Vaba eestlane , September 1, 1983

              f
V I
VL 2 japäeval, i. septeöibrill983 —Iliuxsday, September 1, 1^83 Nr. 65 Nr. 65
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
¥ A BA
VÄJAANDJA: O/Ü Vaba Bestiana, 1955 Lesli© St, DOB
Oüt.M3B2M3
' TOIMETAJA: Hanaes Oja
TOii^ETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jöe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 4444823, talitus (tellimised^ kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $48.—, poolaastas $26.—
' ja veerandaastas $14.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—,
aastas $31.— ja veerandaastas $ 16.—
Aadressi muudatus 50 c.-^ Üksiknumbri hind 60 a
KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.
R E STONIÄ
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LesHeSt. Don Müls, Ont. M3B 2M3
«üilillllliliilliilllllliiililililllllllilllilllillllilllllillllillllllllilliliilllllllliliill
Kommentaar
FEA-ministrid
kanada suhteliselt nõrk iödera-lism
ja provintside traditsioonilised
Õigused on arvatavasti üks oluline
peatükk» mis uue põhiseadusega
arutlusele Ja vist, ka revideerimise­le
tuleb. Seni' kui kõik kulgeb en­dist
vüsi, põhjustab see pimlikke
situatsioone nii Kanadale üldiselt,
provintsivalitsustele ja ka välis­maade
valitsustele, kes Kanadaga
suhelda tahaksid.
Provintsivalitsused on nimelt ar­vamisel,
et nad esindavad teatud
riiklikku ühikut^ kellel ka välisside­mete
alal on sama palju õigusi kui
kodukolkas oma asjade ajamisel.
Alberta õliprovints. ^kauples föde­raalvalitsusega,
nagu oleksid Al­berta
ja Kanada kaks võrdset part­nerit.
Quebec on arvamisel, et te­ma
elektrienergia ja asbest on te­ma
asjad, millega Kanadal midagi
tegemist ei ole. Nisufarmerid pree­rias
on veendunud, et see on nen­de
nisu — selle tarbimine kodu­maal
ja müümine välismaale on
asjad,. millest . Kanada valitsus
hoidku käed. eemal. Provintside
24. jmilü 1983 avaldasime suurim ajaleht >,Helsmgin Sanomat" artikli pealkirjaga „Teisiti mõd- ! ^ ! ^ ^ ^ ^ „ SSe^a n!!^*
Ttraini»** «,«c bScui^w r« ; « 5 « , Ä : ^ . O * « ^^^ur ... vordset kuju föderaalsele poami-
Peale laste kõhumurede eest hoolitsemist saavad perenaised ja abilised aega ka ise einetamiseks ja kü­simuste
arutlemiseks. Paremal suvekodu köögi Juhataja Marm Foto: J. Säägi
N. Õidulst ühe või teise ülesan-
Jega läänemaailma saadetud fmikt-sionäärid
räägivad kõik ühte ja sa-
Ena knlimiid propagandajnttu
üsšmnehed toonitaviad, et N. Uidus
®i kiusata kedagi taga ta usuliste
tõekspidamiste pärast, majanduis-mehed
väidavad, et nõnkogode
majanduselu areneb plaanikohaselt
ttõusuteed'' ning} gotsiaalküsimnste
väidavad ülepleva ja
iroonilise naeratusega, et Jutad toi­duainete
sabadest N. Ludus on va-nanaiste
loba ning et Yenemaal on
Igale inimesele kindlustatud kõik
vabadused^
Seda kõike räägitakse silma pil­gutamata
vaatamaita sellele, et tu­handed
turistid (pn näinud N» tu­dus
pikki toiduäuliete sabasid ning
et seal kiusatakse kindlate andme^
te põlijal taga kisklikke ja saade-llal^
isimnitööie |a vaimuhaiglates­se
inimesi, kes nõuavad Venemaal
ja ta koloniaakiikides jiõMlllste
mhnõigašte kehtestamist.
Kuid
. /
pimalamad on sellised propagan-dajutuä,
kui neid räägi^kse raud^
eesriide taga kus inimesed iga
päev koWai puutuvad karmi tõeli-
;-su!sega.-.V
^ Okupeeritiud Eestis on see tava-
Hhe nähe, et nõukogude korda
ülistatakse taevani ning kritiseeri­takse
ja manatakse Eesti iseseisvu^
se perioodi, mis jääb kommunisti­dele
igaveseks ajaks teraväfes ok­kaks
silma. Eriti tehakse seda nõn-kogude
iorra kehtestamise aasta­päevadel,
millega nähtavasti tahe­takse
rahva täh^epanu kõrvale
juhtida 1940. aasta traagilistelt
sündmustelt j
Eestimaa kommunistliku partei
peahäälekandjas „Rahva Hääl**
võttis 21. juulil Eesti N. Liiduga
ühendamise 43. aastapäeval pike­mas
artiklis sõna Eesti^ NV
ÜlemnõukogD Presiidiimii esimees
A . ^ ü t e l , kelle si5navotust võib
järeldada, et iseseisev Eesti oli nü
majanduslikult kui ka kultuuriliselt
mahajäänud riik ning
nüüd nõukogude k<^!Ta all khidlad
jalad alla saanud.
A> M on nähtavasti an-iud
selle artikli kirjutamisel Mosk­vast
kindlad eeskirjad, kuna tema
ülesandeks on eriti vene rahva
poolt eestlastele antud„abi^'ÜIes-
: Mitmine..:/K V
iPresiidmmi esimees ^^1^
„NõnkOgudemaa kõigi rahvaste ja
: eelkõige vene rahva suurel ja oma­kasupüüdmatul
abil ravis Eesti
®n*a sõjahaayad Iffi
ning jätkas kiires tempos sotsialis­mi
ehitamist^"
Järgrieb suur küdulaul tööstusli­kule
arengule Eestis. A. Rüütel väi­dab,
et Eesti tööstustoodangu väl­jalase
on nõukogude yõimu' aasta­tel
kasvanud 50- Ja tööviljakus IS-kordiseks.
Nädalaga valmistavat
tööstus nüüä sama palju toodan­gut
kui kogu 1940. aastal.
Selliste andmetega opereerimine
on läbipaistvalt otsitud ja lihtea-meelne
ja esitatud numbrid ei ül­lata
ega pane imestama ühtegi ini­mest,
kes arvestab seda 1^ tõi­ka,
et igas riigis on tööstustoodang
viimaüe 40 aasta Jooksul tunduvalt
tõusnud. Eesti olukorda vaadeldes
on lisaks veel eriti oluline konsta­teerida,
et Eestist ja teistest Balti
riikidest on kujundatud Venemaa^
le suur ja oluline tööstuslik baas,
mis ei teeni mitte eesti rahva, vaid
suure Venemaa majanduslikke hn-vi^
d. Eestlane on auiiiltiiks va­hend,
kelle töökust, oskusi ja tead­misi
kasutatakse Venemaa rikasta­miseks
ning ta võimsuse tõhusta-
^miseks.
Kuid venelased ei eksplnateerl
hoolunatult mitte ainult eesti rah­va
tööjõudu, vaid ka loodusvara­sid.
Selle kohta toob Rüütel nagu
muu!seas ka mõmngaid andmeid
mainides, et Eestist kaevandatakse
80 protsenti N. Lüdu põlevkivist,
püütakse üle 4 protsendi kalast |a
toode^kse 7,9 protsenti kalakon­servidest
PõUumajaiiiduse kirjeldamise]
kasutatakse jälle võtet, mfllega
võrreldakse kommunlsfliku Eeisti
põllnmajandust Eesti Iseseisvuse
aegse põllumajandusega. Räägitak­se,
et praegune Eesti toodab kaks
korda rohkem põllumajandussaa­dusi,
kui kodanlik Eesti. See võih
Ju nii oUa, kuid esimees ei taha
arvele võtta, et kui aluseks võtta
eesti põllumajanduse: Mire areng
iseseisvuse ajal, siis oleks meie
põllud ja karjad andnud Eesti Va­bariigi
jätkumisel kindlasti p^ju
rohkem Isaald j i produktsiooni koi
praegu nõukogilide korra aj^, kus
eesti kolhoosnikdt ja kalureUt
pressitakse viimane välja kroonili^
se toidunappuse all kannatava Ve­nemaa
toitmiseks.
Kuid nõukogude propagandaves>°
keid faktid ei huvita —• need ves­kid
jahvatavad vahetpidamata tüh­jale
edasi, kuna propagandameestel
pole nendele veskikividele anda
. (Mm, vajalikke terL •
Ukrama*S mis käsitleb nõukogude rahvuspolütika ja inimõiguste probleeme ukraina vaateviriküst Ar
tiku autoriks on tuntud tõMja EsaAdrian,^^ mitmetest tõlketöödest soome keelde võibolla tuntuim' on
Aleksander Solzhenitsõni,,ArkipelagGulag"^
nistrile ja käituvad vastavalt.
Alles äsja istusid provintside
peaministrid koos. Torontos Bill
Ühes Permi piirko^^ ^juhatusel Moskva Davise külaüstena ja ajasid riigi-ris
Põhja-yenemaal kannab oina kem kui eestlasi sünnib; ülemvõimu. , asju üma mmgite tulemusteta. Ars-
1977; aastal lärigetat^^ Mõned aga näevad oma rahvast SoMenitsõni iseloomustus ja tiabi ja tööpuudus — kaks peatee-sunnitöö-
ja asumiselesaatmise ka- rõhutuna, tõstavad oihaprotestee- mainitud ajalooline tõik pole tin- mat jäid üma lahendusteta. Kui
ristust ukrama jurist Levko Lukja- riva hääle võilevitavad oma arva- gimata omavahel vastuolus. . koosolek midagi positüvset andis,
nenkö. Ta on juba varem istuiud muät põranda Venemaa poolt lubatud Ukraina süs auiult äratundmise, et neid as-
15 aastat>- karistus, mis asendas vanglasse või suridravüe vaimu- omavalitsus jäi nimelt ukrainlastele ju tuleb ajada koos Kanada kesk-talle
1961. langetatud surmanuhtr'haiglasse, tihti on neil kaelas veel ainult unistuseks. Tsaarivenemaa valitsusega ja föderaalse peami-iuse.
karistus kriminaalkuriteost, mida rõhus Ukrainat üha kõvemini, ning nistriga. Soov oli, et Trudeau käiks
Samas laagris istub ukraina ju- nad väidavad endale kunstUkult rõhumine sünnitas paratamatult ühe juurest teise juurde ja arutaks
rist Ivan Kandyba tmiamüUu an- külge H^^^ ukraina natsionalismi kaitsmaks asju igaiihe^a isiklikult MUis nü?
tüd 15-aastast karistust. Ka tema Uue parteijuhi Juri Andropövi keelt ja kultuuri. Kuna pärast tulemusteta ühiseid
oh varem kandnud 1961. aastal ian- ajastul võidakse kõrgeima juht- Aastal 1863 andis keiserlik Vene- n^õupidamisi kanada peaminister
getatud 15-aastase vabadusekaotu- konna tasemel lakooniliselt möön- maa esimese eeskirja, mis puras teatas, et ta provintside peaminist-se.
da, et nõukogude rahvuste vahe- kirjanduse väljaandmist ukraina ritega nõu pidades oma aega d
Varem seitse aastat vangüaagris listes suhetes j^^ siseminister PetrValuevi raiska,
pinud ukraina õpetaja Oleksä^^T^^^^ pakutakse eriti salajase ringkirjaga. Alberta Peter Longhead lendas
hij kamiab 1977. aastal antud 15- va^^^ järgnes Vene keisri pärast Toronto konverentsi Jaapa-aastast
karistust vustepere päikeselisest idüllist. Aleksandei H nn. Emsi tikaas, mis uisse, et seal jällegi oma „rügi"
Ukraina kirjanik Mykola Ruden- Ka Nõukogude Ukraina võib an- tähendas' i eaaegu täielikku keeldu nimel majandusasju korraldada,
kd, Teise maaümasõja veteran ja da näiteid mitmekülgsest ja ak- ukrainakeeIse kirjanduse ja ajakir- Nüüd on ta tagasi teatega, et Jaa-mvälüd,
inimõiguste kaitseks te- tiivsest kultuurielust. Paistab ai-gutseva
organisatsiooni „Amnesty nult, et kõiki ei rahulda rahva-
Internationarv (ebaametUku) i
kogude Liidu osakxmna luge, w
eelnimetatute varigikaaslasen9OT\ UNISTUS
aastal määratud 12-aastast karis- ISESEISVUSELE
Ukraina ajaloolane Myljbla Ma- Ukraina on Venemaaga seotud
tusevitsh ja insener Miroslav Ma- rahvastest võrratult suurim, ning
rinovitsh kannavad umües samal vene ja ukrama — enne ka suur-janduse
väljaandmisele. See võeti pan ei ole hetkel välismaisest in-tagasi
alles 1905. aastal. vesteerimisest huvitatud. TegeliJs:
Tsaarivenemaa — „rahvaste^ vastus oli, et Jaapan ajab neid as-vangla**
— kokkuvarisedes kuulus ju Kanadaga ja mitte ühe provint-ka
ukraiua rahvas nende hulka, siga. Loodame, et ka l^^nghead sel^-
kes uskusid, et nende iseseisvumi­se
hetk õli koitnud.
, ,Arkipelag Gulagis" nendib Solz-henitsõn,
et „kui lõhet poleks ol-äraütiemisest
aru
ajal langetatud 12-aastaseia karis^ venelasteks ja väücevenelasteks nud, ei õleks kevadel 1917 hakatud
tusii nimetatute rahvaste — keeled on moodustama ukramlaste komitee-
Pirmipiirkoma laagris karina^ sM ega hüjem rada't (ukr^ rada---
ukraina kirjanik Oles Berdnik oma Kuid sellele vaatamata on vene - nõukogu).
9-aastast vabadusekaotust^^^^^ k^^^
Juba Stalini ajal laagris istunud kelle soontes voolab teatavasti ka
Oksana Meshko — 77-aastane na^ verd, iseloomustanud ajä-ne
istub 1980-ndate algul alanud käi^^^ järgmiselt (Arkipelag bolshevikud selle küsimuse vastu
uut viie- ja poole-aastastlaagrika- Gulag Võsa II köide): probleemitult Lenin kirjutas 7.
ristust ja asumisele saatmist „Asja tuum on aga selles, et kui- juunil 1917, Pravdas: ,;Me peame
Nad on ukrama natsionalistid ja gi me kunagi — Küevi Vene rügi Ukrainat ja teisi mitte-Suurvene
kuuluvad 1970-ndate lõpi4 asutatud ajal — olime üks rahvas, lõhestus alasid Vene tsaari ja kapitalistide
,,Ukraina gruppi Helsingi dekla- see ometi hüjem^ ja meie elu, poolt annekteerituiks" — „Ja 1917.
ratsiooni teostamise edendami^ kombed ja keeled on aastasadu aasta teisel novembril võeti vastu
Splzhenitsõn jätkab:
i,Enne võimuletulekut suhtusid
seks". ' arenenud eri suundades ja eri moö- Venemaa rahvaste Õiguste dekla-
Nende kuritegu on olnud veendu- di." . ratsioon — ega süski ainult naljalt,
mus selles, et Ukraina rahvast Teisalt mäletame ajaloost, et kuiuk- ega siiski petmise eesmärgü dek-rõhutakse
ja venestatakse. Nad on rainlaste olukord Vene, Poola ning lareeritud, et Venemaa rahvastel
olnud sellele venestamisele vastu tol ajal võimsa Leedu vahel XVII on enesemääramisõigus küni lah-mng
nõudnud Ukramale riiklikku sajandil muutus eriti raskeks, ot- kulöömiseni?" hämmastab Solzhe-iseseisvust.
, sisid nad' kaitset Moskvalt ning nitsõn.
Nende vabaytaniišt ön maaümaaa^^ Bogdan (Järgneb)
avalikkuses korduvalt nõutud Nõu- • - ' ' ' - •" ' . ' • - . .
koguda juhtkonnalt — tulemusteta.
Ametüku nõukogude konseptsioo- 1^
ni järgi põle Nõukogude Liidus po- tic
lest vüsakast
sai. •
Mitte kauk tagasi käis Prantsus=
maal„rükükul visüdü" Quebeci
kettsuitsetaja Rene Levesque.
Prantusmai ei ohiud ärisidemetest
huvitatud ja vastas, et tal o|n olu-
Ime häid sidemeid säilitada Kana­da
keskvalitsusega. See oü veidi
selgemmi öeldud kui Longhtadile.
Möödunud aastal külastas Leves­que
übendrüke ja sai valitsuse
asemel New Yorgis ameerika äri­meeste
jutule. Need kuulasid jutu
ära kuid nimetamisväärset ei ole
ka sellele järgnenud.
Sellest on möödas mõned aastad
kui Ontario peammister Wüliam
Davis külastas Lääne-Saksamaad
laenu tegemise eesmärgigi ja tõe­poolest
— saigi laenu. S ee seik
nähtavasti julgustas ka teisi pro-vmtse.
Proovigu aga Davis uuesti
minna ja uut laenu teha. On karta,
et läänesakslased küsivad vekslile
Trudeau käendus-allkirja.
Need kaks asja töötavad pöörd-võrdselt
— mida suuremaks muu­tub
Kanada osatähtsus vaba maa-üma
polütilisel ja majanduslikul
foorumü, seda vähemaks jääb ük­sikute
provintside osatähtsus. t)ks-kõik
kas jai kui ebapopulaarne
Pierre Trudeau on kodumaU, välis­maal
on ta Kanada reputatsiooni
tõstnud võrdlemisi kõrgele. Sellega
IlllllllillililliliillllllllliilillSlllllllliiilllliillllillllllllllliyill^
list ja nende elumured muutuvad
põhevaks trilleriks, müle ootama­tu
lõpplahendus selgub alles fmaa­lis.
Kuna noortel on mi mõndagi
kriitilist öelda jjVanade" suhtes,
siis on raamatuga tutvumine õpet­lik
kä täiskasväiiuile kõigis vanu-seastmeis.
Kuna juba mõnda aega on tähel­datud
nappust nporsookirjanduse
alal, süs on Helga Nõu „Pea suu!"
oluline täiendus selles sektoris, Te­ma
varasemas loomingus leidub ka
kaks menukat noorsooraamatut,
„Iiuüduline röövel" ja „0i, oi, oi,
mis juhtus". Autor on Rootsi
Eestlaste Esinduse kultuuriauhinna
laureaat aastal 1983. Tema uus
teos on saadaval Välis-Eestis, aad-
-ressil Box,217L 103 14
lütüisi vange, vaid need, kelle koh- |^
ta sellist väidetakse, on lihtsad kri-mmaalvangid.
Teisitimõtlejate ar­vamused
ja eriti nende avalik esi­tamine
võidakse tõlgendada nõu- Tasmaania saarel, Hobartis on juba üheksa aastat ilmunud vee-kogudevastaseks
propagandaks ja randaastati väljaantav ajaleht „Baltic News". Selle väljaandjaks on ^.
agitatsiooniks" või veelgi hädaoht- Help the Estonian, LaMan, Lithuanian Peöples Association (HELLP). provmtsivaUtsuste tähtsus
likumaks nõukogude korra hävita- See on parteipolütikast väljaspool olev austraallasist lükmeskonnaga
misele sihitud tegevuseks. organisatsioon, kes 1) ei tunnusta Vene ülemvõimu kolmo Balti rügi Kuidas nüüd asi edasi arenebf
üle ja 2) töötavad seUeks, et avaldada Mormatsiooni eesti,
du rahva jätkuvast võittusest oma säüimise j^ osad (oluUsed küU) Kanada ter-
Tänavuses juunmümbris kirjel- on võimalik seUe vastii teha kirja- rüiust ja koostöö föderaalsel pm-datakse
küüditamist „How many de saatmisega, 45 baltiase märgu- toimuda üma föderaal-
Soomlased on harjunud nägema Austiralians?" küsitakse ja mõista- kubjast ÜRO-le ja Balti riiMde saa- ^^^^^s®*^-^»^*^»^»^ ^
peagu ainult oma hõimurahva eest- takse, kui palju võis ingüse pere- tusest 43 aastat võõra ikke aU. ^^^^ konservatuvse peami
NÕUKOGUDE RAHVASTE
PEREkONNÄIDÜLL?
Seda älapealMrja kann
Nõu äsjailmunudl raamat „Pea
suu". Raamatu hoogsa kaaneillust-ratšiooni
on kujundanud autor ja
teose siseillustratsioonid ta tütar
Lame Nõu. See nägusas teostuses
Välis-Eesti • ja EMP väljaandel ü-r
munud raamat on sisult ja kom­positsioonilt
mitmeti erakordne
eesti noorsookirj anduse napivõitu
varamus. Nostalgüise mineviku-yaatiemiše
äsemiel ch autor kinni
haaranud tänapäevjase nooruse
probleemidest noorte süma läbi
nähtuna. Erinevad tegelased saa­vad
teoses sõna >oma
ratsioonist.
liaste rahvuslikke probleeme. Ker-^^^^^k^
gesti oh ununenud, et samasugu- olla austraallast Vähemalt kahte
seid probleeme onT ka teistel nõu- neist teatakse olevat austraalia pä-fcogude
rahvastel, ka Ukraina üle ^^J^^
42-milj6nilisel rahval (1979. aasta Austraaliast IngUsmaale 1930 ja
rahvaloenduse andmeü)' elas seal mõnda aega enne Leedus- veel tutvustatakse Balti riikide
Tnioh Va mppiac V so asumlst; Anne Lennard oli elu, põgenemiskatseid ja vangista-
Tuleb ka meeles pidada indiv- nunn, kes küüditati Vüniusest 1941, migi
duaalseid vahesid arusaamades, ^es Siberis oma kaaslastele iääkis ,^^^.r».
Paistab,etkõikelkannatavenes- oma maast, ^ ^P IH^ - f
tanuspomtika pärast, kõikide arva- L,tr^ leidnud Jaapams, kus mitmed jaa-tes
seUist ei eksisteerigi. Näiteks * panlased on lugejaMrjades saatnud
Eestistid on kuuldunud hääU ^^m^ ,,Tuumärelvade vaba BaltUmm: oma arvamisi nõukogude vangi-r
/ . « „ - . ' TTK" Siinnorf • Prnmisfid" t.ntvnstab laagri Õuduste
nistri, kes kõigi muude ümberkor-
Kasutatud on mitmesugust alük- ralduste seas^ vähendab ka Kanada
materjali, kokkuvõte on tehtud keskvaütsuse reputatsiooni mäaU-Ingüse
välisministeeriumi dekla- mas.
le järgi võiboUa on koguni' ees- UK Support• Promised" tutvustab
w«^i4i.<< ««i,4,,oV i,^!^..^^., dissidentide saatusi Balti- „Baltic News" ümub vabatahtli-igri
õuduste kohta.
rindlik" nähtus, et kolmandik ises- eesti
ti rahvastikust on muulased. Need kumi uudiste osas, ku^jeldatakse ke annetiiste abil ja jagatakse hu-on
enamikus venelased; keda voo- terrorto
Suurimaks toetajaks vUmas®
numbri puhul on olnud Läti In­formatsiooni
Keskus Austraalias
ja enamuses leedu perekonnani­medega
üksikannetajad;
eesti nimesid nende hulgas ei ole.
Oma 8 leheküljel on seal siiski
palju informatsiooni, mis hästi toi­metatuna
on mõjukas.
NÄDAl
3., 4. Ja 5. sept
dr. H. TariJ
10. ja IL sept
dr. M. Leesi
Kokkuvõte
sqja aasfi
teodusliki
Prof. dr. Eh
ameti juubeli tii|
„Schriftenverz(
bilitation". 25
töö maht on' ai
on ilmunud
üldmahuga li
neist tõlgitud
itaalia keelde,
a. 3 teost, kai]
420 lk., kolmi
Artikleid on ih
si ja kriitilisi
2, ettekandeid
saja resümee
des, ihiiiimas
Toronto
Akadeemilir
Kesknõukogu
Eesti Selts oi
.16. septembril|
College'is tut\
rajdav toimkoi
satsioonid tuti
tegevust ja/või
oonidesse sissd
Toimkonnal o|
Toronto eestlal
nisatsioonide
Õhtu korrale
kaasa tõnmiati
vähem-aktiivs
Korraldav
osavÕtta soo>
telefoni teel e|
saadaksid s(
BKN büroos
Ave. toront<
matsiooni saj
Tüirilt tel. 751
32 M
Jälle on
tellne ja rohi
Qoort. Tütark
valgetes pluusi
peeti ühiselt õf
Leeri pidaj|
olid Eesti Sk£
taplan Jaak
Eduard Kägi.
Tänavused
ne Li Adamsi
Riina Anders^
Kristian Brenc
Joandi, Linda|
Helle Kant,
Kastberg, Le(|
Kinnunen,
Kuldasaar, LI
Lokko, Krisl
Luuk, Rain
„Raua ni
rootsi raj
29. juulil R|
programmis
tes „Müsilcal|
lõppakordina
needmine" sel
ja löökpillidele
distatud ühell
kontserdil Ber|
Rootsi solis
Alexanderssonj
Edström, bass
löökpillid, kopj
gakooriga.
Hea kommei
tamiseks andis
Andres Hellqv|
seas, et kuigi
dal meist ülel
rootslased selli
eriti aga temaf
Teadustaja
aastase Veljo
nii rikkalik, et
väike murdosal
Hellqvist mail
tit kui sugesti]
se" teksti aut(
raua hukutava]
hiamena, alat(
te mõõkadest
mitajate ja s(