, kuid indu ja
Il noortel kui ka
jadsid ta oma ni­ie.
500 punkti ko­sile
järgnesid ees-jooksus
E. Selllk
olümpiamärigudel
|älvlnud sõudja R.
ikvalangist J. Kra-shüppa
ja T. Lepik
Tolmatshov 163,
)r 136, orienteeru-ikvalangist
A. Da-faskur
M. Jõgi 80
Jt tunnistati esi-tanavustel
EM-It
esinenud laskur
li 249 punkti. Moo-fl
oli 184 punktiga
II. Palm 91 punkti­le
magamaminekut
ladest, või tursa-lõigatakse
khti
Ikuivama, jäetakse
piima tuule ja pM-muudab
kalad kõ-i^
õivaä säüuda aas-loidudest
saarlas-veekogudes
vap-on
leidnud tee Ing-lüks
väike jõgi ni-renditud
ühe Ing-
)olt 100 .naela eest
"saadab iga aas-
I oarimate kalaapa-
Kalasaak keede-ja
pakitakse siis
iindlalt plekkkaq)!-
jndonisse jõudes, on
tivärsked, kui' oleks'
plt püütud. ;
3u mineraale, kal-loie
ega sütt Süsi
landlasele liiga kaJ-
' ja sulfurilademed
•^t võrreldes Sitsü-
' nnpalju kaevan-li
siin leidub. Tur­se
vald üksikutes
pne põletisaine on
|a kuivanud sõnnik,
äiamehele ei jätku
3tab kuivatatud me^
llgedega, kalaluid ja
brahval pole vahest
pgi, kuna hoovused
' sikuid siberimände
lõunast mõne laas-troopikast,
mil-ilgaks
ajaks pliidi
(Järgneb)
1
Konsul
Ferdinciiicl Sciykai
IN MEMORIÄM'
^ j a s^bus kurb sõnum Sao
Paul<^, Brasiiliast, et sealne
E; V. ikonsulaar-esindaja ^ r d i -
nand Sauikas on pika ja raske
haiguse tagajärel surnud.
Mis paneb'selle sõnumi" erili­selt
traagilisse valgusesse, on
teadmine, et konsul Sadkase abi­kaasa
maine elukäfe lõppes ai­nult
mõni nädal enne tema ene^
se surma. Kahtlematult kiirendas
armsa eliikaaslase 'kaotus haiguse
kriitilisse faasi jõudmis|t.
Ferdinand Šaukaš sündis
Maaidzuurias 2&. jaan. 1908, kus
tema isa (töötas raudteelasena.
1923. aastal opteerus perekond
Eestisse ja tema edasise, ikõrgew
ma hariduse omandamine toimus
.juba Tartu ülikoolis, mille lõpe­tas
juristina.
Eestis töötas P. Saukas Tartu
ja Valga vangimajade ülemana.
1936. aastal astus ta välisminisitee-riumi
teenistusse ja tema esime^
seks välisesinduse koosseisu
määramiseks kujun^ saatkonna
sekretäri koht Moskvas.^ 1939. a.
lõpu liha raskenevas i polütilises
olukorras 'kutsuti ta tagasi kodu­maale,
kus ta abiellus ja isai vä­lisministri
poolt määr^ud ase-konsuli
köhale Sao P^ulos. Ta
asus oma uuele positsioonile
1940. a. algul ja püsis seal kuni
surmani.
Peale otseste konsulaarkohus-tuste
täitmist, aitas P. Saukas
energiliselt korraldada sealsete
Brasülia Eesti organisatsioonide
tegevust ja oli Balti rahvaste va­helise
koostöö hingeks ja juhti­jaks.
Ta oli paljude kommunismi-vaštaste
aktsioonide juhtijaiks ja
koordineerijaiks, püüdes tähelepa­nu
juhtida meie rahva saatusele
koanniuniStliku imperialismi ohv­rina.
Erilise tähelepanu osaliseks
sai tema poolt korraldatud Balti
väljapanek Sao Paulo liijina 400 a.
juubeli tähistamise raamides.
Ta oli respekteeritud oma Bra­siilia
kaasmaalaste ja Balti orga­nisatsioonide
poolt. Ta oli' kordu­valt
Sao Paulo konsulaar-korpuse
sekretäriks, mis on tõendiks, et
^ta oli teeninud oma könsulaar-koUeegide
usalduse ja lugupida­mise.
'
Konsul Saukast jääb leinama
' poeg Olev perekonnaga Sao Pau-los,
sugulased Brasiilia ja Ka­nadas,
Korp Frat. Esiica pere,
kuhu kadimu kuulus akadeemi­liselt
ja kõik need' lugematud
kaasmaalased, kes on (tema hea­tahtliku
abivalmidust tunda saa-
.nud:^ • (..
ILMAR HEINSOO
eie read hõr@n@vc9d
INMEMORIAM - • r •..
New Yorgis varises j'manalasse
energiline haridustegelane August
KÕhelik, õpetaja, laülu-armastaja
ja laulu-harrastaja kuni oma viim­se
hingetõmbeni, lyjälestades oma
kolleegi Saksamaa eesti kooli
ajast, oli A.K.iüks muhedaid, sõb-.
räiikke kaasõpetajaid. Kahjuk
kohtasin teda ja ta perekonda süii
maal üsna harva, p i d kui saüne
kokku mõne eesti i ürituse puhul,
kas kontserdü või teatris,. olime
kõik rõõmsad ^jällenägemise üle.
Minu kaastunne tema ,abücaasale
ja lastelef nende kaotuse puhul! Ai­nus
troost olgu neile, et nad võivad
seisatada oma armsa lahkunu
haua juures palves ja tänutundes
tema teenete eest, kuna meie kes­kel
on nii paljusid, kelle omaksed
on oma elutee lõpetanud, aga kel­le
hauda keegi ei tea ega leia.
Lahti löönud viimase numbri
New Yorgi ajalehe, leidsin sealt
teise surmakuulutuse: Meeme Mai­gi,
klassikaaslane Tartu õpetajate
Semmari päevilt on lahkunud. Mõ­ni
aeg tagasi kohtusime New Yorgi
Eesti Majas, kus kavatsesime kok­ku
kutsuda selle seminari õpilaši-õpetajaid,
niipalju kui neid on pa-'
guluses. Meie teada on siüi maal
ainult 3 seminari lõpetajaist, kuid
oidiS olnud süski armas meenuta­da
meie seminari päevi. Kahjuks
jäi see kohtumine teostamata. Mi­nu
südamiüi: kaastunne M.M. pere­le
ja suur tanu teenekale haridus­tegelasele
Kadimud
tema tehtud töö eest!
on 'üks tasakaalukas ja
sõbralik klassikaaslane.
MARTA KOPPEL
Kogu mitmekultuurilisuse taga peituv idee seisab selles,
©t aidata kanadalasi üksteisega läbisaamisel ning
üksteise tagapõhja jä erinevuste mõistmisel.
EhMd mitmekultüurilisos on valitsuse alaline poliitika
kõigile kanadalastele, on see vabatahtlik. Meie üles­andeks
on seda käiku rafkendada.
Meie föderaalvalitsus võimaldab järgmisi pr^^amme
Ja võimalusi meie erikultuuride säilitamiseks:
THE^DEPARTMENT OF THE SECRETARY OF STATE'
Eiigisekretariaadi osakond
Mitmekultuurilisuse programm on kujundatud selleks, •
et abistada ja edutada nende Kanada gruppide kultuurilist
tegevust, kes tahavad säilitada ja viljeleda kultuuri­pärandit
Kanadas. Allpool toodud aktsioonide
rakendamine aitab saavutada seda eesmärki:
Side etniliste gruppidega, Ethnic Groüps Liaison
Selle programmi alusel kasutat^se professionaalseid
Jõudusid üleriigilises ja kohalikus idatuses, et abistada
gruppe organisatsiooni ja kommumikatsiooni alal.
Kanada identsuse programm, Canadian Identities Program
Taotleb vähemusgruppide kultuurüise identsuse
tugevdamist ning edutab suuremat arusaamist Kanada
kultuurüisest mitmepalgelisusest käsitööde, teatri,
r^vapidustuste ja kirjanduse kaudu.
Kanada etnilised uurimused, Canadian EthnicStudies
Canadian Ethnic Advisory Commitbee juhtimisel
arendatakse programme etnilisteks uurimusteks Kanadas.
Advisory Oommitee korraldab ka programmi külalis­professorite
ja -lektorite loenguteks Kanada iilikcolides.
Abi mitteametlike keelte õpetamiseks,
Non-offician Langnages Teaching Aids
Keeltekursuste korraldamiseks ja õppemäterjaiide
muretsemisekis antakse majanduslikku toetust
Mitmekultuurilisuse keskuste programm,
Multiculturalism Centres Program
Abistatakse seltskondlikul alusel tegutsevaid gnipf^
mitmekultuurilisuse keskuste rajamiseks kohtadel
Immigrantide integratsioiom programm, •
Smmigrant Integration Program
Abistatakse mitmesuguseid gruppe, et võimaldada
immigrantidelintensüvsemalt osa võtta Kanada
ühiskondlikust tegevusest. *
Kavandite toetuste programm, IJrojeets Gränts Program
Seltskondlikul alusel tegutsevatele gruppidele antakse
majandusliidu toetust laMdaseks Mtmekdtui!^^
tegeyuseiks.
THE NATIONAL FILM
Mitmekultuurüisuse programmile oma panw andmiseS^
on National Füni Board ise produtseerinud iile 400 oma
f i M 19-nes-eri kedes. Neid on vöimaPi saada tasuta
National Film Board'i büroodest järgmiste linnades:
Vancouver, Wlnnipeg, Torcinto, Montreal, Ottawa Ja
THE NATIONAL MUSEUM OF MAN
National Museum of Man Ottawas dokumenteeritj
Kanada kõigi etno-kultuuriiiste traditsioonide ajaloo.
Muuseum,on kogunud juba suurel arvul kunstiesemieid,
helilinte ja filme. Erilist tähelepanu omistalakse sellistelle
elementidele nagu rahvapärane arMtefctuijr, kodused
mööbli^ toitude ja käsitööde produtseerimine enne
tööstusajastut, traditsioonilised mumasjutud,pere^
ja ühiskondlik elu, pidusöögid ja riitused. Samvü
organiseeritakse Mtuurüia välj^an^kmd J^^^
rändnäitusi. '
.THE PUBLIC ARCHIVES ;
National Ethnic Archives programm taotleb
etno-kultuüriliste materjalide leidmist ning nende
kaitsmist kadumise, kahjustuste ja. hävünise vastu.
Seüle ala eksperdid on asunud koguma selle r i t o ja
tähtsa pärandi materjale, sõlmides kontakte etno-kultuuriliste
organisatsioonid^a, üliingutega ja
üks
THE NATIONAL LIBRARY.-
National Library on organiseei
raamatute teeninduse. Selle programmi raamideis
hangitakse raamatuid Kanadas räägitavates mitte­ametlikes
keeltes ning juhitakse need rahva hullra
avalikkude raamatukogude kaudu. Samuti suiirendaiakse
mitteametlikes keeltes ilmunud raamatute arvu paljudes
raamatukogudes. Esimene saadetis raamatuMi, inis
olid trükitud kümnes keeles, saadeti Ottawast välja
1975. aasta märtsis. Igal aastal kavatsetakse erikeeltes
trükitud raamatute arvu suurendada viie keele võrra
ning vüa see 70-nele
Oma seisükolitade esitamiseks või lähema infermatsioonS
saamiseks palutakse MrJutadai ;
MULTICULTURALISM, 16th FLOOR, 66: SLÄTER .
STREET, OTTAWA, ONTARIO KlA OMS' •
Hon. John Munro Uhon. John Munro
^ Minister Responsible Ministre charge
for Multiculturalism du multiculturaHsm©
\
paastBs naise
STOKHOLM — Rootsi kunin­gas
Carl" Gustav XVI läks jõulu­õhtul
oma koera jalutama ja
päästis ühe hiina naise elu, kes
oli peagu surnuks külmunud.
Naine oli, külastamas Rootsit ja
oli nõrkenuiia lunmie vajunud
lossi lähedal olevas Ulriksdal'!
pargis.
Kui kuningas pärast õhtusööki
läks koeraga parki jalutama, jäi
koer äkki lumehange juures pea-tirnia
ja hakl^as nuusutama. Kui
kuningas läks ligemale leidis tä
kergelt riietatud naise teadvuse­tult
lumes lamamas. Kimingas
kandis ta oma Õe majja ning
sealt viidi ta kohe haiglasse. Ars-
Värskemad uudised loete
. >.VABA EESTLASEST"
tid unesid,- et naist poleks olnud
enam võimalik päästa, kui ta
oleks jäänud pool tundi 'kaue­maks
lumme. Naisel oli ainult
vähemaid küimakahjustusi ja ta
vabastati peatselt haiglast.
Hiinast saabunud naine, kes jäi
tundmatuks, o\i\ võtnud osa Ul-rüssdali
lossi peakorteris peetud
peösit. Ta oli läinud välja, et ko­geda
esmakordselt lumes kõndi­mist.
Kuid ta oli alles esimest
päeva Stokhohnis reisist väsi-
. nud ja liiga kergelt riietatud,
: mistõttu ei suutnud talvele vastu
panna.
«sföiffldetad ^^^^^ ^""^^^^^^^^^ ja kir-
• ^ i jandüse müüginimekiri.
EESTI KULTUURI KOONDI­SE
INFORMATSIOON nr. 19 —
1976. EKK poolt regulaarselt väl­jaantav
bülletään avaldab organi­satsioonide
inlormatsioorii, ühi­selt
koostatud ürituste, 'kalendri,
mille abil välditakse kõik kokku­sattumised.
Nende kõrval tehak­se
kokkuvõtteid eelmisel hooajal
olnud üritustest, nn on E. Pettäi
koostanud väga ulatusliku ja
põhjaliku ' täpsusega ülevaate
Raamatuaastal korraldatud üri­tustest
Rootsis, KA/TS jutustia-vad
teatritegevusest Stokholmiš
ja teatrimuljeist ÜEP '76-1, Lisaks
organisatsioonide üritusi, llUe-
SIDEMEES Jõulud 1976.
Vancouveri ühendatud Koguduse
vawnuljk aegkiri. 24-'leheküljeline
stensileeritud^ ajakiri toob A.
Proosi >,Jõuiud 1976", Taimi
Proosi ,^ees Siberist'', Õ. õun^
puu „Läki^ nüüd iPetlemma**, Ä.
Lindförsi «Vaimulik flirtija'^. V.
Nõnune,,Lagune vad majad", V.
Vink ,;Kui aeg täitub", MUla
Krinmii ,,Teel õhtule", ja pikk
tagasivaade 1976. a. tegevusele,
eelteateid järgniise aasta tööle,
^vaimulskku luulet ja pühadeter- j
vitusi.
VALGED PÕLLUD nr. 58 —
detsember 1976. Toronto Eesti
' Baptisti Koguduse Misjönitoim-
•
koniia väljaanne (toob oma jõulu-mötüvüise
kaanepildiga numbris
M; Polasheki luuletuse ,,Täiuslik-kus",
Ä. B / Simpsohi „Kri^se
inimeseks saamine'S misjonikirju
Uus-Gineast, Lõüna-Äaf rikast,
Keeniast, Lahis-Idast ja Araa­biast,
Ärgentünast, lisaks veel
mitmeist paigust kus misjonitööd
tehalkse. Nende valiei lühemaid
kirjutusi maailma usulisest elust,
väljavõtteid -mitme välisautori
-tööst, kuhu liituvad s i^ jõulu-pühade
ja uue aasta tervitused.
Need teated misjonipõldudelt on
lähedased just oma kirjalaadili-
! ses stiilis, kus tuuakse kõik vaja­dused
ja probleemid inimlikult
lähedale, sellejuures imidates, et
vajadus maailmas on ikkagi ak­tuaalne
misjohitöötajate järgi.