1985-08-20-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 62 EEOTLANE teisipäeval, 20. au, Tuesday, August 20. OEARAAMATüSf a €aa, $15. ^' tfilltns. nletnskcgn Lõuna-Eesti va^ mest, selle sba-st, i aga ka o]B£ a tähelepannerk. md kogudest ITUSES ATE ALI E õhtutel Eestfi illiilliiiillillllHIIIIIiiiiiiillIHt kaudu on talleta-a asutamisest: aasta eest elas gas, kelle poeg ja eineteist keelatud- Kuningas sai jao-re, keda ta pidas aseks, Taanimaalt askis tütre panna' ära võtta ja siis ta. iivis kaua merel, m laeva Eestimaa käskis laeva ank" ja läks paadiga, ad .vaatama. Ran-lutus talle. silma gas. Koht oli ku- •ärast ja sinna ot-ehitada. Kodust etud kulla ja hõ-inda mäele oma ta 'rahvast kokku .;lt endale toreda 'Uni väikese linna .) kõige agaramad kinkis ta uued !S ta aegamööda rohkesti inimesi j '>udsasti.kasvas. ^ a sai tütre linna la linna oma Ta' saatis oma . Linnarahvas sai ' 5 mõte võõrastel .d need minema nna peremeheks, j^aadik Taani ]m-illest rahvas hil- •piline selle poo-itele faktidele on .,patuga-pooleks iik kuulaja, nau-ii mi eb ES kalduvad mu mõtted Itaalias esmakordselt päris omapärases olukorras ja seoses. Seda nimelt Hispaania Treppide (Piz-za di Spagna) juures, kuhu suubuvad Rooma kõige eksklusiivsemate kaupluste tänavad --^ via Frättina, ' via Condotti. Läbilõike itaallasele on siin müüdav liiga kallis, ameeriklasest ' külastajale aga dollari soodsa kursi tõttu kuni 50% odavam kui kodus. Esmaspäeval avatakse ärid alles kella nelja ajal pärastlõunal, kuid juba ammu enne seda tungleb kitsail tänavail hulgaliselt inglise keelt vadistavaid turiste. „Kus asub Gucci?"' See on ameeriklaste üheks sagedamaks küsimuseks Roomas ja ehkki seda pole võõral nii kerge leida kui Foorumit või isegi kuulsat Trevi purskkaevu, on kauplus kohe pärast avamist rahvast täis ja need, kes sisse ei mahu, jäävad väljas sabasse ootama. Just nagu kommunismimaal, tekibki, siis iseenesestii pentsik võrdlus, ainult et kliiNõuJcogude riigis tuleb sellise moodusega tihti hankida igapäevast hädavajalikku, ootavad siin inimesed järjekorda millegi ostmiseks, mida nad üldsegi ei vaja. Ainult ehk teatavast spordist, hiljem • kiitlemiseks, et vaata, ma sain „Gucei" käekoti ainult 250 dollari eest, New Yorgis maksab see nelisada. Selline muigemõte aga meenutab omakorda, et Itaalia ongi palju rohkem kommunistlik kui ükski teine :• suurem maa Läähes, kuigi ainult kohalike omavalitsuste ta-sandü. Olukorras, kus keskvalitsuses kristlik-demokraadid, kuigi tihti vaevalistes koalitsioonides, kuidagi võimul püsivad, on mitmetes suuremates linnades ohjad kommunistide käes. V Ja kommunistide põliseks kantsiks on Bologna —r järgmine valjepeatus | teel San Ma-rinosse/ Kõnelen Vatikanis Bologna poliitikast üh^ noore preestriga ja avaldan arvamust, et eks itaalia kommunism ole ikkagi teistsugune. See on eurokommuhism, kommunism inimliku Aäoga* „Jah, aga nad on sellegi poolest vaenulikud katoliiklusele," ütleb preester ja see näib olevat kõik, mis teda huvitab. 1 Muidugi.-—kaks peamist jõudu, katoliiklus ja kommunism, on püüdnud itaallase südant ja hinge võita, kuid kumbki i pole sellega toime tulnud. Itaallane võib küll katoliiklane olla, kuid^ nõustub seejuures harva omaks võtma konservatiivse Vatikani suhteliselt li-hasuretuslikku elukoodeksit. Itaallane võib mingi ebamäärase paremuse lootuses hääletada kommunistidele, ilma et ta hooliks suuremat selle ideoloogiast. Ja nii vaadates tundub, et ] kommunism Itaalias on mõneti nagu too kurikuulus Mt. Etna. Kahtlemata aktiivseim vulkaan Euroopas, aga. ta laavavoolus ei ulatu ikkagi kaugemale nõlvakukülade tänavaist. Sel- pagunid ja uhkeldavad narmaspea-lest ei ole karta tõelist katastroo- katted pärinevad kaugetest aega-fi, kuigi vulkaane ei tea kunagi dest. Need on kaardiväelased, ai-päriselt uskuda. nult tseremoniaalsete ülesannetega, TB3o«loig™n„aos*t Sc<a„n MTv/ra rm• osse paHa«s e- juu^s^t ^n^a gu d^e k^o ra,ts ioo^n iks ajailo o-t > i i o o i r o ^ , ^ i ^ u ' Ta- i • hstele ehitustele kitsaste, munakivi- J ! l f -T ^"litossg" tänavate ää es. Ja vase ^soita ja sealt sus bussiga sAt- „^ ^^J^^^n taustal seisavad ko- ' jguni ammukütid oma renessansi- San Marino . . . 22.000 elanik- aegsetes rüüdes, küttides ei mida-ku, 61 ruutkilomeetrit territooriu- gi muud kui võõraste tähelepanu. mit ja ikkagi iseseisev vabariik. o yr . vara^ema^ aialoos Sellele mõeldes tekib ühe väikerii- i^ varasemas ajaloos • ,on muudid, legendid ia kmnmae- LTtlfL ^- ^.^r, T'; toetud faktid omavatel vaidlevas, V t, "^^''""'-""l kuid siiski saUivas kooseksistentsis. ™iH °f . J^as toest. ^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ j^^. vaid veidi oile miljom elaniku. • f M . - . Kuidas sai selline väikerahvas üld- ''''"''^^ ^T/P^ 1,, • 1 • * 54 o c \M ' Oina nime saanud Marinuse nime-se kunagi eksisteerida? San Man- dalmaatsia kiviraiduri järgi noga mootes on meil põhjust end ^^^^^j 3^^^ ^ j^^^^^. paris suurena tunda. ^^^^ e l ^ Monte Titano Aga ka San Marinos on 1975. nõlvakul erakuna. Hüjem on San aastast peale kommunistid võimul, Marino lahkelt pelgupaika võimal- . , täpsemalt küll kommunistide ja danud uuema aja Marinustele, ala- ülal: vaade San Marino keskaegseile ehitustele: M : San Marino jätab mõneti mulje sotsialistide koalitsioon. Jah, see tes Garibaidist ja lõpetades nen- nagu avaneks Taüiüna Toompealt vaade Lõuna-Eesti k ^ ^ ön amus kOttununistlik riik Lää- dega, kes otsisid kaitset Mussolmi ^ ne-Euroopas, ehkki see asjaolu kü- meelevalla eest: lastajale enesest küll mingU viisil märku ei anna. Buss viib Monte Titano nimelise kaljurünka jala-pea Ülesandeid täidavad kaks kap-tenregenti, kes mõlemad omavad VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud esniaspäevast reedeni keila 9—3-ni Telefonid: toimetus 444-4823 talitus 444-4832 K U U L U T A l ^ E " VABA EESTLASES OM tosw ajalehe ialaldasig Tänapäeva San Marino on sõbralikus tolliliidus Itaaliaga, kõr- . u X , . . . . gem võim kuulub iga viie aasta ta-gant valitavale kuuekümeliikmeli-who tellri saafd a. OAm apäfr^a ne kõmmu- '«le Suurele Peanõukogule ja riigi-nismimaa tõepoolest. Vaatan täna-vasilti, see kannab John F. Ken- j^^^^ ümbervali-nedy nime ]a eraettevolus lokkab ^j^^j^ ^^^^^^ sUmapaistvamalt km oen animu ^^^^^ ^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ -^^^ kuskil namud. Tänavate viis. ei jõõral on pisut raske seda opere-nae muud kui meenetepoode Jares- ,^,53,! tõ-torane. Maiuakse kohalÄu keraa- ^^^^ ^- ,^ j„^t mikat, nahkesemeid, keskaegsete äris". Tegutsevad ministee-relvade imitatsioone. Reklaamsdte rf^y/ja. diplomaatUised sidemed on valja pandud mitmes keeles. j^J^^j y^^,; virna- ja veinipoodide akendel ko- Shveitsiga. guni soome keeles. Ja enamasti kõik kaubitsejad oskavad ladusalt Aga ikkagi . . . kommunistlik saksa või inglise keelt. San Mari- maa. not külastab keskmiselt kolm mil- „ , . . . , ., • jonit välisturisti aastas ja turism ^^^^J^^^ ^[^P^ ^^^^ amiab elatist suurele osale elanik- ^0^^^^^ konnast/paneb tõhusa aluse tulu- ^^^^^ see koik ^vaid naljajutt, „Annab küll, sellele, kes on nii paariks. Nüüd on aga kohal sada- riklased nimetada San Marinot.»v postile riigieelarves. Teiseks täht- iniüega tahetakse sind narriks te- väike kui meie," ütleb välisminis- kond kirjanikku kõigist maailma- Minule aga tundub nüüd järsku saks tuluallikaks on kirjamärkide Hiljem on juhus kohata San ter kavala naeratusega. Ja nüüd kaartest ja nende konverents kes- nagu kõnniksin vanas Tallinnas, trükkimine filatelistidele jä aUes ^.^f"^? M siis ma meenub kä kuskilt loetu, et Napo- tab suurema osa nädalast. Veel õh- Ainult, ^ e^^^ tõstnud seejärel tulevad põllupidamine ^^singi temalt, et millest see tu- leon olevat omal ajal San Mari- tuhämaruse saabumiselgi kaiguvad selle ei grecoliku omavoliga mere-ning väiketööstUs. Ameerikast tui- ^^^"^ nole tubli tüki maa-ala juurde pak- vana linna vaikuses peamiselt kir- rannast kaugemale, otse Xõuna-nule tunduvad siin hinnad odava- „Seda ei maksa nn väga tõsiselt ^unud, millest aga sealsed ülikud janikejalutussammud ja iidsete Eesti kuppelmaastiku keskele. ; tena ja ka Grandis,, kohalikus kõi- võtta," ütleb temagi „la ärge ^"^^^^^^ keeldusid. Targasti tegid tornide kohal uitlevad^n^^ ge esinduslikumas hotellis ei küsi- unustage, et see on ikagi demo- san-marinolased. .Väiksuses taasiad. ILMAR KtJLVET ta toa eest rohkem kui 30 dolla- kraatlik'kommunism. Rahvas ise P^^^"^ "^"^^ sellisena oh rit, hommikueine kaasa arvatud valis selle. Kui nad rahule ei jää, ^^^.JJ^^^o vältel eemale-jäänud (Roomas kaldub samast Massist võib järgmistel valimistel olulcorda suurjõudude ihaldushaardest, ööbimine saja dollari piirides k^^ge vaevaga muuta." Kaugemale me seda juttu valis- ' . , J X . -r^ ^ ^T"' ministriga enam ei arenda, sest „Disneyland . . . Kas see pole vJuLt^S^uta^^" veiniklaasid nagu Disneyland!" hüüatavad amee- ^ ' ^ ' peos, tema enda poolt Rahvusva-riklased. Ja seda see rõõmus, kuid Meie püüdluseks on oUa sõb- h^^^ mõõdukalt vaos hoitud tingel-tan- ralikus vahekorras kõigi rahvas- |^orraldatud vastuvõtul ja PEN-i sionaalne kirjandusajakiri gel tõepoolest meenutab. Kuskil tega." ' üheks põhimõtteks on hoidumine Literature Today tänavuses kevad- vydasShilbajoris Ivar Ivaski ing- . marsib vastu rühm sõdureid, kuid „ P ü ü d a ju võib, aga vaevalt an- poliitikast. numbris on pearuum antud 20. sa- liskeelse kogu Oklahoma'Octpber: need ei kuulu kuidagi militaristlik- nab see tänapäeva maailmas tule- Turistid jäävad harva San Ma- Jäudi luulele, rdmetades^ s (1958—1984)5 ku maailma, sest nende mundrid, musi." rinosse kauemaks kui päevaks või vastupidavaks zhanriks. Öeldes et selles on luuletusi, kus pärast tshehhi. Nobeli laureaadi ruum ja igatsus liituvad maail- Jaroslav Seiferti tutvustamist juha- maks, kus mälestused on praegu-täb 20. sajandi luuleaspektide anä- sed objektid ja praegune aeg on lüüside rea sisse Ivar Ivask, puudu- iseenesest antiikne, meloodiline tades selles ka eesti luuletajaid Ernst hääl surmast ja müüdist Mida Ennot (1875^1934), Üku Masin- Ivask teeb hästi on aja ja vaikuse gut (1909—1985), kes.oli tema isa kergeim puudutus, see on küllal- Minu ees laual on kollasekaane^ sini-must-valget ja inglaste Union Ja kui saabus aeg Eesti hümni sõber, ja kelle esikkogu uustrüküe dane toomaks tagasi maailma, kus line broshüür, mille esikaane ser-Jaeki; nende kannul tulid kooride laulmiseks, siis oli hinges meeldi- kirjutas Ivask omal ajal sissejuha- ,,MarcusAurelius" ükskord kirju-, vadel rahvuslik muster, illustrat- lipud. Avasõnad lausus praost A. E. vait ülev tunne — üks rahvuslik tuse, siis Marie Underit (1883— tas kadunud mõttest sioomlcs rahvarõivais., tantsupaar Aaviksaar, kes meelde tuletas Ees- suurüritus on jällegi teoks saanud. 1980) arvukate maaihnakirjanduse ii^^ vflatiAh Tnnir GLISMAA EEST- ti Vabariigi Võidupüha, Võnnu la- Ligemale kahetunnine kontsert, tuntud loojanimede hulgas, ivask x n ^ ^ ^ ^ ^ i f « ^ S ! ^ ^ ^ Disneylandiks suvatsevad amee- (Järgneb) Ivar Ivaski toimetatud internat- Soome-ugri ja baltikeelsete raa° KuMisMe hlnnaä üks toll ühel veerul $5. esiküljel $5. ^nauliitlusi võetUakse vastus nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella 1 l-ai ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella 11-ni. tel. 444-4832 • Väljaspool tööaega? nmg kirjad! . INGLISMAA J U U K ^ J L - wi . Y M M u i . u g x w i u u p u u a , v u x u i u x a - j u i g c m c n c A . c l i i d l u i i i i J . x c A u u i . a c i i > , » — — ~ j — — . . ^ . — w — j „ r4MiA' lil i- t \J{ • LASTE XXXII SUVEPÄEV, LEI- hingut ja võidutulesid, mis vabarü- kuhu peale eelmainitu veel õdede ««eb, et äks teine aspekt 20. sa- r^'^^7^SnW "m^^m CESTERIS, . DE MONTFOET gi presidendi Konstantin Pätsi läi- Läänemägide vüuU- ja tshellopalad jandi luulele, mis teenib selle fe- HALL-IS. 22. JUUNIL 1985. detud tõrvikust üle maa leegitsema ning ralivatantsud kuulusid, andis nomeeni võrdlevat uurimist on „ . . lõid. Loeti ette kaugelt - lähemalt maad koosviibimisele, kus tantsu avanfgarde poeetide uuestisündimi- ^^^[..^fj^^l^^^^ Jah tänaseks on see programmi- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^.^^^3 . j ^ ^ . vaheaegadel kuulati veel kvartetti- ne neil perioodidel, kes eksperi- ^ ' ermevate pnr.olukordade, sU- « e juba ajaloolme dokument. ^^^^ jjOIA, JUMAL, EESTIT de HEm a KOIT esinemist ning menteerivad keelelis-tfipograafiliste^^^^^^^^^^^ Ja iMtagi _ alles ta oli pääsmeks ^^^^^^^ -^^^^^^ Jahvatantsugi. variatsioonidega. 1^^ " " ^ ^ ^ ja teejuhiks suvepäeva meeleolu- keUelt alustuseks Em, Võrgu ISA^ Peolt sar kaasa võetud veene- «dl^^siva luulesWUmis*«„^ kai kontserdü. „ ^ ^^^^ J.^* rÄnsm^^^^^^ on ülevaated tänapäeva^rantsuse. J^^^f dälHmiS S _ B saksa, kreeka, itaaHa, idaeuroopa, ^^^^^^ hispaania, põhjamaade ja ameeri- palju mülega vpib meid uUata-ka luulest, sinna juurde ka mood-sast vene hulest ja seUe pr(Ave^^^^^ 1^ on Ilse Lehiste vaa-likust traditsioonist. Lisaks artiklei- delnud Raimond Kolki luulekogule on koostatud loetelu samas aja- mikku „Võõral maal kirjutatud kirjas varem luule üle ihnunud kir- laulud" (Lund 1984) öeldes, et jütisist, kus on autoritena nimeta- Kolki luule on tugevam ja parim Iflglismaal olevat kahetuhande SÄÄL KORD KASVAB. eestlase ümber ja seetõttu fakt, et Naiskooridelt kuulati Müna Kärmeid suvepäevaüsi kaugelt üle ma KUI SA TULED, TOO MUL - kuuesaja sai, oli omamoodi üHatav. LILLI ja Eduard Oja SUVEÖÖL. Tõsi, kõneldi kaugetest külaüstest, Meeskooride ridu ei saanud just kes Austraaliast, USA-st, Kana- perekaks pidada, kuid nende kõla dast, Rootsist, Saksamaalt saabu- oli üle ootuste võimas ning F. Sae-nud. Meidki, parüslasi, OÜ pooltosi- belmani EESTIMAALE kostus nii, põhjasf CEY WEST - Ameeriklane Meltud ka eestlasi Astrid Ivaskit, kui ta kirjeldab oma lapsepõlve git märkimisväärselt suurt gruppi hem"alt"kakrŽorda7namXlu2e- <>«^a perekomiaga otsi- Ge^^^^^^ n.nnHn.f.d. Tiilph sik f ^ "^^^ ^""^"^^^^ ^""^^ nud kümme aastat hukkunud his- AlexanderAspelit. Kommentaaride nemere. Murdeluule intiimsus on paania laeva „Nuestra Senora de all on väga huvipakkuv Pirkko Al- aste-astmelt asendatud kaugema, Leida Marley 223- • Postiaadress: 9 Parravano Gt. ' Willowdale, Ont. M2R 3S8 moodustada. Tuleb siis nentida, et da, suvepäev on Inglismaa eestlaste - , , . . , , j . keskel populaarne Seda kinnitas .usutavasti oü üheks peo kõrg- Atocha^Wrakki Kuuba ja Flondahoniemi artikkel moodsast soome e^^^^ ka Inffüsmaa Eestlaste ühinsu esi- Punktiks Inglismaa Eestlaste Sega= vahelisest merest. Laev läks 1622. kirjandusest, mis on loodud „Kale- ^ , , . ^ meesH H ^ ^ ^ TULEVIK esinemine, kes aastal põhja suure varandusega, vala" ja ,,Kanteletari"^^^ a kus ta teadis kinnitada, et Inglis- ^°®stas - sellel kooril on' tulevik- Nüüd nad leidsid merepõhja mu--Loetledes mitmeid töid ütleb t^, et mani raamatut Boris^ maal on neidki eestlasi, kes kõigist tJ^^asi annab see kinnitust dast laevavraki 60 km kaugusel briljantsemat kalevalalikku eepikat Toimetajat tuleb õnnitleda meel- (sic!) 32 suvepäevast osa võtnud; et eestlaste laulu- Key Westist. See asub 15 meetri on kirjutanud Paul Haavikko oma diva tüpograafilise uuenduse eest, traditsioon siin maal veel kaua sügavuses. Leidja ütleb, et ta lei- töödes Kakskümmend ^^^^j^^^ üks" asetades mõne retsensiooni juurde Nüüd süs suvepäeva kontserdi kestab. Muide, nagu seegi fakt, et dis vähemalt kahe miljoni dollari (1974) jä „Raudaeg" (1982). vaadeldava raamatu kaanekujundu-juurde, mida sobiük lausa minilau- kooride ja rahvataiitsugruppide väärtuses kulda, hõbedat ja kallis- 1984. aastal surnud kirjanike se, tuues sellega kolmanda elemen-lupeoks nimetada. juhtide hulgas oli ootamatult palju kive. Pojad Kime ja Kane leidsid loetelus on nimetatud eestlasist di raamatu kritiseerimisele; on ju väga noori inimesi. Viimane tõsiasi virna hõbekange, tuhandeid raha- kriitik Mall Jürma, kirjanikud Er- kaanejoonisel küllaltki oluline osa. Kõifcalgaslippude sissetoomise- lubab suvepäevade traditsioonile sid ja muid-aardeid, mis olid uuest m Krustea ja Asta Willmann-Lin-ga. Püsti seistes tervitati meie meeldivat pikaaJalisusteÄstada;^
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , August 20, 1985 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1985-08-20 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e850820 |
Description
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-08-20-07