Vaba eestlane , August 20, 1985

              Nr. 62
maab
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
E S T L Ä N E
: O/ü Vaba Eestiane, 1955 Leslie St
Ont. M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETAJA: Olaf KopviUem
TOIMETUSE KOLLEEGIUM:: Karl Arro, Meino Jöe, Olev Trass.
TEI^FONm: toimetm 444^4823, taUtus (te kuulutused,
TELHMISfflNNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas $30.—
ja veerandaastas $16.-—
TELLIMISfflNNAD väljaspool Kanadat: aastas $68.—, pool­aastas
$37.— ja veerandaastas $ 19.—
Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknumbri hind 70 c,
KUULUTUSTE HINNAD:
üks toU ühel veerul: $5.00, esiküljel $5.5©
Ef utaf ud nõukog&ide
reaktsioon
Oleme paaril kon*al puudutanud
nõukogude paanilist käitumist
äsja möödunud Balti Rahu- ja Va-badusristlemise,
eriti a^a Balti Tri-hunali
ja Helsingi demonstratsioo­nide
üle. Kodumaale jõudnud mõju­de
vastu on kiasutatud Väncouveri
vahejuhtumit, aga see on tõenäoli­selt
siiski juba kauge ja jäänud
eestlaste hulgas suurema vastuka­jata.
lA
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St, Don Mills, Ont. M3B 2M3
Balti Rahu-hukkunute
vaade osale
Nüüd mmnakse uut ehtslaavlikku
laia lüni mööda. „Rahva Hääles**
(2. augustil) on pikem artikkel
„ Jäid pika ninaga", kus käsitletak­se
otse Balti Tribunali, vabadus-ristlemist
jä Helsingi sündmusi. On
valitud vasturünnakuks kommu­nistliku
partei häälekandja, millega
Vabadusristlemisel ja oli haaravamaks momendiks keskööl põgenemisel selles väljendub valitsuse seisukoht
[iälestamiiie
osavõtjaile
sõnavõttude ja M e & ^
Eesti lippude Ümben Foto: A . X. Raudkivi elanikele naeruväärseks teha. Kui­võrd
see parteil õnnestub, peaks
hiljem selguma.
Varem käsutatud korrektse kee­lepruugi
asemel on välja otsitud
toorem keel, nagu muudaks see ran-
Selle pealMffja all ilmib artilditesari,^ m^^^^ või perekõatilildai pla- d a Ä n S leWa;^^
ärimees, So-aasta^e Safety AppUances, mis Gregoria- seerimist ffahan^HSilkes ^ k l i s t o^
Maphael Gregorian, esitas 31. juu- ni üteluse kohaselt itaganes temale Simustega SeöSfiSMevate^^^^^p^^ ^ '
Iil süüdistuse N . Liidu vastu USA kokkulepitud komisjoni maksmast,
föderaalkohtiis, katsudes saada 70
Ameerika
miljonit dollarit N . Liidu varandu- ^^^rast „The Los Angeles Daily
(sest tema laimamise eest Ta ütles, ^oumaFis" 1. augustÜ avaldatud
et N . Liit pole vastanud tema 400 ^'"S*^^ ® * Vabadusliit
MÜJoni dollari suunisele kahjuta-sm^
õudele, mistõttu tal on õigus
®ma valdusse võtta iikskõlk^]^^
sed N . IJidu varad USA's.\
kolme balti rahva liitlasteks on
ti sularahaks . vahetatavatesse ühikuid lunastada. FMOÜ seadu- Lääne reaktsiooniUsed ringkbnnad,
väärtpaberitesse nagu rügikässa se alusel sunnitud neid ühikuid ta- kasutades Helshigi konverentsi mõ-võlapabereid
(Treasury bills) ^hk gasi Ostma ja seitsme äripäeva uutamaks Jätta ja Potsdami kok-sularahasse.
See likvüdsois on vaja- vältel sularaha nende eest välja kuleppeid revideerima ja nende pa-
. _ , Investeerimise fondid on iiives-.yj^^^ rahuldada neid investeeri- maksma. randit tagasi lükkama. Kui keegi
aktsiooni, pöördudes advokaat teerimise jaoks kokkupandud kapi- j a ^ , kes oma raha soovivad fon- . , ^ veel ei uskunud, et pagulasbaltlas^
Jaak Treimani poole juriidilise ar- tal, mida on kokku pannud paljud dist välja võtta. Fond on kohusta- Pamdlikkust. Fondide ühikuid tel on mi tugevaid Uitlasi, süs tar-vamise
saamiseks, kuivõrd on või- ^^^^^^^ ^^^^^^ ^^^^^ äripäeva valtelinves- võib osta kas ühe suurema surn- vitseb neU lugeda kommunistliku
" iga, et kapital kves-^^j^^^
kohe balti kulla Ja varade kaitse-
Gregprian |a tema
täitsid iöderäalkohtus nõudmise
Buitte kohale tulnud N . Liidu väs-to,
väites et N . Liidu ajalehel „!z-vestijal"
ja N . Lüdu välifeministee-riomil
lõppes aeg vastamiseks 30.
Juulil, tema kahjutasu nõudele.
mam balti varade kättesaamiseks, eesmargiga, ,
kui USA ametlikult tunnustab Bai- ^^"^^r^?^^^^^
tl riike, keUeie kuld kuulub. market , o^^ liselt sularahas välja maksma.
market):Voi^ rahaturgu (money
Advokaat J . Treiman leidis, et market).SeUeinvesteerimismoödu- .t^ksikisik investeerib oma kapita-mittetuniiustamise
tÖttu ei tohiks se suureks eeliseks õn, et investee- U fondi sellega, et ta ostab fondi
olla mingit alust, et Gregorian rija ise ei pea otsustama, millist ühikuid. Kui näiteks ühe fondi ka-võiks
varandused oma valdusse aktsiat või obligatsiooni osta, miili- pitai on 100 miljonit dollarit ja
mi alusel, kusjumres igakuine maks veü eesmärkidel näiteks meeli-ei
pruugi oUa suurem kui 25 dol- , eesmartoäei naiteks^meeii-l
o J l n ^ lant. Esimene maks k u,„ivs^e pro- .. reaktsio,o mlme . em. igran.t ide
grammi alustamiseks peab s ü ^ ^STJÄff ISLf^
olema vähemalt 500 dollarit. Samu­ti
võib iihikuid lunastada koguväär­tuses
või kuise vÕi aastase lunas­tatud
rahvusvahelise tribunali or­ganiseerijaid,
ühes Taani pealinna
hotemslkuulasidLKA (CIA) palga­lised
„kohtunikud" ära igat masti
renegaatide ,tunnistused" kirju­tab
„Rahva Hääl" ja selgitab kõi­gile
eestlastele milline hukkamõis­tetav
tegu on tehtud.
Liit
iestnnüd Foreign Sovereign Jmmu-imities
on parajasti oma kapitali investee­rinud.
Gregoriäni advokaat GerMd Krõll ^^^^^'''^^ ei või siiski arvata, et se^^M on välja anhud 10 müjonit tusprogrammi alusel või osade
ütles, et ta tahab nõuda, et USA varandused oleksid aitomaat- ja iriiliise hinna eest. Need otsused ühikut, siis pn ühiku väärtus 10 dol- kaupa, kui vajadus tekib,
piirkonnakobtunik Bavid V, Ke- '^^^^ ^^^^^''^^^ tehakse fondi haldaja (investraent larit. Iga fondi ühikute väärtus >
mvon määrake 2'?«!Pnfpmh^t^B^M^^ . . ^ ' , i^^nager / fund manager) poolt, muutub päevast-päeva, vastavalt 5) Aruandlust. Investeerijale saa-
S u S a ^ ^ selMe kiäias fondi pcU omatud ^
•"••^•^^••^^^^ V ^ ^ ^ investeerimispädevušt aktsiate ja teiste väärtpaberite või Poolaasta järele aruannfe fondi ^. üksikult pshienud
17.juumKenyonmääritIe^,etN. ' ^ ^ « « ^ J^n^estub see ehk eksper^^^^ Pealavas-iit
ei ole kaitstud 1977. a. keh-^amm, tuleb tat^k^^^ õlgadelt palju muret gudel lüguvad. Suuremate fondide väärtpaberite /ostudest-müükidešt ... ghidlauskase süüks on
km suur on tema k^ju; see surn- ajakulu. tJksikinvesteerija ei ühikute eelmise päeva vääri;us on ja müUstesse väärtpaberitesse fond advokaadum N ^ ^ u
ma^voib oUa palju vaiksem ^- ~ - --^
...:Kroir ufles,, etU^^^ Maü". '
personal Moskvas tounetas kohtu- suuruse, Järgneks^ t^
asja dokumendid 31. mail Nõuko-suse täide viimine. Koh , „The Financial Times" toob ära
gude Liidu ametnike kätte. Pärast septembrit kümne
päeva jooksul ^vesteerimisfondide järele Kanada in- .
seda oli ainus vastus nõukogudelt võiks Gregorian nöuda^ k näitab vesteerimisfondide tagajärjed nen- J^*® poolt. Aasta tegevuse kohta
pakkumine USA saatkonnale anda se täideviimise käskkirja. Kui ta edaspidist kasvu. Kanadas on de tegutsemise kohta. See kokku- saadetakse ühikuomanikule tulu-
Gregöriänile $200.000 meditsimili- saab selle, et vÕib minna USA pr^egu tegutsemas üle saja säärase võte näitab, mis on ohitid iga fon-se
varustuse eest, mille temalt ostSs marshal*i(kohtuaihetniku) kontori ('"^õib investeeri- di keskniine kasv viimase aasta,
N. .Liidu haigla, aga lainagi ei Ja kui ta võtab tõsiselt balti- va- da. Suurema^ edukamad, ja popu^ viimase Mme^a^^^^
maksnud selle eest, kui vastukaa- Tandiiste saäniist, võib juhtida koh- laarsemad fondid omavad kapitali aasta ja viimase kümne aasta
Inks tn vnfalrc nnia b-nhfnnniiilmica 4 n n ^ ^ ^ i i r n M ^ ^ \ r r , , , ^ n , , ^ ^ i ^ ^ ^ ' A t i ^ ATTrtn hnlfltiRA alV Tiiiis ulahih sada- lArvlrsiil TTn nvfllHah THA Fmnin-
6) Arvetepidamist. Kõik fondi te­gevusega
seosesolevad dokumen­did
ja arved peetakse fondi halda-luks
ta võtaks oma kohtunõudmise tuametniku maksunõudmise täitmi- oma halduse all, mis ulatub sada- jooksul. Ka avaldab „The Finan
tagasi. Gregorian keeldus pakku^ sel balti varanduste juuMe. Kui desse miljonitesse dollaritesse. cial Post" samalaadi ülevaateid,
mist vastö võtmast. USA hoiab neid varandusi eest­poolt
süüdistatud sõjakurjategijaid,
kuid kõige muu tegevuse kõrval
„ei saanud jääda advokaadiloorbei-le
ja tõmbas Kopehhaagenis selga
kohtunikurüü". : . .
Talle oli olnud parajaks paari­meheks
endme Inglise abikonsul
maksulehe täitmiseks vajalikud do- Riias, kes oli silmnägijaks N.
kumendid. Liidu invasioonile ja Balti riikide
V / . . , . / hävitamisele.
Investeerimisfondidesse mvestee-rimine
sisaldab riski, mida pangas Kuid ka tunnistajad olnud nõuko-vöi
kanada säästuoblikatsioonides gudele ebameeldivad, igaühe kohta
raha hoidmisega ei ole. Nagu va- leitakse midagi halvustavat. Valdo
Suurim neist ja ka üks vanema-^
Kuid advokaat KroH tsiteerib fondidel perioode, mü fond kar^^^ et
USA Varaameti raporti ja ütles, et selhsest mafeunoudest. j^^j^ ^^^^j^^j p^^^ 1,4 mil- tusharude peale. Nü on olemas ei kasva vaid kahaneb. Selletõttu Randpere karjäärilend oü ikkagi
Läti, Eesti ja Leedu — nüüd k Nõukogude Eestis. Nii öökohtus
Lüdu vabariigid - - o m a v a d kuni ^S™"®^ ^^"^^ ™ ^ « s " * ^ » * eduk^ mistõttu kirjeldame tallide, naguhõbe Ja kuid, kaevan- g^tada vähemalt 3-4 aastaks. Põ- „lauhiudinnukaW asjale kaasa Ser-
70 miljoni dollari väärtuses kuld^^ Mliselt on investeerimine sääras- geiSoldato^^
Jä muid varasid^ mis ,,kiilmutati« «ndnusest mfomeenda. edukatest fondidest TempMonsed on jäüe oma erialaks ^ tesse fondidesse pikaajaline tehing, vat N . Lüdu vanglas,
päras^ 1947. aastat. Kui Gregoria-; üSA võiks teha, et ta^^^^ aktsia- ^ s k i fondi .haldaja Ja kui on kasutatud ka R a iw
nü ei õnnestu kätte.saada neid va- rem kohtunik Kenyonile teatab, eÄ ^ fondi aastane keskmine kasv tesse inlvesteerimise. Säärased fon- ^^^^ Roosna ja Aleks Lepajõe nimesid,
randusi, siis võidakse N. L i i d ^ mida Gregorian^» viimase 20 aasta jooksul olmid did on loomulikult palju spekulä-^^vuta^, g a i ^ m d a . ^l^ena^ ahastamapanev
kaubad, mis USAW^^Š^^^ üle;20 prots. Teiste sõnadega, sel- t ^ ^ nende fondide ühikute hüüe: „Näite, miUised inimesed
omistada soovitud summa ulatuses. Liidule. -lesse fondi investeeritud raha on väärtus kõigub suurelt j a üsna sa-
. kahekordistunud iga 3,6 aasta järel g^^
Gregorian kompanii, California. ...Advokaat TreSmaia soovitab Bai- viimase 20 aasta vältel. Isik, kes
International Corp. of Palo Alto t! Yabadulsliidul astuda kõhn s a m - s Ä š e fondi aastad
oli üks suurim mitte-tööstuslik mu väMmaks Eesti j a teiste Balti ris lOÖOO dollarit ja maksis seüe
a^e^rikä äri, mis ^ r e e r i s N . riikide varanduste k a ^
Liidus. See eelisasendlõppe^^ USA ärimehele, kes usaldas R omas 1984. aasta lõpul 328 456 dol-möÖdunud
novembris pärast seda, Liitu. Teda hoiti tegevuses semi, larit jä 25 centi! Siinjuures tuleb
kui K Liidu ajalehes i,Izveštijä" kui temast venelastele kasu o l i rõhutada, et ülaltoodud kasv on
Fondid, mis on oma kapitali in­vesteerinud
võla väärtpaberitesse
nagu obligatsioonid ja hüpoteek või
kinnišvaralaenud, on mõjutatud in-ressimäära
(bank rate) liikumisest
— tõusust j a lan'gusest. Sääraste
edukas oni olnud ja oma oskust suu­repäraste
tagajärgedega näidanud,
tulevikus samuti edukas on.
Enamik fonde võtab oma ühikute
müügist tasu / komisjoni, mis ole­neb
investeeritud summa suuru-püüdsid
õpetada meid elama, kisa­sid
inimõigustest!*?
Soliidsuse mõttes oli Kopenhaa°
genis võetud vastu „Kopenhaagem
dokument", milles katsutakse selle-sest.
Tasud erinevad, kuid tavali- allakäinud hiimeste etendü-selt
võetakse 8,5-9 prots. investee- ^^^^ lõpupunkti panna,
^ mille ükisikud punktid ohiuksid lü- ayaldaü artaw, te
kahtlustati mittepuhtas äriprakti- Idde kulla, uüikuomaniKeie piüevat sissemie- . , ^ . lastele esitamiseks, seUetõttu neid
kas j a Täideti, et tal oli olnud
komme võtta kontakti nõukogude ^ogu siümdmius maltab kuivõrd
spetsialisüdega neil aladel, mis Peavad meie organisatsioonid väi-
«ajalooliselt huvitasid ÜSA sala- vel olema, ajalehti jälgima, inuidu
luureasutusi**. Ja Gregorian saade- voife uhel päeval selguda, et kuld
ü maalt välja, muutudes l i i eM ^
pitte-isUaiks.
OÜ kasv positiivne; neist suurim oli
1972. aastal, tervelt 67 prots-, kuija
kolmel aastal fondi väärtus kaha­nes,
neist jsuurim oli 1974; aastal,
mil längus oli 13 prots'
kut võimaldada fondi poolt teenitud on tasu 4 prots. Mõned fondid, mis
intresside väljamaksmisega. Kapi- võtavad madalat algtasu^ nõuavad ara.
taitväärtuse kasv ei ole mitte sää­raste
fondide peamiseks eesmär­giks..
.
Investeerimine investeerimisfon-idesse
pakub jä]
1) Elukutselist ja asjatundlikku
kapitsdi investeerimist. Nagu va-tasu
summade fondist, väljavõtmi- Rfstlemisel väärib mainimisi
sel. Mõned fondid ei võta mingit ta- lae^a>,BalticStar" nimi, äga pi-su
ühikute müügi puhul. Enamik kemalt heidetakse varju Helsingi
sääraseid fonde ei ole aga väga osale. Kui 28. juuU hommikul laev
edukalt tegutsenud. Kõik fondid võ- lähenes Helsingüe, süs oU vUdud
tavad haldamiskulude katteks 1,Õ- see„Wäri;silä" tagahoovi ja vastu-
2,0 prots. halduse all olevatest surn- võtt ohiud tagäsihoidlk, polevat ol-madest
aastas. Sellekaudu edukad rahvahulka nagu ajalehed
"Ülaltoodud kasvn ei ole mitte
seda animugi on Mmustannd,vaM saavutatud spel^^ ^.^ , , ... .
maal, te Balti riikide okupeeri-^^o^^ ^"^J^S^;-f ^f-^^S^i
oli ehitanud ©ma äri
viimase 14 aasta jooksul ja hmdas po .. ^ ^ . , ,
seUe väärtust 5 - 1 0 mUjonile döl-riW^^^
see võeti ühe pä^^^^^ M m ühikute müügi -^^^^^^^^^
.^egi jaanuaris vasturünnaku 400 Kahju o n nii suui^ et selle Saaks energiasektoris fondi kapital inves- keskmme ka^v on o l nM 17^^^^
miljoni dollarüise kahjutasunõude- k l ^ ^ teeritudExxöni, I^xaco, Philips v^
ga, teoovides kompensatsiooni ka^. v ä ä ^ ^ ^ja shem aMsiatesse, ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^^^^
kmia pankade sektoris kuuluvad ^^^^
pangast koik peale. Canadianim- de k a p t a l on mi suur, šiis on see Kui me eelnevalt käsitlesime ftm- tes hukkmiud soom/valgekaartUs-penai
panga. Ilmselt .^^^^ investeeritud vähemalt paarikümne dide aastast kaBvn,s
vacfpPTiticr A71 irn^tfAt7äärf„c«r.. jj erffirma aktsiatcssc VÕI väärtpabe- ärvud uotoarvud, see tähendab, et tatakse viadimu* Bukovskile kel
ritesse.ÜksiMnvesteerija ei suuda haldamiskuh neist juba ma- olnud etenduses mängida „BaltUni.
tatud äritegevuse eest ja kahjustus- kullaga,
test, mida sai selle kaudu fcõuia-
•Kaiifomias asuv kompaniiMine
vesteering oh
„blue chip"
Investeerimisfonde^^^^^^^^^^^^ r
seadus nõuab, et 9 prots. fondi ka- 3) Likviidsust. Fondide ühiku-on
paigutatud väga kerges- omanikud võivad igal ajal oma (Järg lk. 3)
mi vabaduse eest võitleja*' roll.
Nr. 62
.ja 25. ai
dr. R.
aug. ja
dr. R.
investe(
Üheksaprol
võib paista
kui me võ
tu ja müügi
see mitte
nisvarade o
duses nü k
lepingu ja kiS
duses oleva
Aktsiate os
on erineva
(stock brok
'selt on see
' müügi puhul
ma on alla
vaja kaks 1
eest aktsiaid
sa protsenti
üliikuostul o:
ja on. ühe
summa peal^
pealt. Kui p
fondis näite
seks, muutii
hoopiski väi;
On inimes
nud kinnis va
See on aga
asjatundlikk
geaegseid m
kui puuduva
vajalik ette
ei ole sams.
vesteerimisf
ei saa jupUc
gi puhul tule
.Kanadas o
misettevõtteil
meid invest
olgu mainitu»
MacKenzife
ja United.
Fondid, m
misfirma h
vaid investe
• ÄGF Manag
teist fondi,
miselt huvi
tõusust ja te
sissetulekut
rijatele intre|
investeerija
kapitali kas
tuleku saami
kapitali ühesi
da. Kui fon
dusel, on sel
2 prots'. üm
madest.
Järgmises
investeerimi
rakendus/v
maksukoorr
Rohkem U
VAI
Artiklile,
Lepik ja kl
antud Helsi
ka soome l(
„Kansan Util
dusele, „CIA
asjahuvilisiel
nantseeritndi
siooniline ai
lina," kirjuti
Aga miks]
partei häält
palju ruumi]
kemise" kii
mel, et loe j
kontrojilretke
ga kurba m
tarnas. Kats
aktsiooni na^
vale pilt kof
Nüsamase
Tassi viha
ilma ajakkj
sündmuse
ajalehtede
polnud enne]
nud või sooi
siis 160.(
Mndlasti.