Vaba eestlane , September 1, 1983

              Secondciass msii
(registratioii nmnber E S T Ä N D J Ä ELMUB IGAL T E I S I P Ä E V A L
M N E L J A P Ä E V AL
Nr. 65 (2986) XXXH aastakäik Neljapäeval, 1. septembril 1983 "I^msday, September 1,1983 Üksiknumbri hind 60 centS
fiisi Shiskondlik^^^ keskuse rajamise vcist&g
jevislooniküllusega kavandatud ESTO VALLEY oh peale eesti ühiskonna leidnud opositsiooni
uKss Mono vallas ja Niagara Looduskaitse komisjonis (NEC). Pikema artikU avaldas seUest
jeville Gitizen*V nimeline ajaleht, kus Judith Phillips kirjutab pealktfja aU „Neighbouis voice oppo-to
Ižstonian arts centre in Mono" (Naabrite opositsioonihääled Eesti kunstikeskusele Monos).
Asi oli Mono vallavalitsuses de olukorda. Juba praeguse liik- kuduma, ketrama ja oma keelt
1 Tl^-"^ 22/augus- luse juures on teepervedää™^ -
til. Kohalik Planning Ädvisory lõhutud ja autod peavad mäest Mr. Smith osutas, et grupi soov
tommittee arutles Eesti kunstikes. üles tõusuks kasutama vastaspool- kultuuriliseks tegevuseks näib ole-kuse
väljaarendamise plaani, set teeserva. vat kooskõlatu selle operatsiooni
Naabrid väljendasid sügavat mu- ^, . „ . ja väljaehitamise suurusega,
ret võimalike teede iä müra wob- ^^'"'^^''^ TP . . •
kultuuripärandi arendamisel üks ^®"®P*'^^ vaUanoukogul peaks
kohalik elanik ütles, et see võiks' ®'®"*^*^*P^ tee korrashoiuks.
^ ^ ^ ^
Ealevi" lipkond „Kopra** • laagris.: Pildil- hmdiid, skaudid, pMdl Ja aMMsed Metsakirikus. VMraia-se
§ reas vasakult esimene laagrijult nskm. Arnold. Tra!la„
lema vähendamisele või siis tei­se
piirkonda kolima.
1-telik ; sissetung^^^^^^^n deiste teede S 'Ä^^^^^
P ! / ^ • tusloa, siis näitaksid nad, et neile Järgneval arutlusel komiteega
m i Kunstide Keskuse ettepa^ ei tähenda teede olukord kuigi M. Pihl selgitas, et tema grupp
neKud ja piaamd esitasid Niagara palju, ütles üks naabreist. võivat teha järelduse, et plaane
Looduskaitse komisjonile kunsti- Teised osutasid, et kogu org võidakse vähendada. See on ol-kesKuse
esimees Martin Pihl ja moodustab teatud amfiteatri, põh- hud kauaaegne visioon, aga seda
president Stella Kerson. justades ka väiksema müra levi- võidakse vähendada suuruseni,
Selle kavandi väljaehitamine lähedane naaber Joyce mis sobib komisjoni ja ka naabri-näeb
ette endise Montcläir suu- küsis EKK juhtidelt, kas te silmis. Meie naabrite seisukoh-sakuurordi
peahoone kihekor- võtavad vastu ka ühest usust tadel on palju põhjendusi ja eest-nisellseks
ehitamist, lisaks tu- ^^^^^ ^^^^^^J^^^' ^^^^ vaga lased soovivad leplikku lahendust/
leksideMtamisele konverentside Reid arvas, et plaa-kelskus,
neli hoonet magamiseks, • nide vähendamine peaks algama
stiBudioniumid, tenniseväljakud, Mitmed muretsesid valjuhäälse vabaõhuteatriga, mis hoiaks ära
bassein, saun ja vabaõhuteater. ^^^^^^^^^'^^ kontrolh puudu- müra kartuse..
^ , . r^r^ misest erisuguste aktiivsuste puhul, M. Pihl nõustus, et vabaõhus
pjeia_ruume vPiKsia Kasm ^ui praeguse keskuse juhatus voiks liikumine ia draama on kenad väi- T^^ir^.S^'^ \ ^ mitte .^avajaUku.
Üks elanik soovis teada, missu- Ta ei soovinud siiski vähenda-gtise
garantii naabrid võiksid da inimeste ööbimisvõimalusi,
saada, kui Idtsad majanduslikud kes soovivad vaadata keskuse
olud sunniksid keskust omä tegevust^
maa-ato .gasugnstelš gruppidele ^^ ^- g_
raist ja keraamikat. Praegu on
maa-alad umbrphustunud, millest
see tahetakse kõigepealt puhasta-yalja
uurima. . randapinna vähendamisele 6000
M o f o : parem olla fc»idefud kisl pynane
naudivad head elia idapoolne naaber Robert Lee
/ küsis inimeste arvu järele, kes on
HELSINGI — Sisemine tülitsemine ja soome tööliste suurenev varakus ©n isoleerinud kord miS mö- seotud keskusega Kas raha on kuna ümbruskonna inimesed võik- ruutjalale konverentsi keskuses,
juka Soome Kommunisthku^P^ või tahe- sid. kõike kuulda, mida seal te- Komisjon otsustas, et parina
et tal pole midagi pumasty yäljaam kuidas protseuur; võiks olla samm-sam-riM
punane auto. : konna kaudu? S. Kerson vastas nad saaksid oma õigusi kasutada muline väljaehitamine, mida kont-
Heaolu on leevendanud soome k talle, et-eestlaste arv on Ontarios vaikses maakeskkonnas elamiseks, rolliks kohalik vallavalitsus. See
töölisMassi JaItalupoegadö suhteid, m S. Kerson ütles, et see pole soovitas riouda, et NEC (Niagara
Mest Karl Marx kord arvas, et kus k o ^ ^ mitte võimalik, et sada inimest Kaitsealade komisjon) lükkaks
lieed võiksid ühineda vastu; ses, Lääne-Euroopa kommunistil- tel anti kommunistidele on tõusnud oma liikmeskonnaga kõik samaaegselt tantsiksid. Kuna edasi otsuse eestlaste kinnisvara
mida ta nim^as kapitalistiE^^^^ parteid on muutunud riõrge- Aga kommunistid otsustasid iää- paanle sajale. .M. Pihl sele|as, et EKK liikmed jagunevad huviala- ülesehitamise asjus kuni omani-
; ekspluateerimiseks. Isegi partei ise^^^m annetustega^eešti hstesse gruppidesse keda ,profes- kud ^ esitavad astme-astmelise vai-on
mahenehud niipalju, et mõned Liidu Msimu^^^ ja selle aktsioo- male, kuna sõtsiaaldlnokmadid ' tulevikus võidakse sionaalsed inimesed õpetavad. Kui jaehitamise kavandi,
ütlevady et bn raske eraldada par- nide^t väljaspool öma riiki, kus on kes olid nendega olnud loiv^igsissetutot saada maa-aladeu^^^ siis võivad seda teha Sus vaataks vaHavalitsus ettepa-tei'
paremat tiiba sotsialisüikuvalit- h Ä d küsima, kas iga samm, kodusõjas töö^sid oma ^teemi ^^^''^^ võimlejaile ja murdmaasuu- vaid tosin inimest tunnis. Ta l i - nekud uuesti ule koos NEG ja
suseräkonna vasakult tiivast. mis N.Liit^^t^^ satajaüe. " sas, et kuuldes äsjast diskussiooni, omamkega ^ krnii pohimotteHselt
- • uccimubcfi.^. ^^^^ kohalikud elanikud ta ei tunne enam ära oma pro- on saadud kokkuleppele valjaehi^
Aastate jookisul, km Euroopa ^^m^^ „Meil on kultuuripärand, tamise teostamiseks,
poliitiline mõtlemine liikus pa- rast piki neljandat liini, mis või- mis on kadumas ja me vajame Kui luba antakse ilma sellis©
remale ja heaolutlik võitis üldi- vat halvendada niigi viletsate fee-kohta, kuhu inunesed võivad tulla protseduurita, siis komisjoni ar-
§e poolehoiu, sotsiaaldemokraa- ' -'• ' • - - ' ' ' vates tiijeb kokkulepe teha sel­did
kaotasid oma punase väm lekohase ametniku kaudu.
ja ühmešid ' ' "
Jyrki Vesikäna, juhtiv Soome vajalik Euroopa heaolu riigis,
poliitüine^ ^
: ^ ^ .. nistlik Partei ja selle katusorgani-
5,Enamiis kommuniste on vältl- satsioon Rahvad Liit,
iiui^^^^ Ä 1 programpikõnete olid lähedal poliitiiise jõu hari-
•./prdetariaadi^dikitatu^ ja ;:seile- -punktile..; •r:.:
samase-nimetiöist^^^ •
• , / i . . . v v ^ • SoomepaiilteioM läinud põranda , i Q o i V S .
Geograafial on uks; po^^
vale Soome k ^ ^ kodusõjas. S c l S ^ ^ v i"
Soomel on Laane-Euroopa pikim V ' s^isiaaldeniolp^aatt^
maapiir N: Liiduga. Soomlased üt- mis plafeatas,;kuJ[-S^^^
levad, et olukord on neutraÜseeru- des bdlshevistide revoto Ve- kõneni asemele, kes oli olnud auto- |
nüdneljakümne-äastase valitsuse nemaiai,iuülutas end 1917. a. (6. ^^atse ;keskpartei eesseiisja vee- |
poliitikaga, mis ori spanud^Läänes dets.) iseseisvaks riigiks pärast sa- ^^^^^ sajandit. Oma ametiaja j o d c -i
tuntiiks finlandiseerimise Ä Kekkonen isoleeris osavalt |
Selle mõiste leiutas JuhoPaa^ kommunistid poliitiliselV |>CK)rates ^ ^
kivi, kes oli riigi esimene sõjajärg- TTM...^^^^ . . i asendist |
ne president ja viimistletud peen- ^ ^ J ^ ^
L tema järglase Urho Kekko- gasi 1939 4^. ^ . j
" i, ^ r . i M . i . . . „ _ . t u d maa-alad, Soome ühines Saks^ •K"<.I.O ^M. . ==
iiiiiiiiii!Uiiii!eeiiniiiiiirsi!ii!iiiiiiiiiiiiHiiiiiiiii iiiniiiniiiiiiiiiiiniiiipiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^ ^ . ^ lisakulusid ja oleka
I väljaspool kõigi asjaosaliste kont-i
rolü.' sini-must-tusel
susem
Beni poolt. See tegi VajMittusest 1
dipIpi^atUiseneutmlsusejakoo^"^
aga kaitses kadedatt Soome ma- alt ^^^v^^ partei legäliseeriti pärast seda kui nemde^^^^^^
Janduslikke^polütilÄn ja sotsiaa^^^^^M pealekäimisel. Varsti pä- Ristas N/ Lütu Tshehhoslovak-seid
sidemeid Läänega. rastpoole, kui Paasikivi, endine Ä s e ^ t ^ ^ |
Pikaajaline SooibeKonipartei Moskva saadik, asus presidendi o__^^ .. i
maalibisemine ori opikuline näide kohale, kahvademokraat Mauno If ^^P^s^wd tänaseni. |
probleemidest, mis puudutavad Pekkala sai ainukeseks kõmmu- -^^^^^ Komsto on hoidnud |
' ^^niki rangelt neutraalsena. ^ i
:-'^\:'f-'\-['^--^ illil
J^otokross 125-kuubikuIiste mootorratastega m :popE-laarne
spordiham N. Liidus. Kui hiljuti Leflingradi lähistel
toimus võistlus, siis olid eesti mootorratturid favoriitidelö ja
selle tõttu oli kohale tulnud Eestist umbes 8000 huvilist.
r*^gu pubÜ^^ oli lootnud, tulid eestlased võitjaiks ja see
teMtas tugm rahvusliku meeleolupuh^ Äkki rulliti j^ti
i^ur sini-must-valge lipukangas.
Kui selle peale kohalviibivad militsionäärid püüdsid va-
Siele astuda ja meeleavaldust takistada, feiis ei lasknud ümb­ritsev
noortemass neid edasi.
Selle tõttu d õnnestunud miilitsameestd kohapeal selg^
feida „süudlasi" ega neid arreteerida. Juurdlus käib KGB
tagantjärele (EPL/K).
^ EESlLASii:: KE^ KANADAS korraldrtsel toi-'
inub neljapäeval, 8, sept kelS 19<
ia suures
o. s.a.
liii lillltlllillliilllliilljlllllllli
'•""iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiniiiiiiiiiiiiiiiijii
I Kissihgeri k õ r v a l äH
I SAN ANTONIO USA demokraat-i
lik parlamendüidge Henry Gon-i
zales ütles, et Kissinger Associates
i konsultatsiooniäri, mis asutati
i möödunud aastal, teenib oma kõr-
= get profüti relvade müügist Kesk-i
Ameerikas, samal ajal kui ta on
1 riigi teenistuses. Ta saavat 250.000
1 dollarit igalt kolmanda maailma
5 riigüt, kes küsib polütüist ja ma-
1 janduslikku nõu. President Ronald
i Reagani loodud komisjon Kesk-
1 Ameerika probleemide asjus, tu-
S leks likvideerida, kuna selle esi-
= mees Henri Kissinger teenib eba-i
normaalselt kõrget profüti selles
1 pürkonnas oleva ebastabiüsuse tõt-
" tu.'.:-
S f f S
üleriiklik
tuleval
^^pfembril
- t ö b o i i r Doy^
mnulf iik$
OkupeeritudV^dumaap^ olukorrast kõneleb Aarne
Vahtra, kes di Eesti KiUuUriininisteerfuml teatrite valitsuse
juhataja ja partei funktsionäär^ Ta pettus kommunismist ja
islitas juhust ^arilsis ametisõidid olles ärahüppekš.
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
o e v ä f 8e sepfe
Vöfco f esHas©" toimetus JG talitus
KALEVIYÕRKPALLIIV ETNILINE TURNIIR
l«
Fõhjo-Ameerika Balti kergejõustiku
wõistlused 10. ja 11. septembril Jõekäärul
LAUPÄEVA ÕHTUL ÕHTUSÖÖK, TAmUSEO
-•'••••BAAR;.-/
• KÕIK TERETULNUD!
Sissepääs koos õhtusöögiga SS.-»"